3-19-927/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-19-927 Määruse kuupäev 17.05.2019 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi TT kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastuse nr 21.3-1.1/06270 peale

Resolutsioon

1. Tagastada TT kaebus haldusasjas nr 3-19-927;

2. Avalikustada jõustunud kohtulahend muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus;

3. Määrus saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik TT esitas 15.05.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastuse nr 21.3-1.1/06270 peale. Viidatud vastusega on linnavalitsus jätnud läbi vaatamata TT poolt Tartu linnasekretärile esitatud avalduse tema nime Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks. Vastuse kohaselt on elukohaks rahvastikuregistri andmetel Tallinna linnas asuv aadress, mistõttu tuli avaldus valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks esitada Tallinna linnasekretärile.

Kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et tal ei ole võimalik vanglakaristust kandva isikuna osaleda Euroopa Parlamendi valimistel. Kaebaja leiab, et tema Eesti Vabariigi sisene karistatus ei saa olla mitte kuidagi takistuseks realiseerimaks tema õigust osaleda Euroopa juhtorgani valimistel. Kaebaja taotleb, et halduskohus algataks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse tuvastamaks, kas Euroopa Parlamendi valimise seadus (EPVS) § 20 lg 3 p 1 on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega (§ 58). Keeld osaleda Euroopa Parlamendi valimistel rikub EIÕK artiklit 3, EL põhiõiguste harta artiklit 40 ja Euroopa Kohtu kohtupraktikat. Kaebaja märgib, et mis puudutab Tallinna Linnavalitsuse poole pöördumist, siis kaebaja on Tallinnas asuvalt aadressilt välja kirjutatud ja ta elas seal viimati aastal 1990.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib vaidlustada Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastust nr 21.3- 1.1/06270, millega tema avaldus Euroopa Parlamendi valijate nimekirja kandmiseks jäeti läbi vaatamata. Kaebaja ei ole märkinud, millise nõude ta seoses selle vastuse vaidlustamisega kohtule esitada soovib. Küll aga nähtub kaebusest, et kaebaja eesmärgiks on see, et ta kantaks Euroopa Parlamendi valijate nimekirja. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus isik jäetakse valijate nimekirja kandmata, on kõige tõhusam viis tema õiguste kaitseks kohustamiskaebuse esitamine halduskohtule. See nähtub ka EPVS § 24 lg 7 p-st 2, mille järgi teeb halduskohus kaebuse rahuldamise korral vallavõi linnasekretärile ettekirjutuse korraldada isiku kandmine rahvastikuregistrisse või muuta valijate arvestuse aluseks olevaid registriandmeid (04.11.2015 kohtuotsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 13; 22.01.2013 määrus asjas nr 3-4-1-26-12, p 32).

3. Euroopa Parlamendi valijate arvestuse pidamine toimub rahvastikuregistris (EPVS § 17 lg 1). EPVS § 111 lõikest 1 nähtub, et vallavõi linnasekretäri ülesanne on korraldada valimised vallas või linnas, juhendada jaoskonnakomisjone ja täita muid käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid. Valijate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri andmete alusel iga valimisjaoskonna osas (EPVS § 20 lg 1). EPVS § 13 lg 1 sätestab, et iga valla ja linna ning Tallinnas linnaosa territooriumil moodustatakse vähemalt üks valimisjaoskond. EPVS § 20 lg 4 kohaselt kantakse valija selle valimisjaoskonna valijate nimekirja, mille territooriumil asub tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht 30. päeval enne valimispäeva.

EPVS § 24 lg 2 kohaselt valijate nimekirjas muudatuse tegemiseks esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks või valijate arvestuse aluseks olevate registriandmete muutmiseks avalduse vallavõi linnasekretärile. Vallavõi linnasekretär vaatab avalduse koos valijate nimekirja koostajaga läbi ja vastab isikule viivitamata. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et muudatusi valijate nimekirjas teeb jaoskonnakomisjon vallavõi linnasekretäri teatise alusel. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et kui vallavõi linnasekretär jätab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse rahuldamata, võib avaldaja esitada vallavõi linnasekretäri toimingu peale kaebuse oma elukohajärgsele halduskohtule. Kaebus esitatakse vallavõi linnasekretärile, kes edastab selle 24 tunni jooksul asukohajärgsele halduskohtule koos omapoolsete kirjalike selgitustega.

4. Vaidlus puudub selles, et TT elukohaks on rahvastikuregistris märgitud Tallinna linnas asuv aadress. Valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks tuleb isikul pöörduda vallavõi linnasekretäri poole. Kuigi EPVS § 24 lg-s 2 pole konkreetselt välja toodud, millise vallavõi linnasekretäri poole pöörduda tuleb, on selge, et vallavõi linnasekretär saab teavitada jaoskonnakomisjoni valijate nimekirjas muudatuse tegemise vajadusest vaid piirkonnas, kus ta valimisi korraldab.

Kaebaja on pöördunud avaldusega enda valijate nimekirja kandmiseks Tartu linnasekretäri poole, kuigi avaldus oleks tulnud esitada Tallinna linnasekretärile. Seda on kaebajale selgitatud ka Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastuses nr 21.3-1.1/06270, millega tema avaldus jäeti läbi vaatamata. Kohtu hinnangul ei riku Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastus nr 21.3-1.1/06270 kaebaja õigusi, kuivõrd Tartu linnasekretäril puudub pädevus Tallinna linnas rahvastikuregistrijärgset elukohta omavate valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TT kaebus Tartu Linnavalitsuse 13.05.2019 vastuse nr 21.3-1.1/06270 peale kuulub tagastamisele HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaebajal tuleb oma eesmärgi saavutamiseks pöörduda avaldusega Tallinna linnasekretäri poole.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

5. Kohus määrab enda algatusel, et jõustunud kohtulahendi võib avalikustada muutmata kujul selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus (HKMS § 175 lg 1), kuni kaebaja ei ole teinud selle kohta teistsugust avaldust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik