Legislator Case Law & Legislation
2-17-17534/46 AI generated

2-17-17534/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-17-17534/46
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri

Legislator headnote

AI generated

2-17-17534/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri

Keywords

AI generated
settlement of dispute forfeiture agreement satisfaction of claim debt restructuring administrator arbitration clause exhaustion of administrative remedies
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

17. mai 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-17534

Tsiviilasi

V S hagi N S ja T V vastu valduse taastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: V S (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Juri

Kononov

Kostja I: N R (isikukood xxxx)

Kostja II: T V (isikukood xxxx)

Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele

Viilup

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja

riigilõivu tagastamine

Asja läbivaatamine

25.02.2019. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V

(isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. Hageja ja kostja I on leppinud kokku xxxx korteriomandi (edaspidi

korteriomand) kaasomandi lõpetamises selliselt, et korteriomand müüakse

kostja I poolt leitud ostjale ja müügist saadu jagatakse hageja ja kostja I vahel

vastavalt punktile 2 [kohtumääruse resolutsiooni p 1.2].

1.2. Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri

võõrandamistehingut tõestav notar kannab korteriomandi ostja poolt notari

ametikontole deponeeritud rahast 8 000 eurot hageja kontole nr xxxx Xxxx, 50

774,07 eurot kostja I korralduse alusel laenujäägi katteks laenuandjaks olevale

krediidiasutusele ja ülejäänud osa ostuhinnast kannab notar kostja I või kostja

I poolt nimetatud kolmanda isiku pangakontole hiljemalt 5 (viie) tööpäeva

jooksul alates asjaõiguslepingu sõlmimisest.

1.3. Pooled kinnitavad, et kompromissi punktis 2 [kohtumääruse resolutsiooni p

1.2] märgitud summa tasumisega hagejale loetakse kõik hageja nõuded kostjate

vastu täies ulatuses täidetuks ning hageja kinnitab, et tal ei ole kompromissi

punktis 2 [kohtumääruse resolutsiooni p 1.2] märgitud summa tasumise järgselt

kostjate suhtes mistahes varalisi ja/või mittevaralisi nõuded ega muid

pretensioone seoses pooltevaheliste õigussuhete ja nende täitmisega seotud

asjaoludega ja/või seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ega käesoleva

kompromissiga ning et vastavate nõuete ilmnemisel pärast käesoleva

kompromisslepingu

sõlmimist

loetakse

hageja

sellistest

nõuetest

tagasivõtmatult ja tingimusteta loobunuks.

1.4. Kostja I ja II on leppinud kokku, et kostja I ja II vahel sõlmitud korteriomandi

üürileping lõpeb korteriomandi kolmandale isikule võõrandamise päeval.

1.5. Hageja esitab kompromissi sõlmimise päeval kohtule taotluse, millega loobub

tsiviilasjas nr 2-19-766 esitatud avaldusest kostja I vastu. Pooled on leppinud

kokku, et tsiviilasjaga nr 2-19-766 seotud menetluskulud jäävad poolte endi

kanda ning pooled ei esita menetluskuludega seonduvalt üksteise vastu mistahes

nõudeid.

1.6. Tsiviilasjas nr 2-17-17534 pooltel tekkinud kõik menetluskulud jäävad poolte

endi kanda.

1.7. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi

tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.

2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.

4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada hagejale

menetluses tasutud riigilõivust 250 eurot arveldusarvele nr xxxx. Edasikaebamise

kord

Käesoleva kohtumääruse peale (v.a riigilõivu tagastamise osas) võib poolte kokkuleppel esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

MENETLUSE KÄIK

1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostjate vastu valduse taastamise nõudes. Kohus

alustas asja läbivaatamist 25.02.2019. a kohtuistungil. Pooled esitasid 15.05.2019 kohtule

kirjaliku kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse

lõpetada.

Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.

Pooled paluvad kompromissi kinnitada ilma kohtuistungit pidamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on

vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi

ei ole võimalik täita.

2 (3)

2-17-17534

3. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled

on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi

alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse

lõpetada.

Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 6 jj märgitu, vaid need on

poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu

17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, samuti 21.09.2016. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-78-16, p 10). Kohus arvestas menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise

otsustamisel.

4. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi

kanda. Hageja on taotlenud poole hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist,

samuti riigilõivu tagastamist nõudelt, mida kohus menetlusse ei võtnud. Kohus leiab, et taotlus

riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja tasus 21.11.2017 riigilõivu

400 eurot. Sellest 100 eurot kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel, kuna kohus ei

võtnud üürilepingu kehtetutuks tunnistamise nõuet menetlusse. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb

hageja taotlusel talle tagastada ka pool hagiavalduselt tasutud lõivust, s.o 150 eurot.

5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe

päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule

esitatud kompromissis.

TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja

läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui

summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse,

ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik

3 (3)