1-19-3313/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTartu Maakohtu 25.04.2019 otsusega tunnistati M. Poljakov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta ja 17 päeva vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust alates 23.04.2019.
Legislator headnote
AI generated1-19-3313/13 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
20. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-3313 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. aprilli 2019 otsus Margus Poljakovi süüdimõistmises KarS § 424 lg
2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Margus Poljakov (IK 37005172733), apellatsioon
RESOLUTSIOON Jätta Margus Poljakovi apellatsioon Tartu Maakohtu 25. aprilli 2019 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-19-3313 läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Tartu Maakohtu 25.04.2019 otsusega tunnistati M. Poljakov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 5 kuud 3 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 07.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - 1 aasta ja 17 päeva vangistust – ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 20 päeva vangistust alates 23.04.2019.
2. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Poljakov, kes palub tühistada kohtuotsuse selles osas, kus märgitakse, et ta omandas endale sõiduki vaatamata sellele, et tal puudub juhtimisõigus. See järeldus olevat vale, kuna ta andis sellekohased ütlused uurijale alkoholijoobes olles ja neid ei tohi arvestada.
Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
4. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
5. M. Poljakov on vaidlustanud sõiduki omandamise asjaolud.
5.1. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsuses on käsitletud sõiduki omandamise asjaolusid seoses M. Poljakovile kuuluva kuriteo toimepanemise vahendi Ford Transit 350L VAN reg nr 863TNK konfiskeerimisega. Nimetatud sõiduk on liiklusregistris registreeritud Eero Tõnno nimele, kuid M. Poljakov on kinnitanud, et tegelikult kuulub see auto talle.
5.2. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud sõiduki konfiskeerimine tuleneb 25.04.2019 kokkuleppest, mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus prokurör J. Vissak, süüdistatav
M. Poljakov ja tema kaitsja adv G-J. Pello muuhulgas leppisid kokku ka sõiduki konfiskeerimise (lk 51-53).
5.3. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt M. Poljakovile selgitati tema õigused ning ta vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta sõlmis selle vabal tahtel ja kinnitas, et jääb kokkuleppe juurde. Eraldi kinnitas ta veel, et talle kuulub sõiduk Ford Transit, mis tehnilise passi järgi kuulub tema lapsepõlvesõbrale, aga reaalselt kuulub talle. Tal on juhtimisõigus olnud, aga nüüd on see aegunud. Ta kasutas seda sõidukit vaatamata sellele, et tal juhtimisõigust ei ole. Ta on sõiduki konfiskeerimisega nõus (lk 54-55).
5.4. Ringkonnakohus märgib, et toimikust nähtuvalt tunnistaja E. Tõnno on kinnitanud, et 2018 oktoobris M. Poljakov helistas talle, et tahab endale auto osta, kuid palus selle E. Tõnnol enda nime peale võtta, mida E. Tõnno ka tegi. Kõik autoga seotud maksed tasus M. Poljakov. Ta ütles, et tal on kohtutäituriga probleeme ja seetõttu ei saa ta autot enda nimele kirjutada (lk 9).
5.5. Mis puutub M. Poljakovi väitesse, et esmased ütlused andis ta uurijale alkoholijoobes olles ning neid ütlusi ei tohi arvestada, siis toimikust nähtuvalt on M. Poljakov kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2019 kell 21.36 ning üle kuulatud alles 25.04.2019 kell 08.50. Selles protokollis ei kajastu ütlusi auto omandamise asjaolude kohta (lk 10-14).
6. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.
6.1. Ringkonnakohus leiab, et M. Poljakovi puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud konfiskeerimise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. Antud juhul M. Poljakovi apellatsioonis selline viide puudub ja vastavat rikkumist ei tuvastanud ka ringkonnakohus. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.
7. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus
M. Poljakovi apellatsiooni läbi vaatamata.
/allkiri/
Mati Kartau Kohtunik