2-17-17534/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri
Legislator headnote
AI generated2-17-17534/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Vallo Kariler
Määruse tegemise aeg ja koht
17. mai 2019. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-17534
Tsiviilasi
V S hagi N S ja T V vastu valduse taastamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: V S (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Juri
Kononov
Kostja I: N R (isikukood xxxx)
Kostja II: T V (isikukood xxxx)
Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Teele
Viilup
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine ja
riigilõivu tagastamine
Asja läbivaatamine
25.02.2019. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada hageja V S (isikukood xxxx) ja kostjate N R (isikukood xxxx) ning T V
(isikukood xxx) vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1. Hageja ja kostja I on leppinud kokku xxxx korteriomandi (edaspidi
korteriomand) kaasomandi lõpetamises selliselt, et korteriomand müüakse
kostja I poolt leitud ostjale ja müügist saadu jagatakse hageja ja kostja I vahel
vastavalt punktile 2 [kohtumääruse resolutsiooni p 1.2].
1.2. Korteriomandi müügist saadu jagatakse poolte vahel järgmiselt: korteri
võõrandamistehingut tõestav notar kannab korteriomandi ostja poolt notari
ametikontole deponeeritud rahast 8 000 eurot hageja kontole nr xxxx Xxxx, 50
774,07 eurot kostja I korralduse alusel laenujäägi katteks laenuandjaks olevale
krediidiasutusele ja ülejäänud osa ostuhinnast kannab notar kostja I või kostja
I poolt nimetatud kolmanda isiku pangakontole hiljemalt 5 (viie) tööpäeva
jooksul alates asjaõiguslepingu sõlmimisest.
1.3. Pooled kinnitavad, et kompromissi punktis 2 [kohtumääruse resolutsiooni p
1.2] märgitud summa tasumisega hagejale loetakse kõik hageja nõuded kostjate
vastu täies ulatuses täidetuks ning hageja kinnitab, et tal ei ole kompromissi
punktis 2 [kohtumääruse resolutsiooni p 1.2] märgitud summa tasumise järgselt
kostjate suhtes mistahes varalisi ja/või mittevaralisi nõuded ega muid
pretensioone seoses pooltevaheliste õigussuhete ja nende täitmisega seotud
asjaoludega ja/või seoses hagi aluseks olevate asjaoludega ega käesoleva
kompromissiga ning et vastavate nõuete ilmnemisel pärast käesoleva
kompromisslepingu
sõlmimist
loetakse
hageja
sellistest
nõuetest
tagasivõtmatult ja tingimusteta loobunuks.
1.4. Kostja I ja II on leppinud kokku, et kostja I ja II vahel sõlmitud korteriomandi
üürileping lõpeb korteriomandi kolmandale isikule võõrandamise päeval.
1.5. Hageja esitab kompromissi sõlmimise päeval kohtule taotluse, millega loobub
tsiviilasjas nr 2-19-766 esitatud avaldusest kostja I vastu. Pooled on leppinud
kokku, et tsiviilasjaga nr 2-19-766 seotud menetluskulud jäävad poolte endi
kanda ning pooled ei esita menetluskuludega seonduvalt üksteise vastu mistahes
nõudeid.
1.6. Tsiviilasjas nr 2-17-17534 pooltel tekkinud kõik menetluskulud jäävad poolte
endi kanda.
1.7. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on kompromissi
tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus.
2. Lõpetada tsiviilasja menetlus.
3. Jätta poolte kokkuleppel kõik menetluskulud poolte endi kanda.
4. Rahuldada hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Tagastada hagejale
menetluses tasutud riigilõivust 250 eurot arveldusarvele nr xxxx. Edasikaebamise
kord
Käesoleva kohtumääruse peale (v.a riigilõivu tagastamise osas) võib poolte kokkuleppel esitada
määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.
Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.
MENETLUSE KÄIK
1. Kohtu menetluses on hageja hagi kostjate vastu valduse taastamise nõudes. Kohus
alustas asja läbivaatamist 25.02.2019. a kohtuistungil. Pooled esitasid 15.05.2019 kohtule
kirjaliku kompromissilepingu, mille paluvad kohtul kinnitada ning tsiviilasja menetluse
lõpetada.
Pooled avaldavad, et nad on teadlikud menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest.
Pooled paluvad kompromissi kinnitada ilma kohtuistungit pidamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus
menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab.
Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi
jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi
lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi
tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on
vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi
ei ole võimalik täita.
2 (3)
2-17-17534
3. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade
kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Pooled
on kinnitanud teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ja seega ka kompromissi
alusel tekkivatest poolte kohustustest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse
lõpetada.
Kompromissi tingimusteks ei ole kohtule esitatud avalduse p-des 6 jj märgitu, vaid need on
poolte menetluslikud avaldused, mida kohus kompromissina ei kinnita (vt nt Riigikohtu
17.12.2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-08, p 13, samuti 21.09.2016. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-78-16, p 10). Kohus arvestas menetluslike avaldustega kompromissi kinnitamise
otsustamisel.
4. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 ja poolte kokkuleppest jäävad menetluskulud poolte endi
kanda. Hageja on taotlenud poole hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist,
samuti riigilõivu tagastamist nõudelt, mida kohus menetlusse ei võtnud. Kohus leiab, et taotlus
riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja tasus 21.11.2017 riigilõivu
400 eurot. Sellest 100 eurot kuulub tagastamisele TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel, kuna kohus ei
võtnud üürilepingu kehtetutuks tunnistamise nõuet menetlusse. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb
hageja taotlusel talle tagastada ka pool hagiavalduselt tasutud lõivust, s.o 150 eurot.
5. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.
Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on pooled lühendanud määruskaebuse esitamise õigust ühe
päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule
esitatud kompromissis.
TsMS § 150 lg 8 esimene lause sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja
läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui
summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja taotluse,
ei saa nimetatud osas kohtumääruse peale määruskaebust esitada.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vallo Kariler kohtunik
3 (3)