2-17-12543/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. mai 2019. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12543

Tsiviilasi

Sergei Golubi hagi Andres Auna ja Sergei Issajenko vastu

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4978,95 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Golubi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Sergei Golub (isikukood XXX), esindaja

Maksim Fedotov

Vastustajad (kostjad):

1. Andres Aun (isikukood XXX), esindaja advokaat Kai

Villman

2. Sergei Issajenko (isikukood XXX), esindaja Meelis

Krautmann

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2018. a otsus

muutmata.

2. Jätta Sergei Golubi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Sergei Golubi

kanda.

4. Mõista Sergei Golubilt Sergei Issajenko kasuks

menetluskulude katteks välja 450 eurot. Mõista Sergei

Golubilt

välja

Sergei

Issajenko

kasuks

viivis

menetluskuludelt

(450

eurot)

alates

kohtuotsuse

jõustumisest

kuni

menetluskulude

täies

ulatuses

hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Sergei Golub (hageja) esitas Andres Auna (kostja I) ja Sergei Issajenko (kostja II) vastu hagi

kahju hüvitamiseks, paludes mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 4978,95 eurot.

Hageja töötas ajavahemikus 01.10.2014 - 08.09.2015 Rebecca Trans OÜ-s autojuhina. Tööandja

maksis töötasu ebaregulaarselt ja viivitusega. Töövaidluskomisjoni 23.02.2016 otsusega

töövaidlusasjas nr 4-1/2700 mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja kokku 4978,95 eurot.

Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud. Hageja pöördus otsuse täitmiseks kohtutäituri poole,

kuid täitemenetlus tulemusi ei andnud.

Viimastel aastatel on Rebecca Trans OÜ-s vahetunud mitu osanikku. Rebecca Trans OÜ läks kahel

korral üle ühelt osanikult teisele: kostjalt I 06.10.2016 üle kostjale II ja 11.02.2016 kostjalt II

omakorda Kalju Lepassaarele. 16.10.2015 Rebecca Trans OÜ-s puudub majandustegevus. Kogu

äriühingu vara kandis kostja I eelnevalt üle tema kontrolli all olevatele äriühingutele.

Täitemenetluses töövaidluskomisjoni otsust täita ei ole õnnestunud, kuivõrd arvelduskontodel

vahendeid ei ole.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 183 ja äriseadustiku (ÄS) § 188 lg 1 alusel peavad kostjad võrdselt

Rebecca Trans OÜ-ga kandma hageja ees vastutust oma kohustuste eest ning hüvitama tekkinud

kahju. Kostjate vastutus hagejale tekkinud kahju eest tuleneb VÕS §-st 1043 ja ÄS § 188 lõikest 1.

Rebecca Trans OÜ rikkus töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 1 p 2 tulenevaid nõudeid.

Töövaidluskomisjoni otsuse tegemise ajal oli ainuosanik kostja II, kes ei teinud midagi selleks, et

täita töövaidluskomisjoni otsust ja tasuda hagejale saamata jäänud töötasu. Töötasu võlg tekkis

aga kostja I osanikuks olemise ajal. Kostjad vastutavad solidaarselt.

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Selgusetuks jääb nii nõude alus, kostjale I etteheidetav

õigusvastane tegu kui ka see, millise kohustuse on kostja I jätnud täitmata ning milles seisneb

kostja I süü.

Hageja on esitanud kostjate vastu solidaarse nõude, viidates VÕS § 183 lõikele 1. Ettevõtte

ülemineku sätete kohaldamine ei ole antud juhul õiguslikult võimalik, ühtegi seaduslikku alust

solidaarse nõude esitamiseks hageja välja ei ole toonud. Kostja I võõrandas 16.10.2015 Rebecca

Trans OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot kostjale II, mitte ei andnud üle ettevõtet VÕS § 180-183

tähenduses.

ÄS § 188 lg 1 alusel vastutab osanik osanikuna äriühingule, teisele osanikule või kolmandale

isikule süüliselt tekitatud kahju eest. Kostjale I jääb ebaselgeks milles seisneb tema süü. Hageja ei

ole märkinud ega tõendanud oma kahju. Hageja on esitanud tõendina töövaidluskomisjoni otsuse,

kuid see tõendab kostja I hinnangul hageja nõuet Rebecca Trans OÜ vastu, mitte kahju ega

kohustuse täitmata jätmist kostja I poolt.

Töötasu arvestamisega tegeles Tallinnas asuv raamatupidamisettevõte. Augustis-septembris

2015. a kirjutas kostja I lõpparve, seejärel ootas ettevõtte müügiga veel kuu aega. Pretensioonidega

keegi tema poole ei pöördunud. Hageja töövaidlusest Rebecca Trans OÜ-ga sai kostja I teada

käesoleva tsiviilasja materjalidest. Hageja ei ole kostja I poole kunagi pöördunud

pretensioonidega, et tal on töötasu kätte saamata. Kostja I maksis hagejale nii, nagu oli ette

arvestanud raamatupidaja. Kui kostja I oleks teadnud, et hagejale on vaja maksta ca 5000 eurot,

oleks ta seda omal ajal teinud, nüüd ei ole enam seda raha kusagilt võtta. Raha peaks maksma

Rebecca Trans OÜ.

Kostja II märkis, et ostis äriühingu osa 16.10.2015. a ilma võlgadeta. Osaluse müüjad ei teavitanud

teda lõpetamata töösuhetest töötajatega. Hagejaga ei ole kostja II mingeid lepinguid sõlminud.

Oma tegevuse eest peaksid vastutama endised omanikud oma perioodi osas. Alates 11.02.2016 ei

ole kostja II enam OÜ Rebecca Trans osanik.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata.

Kohus leidis, et äriühingu osanike ja juhtorgani liikmete vahetumine ei ole käsitletav ettevõtte

üleminekuna VÕS § 180 jj mõttes. Kostja II kinnitas kohtuistungil, et ostis osaluse (nn tühja

ettevõtte), kuna tahtis alustada oma ettevõtlust, mitte jätkata kellegi teise tegevust. Kostja I tegeles

kaugvedudega. Pärast võõrandamistehingut osaühing enam kaugvedudega ei tegelenud (I kd,

tl 152 pöördel).

Kostja I märkis, et võõrandas 16.10.2015 kostjale II osa nimiväärtusega 2556 eurot, mitte ei

andnud üle ettevõtet VÕS § 180-183 tähenduses. Rebecca Trans OÜ registrikaardi väljatrükist

nähtub kanne osaniku muutusest 16.10.2015 (I kd, tl 173). Lisaks eeltoodule viitas kostja, et osa

võõrandamisel ei olnud Rebecca Trans OÜ maksejõuetu, tõendades seda konto väljavõttega

16.10.2015 (I kd, tl 111, 170-172).

Kostja I oli Rebecca Trans OÜ ainuosanik 10.07.2014 – 16.10.2015. Kostja II oli Rebecca Trans

OÜ ainuosanik ja juhatuse liige 16.10.2015 – 11.02.2016. Alates 11.02.2016 on osanik Kalju

Lepassaar.

Juhatuse liikme vastutuse sätestab äriseadustiku (ÄS) § 187. Osanik vastutab ÄS § 188 lg 1

tulenevalt osanikuna osaühingule, teisele osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud

kahju eest.

Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja

tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse

(VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7).

Hageja tugines väidetele, et nii Rebecca Trans OÜ kui ka kostjad kui osaühingu endised osanikud

on rikkunud TLS § 28 lg 2 p 2 ja 3 nõudeid.

Äriühingu juhtorgani liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit

seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu

võlausaldajate kaitseks. Hagiavalduse kohaselt seisneb talle kostjate poolt tekitatud kahju

töövaidluskomisjoni 23.02.2016 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2700 väljamõistetud 4978,96

eurot saamata jäämises ning kahju tõendamiseks on hageja esitanud töövaidluskomisjoni otsuse.

Kohus nõustus kostja I seisukohaga selles, et töövaidluskomisjoni otsus tõendab hageja nõuet

OÜ Rebecca Trans vastu, mitte kostjate poolt talle õigusvastaselt tekitatud kahju VÕS § 1043

mõttes.

Hageja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse alustamiseks, täitemenetlust ei ole toimunud (I kd,

tl 152 pöördel - 153). Hageja ei ole suuliselt ega kirjalikult pärast töövaidluskomisjoni otsust

kostja I ega kostja II poole ei ole pöördunud (I kd, tl 153, 176).

Kohus leidis, et TLS § 28 lg 2 p-dest 2 ja 3 ei tulene juhatuse liikmele või osanikule isiklikku

kohustust, mida neil tuleb täita selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal (käesoleval juhul hagejal)

ei tekiks kahju.

Hageja töösuhe Rebecca Trans OÜ-ga oli lõppenud ajaks, mil kostjast II sai osaühingu ainuosanik

ja juhatuse liige. Järelikult ei saa kostjale II omistada ka vastutuse eeldusena töötasu maksmise

kohustuse rikkumist ja sellega kahju tekitamist hagejale. Ajal, mil töövaidluskomisjoni otsusega

(23.02.2016) mõisteti Rebecca Trans OÜ-lt välja 4978,95 eurot hageja kasuks, oli juhatuse liige

ja ainuosanik Kalju Lepassaar (I kd, tl 174 pöördel).

Isegi, kui asuda seisukohale, et kostja II juhatuse liikmena rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat

juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7

alusel kahju hüvitamist. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu

võlausaldajaid (vt Riigikohtu 17.12.2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-150-09).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning hagi rahuldada.

Ebaõige on kohtu seisukoht, et äriühingu osanike ja juhtorgani liikmete vahetumine ei ole

käsitletav ettevõtte üleminekuna VÕS § 180 jj mõttes. Rebecca Trans OÜ läks üle kahel korral.

Iga kord sai uus omandaja oma omandisse firma 100 % osaluse. Selle tulemusel sai temast firma

ainuisikuline osanik. Rebecca Trans OÜ omanike vahetus toimus poolte vahel kokkuleppe

sõlmimise tulemusel. Seega ei ole tegemist üksnes osanike vahetusega, vaid ettevõtte

üleandmisega ühelt omanikult teisele (VÕS § 180 lg 1).

Kohus keskendus sellele, kas kostjad on isiklikult süüdi hagejale kahju tekitamises. Hageja leiab,

et vastavalt VÕS § 183 sätetele kannavad kostjad võrdselt Rebecca Trans OÜ-ga vastutust

kohustuste ees.

Kostja II oli teadlik, et Rebecca Trans OÜ-l olid hageja ees kohustused. Samuti on vähetõenäoline,

et kostja I ei teadnud, et hageja vallandamine toimus seadust rikkudes.

5. Kostja I (vastustaja I) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kohus on õigesti leidnud, et äriühingu osanike ja juhtorgani liikmete vahetumine ei ole käsitletav

ettevõtte üleminekuna VÕS § 180 jj mõttes. Kostja I võõrandas kostjale II Rebecca Trans OÜ osa

nimiväärtusega 2556 eurot, mitte ei andnud üle ettevõtet.

Kuna kahju hüvitamise nõue oli esitatud kostjate vastu, siis pidigi kohus keskenduma sellele, kas

endine osanik ja endine juhatuse liige on kahju tekitanud ning kas kahjunõuet on võimalik

rahuldada VÕS § 1043 alusel ning VÕS § 188 alusel. Hageja nõue materiaalõiguslikuks aluseks

saabki olla kas VÕS § 188 või VÕS § 1043.

Kohus tuvastas, et hageja ei ole esitanud avaldust täitemenetluse algatamiseks. Kohus leidis

õigesti, et TLS § 28 lg 2 p 2 ja p 3 ei tulene osaniku isiklikku kohustust maksta töötajale töötasu,

anda ettenähtud puhkust ning maksta puhkusetasu. Kohus järeldas õigesti, et puudub õigusvastane

tegu ehk seadusest tuleneva kohustuse täitmata jätmine.

6. Kostja II (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II

jätta hageja kanda ning mõista menetluskuludelt kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus tuvastas, et hageja töösuhe Rebecca Trans OÜ-ga oli lõppenud ajaks, mil kostjast II sai

osaühingu ainuosanik ja juhatuse liige. Järelikult ei saa kostjale omistada ka vastutuse eeldusena

töötasu maksmise kohustuse rikkumist ja sellega kahju tekitamist hagejale. Ajal, mil

töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti Rebecca Trans OÜ-lt hageja kasuks välja 4978,95 eurot,

oli juhatuse liige ja ainuosanik Kalju Lepassaar.

Maakohus on õigesti leidnud, et äriühingu osanike juhtorganite liikmete vahetumine ei ole

käsitletav ettevõtte üleminekuna VÕS § 180 jj mõttes. Eristada tuleb osa võõrandamist ja ettevõtte

üleminekut. Osa võõrandamisel on tehingu esemeks osa, mille tulemusel muutuvad äriühingu

osanikud. Osa võõrandamisel ei ole osaliseks äriühing ise. Osanik ei vastuta isiklikult äriühingu

kohustuste eest ÄS § 135 lg 2 kohaselt. Ettevõtte või selle osa võõrandamisel on tehingupoolteks

äriühingud ja tehingu esemeks on ettevõte tervikuna või selle osa. Käesoleval juhul ei liikunud

juriidilise isiku vara ühelt äriühingult teisele. Kostja II ei olnud ettevõtte omandaja VÕS § 183

tähenduses. Asjaolu, et osa müügil antakse üle äriühingu kassas olevad rahalised vahendid ja

äriühingu raamatupidamise dokumendid või muud äriühingule kuuluvad esemed, ei tähenda, et

tegemist oleks ettevõtte üleandmisega.

Ainuüksi nõude olemasolu osaühingu vastu ei tee kostjat II automaatselt solidaarselt vastutavaks.

Hageja ei ole hagiavalduses ega apellatsioonkaebuses välja toonud, millist seadusest tulenevat

kohustust on kostja II juhatuse liikmena rikkunud. Samuti ei ole hageja näidanud, et selle seadusest

tuleneva kohustuse kaitse-eesmärgiks on kaitsta osaühingu võlausaldajaid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kostjate võimalik vastutus hageja ees ei

tulene võlaõigusseaduses ettevõtte ülemineku kohta sätestatust.

TsÜS § 661 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik (praegusel juhul juriidiline isik, s.o

äriühing – OÜ Rebecca Trans) tegutseb. Üldjuhul on ettevõtte puhul tegemist teatud otstarbeks

mõeldud varakogumiga (TsÜS § 66). Ettevõtte mõistet selgitab täiendavalt ka VÕS § 180 lg 2,

mille kohaselt kuuluvad ettevõttesse selle majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad

asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.

Osaühingu osa ei ole seega majandusüksus ega ettevõte. Käesoleval juhul oli võõrandamise

esemeks mitte Rebecca Trans OÜ ettevõte (s.o majandustegevusega seotud vara), vaid 100 %

osalus. Asja materjalide kohaselt läks Rebecca Trans OÜ osa esmalt kostjalt I üle kostjale II ning

seejärel Kalju Lepassaarele.

Ehkki ka osa võõrandamine toimub kokkuleppe alusel (ÄS § 149), ei ole äriühingu 100 % osaluse

võõrandamine siiski samastatav ettevõtte üleminekuks sõlmitavate kokkulepetega VÕS § 180 jj

tähenduses. Seega ei nõustu ringkonnakohus apellandi (hageja) seisukohtadega, nagu oleksid VÕS

§ 180 lõike 1 kohaldamise eeldused täidetud juba ainuüksi sellega, et ka osa võõrandamiseks tuli

sõlmida leping. Maakohus selgitas õigesti, et üksnes osanike ja juhtorgani liikmete vahetumine ei

ole käsitletav ettevõtte üleminekuna. Juriidiline isik, s.o Rebecca Trans OÜ, jäi ka osanike ja/või

juhatuse liikmete vahetumisel endiselt samaks õiguskäibes osalejaks ning tema õigused ja

kohustused sellega seoses ei muutunud. Sealhulgas ei mõjutanud osanike ja/või juhatuse liikmete

vahetumine äriühingu kohustusi oma töötajate ees, seda ka pärast töösuhte lõppemist toimunud

töövaidluse tulemuste osas.

Kuna asja materjalide kohaselt ei ole toimunud ettevõtte üleminekut VÕS § 180 lg 1 alusel, ei saa

rääkida ettevõtte üleandja ja omandaja solidaarsest vastutusest VÕS § 183 lg 1 alusel.

9. Kostja I oli Rebecca Trans OÜ ainuosanik 10.07.2014 – 16.10.2015, kuid äriühingu juhatuse

liikmeks oli sel ajal (alates 15.07.2014 kuni 16.10.2015) Taavi Ilves. Kostja I ei ole tegutsenud

äriregistri andmete kohaselt (I kd tl 7) äriühingu juhatuse liikmena. Kostja II sai OÜ Rebecca

Trans osanikuks ja ka juhatuse liikmeks 16.10.2015. Tema staatus äriühingu osanikuna lõppes

11.02.2016, juhatuse liikmena jätkas ta tegutsemist kuni 21.03.2016. a.

Hageja töötas Rebecca Trans OÜ-s alates 01.10.2014 kuni 08.09.2015, s.o ajal, mil äriühingu

osanikuks oli kostja I, kuid juhatuse liikmeks oli T. Ilves. Hageja nõuet OÜ Rebecca Trans vastu

kogusummas 4978,95 eurot tunnustati Töövaidluskomisjoni 23.02.2016 otsusega (täitedokument),

mis jõustus 30.03.2016. a.

Äriühingu juhtorganite liikmed võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit

seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu

võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1

p-l 7 (Riigikohtu 17.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-15, p 11). Samad põhimõtted on

ringkonnakohtu arvates kohaldatavad ka osaniku võimalikule vastutusele.

Eristada tuleb osaniku ja juhtorgani liikme vastutuse aluseid. Kuna kostja I on olnud vaid äriühingu

osanik, mitte aga juhatuse liige, siis ei saa kostja I vastutus tuleneda ÄS §-st 187, vaid üksnes

§-st 188. Kuna kostja II on olnud nii äriühingu osanik kui ka juhatuse liige, siis tuleb ka tema puhul

kaaluda ÄS § 188 kohaldamist. ÄS § 188 kohaselt vastutab osanik osanikuna osaühingule, teisele

osanikule või kolmandale isikule süüliselt tekitatud kahju eest.

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et ÄS § 188 ei võimalda osaühingu võlausaldajal esitada

vahetult nõuet kahju hüvitamiseks osaniku vastu ilma, et seadusest tuleneks täiendav nõudenorm.

Nimelt on ÄS § 188 lõikes 1 sisalduva regulatsiooni peamine eesmärk näha osanike vastutuse

puhul võrreldes VÕS §-st 103 tuleneva üldise garantiivastutuse põhimõttega ette osaniku suhtes

mõnevõrra leebem süülise vastutuse põhimõte, mille osas on ÄS § 188 lg-s 2 sisalduv olukord

üheks osaniku süü puudumise juhtumiks.

Hageja on tuginenud ka VÕS §-le 1043, s.o õigusvastaselt kahju tekitamisele kostjate tegevusega.

ÄS § 135 lg 2 ei välista osaniku deliktiõiguslikku vastutust osaühinguga seotud kuritarvituste

korral. Nii võib osanik vastutada kolmandate isikute ees ühingu kaudu või abil toime pandud

tahtliku heade kommete vastase käitumisega tekitatud kahju korral (VÕS § 1045 lg 1 p 8) või

mõne kaitsenormi rikkumise, eelkõige mõne karistatava teo toimepanemise korral (VÕS § 1045

lg 1 p 7).

11. Hageja heidab äriühingule kui oma endisele tööandjale ette õigusvastast käitumist töösuhtes.

Hageja leidis, et seadusest tulenev kohustus, mida kostjad rikkusid, on TLS § 28 lg 2 p-i 2 ja lg 3

(tööandja kohustus tasuda töötajale töötasu, anda puhkust ja maksta puhkusetasu). Samuti ei teinud

kostja II omalt poolt midagi täitmaks äriühingul lasuvat kohustust tasuda hagejale 4978,95 eurot

vastavalt Töövaidluskomisjoni 23.02.2016 otsusele.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjaoludega, mis võimaldaksid kohaldada kostja I ega

kostja II suhtes ÄS §-st 188 tulenevat vastutust koostoimes VÕS §-ga 1043 ja § 1045 lg 1

punktiga 7. Töösuhte vältel erimeelsuste tekkimine, tööandja poolt töötasu maksmise kohustuse

rikkumine ning asja lahendamine Töövaidluskomisjonis ei ole niisugused asjaolud, mis

kvalifitseeruksid kummagi kostja kui OÜ Rebecca Trans osaniku poolt tahtliku heade kommete

vastase käitumisena või mõne niisuguse kaitsenormi rikkumisena, mis tooks kaasa deliktiõigusliku

vastutuse. Osaühingu osaniku seadusest tulenevate kohustuste hulka ei kuulu äriühingu igapäevase

majandustegevuse küsimuste korraldamine, sh äriühingu kohustuste täitmine nii töösuhetes kui ka

muudes võlasuhetes.

Seega on õige maakohtu järeldus, et TLS § 28 lg 2 p-dest 2 ja 3 ei tulene juhatuse liikmele või

osanikule isiklikku kohustust töötajale töötasu maksmiseks ja puhkuse andmiseks.

Apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu sellist seisukohta ka vaidlustatud. Töövaidluskomisjoni

otsusega on tuvastatud, et töö- ja puhkusetasu maksmise ning puhkuse andmise kohustust rikkus

hageja ees tööandja Rebecca Trans OÜ.

12. Kostja II kui äriühingu endise juhatuse liikme vastutus saaks lisaks eelkäsitletud ÄS §-le 188

tuleneda ka ÄS §-st 187.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole hagi rahuldamine kostja II

suhtes ka ÄS § 187 alusel põhjendatud. Maakohus on nimetatud seisukohta ammendavalt

põhjendanud ning ringkonnakohus ei korda TsMS 654 lg 6 alusel neid põhjendusi.

Seega kontrollis maakohus korrektselt, kas kostjate vastutus (nii juhatuse liikmetena kui

osanikena) hageja ees võiks tuleneda VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel seadusest tuleneva

kohustust rikkuvast käitumisest.

Maakohus jagas õigesti ka tõendamiskoormise märkides, et hageja peab tõendama oma väiteid

kostjate seadusest tulenevate kohustuste rikkumise kohta. Vastutuse realiseerumiseks peavad

kostjad olema rikkunud mõnda osaühingu võlausaldaja kaitseks kehtestatud normi ehk täitma

konkreetset kohustust isiklikult selleks, et hoida ära osaühingu võlausaldajatel kahju tekkimine.

Seega ei tulene asja materjalidest, et kostjad oleksid pannud toime õigusvastase teo VÕS § 1043

tähenduses.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostjatelt kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuli hagejal

tõendada ka temal tekkinud kahju. Hageja on nõude suurusena toonud esile tema kasuks

töövaidluskomisjonis väljamõistetud summa 4978,95 eurot. Hageja kinnitas maakohtule

01.10.2018 istungil, et ei ole püüdnudki panna oma nõuet tööandja Rebecca Trans OÜ vastu

täitemenetluse kaudu maksma. Hageja kinnitas, et ei ole täitemenetluse avaldust esitanud ning

täitemenetlust ei ole toimunud. Seega ei ole hageja ringkonnakohtu hinnangul tõendanud ka seda,

et tal oleks kahju üldse tekkinud.

Ka hageja ringkonnakohtus esitatud väited kostjate hea usu põhimõtte vastase käitumise kohta ei

muuda asjaolu, et hageja ei ole tõendanud endal kahju tekkimist.

Põhjendamatud on hageja viited TLS § 76 lg-le 1, kuna nimetatud säte reguleerib töötaja vastutust

tööülesannete käigus kolmandale isikule tekitatud kahju osas ning on seega täiesti asjasse

puutumatu.

Eeltoodule tuginedes jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata. Seetõttu jääb rahuldamata ka

hageja apellatsioonkaebus.

14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS

§ 171 lg 1).

Kostja II lepinguline esindaja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutas kostjale II

õigusabi ringkonnakohtus 3 tunni ulatuses tunnihinnaga 150, sh asja materjalide ja

apellatsioonkaebusega tutvumine ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Ringkonnakohtu

hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga ning kulu suurus 450 eurot, on kooskõlas

asja mahukusega. Kuigi eraldiseisvalt võetuna on kostja II lepingulise esindaja tunnihind pigem

üle keskmise mitte-advokaadist esindaja tunnihinnast, siis arvestades lühikest ajakulu (3 tundi), ei

ole kogusumma 450 eurot kokkuvõttes ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus mõistab hagejalt

kostja II menetluskulude katteks välja 450 eurot.

Kostja I esindaja ei esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja, seega loeb ringkonnakohus, et

kostjal I ei tekkinud ringkonnakohtus kindlaksmääratavaid menetluskulusid.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/