2-18-13207/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 21.05.2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-13207 Tsiviilasi Eesti Haigekassa hagi E Õ vastu kahju hüvitamise nõudes Hagihind 247,65 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Haigekassa (registrikood 74000091)

Hageja esindaja: Pille Pihler (e-post pille.pihler@haigekassa.ee) Kostja: E Õ (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista E Õlt 247,65 Eesti Haigekassa kasuks. 3. Tunnistada Harju Maakohtu 21.05.2019 hagi õigekseksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr 2-18-13207 tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4. Menetluskulud jätta E Õ kanda. 5. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

Hagiavalduse kohaselt tekitas E Õ 30.06.2017 tervisekahjustusi A Ple, kes vajas tekitatud ja saadud tervisekahjustuste tõttu tervishoiuteenuseid. A Ple osutati tervishoiuteenuseid ning aset leidis kindlustusjuhtum. Hageja on võimaldanud A Ple tekitatud tervisekahjustuste tõttu ravikindlustushüvitisi summas 247,65 eurot, mis on tervishoiuteenuse osutajale hageja poolt tasutud. Hageja saatis kostjale nõudeavalduse ravikindlustushüvitiste hüvitamise kohta, kuid nõudesumma 247,65 eurot on senini hagejale tasumata.

Hageja palub välja mõista kostjalt 247,65 eurot hageja kasuks ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on ta nõus hagejale hüvitama hagi nõude 247,65 eurot.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

Kostja võttis hagi õigeks 01.04.2019 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 19). Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele.

Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 2 lõike 1 kohaselt on ravikindlustus tervishoiukulude katmise süsteem kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks RaKS-is sätestatud tingimustel ja korras. RaKS § 25 lõike 1 kohaselt on ravikindlustushüvitis kvaliteetne ja õigeaegne tervishoiuteenus, vajalik ravim ja meditsiiniseade, mida kindlustatud isikule võimaldavad RaKS-is sätestatud tingimustel haigekassa ja temaga vastava lepingu sõlminud isikud (mitterahaline hüvitis), ning rahasumma, mida haigekassa on kohustatud RaKS-is sätestatud tingimustel maksma kindlustatud isikule tema tervishoiuks tehtud kulutuste eest ja ajutise töövõimetuse korral (rahaline hüvitis). Haigekassal on RaKS § 26 lõikest 1 tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi. RaKS § 29 lõike 1 kohaselt võtab haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Haigekassa võtab kindlustatud isikult tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle RaKS § 39 sätestatud korras tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lõike 1 punkti 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Pooled ei vaidle, et kostja on A Ple tekitanud tervisekahjustusi ning kostja tegevus on olnud õigusvastane (t.l. 3-5). Kostja ei vaidle selle üle, tema ei ole süüdi A Ple tervisekahjustuste tekitamises. Kuna kostja on tekitanud A Ple tervisekahjustused, siis on kostja kohustuseks hüvitada A Ple tervisekahjustuse põhjustamisega tekkinud kahju, s.o. A Ple tervishoiuteenuste tasumise eest, sest kui kostja ei oleks tekitanud A Ple tervisekahjustusi, siis ei oleks A Ple osutatud hageja lepingupartneri poolt tervishoiuteenuseid, missugused kulutused kui ravikindlustushüvitise hüvitas esitatud arvete alusel hageja.

Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hüvitanud hagejale ravikindlustushüvitist kokku summas 247,65 eurot (t.l. 6-7). Vaidlust ei ole, et pooled kompromissi hüvitise tasumiseks maksegraafiku alusel sõlminud ei ole.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust on tõendatud, et kostja peab hagejale tasuma 247,65 eurot A Ple osutatud tervishoiuteenuste alusel osutatud ravikindlustushüvitise katteks. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kinnitanud kohtule, et tal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov kohtunik