1-08-3544/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generated1 (3) K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-3544 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo Menetlustoiming Z.F vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine Süüdimõistetu Z.F Isikuko...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
1 (3)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 28. detsember 2009. a Tartus Kriminaalasja number 1-08-3544 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kristi Keldo Menetlustoiming
Z.F vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamine Süüdimõistetu Z.F Isikukood: xxx Elukoht vabanemisel: xxx Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Karl Saavo RESOLUTSIOON
Juhindudes KarS § 76 lg-st 3 ja KrMS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:
1. Jätta Z.F 28. aprilli 2008. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja
otsusega karistuseks mõistetud liitkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
2. Välja mõista Z.F-ilt menetluskuluna riigituludesse 600.- )
(kuussada krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.
Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele
AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606.
Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr 1-08-3544, menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva
kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt
tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2 (3) Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest.
Olulised asjaolud
Z.F tunnistati süüdi 28. aprillil 2008. a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 422 lg 1, § 121, § 424, § 280 lg 1, § 349, § 345 lg 1, § 266 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, 4 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud
aja 01.01.2007, s.o 1 päeva, samuti 12.08.2007 - 13.08.2007, s.o 2 päeva, kokku 3 (kolm)
päeva ja luges lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus 24. september 2007. a ja lõpp 21. märts 2012. a.
Z.F on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Reaalset vangistust kannab
teist korda. Z.F on kahel korral olnud kriminaalhooldusel. Viimane tingimisi
mõistetud karistus pöörati täitmisele. Väärtegude eest eelnevalt karistatud viieteistkümnel korral.
Kriminaalhooldaja toetab Z.F tingimisi enne tähtaega vabastamist. Ettekande kohaselt on Z.F vabaduses olemas kindel elukoht oma ema L. K. juures, xxx. Kriminaalhooldusametnik rõhutab, et Z.F omab toetavat sotsiaalset lähivõrgustikku ema ja vendade, õdede ning tööandja näol. Samuti on ta vabanedes kindlustatud vajaliku töö ja
teenistusega. Z.Feadvustab oma eksimusi ning alkoholi ja narkootikumide negatiivset rolli oma elus.
Z.F avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu
kinnitas, et tal on olemas elukoht oma ema juures. Samuti avaldas kinnipeetav, et tal on võimalus asuda tööle xxx OÜ-s ehitustöödel. Kinnipeetava sõnul on ta aru saanud alkoholi ning narkootikumide tarbimisega seonduvate probleemide tõsidusest.
Prokurör asus seisukohale, et Z.F ei ole käesoleval hetkel alust ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kaitsja palus Z.F usaldada ja ta ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja rõhutas asjaolu, et kriminaalhooldaja on toetanud Z.F ennetähtaegset vabastamist. Samuti on Z.F olemas kindel elu-ja töökoht, mis peaks maandama vabastamisega kaasnevaid riske. Kohtu seisukoht
KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises
süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks
ajaks on Z.F temale mõistetud karistusajast poole ära kandnud. Seega on olemas
KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel
arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
3 (3)
Z.F on Tartu Vanglas läbinud vabanemiseelse toimetulekuprogrammi, sotsiaalse
programmi Vihajuhtimine ja programmi 12 sammu Sinu Valik. 01.09.2008.a. hakkas ta omandama keevitaja elukutset, kuid katkestas õpingud võlgnevuste tõttu. Käesoleval hetkel omandab Z.F põhiharidust.
Vangistuse ajal on Z.F kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mõlemal korral 2009. aastal.
Kohtunik on seisukohal, et isik, kes on varem mitmel korral määratud kriminaalhooldusele,
kuid ei ole täitnud kontrollnõudeid ning allunud kriminaalhooldaja korraldustele, ei saa kuuluda reeglina vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Sellise isiku puhul saaks ennetähtaegset vabastamist kaaluda vaid olukorras, kus ta pikema aja jooksul on vangistuses suutnud näidata end õiguskuuleka isikuna, kellel on nii motivatsioon kui ka reaalne suutlikkus
vabaduses rebida end lahti kuritegelikust elulaadist. Käesoleval juhul on Z.F
kandnud karistust peale vanglasse saatmist kaks aastat ja kolm kuud, karistusaeg lõppeb 21. märtsil 2012. a. Samas on teda olnud alus distsiplinaarkorras karistada kahel korral just
käesoleval aastal, mis viitab asjaolule, et Z.F on probleeme kehtestatud reeglite järgimisega. Nimelt on Z.F karistuse kandmise ajal kahel korral distsiplinaarkorras karistatud selle eest, et ta on eiranud vanglaametniku korraldusi ning teadvalt rikkunud Tartu
Vangla kodukorda. Probleeme seoses kehtestatud reeglitele allumisega kinnitab ka Janar
kaljula korduv kriminaalkorras karistamine ja viieteistkümnel korral vääreokorras
karistamine. Samuti märgib kohus, et olles eelnevalt joobes juhtimise eest korduvalt
karistatud, kannab Z.F 28. aprilli 2008. aasta kohtuotsusega mõistetud karistust
alkoholijoobes olles liiklusõnnetuse põhjustamise eest, milles hukkus üks inimene. Selline
asjaolu viitab selgelt tema ühiskonnaohtlikkusele ja sellise inimese ennetähtaegne
vabastamine saaks kõne alla tulla vaid juhul kui ta on suutnud valdava enamuse oma
karistusasjast ära kanda suutes seejuures järgida vangistatutele kehtestatud reegleid.
Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtunik Z.F isikuks, keda on võimalik käesoleval hetkel vangistusest enne tähtaega vabastada.
Kohtunik Rutt Teeveer