3-18-739/73 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(9)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2019 Tallinn

Haldusasja number 3-18-739

Haldusasi

T. T. kaebus Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018

korralduse nr 352-k tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – T. T.

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Inken Logberg

Kolmandad isikud – K. K. (XXXXXXXXXXX), T. S.

(XXXXXXXXXXX), M. S. (XXXXXXXXXXX), K. T.

(XXXXXXXXXXX), T. P. (XXXXXXXXXXX), M. T.

(XXXXXXXXXXX), J. P.

(XXXXXXXXXXX),

T.

T. (XXXXXXXXXXX),

K.

P. (XXXXXXXXXXX), R. T. (XXXXXXXXXXX), H.

T. (XXXXXXXXXXX), E. T. (XXXXXXXXXXX), I. B.

(XXXXXXXXXXX), L. S. (XXXXXXXXXXXX), M. T.

(XXXXXXXXXXXX), M. R. (sünniaeg XX.XX.XXXX), V. P.

(XXXXXXXXXXXX), E. T. (XXXXXXXXXXXX), T. T.

(XXXXXXXXXXXX), V. S. (XXXXXXXXXXXX), M. U.

(XXXXXXXXXXXX),

R. L. (XXXXXXXXXXXX), J. P. (XXXXXXXXXXXX), E. P.

(XXXXXXXXXXXX), I. K. (XXXXXXXXXXXX), D. G.

(XXXXXXXXXXXX), I. A. (4 XXXXXXXXXXXX),

M. K. (XXXXXXXXXXXX), J. T. (XXXXXXXXXXXX), V.

L. (XXXXXXXXXXXX), K. K. (XXXXXXXXXXXX), E. S.

(XXXXXXXXXXXX), A. A. (XXXXXXXXXXXX), J. P.

(XXXXXXXXXXXX), E. S. (XXXXXXXXXXXX), H. U.

(XXXXXXXXXXXX), O. S. (XXXXXXXXXXXX), K. P. (

XXXXXXXXXXXX), V. K. (XXXXXXXXXXXX), esindaja

T. K.,

I.

R. (XXXXXXXXXXXX),

T.

S. (XXXXXXXXXXXX), V. S. (XXXXXXXXXXXX), E. K. (

XXXXXXXXXXXX), A. I. (XXXXXXXXXXXX), T. P.

(XXXXXXXXXXXX), M. M. (XXXXXXXXXXXX), A. S.

(XXXXXXXXXXXX), M. S. (XXXXXXXXXXXX), V. N.

2(9)

(XXXXXXXXXXXX), N. A. (XXXXXXXXXXXX), M. L.

(XXXXXXXXXXXX), A. M.

(XXXXXXXXXXXX) ja B.-H. M. (XXXXXXXXXXXX),

esindaja advokaat Raiko Paas.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T. T. kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.06.2019.a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018 korraldusega nr 352-k „XXXXX tn XX ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine“ määrati XXXXX tn XX

asuvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa pindalaga 3417 m2, sihtotstarbega elamumaa. Maa

ostueesõigusega erastamist taotlenud isikud on toodud korralduse punktis 2, nende hulgas T. T.

(kaebaja) (p 2.45). Korralduse punkti 4 kohaselt paiknevad ostueesõigusega erastataval maal

garaažid (ehitisregistri koodiga XXXXXXXXX boksid 1-7 ja 61; ehitisregistri koodiga

XXXXXXXXX boksid 8-23; ehitusregistri koodiga XXXXXXXXX boksid 24-45; ehitisregistri

koodiga XXXXXXXXX boksid 46-59) ning need on punktis 2 nimetatud isikute ühisomandis (I kd

tl 5-6). Erastatava maa katastriüksuse plaan on lisatud korraldusele (I kd tl 7).

2.

14.04.2018 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnavalitsuse

12.03.2018 korralduse nr 352-k tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis 26.04.2018 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks

Tallinna

linna

ja

kaasas

menetlusse

kolmandate

isikutena

K.

K. (XXXXXXXXXXXX), T. S. (XXXXXXXXXXXX), M. S. (XXXXXXXXXXXX), K. T.

(XXXXXXXXXXXX), T. P. (XXXXXXXXXXXX), M. T. (XXXXXXXXXXXX), J. P. (

XXXXXXXXXXXX), T. T. (XXXXXXXXXXXX), K. P. (XXXXXXXXXXXX), R. T.

(XXXXXXXXXXXX), H. T. (XXXXXXXXXXXX), E. T. (XXXXXXXXXXXX), I. B.

(XXXXXXXXXXXX), L. S. (XXXXXXXXXXXX), M. T. (XXXXXXXXXXXX), M. R.

(sünniaeg XX.XX.XXXX), V. P. (XXXXXXXXXXXX), E. T. (XXXXXXXXXXXX), T. T.

(XXXXXXXXXXXX), V. S. (XXXXXXXXXXXX), M. U. (XXXXXXXXXXXX), R. L.

(XXXXXXXXXXXX), J. P. (XXXXXXXXXXXX), E. P. (XXXXXXXXXXXX), I. K.

(XXXXXXXXXXXX), D. G. (XXXXXXXXXXXX), I. A. (XXXXXXXXXXXX), M. K.

(XXXXXXXXXXXX), J. T. (XXXXXXXXXXXX), V. L. (XXXXXXXXXXXX), K. K.

(XXXXXXXXXXXX), E. S (XXXXXXXXXXXX), A. A. (XXXXXXXXXXXX), J. P.

(XXXXXXXXXXXX), E. S. (XXXXXXXXXXXX), H. U. (XXXXXXXXXXXX), O. S.

(XXXXXXXXXXXX), K. P. (XXXXXXXXXXXX), J. K. (isikukood XXXXXXXXXXXX), I.

R. (XXXXXXXXXXXX), T. S. (XXXXXXXXXXXX), V. S. (XXXXXXXXXXXX), E. K.

(XXXXXXXXXXXX), A. I. (XXXXXXXXXXXX), T. P. (XXXXXXXXXXXX),

M. M. (XXXXXXXXXXXX), A. S. (XXXXXXXXXXXX), M. S. (XXXXXXXXXXXX), V. N.

(XXXXXXXXXXXX), N. A. (XXXXXXXXXXXX), M. L. (XXXXXXXXXXXX).

3(9)

4.

17.10.2018 määrusega kaasas kohus kolmandate isikutena menetlusse XXXXX tn X

kinnistu omanikud A. M. (XXXXXXXXXXXX) ja B.-H. M. (XXXXXXXXXXXX).

5.

19.02.2019 määrusega lubas kohus J. K. õigusjärglasena astuda menetlusse V. K..

6. Tallinna linn esitas 29.05.2018 posti teel kohtule XXXXX tn XX maa ostueesõigusega

erastamise toimiku ja 19.02.2019 XXXXX tn X maa ostueesõigusega erastamise toimiku.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja taotleb Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018 korralduse nr 352-k tühistamist

alljärgnevatel põhjendustel.

7.1

XXXXX tn X 2005/6 aastal erastatud elamumaale lisaks on linna reservmaa arvelt

antud erastamiseks juurde maa vahetult XXXXX tn XX seina vastas. Seega ei saa XXXXX

tn XX omanikud hooneid 32 meetri pikkuselt teenindada, hooldada, ega renoveerida. Nagu

nähtub kohtule esitatud plaanist (REIB teostus, viide plaanile nr TK-1083), siis jookseb

XXXXX tn X kinnistu piir üle XXXXX tn XX asuvate garaažibokside. Sama on näha Maa-

ameti kodulehel. 2015 uute omanike taotluse alusel lõi XXXXX tn X omanike poolt tellitud

maamõõtja uued katastrivaiad selliselt, et kokku jääb umbes 26 m2 segasesse seisu. Samas

on XXXXX tn X erastamise toimikus olevate materjalide kohaselt XXXXX tn X piiriks

XXXXX tn XX maaüksusega viimasel asuva ehitise katusejoon.

Maakatastriseaduse kohaselt ei saa ühe naabri ehitis jääda teise naabri kinnistu osaks. Vastava

vastuolu oleksid XXXXX tn XX esindajad kindlasti välja toonud, kui vastustaja oleks neid 2005

aastal nõuetekohaselt otsinud. XXXXX tn X ehitiste teenindamiseks vajalik maa on ehitistest 30

meetri kaugusel ja vastu naabri seina ning naaber oma ehitisi teenindada ei saa. Algselt XXXXX tn

X omanikud selle maa erastamist ei taotlenud. Algselt erastati 598 m2 nüüd on krunt aga 1950 m2.

Just uued omanikud on tellinud kinnistu looduses mõõtmise, mis tähendab, et nad ei saa olla

heausksed. Kaebaja õigusi arvestav plaan on L-2, millele on käsitsi peale kirjutatud tekst plaan,

ruutmeetrid 2060 m2 (kaebaja 27.08.2018 menetlusdokument, lisa plaan 2-3 (I kd tl 121)). Viidatud

maatükil on kraav alles ja XXXXX tn X maatükist väljaspool. Viidatud maa-ala sööb ära

ruutmeetritelt väiksem (1949 m2) plaan (I kd tl 133), mis praegu teada olevalt ei mahu XXXXX tn

X, XXXXX XX ja Raudteemaa vahele ära, vaid on umbes 30-40 m2 ulatuses XXXXX tn XX asuva

ehitise peal. Sellist plaani ei ole, kus XXXXX tn X erastaks oma maaüksuse selliselt, et omandaks

osa XXXXX tn XX ehitiste alusest maast (ca 30 m2). Piiripunktid 26 ja 27 olid garaažidele 1982

aastal Tallinna linna Täitevkomitee otsusega eraldatud maa piiride tähised ja Kivimäe poolsed

punktid. Ükski nendest punktidest ei jäta ehitist kasvõi osaliselt naaberkinnistule. Ka erastamise

piiriprotokollis on näha, et XXXXX tn X ja erastamisele kuuluva maa piir kulgeb piiripunktide 6-7

vahel mööda XXXXX XX kõrvalhoone kirdepoolsemat katuseserva. Seega ei ole plaani, mis on

vaidlustatava korraldusega kaasas. XXXXX tn X plaanil asuvad piiripunktid 27 ja 26, mis on

garaažide maa tähiseks, silmaga hinnates 1,5 meetrit garaažide seinast eemal, st garaažide

teenindamiseks vajalik maa on alles. Ilmselt ei mahu 1950 m2 koordinaatide määramisel plaanidele

ära nii, nagu eeldati ning kohalik omavalitsus ei tahtnud uusi plaane koostama hakata. XXXXX tn

X erastamine ei toimunud korralduse lisaks oleva plaani järgi.

7.2

Kaebaja on püüdnud lahendusi leida 2009 ja 2015 aastal igasuguste plaanide osas

ning samuti nõudnud looduses kätte näitamist, mida ei ole tehtud. Kaebaja ei vaidlusta

4(9)

XXXXX tn X erastamist kui sellist. Vaidlustab vaid seda, et XXXXX X plaanil olev mõõt

ei vasta tegelikkusele.

7.3

Kaebaja saab aru, et XXXXX tn X erastamisest on möödas hulk aega, kuid oma

õiguste rikkumisest saadi teada alles nüüd, kui ilmusid välja võltsitud dokumendid ja

keerutamine.

7.4

Kohalik omavalitsus oleks pidanud valvama XXXXX tn XX ehitiste omanike õiguste

üle ja jätma selle maa naabritele erastamata. XXXXX tn X plaani tutvustamise juurde 2005

aastal on kirjutatud, et XXXXX tn XX ehitiste omanikud ei tulnud kohale. Tegelikult ei

kutsutudki. Kutse küll saadeti 2006. aastal, aga valele aadressile XXXXX XX G/K asemel

XXXXX tn XX G/K. XXXXX XX postiaadress moodustati alles 2010. aastal. Peale seda,

kui ebaõigel aadressil saadetud kiri tagasi tuli, siis olukord enam kedagi ei huvitanud ja

rohkem ei otsitud. Tegelikkuses oleks pidanud siis kirja saatma kontaktisikule. Kui vaadata

J. P. poolt esitatud maa ostueesõigusega erastamise avaldust, siis on kontaktiks telefoni

number, asukoht G/K XXXXX XIV on XXXXX XX ja erastatava maa asukoht ka, kuid

mitte kontaktaadress. Menetlustähtaeg ei saa olla möödunud, kuivõrd kaebajat hoiti aastaid

teadlikult teadmatuses.

7.5

XXXXX tn XX maaüksuse suurust saab menetluse käigus kindlasti muuta ja see

toimuks XXXXX tn X kinnistu aluseks oleva 2006 aastal erastatud maa arvel.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata.

8.1 21.08.1981 maa looduses eraldamise aktiga nr 133 eraldati XXXXX tn XX maatükk

suurusega

0,1718 ha (st 1718 m2) garaažikooperatiivile XXXXX XX. Maa ostueesõigusega erastamise õigus

tekib garaažiühistu liikmetel nende ühiskasutuses oleva maa osas, mida ei taotleta tagasi.

Garaažiühistu liikmete ühiskasutuses olevaks maaks loetakse nimetatud ühistu maakasutusõiguse

piiridesse jääv maa, mida ühistu liikmed kasutavad ühiselt ja mis ei ole määratud ehitise juurde

kuuluva krundina või selle teenindamiseks vajaliku maana.

8.2 11.12.1997 esitas garaažikooperatiivi esindaja J. P. Tallinna linnale omakäelise avalduse

ostueesõigusega erastamiseks. Kontaktaadressiks märgiti Tallinn, XXXXX tn XX.

Nimetatud aadressile on 2.02.2006 saadetud ka kutse nr 5-9/617 XXXXX tn X

piiriprotokolli allakirjutamiseks.

Kiri tagastati 09.03.2006 hoiutähtaja möödumise tõttu. Põhjus, miks piiriprotokoll jäi alla

kirjutamata ilmnes Harju Maakohtu 25.10.2006 määrusest, millega algatati garaažikooperatiivi

XXXXX XX likvideerimismenetlus, mis lõpetati Harju Maakohtu 23.10.2007 otsusega tsiviilasjas

2-

06-22201. Sellest tulenevalt tekkis kooperatiivi liikmete ühisomand garaažiboksidele.

Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 20 lg 5´ sätestab, et kui piiriprotokolli koostamisele kutsutud isik

ei ilmu või keeldub piiriprotokolli alla kirjutamast, loetakse katastriüksus moodustatuks kohaliku

omavalitsuse määratud piirides. Kaebaja etteheide, et tal puudus võimalus esitada vastuväiteid 2006.

aastal kui koostati piiriprotokoll, ei põhine õigusaktide regulatsioonil ja on emotsioonidest kantud.

MaaKatS ei nõua piirinaabrite nõusolekut või kohalolekut piiriprotokolli koostamisel. Kohalikul

omavalitsusel ei ole alust ega põhjust eeldada, et avaldaja poolt märgitud aadressil ei ole võimalik

saada ühendust avaldajaga, kes on esitanud taotluse oma õiguste maksma panemiseks.

8.3 XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimikust selgub, et 28.01.2009 valiti

kaebaja garaažiühistu moodustamise esindusisikuks. Kaebaja oli garaažikooperatiivi

5(9)

liikmeks ning tal olid kõik õigused tutvuda kõigi dokumentidega. Praeguseks on kaebaja

minetanud kõik tähtaegsed võimalused vaidlustada haldustoiminguid XXXXX tn X maa

ostueesõigusega erastamisel. XXXXX tn X maatükk kanti kinnistusraamatusse

11.09.2006. 30.03.2015 on kinnistu esialgne omanik võõrandanud talle kuuluva

maatüki. Uus omanik on heauskne omanik. Seetõttu ei ole võimalik teha parandusi ja

muudatusi XXXXX tn X kinnistu piiride osas. Kaebajale jääb siiski võimalus kasutada

kõiki asjaõigusseadusest tulenevaid õigusi naabrite vahelistes vaidlustes. 8.4 Esimene

krundipiiride ettepanek XXXX tn XX ostueesõigusega erastamiseks valmis 8.03.2008.

31.08.2009 allkirjastas kaebaja XXXXX tn XX ühisomanike esindajana eelnimetatud

projekti ning andis AS Tallinna Vesi esindajale üle värava luku võtme. Uus, parandatud

krundipiiride ettepanek valmis REIB poolt 7.01.2015. 12.03.2015 on kaebaja

omakäeliselt teinud ühe paranduse katastriüksuse plaanile, mis puudutas garaažidele

juurdepääsu võimaldava värava kandmist kaardile. Tulevase kinnistu ülejäänud piiride

osas kaebaja vastuväiteid ei esitanud. 21.08.2015 on kaebajale edastatud parandatud

krundipiiride ettepanek koos märkusega täiendavate vastuväidete esitamise õiguse

kohta. Kaebaja ja Tallinna linna läbirääkimiste tulemusena vormistati katastriüksuse

plaan (REIB töö nr TK-1083), mis kanti maaregistrisse 3.05.2017. Seega on vastustaja

kaasanud kaebaja maa ostueesõigusega erastamise menetlusse igas etapis ning

arvestanud kaebaja tehtud märkuste ja parandustega osas, mida võimaldab seadus ja juba

kinnistatud maatükkide piirid.

8.5

Korralduse menetlemisel on lähtutud garaažikooperatiivi poolt esitatud maa

ostueesõigusega erastamise avaldusest. Maareformi seaduse (MaaRS) § 7 alusel määrab

ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja

maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa

hulka arvatakse kogu hooneomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. 21.08.1981 koostati

maa looduses eraldamise akt nr 133, millega ühisomandike õiguseellastele eraldati 0,1718

ha maad ehituskrundiks. Kaks ühisomanikku on tasunud kaevatava korralduse punktis 3

nõutud maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute eest.

8.6

Eeltoodut kokku võttes on selge, et kaebaja õigused haldusmenetluses on igati

realiseeritud ning seetõttu puudub tal kaebeõigus Tallinna Linnavalitsuse 12.03.2018

korralduse nr 352-k vaidlustamiseks. Kuigi pikaaegse maareformi tulemus ei pruugi sobida

kaebajale, on vastustaja menetlenud maatüki, XXXXX tn XX, ostueesõigusega erastamist

õigusaktide nõuetele vastavalt ning selliselt ka vastu võtnud vaidlustatud korralduse.

Kaebajal puudub kaebuse rahuldamise korral igasugune perspektiiv jõuda maa erastamisel

tänasest erinevale otsusele. Tekkinud piiritüli on võimalik lahendada ainult naaberkinnistute

omanike poolt ja mitte kellegi kolmanda poolt.

Kolmandate isikute A. M. ja B.-H. M. seisukoht

9. Kolmandad isikud A. M. ja B.-H. M. (edaspidi XXXXX tn X omanikud) vaidlevad kaebusele

vastu ja paluvad jätta kaebus rahuldamata.

Kaebaja soovitud maa (XXXXX X kinnisasi) on kinnistatud juba 2006, mistõttu puudub võimalus,

et sellest maast mingi osa saab kaebaja endale. XXXXX tn X omanikud nõustuvad vastustajaga, et

tähtajad XXXXX tn X maa kinnistamise vaidlustamiseks on möödunud. Ka pole nimetatud

küsimuse üle võimalik kaebuse esemest tulenevalt vaielda käesolevas kohtuasjas. XXXXX tn X

piirid jäävad muutmata ka juhul, kui kohus kaebuse rahuldab. Juhul, kui kaebaja leiab, et XXXXX

tn X maa suuruse ja piiride kinnistamine on olnud õigusvastane, tuleks esitada teistsuguse sisu ja

taotlustega kaebus.

6(9)

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. Vaidlusaluse korraldusega määrati XXXXX tn XX ehitiste teenindamiseks vajalik maa

ostueesõigusega erastamiseks. Korralduse lisaks on REIB koostatud ostueesõigusega erastatava

maa plaan (koostamise aeg 10.02.2016). Viidatud plaanilt on näha, et XXXXX tn X maaüksusega

piirnevas piirilõigus (piiripunktid 12-10-9-8-7) jääb XXXXX tn XX asuv ehitis osaliselt XXXXX

tn X maaüksuse piiridesse. Kaebaja hinnangul jäävad ehitised XXXXX tn X maaüksuse piiridesse

ca 30 m2 ulatuses. Sama olukord nähtub ka Maa-ameti kaardiserveri kaardilt, millelt on näha, et üks

XXXXX tn XX ehitistest asub osaliselt XXXXX tn X maaüksusel. Ehitise paiknemine vähemalt

väga lähedal nö muldvallile, mis peaks asuma XXXXX tn X kinnistul nähtub ka haldusasjas 3-18-

1233 koostatud paikvaatluse protokollilt (II kd tl 114-117). Kaebaja leiab, et korraldus nr 352-k on

nimetatud põhjusel õigusvastane, kuivõrd ei saa tekkida olukorda, kus ühel maaüksusel asuv ehitis

ulatub osaliselt teisele maaüksusele. Kaebaja leiab, et nimetatud olukord ei taga ühtlasi piiril oleva

ehitise teenindamist, kuivõrd tagatud ei ole juurdepääs ehitise tagumisele seinale.

12. MaaRS § 20 lõike 1 järgi kuulub erastamisele maa, mida maareformi seaduse alusel ei

tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 reguleerib seda,

millises ulatuses on isikul õigus maad ostueesõigusega erastada. MaaRS § 221 lg 1 kohaselt võib

ostueesõigusega erastada maad käesoleva seaduse §-des 7, 8, 9, 10, 20 11 ja 12 lõikes ning §-s 21

sätestatud ulatuses kui seaduses ei sätestata teisiti. MaaRS § 6 lg 33 kohaselt määratakse ehitise

(ehitiste kompleksi) teenindamiseks vajalikuks maaks ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav

kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning

füüsilise säilimise, § 7 lg 5 kohaselt määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piirid

vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse

kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata, lg 52 sätestab, et muude ehitiste (st v.a

elamu) teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui

krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas.

Värsi tn 37 maa ostueesõigusega erastamise toimikus (XXXXX tn XX erastamise toimik) on G/K

XXXXX XIV 21.08.1981 avaldus maa ostueesõigusega erastamiseks (lk 106). Maakasutusõiguse

alusena on märgitud akt nr 133 21. augustist 1981. a. Viidatud maa looduses eraldamise akti nr 133

(lk 85) kohaselt on eraldatud G/K XXXXX XX kasutajatele 0,1718 ha suurune maatükk aadressil

XXXXX tn XX. Maatüki paiknemine on näha akti lisaks oleval eksplikatsioonil (XXXXX tn XX

erastamise toimik lk 104), millelt nähtub, et XXXXX tn XX ja praeguse XXXXX tn X piirilõigus

on piirimärkide 27 ja 26 vaheline piir sirge ning selle pikkus on 32 meetrit. Praegusel juhul ei ole

21.08.1981 avalduse ja XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimiku materjalide põhjal

küll võimalik tuvastada, et G/K XXXXX XX oleks taotlenud maa erastamist suuremas ulatuses, kui

on toodud maa looduses eraldamise aktil 133, kuid kuivõrd korralduse nr 352-k alusel on

võimaldatud erastada ostueesõigusega maad kokku 3417 m2 ulatuses, siis on ilmselge, et vastustaja

ei ole erastatava maa suuruse määramisel lähtunud aktiga 133 määratud maakasutuse suurusest. 13.

Vabariigi Valitsuse 30.06.1994 määrusega nr 144 kinnitatud ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise korra p 4 ap-de 1 ja 2 kohaselt tuleb ehitise teenindamiseks vajalik maa määrata

kooskõlas maakorralduse nõuetega. Teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse ehitisealune ning

ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise,

hooldamise, ohutu ekspluateerimise ning füüsilise säilimise. Kohus leiab, et XXXXX tn XX ehitiste

teenindamiseks vajaliku maa määramisel XXXXX tn X maaüksusega piirnevas lõigus ei ole

nimetatud nõudega mõistlikult arvestatud, kuna tagatud ei ole maaüksuste piiril (üle piiri) asuva

ehitise hooldamine ja ohutu ekspluateerimine. XXXXX tn XX asuvate ehitiste omanike huve

7(9)

oluliselt enam arvestav oleks lahendus, kus ehitise seina ja naaberkinnistu vahele jääks maariba,

mida oleks võimalik kasutada ehitisele juurdepääsuks ka tagumise seina poolt. Seda eriti olukorras,

kus XXXXX tn X ja XXXXX tn XX plaanide võrdluse põhjal on tuvastatav, et nimetatud osa maast

ei ole ilmtingimata vajalik XXXXX tn X ehitise teenindamiseks, kuid on vajalik XXXXX tn XX

ehitise teenindamiseks.

Samas ei ole viidatud küsimus käesolevas vaidluses keskse tähtsusega, kuivõrd oluline on tuvastada,

kas vastustaja oleks saanud korralduse nr 352-k vastu võtmisel teostada kaalutlusõigust ja määrata

vaidlusaluses piirilõigus kinnisasjade vaheline piir teisiti. Kaebaja eesmärgiks on XXXXX tn XX

maaüksuse piiride muutmine XXXXX tn X maaüksusega piirnevas piirilõigus selliselt, et piir jääks

XXXXX tn XX ja XXXXX tn X piirilõigus XXXXX tn XX asuvast ehitisest eemale. Kaebaja poolt

soovitud lahendus on näha kaebaja poolt esitatud plaani „XXXXX X juurdelõike taotlus“ (I kd tl

121), millel piiripunktid 26 ja 27 on ehitisest eemal. Kohus leiab, et vastustajal vastav kaalutlusõigus

puudus.

13.1

XXXXX tn X maaüksuse teenindamiseks vajalik maa on määratud Tallinna

Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldusega nr 2396-k, millega võimaldati A.-M. B. erastada

elamumaa sihtotstarbega maatükk aadressil XXXXX tn X, suurusega 1950 m2. Maaüksus

on registreeritud maakatastris 07.04.2006 ja maa ostu-müügileping on sõlmitud 07.06.2006

(XXXXX tn X ostueesõigusega erastamise toimik lk 58-61a). Asendiplaan on toimiku

leheküljel 55. Maa on kantud kinnistusraamatusse 11.09.2006. aastal ning on edasi

võõrandatud 30.03.2015. aastal ning omandiõiguse kanne on tehtud 13.04.2015.

Kuivõrd maaüksus on erastatud ning kinnistusraamatusse kantud, siis ei ole ilma 14.12.2005

korralduse vaidlustamiseta võimalik kaebajal erastada maad XXXXX tn X kinnisasja arvel.

Erastatud ja kinnistusraamatusse kantud maatükkide osas on maareform lõppenud ning seetõttu ei

saa maareformi seaduse sätted kinnistutega toimuvat enam reguleerida. Üksi maareformi seaduse

ega sellega seonduvate õigusaktide säte ei näe ette ühe ja sama maatüki mitmekordset reformimist.

13.2

Kaebaja ei ole Tallinna Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldust nr 2396-k vaidlustanud,

mis tähendab, et tegemist on kehtiva haldusaktiga, nagu on õigesti märkinud ka vastustaja

ja XXXXX tn X omanikud. Kaebaja ei oleks ka praeguses menetluses saanud viidatud

korraldust vaidlustada, kuivõrd asja materjalidest tulenevalt on kaebaja olnud korraldusest

teadlik juba oluliselt varem, kui ta pöördus käesolevas asjas kohtusse.

Tallinna linn on oma kirjalikus vastuses viidanud asjaolule, et „Esimene krundipiiride ettepanek

XXXXX tn XX ostueesõigusega erastamiseks valmis 8.03.2008. 31.08.2009 allkirjastas kaebaja

XXXXX tn XX ühisomanike esindajana eelnimetatud projekti ning andis AS Tallinna Vesi esindajale

üle värava luku võtme. Uus, parandatud krundipiiride ettepanek valmis REIB poolt 7.01.2015.

12.03.2015 on kaebaja omakäeliselt teinud ühe paranduse katastriüksuse plaanile, mis puudutas

garaažidele juurdepääsu võimaldava värava kandmist kaardile. Tulevase kinnistu ülejäänud piiride

osas kaebaja vastuväiteid ei esitanud. 21.08.2015 on kaebajale edastatud parandatud krundipiiride

ettepanek koos märkusega täiendavate vastuväidete esitamise õiguse kohta. Kaebaja ja Tallinna

linna läbirääkimiste tulemusena vormistati katastriüksuse plaan (REIB töö nr TK1083), mis kanti

maaregistrisse 3.05.2017.“. Kuivõrd XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimikust ei

olnud vastustaja väited kontrollitavad kohtule ei olnud aru saadav, millistele dokumentidele

vastustaja viitab, siis kohustas kohus vastustajat esitama kohtule vastavad selgitused. Vastustaja

jättis viidatud nõude täitmata. Kuivõrd asja materjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada vastustaja

väidete õigsust, siis on vastustaja väited paljasõnalised ja kohus ei saa nendega arvestada.

XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimikust nähtub, et kaebaja on olnud asjaolust, et

XXXXX tn X ja XXXXX tn XX piirilõigus ei ole piiri määramine vastavalt kaebaja soovitule

8(9)

võimalik, teadlik hiljemalt 13.03.2015. Toimikus on Tallinna Linnavaraameti vastus kaebaja

30.08.2015 kirjale seoses XXXXX tn XX maa erastamisega. Nimetatud kirjas selgitatakse kaebajale

järgmist: „Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas XXXXXX tn XX moodustatava

katastriüksuse piiride ettepaneku 7. jaanuaril 2015. Teie esitasite maa erastamise subjektide

esindajana vastuväited ja omapoolsed ettepanekud arhitekti vastuvõtul, millest teavitasite Tallinna

Linnavaraametit kirjalikult 13.03.2015. Arvestades Teie ettepanekuid koostas arhitekt uue XXXXX

XX piiride ettepaneku. Eelnimetatud piiride ettepaneku esitasime Teile 21. augustil 2015. Viibides

vastuvõtul

Tallinna Linnavaraametis teatasite, et Te ei nõustu piiride ettepanekuga. Selgitasime Teile, et Teil

on võimalik 15 päeva jooksul esitada oma motiveeritud vastuväited piiride ettepanekule. Juhul, kui

Te vastuväiteid ei esita, loetakse, et olete piiride ettepanekuga nõustunud.“ (XXXXX tn XX maa

ostueesõigusega erastamise toimik lk 54). 07.01.2015 kuupäeva kandvalt asendiplaanilt on näha, et

kaebaja poolt taotletavad ettepanekud ei puuduta XXXXX tn X maaüksusega piirnevat piirilõiku

(XXXXX tn XX maa ostueesõigusega erastamise toimik lk 64). Samas on viidatud plaanil näha nii

asjaolu, et XXXXX tn XX asuv ehitis jääb osaliselt XXXXX tn X maaüksuse piiridesse, st ka

asjaolu, et ehitisele ei jää teenindamiseks vajalikku maad. Seega on kaebaja juba 13.03.2015 olnud

teadlik asjaolust, et maa erastamine tema poolt taotletaval viisil ei ole võimalik, kuivõrd XXXXX

tn X maaüksuse piirid seda ei võimalda. Kui kaebajale ka ei olnud väljastatud Tallinna

Linnavalitsuse 14.12.2005 korraldust nr 2396-k, siis pidi kaebaja plaaniga tutvudes aru saama, et

vastav korraldus võib olemas olla ning ta pidi kehtiva kohtupraktika kohaselt astuma samme selleks,

et talle korraldus teatavaks tehtaks. Kaebaja seda ei teinud. Teiseks märgib kohus, et 06. oktoobril

2017 on kaebaja pöördunud e-kirja teel vastustaja poole, et selgitada naabritega tekkinud

erimeelsust.

Viidatud kirjas märgib kaebaja selgesõnaliselt „Kuna minu kaasomandis olev vallasvara paistab

jäävat kellegi teise kinnistule, palusin algatada kontrolli minule näha olevate piirimärkide suhtes“

(XXXXX tn XX ostueesõigusega erastamise toimik lk 7). Samuti nähtub viidatud kirjast, et

XXXXX tn X maaüksuse omanik on kaebajale selgitanud, et (kaebaja sõnastus): „Tema on omanik

nii mulla maa, kui isegi meie vallasvara tagaseina omanik- ning istus sellele“. Seega nähtub ka

viidatud kirjast asjaolu, et kaebaja on XXXXX tn X erastamisest olnud teadlik juba oluliselt varem,

kui Tallinna Linnavalitsus võttis vastu vaidlustatud korralduse nr 352-k. Seega on tähtaeg

14.12.2005 korralduse nr 2396-k vaidlustamiseks möödunud ning korraldus on kaebaja suhtes

kehtiv. Kuivõrd kohus tuvastas, et kaebaja oli hiljemalt 13.03.2015 viidatud korraldusest teadlik,

siis ei ole tähendust asjaolul, kas kaebaja või garaažiühistu esindajad kutsuti piiride kätte näitamise

juurde 2005 või 2006 aastal. Korralduse vaidlustamine ei annaks kaebajale ka tulemust, kuivõrd

maa erastamise järgselt on kinnistu edasi võõrandatud ning puudub alus arvata uute omanike

pahausksust. Kuivõrd tegemist on heausksete omanikega, siis ei ole võimalik kinnistusraamatu

kannete muutmine Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 11 lg-s 5 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt on XXXXX tn X maa ostueesõigusega erastamise korraldus kaebaja suhtes

siiani kehtiv ja selle vaidlustamiseks puudub võimalus. Seega ei ole maa erastamine kaebaja poolt

soovitud viisil võimalik. 14.12.2005 korralduse nr 2396-k kehtivusest sai vaidlusaluse korralduse

andmisel lähtuda ka vastustaja. Nimetatu tähendab, et vastustajal puudus korralduse andmisel

võimalus kaaluda, kas määrata XXXXX tn XX maaüksuse piir XXXXX tn X maaüksusega

piirnevas piirilõigus vastavalt kaebaja poolt soovitule. Kuivõrd vastustajal vastav kaalutlusõigus

puudus, siis on korraldus nr 352-k õiguspärane ja selle tühistamiseks puuduvad alused.

14. Olenemata eelmises alajaotuses märgitust selgitab kohus, et kaebaja poolt soovitud

lahenduse saavutamiseks XXXXX tn X ja XXXXX tn XX piirilõigus ei ole vajalik 12.03.2018

korralduse nr 352-k tühistamine.

9(9)

Kaebaja märgib kaebuses õigesti, et õiguslikult ei saa tekkida olukorda, kus ühe kinnistu piirides

asuv ehitis jääb osaliselt teisele kinnistule. Nagu nähtub XXXXX tn X maa ostueesõigusega

erastamise toimikus olevalt piiriprotokollilt (lk 47), siis kulgeb piir piiripunktide 6-7 vahel mööda

XXXXX tn XX kõrvalhoone kirdepoolsemat katuse serva. Vastavale asjaolule on tuginenud ka

kaebaja. See tähendab, et piiride määramisel vaidlusaluses piirilõigus ei lähtutud eeldusest, et

XXXXX tn XX ehitis peaks jääma osaliselt XXXXX tn X katastriüksuse piiridesse.

Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse

moodustamisel nii maa mõõdistamisega, kui ka plaani- ja kaardimaterjalide alusel kaardistatakse

tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. Riigikohus selgitas 05.12.2012 lahendis nr 3-2-1-143-

12, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade piirid

määratakse vältimatult katastriüksusel kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll

eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele,

et piirid on valesti kaardistatud. Kui piiride kaardistamise õiguses kaheldakse, siis tuleb hinnata

AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Seega tuleks kaebajal juhul, kui ta leiab,

et

piir

on

vaidlusaluses

piirilõigus

määratud

ebaõigesti,

algatada

menetlus

piiride

kindlakstegemiseks AÕS § 129 alusel või Maakatastriseaduse § 15 alusel. Vastavale asjaolule on

viidanud oma vastustes nii vastustaja kui ka XXXXX tn X omanikud. Piiride kindlakstegemiseks

ja piiriandmete muutmiseks ei ole vajalik korralduse nr 352-k tühistamine.

15. Kokkuvõtvalt jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ega

XXXXX tn X omanikud menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole. Seega jäävad vastustaja ja

XXXXX tn X omanike menetluskulud nende enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik