2-19-4335/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS
Legislator headnote
AI generated2-19-4335/22 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S ÕIGEKSVÕTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Viru Maakohus Kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4335 Tsiviilasi I O hagi S O vastu abielu lahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Kohtuistungi aeg 15.05.2019 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: I O (ik XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sprengk (e-post: XXX)
Kostja: S O (ik XXX; elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Lahutada I O ja S O 16.07.2010 Ida-Viru Maavalitsuses sõlmitud abielu ja mille kohta on väljastatud abielu tõend nr 4-2010/209.
2. Jätta I O pärast lahutust perekonnanimi „O“.
3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
4. Jätta rahuldamata hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-19-6276
2
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
I O esitas hagi S O vastu abielu lahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu 16.07.2010. Poolte abielusuhted lõppesid oktoobris 2018. Ha-geja leiab, et poolte leppimine ei ole enam võimalik ning ei soovi abielusuhet jätkata. Abielusuhted on seega lõppenud taastamise perspektiivita ja pöördumatult. Kostja keeldus abielu kohtuvälisest lahutamisest ning seetõttu oli hageja sunnitud abielu lahutamiseks hagiga kohtu poole.
Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamisnõude juurde ja kostja oli sellega nõus. Hageja palub jätta peale lahutust endale perekonnanimeks O.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
Kostja võttis istungil hageja esitatud nõude õigeks.
TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest ja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Otsuse põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
Pooled kinnitasid kohtule, et abielusuhted on lõppenud ning ei hagejal ega kostjal pole soovi neid taastada.
Eeltoodust tuleneb üheselt, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamise eeldused täidetud.
Vastavalt PKS § 66 lg 2 lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.
Menetluskulude jaotus
Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4).
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist seoses apellatsioonkaebuse loobumisega. Kohtuistungil osapooled apellatsioonkaebuse esitamisest ei loobunud.
2-19-6276
3
TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.
Kohus jätab hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks, kuna mõlemad osapooled ei ole kaebuse esitamise õigusest loobunud.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik