1-12-8972/64 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-12-8972

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2019. a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Kohtuasja nr

1-12-8972

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Kristina Tomtšakovskaja

Kaitsja

Indrek Repnau (lepinguline)

Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Janek Grosbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest ühes vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega

Süüdimõistetu Janek Grosberg (ik: 37912270347; viibib Tallinna Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 13.05.2019. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada Janek Grosberg katseajaga karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 6

(kuus) kuud kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 1 üheks ( ) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet Tallinna Vangla Ida- ning määrata ta selleks tähtajaks

Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

2. KarS § 76 lg 5 alusel allutada katseaja lõpuni KarS § s 75 sätestatud Janek Grosberg -

käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud - kontr

ollnõudeid:

1) XXX; elama kohtu määratud alalises elukohas –

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Kohaldada Janek Grosbergi suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) igakuiselt, esitades täitma ülalpidamiskohustust oma alaealise lapse suhtes kriminaalhooldajale sellekohase maksekorralduse; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

4) oksul peale vanglast asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jo vabanemist; 5 alluma elek ( alates elektroonilise valveseadme ) troonilisele valvele tähtajaga 1 üks) kuu paigaldamisest.

4. Janek Grosbergi arvestada alates le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist kohtumääruse jõustumisest.

5. Janek Grosberg

vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale, Janek Grosbergi ja tema kaitsjale. le

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Tallinna Vangla esitas 12.04.2019. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek

Grosbergi astamiseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vab ühes elektroonilise valve kohaldamisega.

Harju Maakohtu 21.09.2012. a kohtuotsusega tunnistati Janek Grosberg 263 p süüdi KarS §

1,3,4 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat

vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendati vangistus 1460 tunni üldkasuliku tööga, mille

tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Üldkasuliku töö tegemise perioodil oli Janek Grosberg kohustatud järgima talle KarS § 75 lg 1,2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Harju Maakohtu 28.01.2016. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Janek Grosbergile Harju Maakohtu 21.09.2012. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 1 (üks)

aasta 4 (neli) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 25.07.2018 on 28.11.2019. a. . a ja lõpp

Janek Grosbergi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Kuriteod

on muutunud ajas raskemaks, lisandunud on ühiskonnaohtlikkus. Teod on valdavalt planeerimata ning hetkeajel sooritatud, kuid esineb ka planeeritud käitumist. Vägivaldset käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine ja vähene enesekontroll. Vangistuses kehtivad

distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 25.03.2019 käib kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, ametnikega viisakas ning

kaaskinnipeetavatega probleeme ei esine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on heas korras ühetoalise üürikorteriga, mida üürib kinnipeetava abikaasa. Abikaasa

on esitanud üürilepingu ning korteri omaniku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressile.

Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saab ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle

ettevõttesse E OÜ. Ettevõtte omaniku sõnul hakkaks kinnipeetav tööle turunduse poolel ning

tegeleks klientide haldamisega. Kuna elektroonilise valve paigaldamine on kõne all, siis võimaldab tööandja vajadusel ka kodus töötada, sest suure osa tööst saab arvuti teel ära teha.

K-Raha andmetel on seisuga 09.04 20 734,25 eurot ning .2019 kinnipeetava suhtes nõudeid vabanemisfondis on 1241,43 eurot.

Janek Grosberg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes

elektroonilise valve kohaldamisega.

Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas

kohtule materjalid ja seisukoha Janek Grosbergi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta

(Vangla ei toeta ennetähtaegset Prokurör, olles tutvunud Tallinna Vangla vabastamist).

materjalidega Janek Grosbergi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ent samuti

kriminaalasja nr 1-12-8972 materjalidega, on seisukohal, et vaatamata Tallinna Vangla

ettepanekule on siiski võimalik ning otstarbekas toetada Janek Grosbergi tingimisi

ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tallinna Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole täheldatud karistuse kandmise ajal Janek Grosbergi puhul vägivaldsuse ilminguid. Karistuse kandmisel ei ole Janek Grosbergi käitumine

andnud põhjust distsiplinaarmenetlusteks, rikkumised puuduvad. Arvestades, et

vägivallakuriteod on olnud Janek Grosbergi puhul pigem erandlikud, võib järeldada, et vägivallakuritegude osa näitaja kõrgem tegelikkusest. s on ohuhinnangu Samas iseloomustuses toodud teabe põhjal on täheldatav Janek Grosbergi puhul tasakaalukas ja viisakas käitumisviis

kinnipidamisasutuses. Iseloomustuses kajastatud, sealhulgas süüdimõistetult endalt pärinev

teave viitab sellele, et ta on võimeline avameelselt ja oma tegudesse kriitilise suhtumisega

arutama vastavate ametnikega oma riskikäitumise põhjusi, mis omakorda viitab soovile

kontrollida oma käitumist, s.h võimalikku vägivaldsust. Esitatud andmetest nähtub, et kuigi Janek Grosberg on valiv vanglas pakutava töö suhtes, on positiivne, et ta on siiski motiveeritud

tööle asuma, s.h oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Prokuratuur leiab, et enne tähtaega

vabastamise korral ei piisa kinnipeetava allutamisest elektroonilisele valvele üheks kuuks, vaid elektroonilist valvet tuleks kohaldada vähemalt kuueks kuus.

Kaitsja Kaitsja toob enda teesides toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. välja, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht abikaasa juures üürikorteris ning samuti on tal olemas ka vabanemisjärgne töökoht, mis välistab olukorra, et kinnipeetav on peale

vanglast vabanemist tegevusetult. Isik on motiveeritud täitma ülalpidamiskohustust ning võlgnevus on tekkinud sellel ajal, kui ta viibis Saksamaal vanglas, sest vangistuse ajal ei olnud tal tõepoolest võimalik last toetada. Samuti on ebaõige vangla poolt märgitu, et Janek Grosberg

ei ole motiveeritud vanglas töötama ja on töö suhtes valiv, sest kinnipeetavale ei ole tööd üldse pakutudki. Isik ei ole viimase kaheksa aasta jooksul ühtegi uut kuritegu sooritanud ning samuti

puuduvad tal vangistuses distsiplinaarrikkumised. Kaitsja palub kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastada.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud

kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Janek Grosbergi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik – tema käitumist nii kuriteo Janek Grosbergi isikut iseloomustavad andmed toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud

vangistust ning tema vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab käitumine

distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud

õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid

austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi

kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt

pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul

võimaldab tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle Janek Grosbergi

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Janek Grosbergi stada, et ta le võimaluse tõe

on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla . Kohus on , kuid prokurör toetab seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning tal on olemas tõeline tahe muuta enda elukäiku. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles osas, et kinnipeetavale tuleks vabanemisel kohaldada elektroonilist valvet kuueks kuuks, sest isiku katseaja pikkus

ongi käesoleval hetkel kuus kuud. Katseaja üheks eesmärgiks on kinnipeetava naasmine ühiskonnaellu, kuid elektroonilise valve kohaldamisega terveks katseajaks on see raskendatud. Pärast vabanemist on Janek Grosbergil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning

kriminaalhooldusega on nõustunud ka Janek Grosberg, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa

kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/