Legislator Case Law & Legislation
3-19-922/2 AI generated

3-19-922/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-19-922/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-922 Määruse kuupäev 20. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Sven Pikka esialgse õiguskaitse taotlus Rõuge Vallavolikogu 17. aprilli 2019. a otsuse nr 1-3/27 kehtivuse peatamiseks RESOLUTSIOON Jätta Sven Pikka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnak...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-19-922 Määruse kuupäev 20. mai 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Sven Pikka esialgse õiguskaitse taotlus Rõuge Vallavolikogu 17. aprilli 2019. a otsuse nr 1-3/27 kehtivuse peatamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Sven Pikka esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 1 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rõuge Vallavolikogu andis Keskkonnaametile 17. aprilli 2019. a otsusega nr 1-3/27 arvamuse, millega nõustus Ala-Palo II liivakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa andmisega Avalor Invest OÜ-le (maapõueseadus § 49 lg 6).

2. Sven Pikka (avaldaja) esitas 14. mail 2019 Rõuge Vallavalitsusele vaide Vallavolikogu 17. aprilli 2019. a otsusele nr 1-3/27 (tl 6-9). Vaidemenetluses taotles avaldaja vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamist.

3. Sven Pikka esitas 15. mail 2019 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Rõuge Vallavolikogu 17. aprilli 2019. a otsuse nr 1-3/27 kehtivuse peatamiseks kuni vaide läbivaatamiseni ja/või võimaliku kohtulahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendab avaldaja kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) otsuse koostamisel ei ole kaasatud ega arvestatud erinevate huvigruppidega, vaid eelistatud on ühe eraettevõtja kasumitaotlusi; 2) otsus on kaalutlusvigadega ning võib tuua kaasa kehtiva õigusega vastuolus oleva kaevandamisloa väljaandmise; 3) kaevandamisluba toob kaasa negatiivsed keskkonnamõjud, millistega mittearvestamine on kaalutlusõiguse jäme rikkumine. Ilma põhjalike uuringuteta ja mõõtmisteta ei ole võimalik veenduda, et Ala-Palo II karjäär ei tooks loodusele ja piirkonna elanikele kaasa pöördumatult negatiivseid tagajärgi;

3-19-922 2

4) olukorras, kus omavalitsuse arvamuse andmine on vaidlustatud, kuid esialgse õiguskaitse abinõusid ei rakendata, tekib võimalus kaevandamisloa taotlejale keskkonnaloa väljaandmiseks vaidemenetluse toimumise ajal.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal.

5. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks esinema isikul vajadus põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ehk teisisõnu, esialgse õiguskaitse rakendamine on vajalik siis, kui asjaolud viitavad sellele, et taotlejale võivad vaidemenetluse ja võimaliku hilisema kohtumenetluse ajal saabuda tagajärjed, mille hilisem kõrvaldamine ka positiivse kohtulahendi korral oleks ebamõistlik või võimatu.

6. Taotleja viitab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustes kahjuliku tagajärjena, et ilma põhjalike uuringuteta ja mõõtmisteta ei ole võimalik veenduda, et Ala-Palo II karjäär ei tooks loodusele ja piirkonna elanikele kaasa pöördumatult negatiivseid tagajärgi. Ei ole tehtud mõõtmisi tolmu ega müra osas. Kaevandamisloa andmisel hakkab piirkonna teedel aastas sõitma enam kui 2400 veokit, mis toob kaasa teede kulumise ja liiklusõnnetuste ohu ning autode heitmetest tingitud saaste.

7. Kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei muuda kohtuotsuse täitmist raskemaks või võimatuks ega põhjusta taotlejale ebamõistlikke piiranguid. Vaidlusaluseks otsuseks on vallavolikogu otsus, millega kohalik omavalitsus andis Keskkonnaametile üksnes arvamuse võimaliku kaevandamisloa andmiseks Avalor Invest OÜ-le. Oma olemuselt on tegemist menetlustoiminguga, mitte haldusaktiga. Kohus märgib, et Ala-Palo II karjääris ei saa kaevandada enne, kui selleks on väljastatud kaevandamisluba. Kaevandamisloa annab Keskkonnaamet. Maapõueseaduse § 52 lg 2 kohaselt otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega ei ole käesoleval hetkel põhjust arvata, et Ala-Palo II karjääris juba toimub kaevandamine. Taotlejal on võimalus enda õigusi kaitsta hiljem, vaidlustades Keskkonnaameti väljastatud kaevandusluba. Ühtlasi on siis võimalus esitada koos kaebusega esialgse õiguskaitse taotlus. Kohus on seisukohal, et enne vaidemenetluse lõppu ei saa eeldada, et taotlejale põhjustatakse taolisi pöördumatult kahjulikke tagajärgi, et oleks õigustatud esialgse õiguskaitse kohaldamine. Ka kaebaja ise ei ole kohtule esitanud selliseid tõendeid, millest lähtuvalt saaks esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust jaatada. Eeltoodule tuginedes jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider