4-19-2071/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 4-19-2071

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-2071 (2302,18,014325) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi

J.M ja Piirivalveameti Põhja kaebus Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju

14.03.2019 otsusele nr 2302,18,

014325 J.M

karistamises LS § ettenähtud väärteo 236 lg 1 toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju, Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Menetlusalune isik: , ik: XXX, J.M elukoht xxx. : RESOLUTSIOON

1. kaebus Politsei- Jätta J.M ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019

otsusele nr 2302,18,014325

236 lg 1 J.M karistamises LS § ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 300 eurot rahuldamata. trahviühiku ulatuses, s.o

2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019 otsus nr 2302,18,014325 J.M karistamises LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 300

trahviühiku ulatuses, s.o eurot muutmata ja tühistamata.

3. 300 (kolmsada) eurot tuleb kohtuotsuse peale Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv

edasikaebamise

tähtaja jooksul, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise päevast vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi tasuda arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220195025142.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. A CD plaat helisalvestusega, mis asub 3 p 1

sitõend: 1 väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg alusel toimiku juurde.

2

6. 3 p Asitõend: 1 CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 1 alusel toimiku juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise

on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o alates 17.05.2019. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 17.06.2019. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.06.2019.

Kaebuse

läbivaatamisel kohus tuvastas:

Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

vanemväärteomenetleja Jaak Paju 14.03.2019 otsusega nr 2302,18,014325 karistati J.M LS § s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku

236 - lg ulatuses, s.o 300 eurot selles, et menetlusalune isik 23.12.2018 kella 05:00 ajal Harjumaal, xxx

juures juhtis mootorsõidukit, lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ning ei teavitanud

häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel võis vigastada saada inimene. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 nõudeid ning pani toime LS § 9 lg 2 p 2 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse

Ei helistanud politseisse peale toimunud olukorda, kuna oli šokis, et riputi tema vara küljes

(auto), peksti teda, haarati auto võtmeid mitmeid kordi ja lubatud tal rahalikult lahkuda. (Kindlasti vaadata üle video, mille PPA võttis tema telefonist). Hiljem kohtus tütre N Jga, paar minutit peale tekkinud olukorda. Jga tekkis verbaalne vaidlust, sest soovis siiski politseisse helistada (olles olukorrast toibunud), mida J algusest ei lubanud teha, kuna niigi olid suhted isaga pingelised. J e (politsei saabus xxx poe juurde). Politseilt said helistas lõpuks politseiss nad teada, et kohapeal käis avariigrupp ja kiirabi. Kiirabi fikseeris xxx, kuid hiljem ütles J et ta isa ütles talle, et need vigastused on tal varem olnud. Palub kontrollida N digilugu. Jga suhtlus igati taastus ja elasid mitu kuud koos peale seda olukorda veel. Tegemist polnud aga kindlasti

liiklusõnnetusega, kuna inimene keelas tal rahulikult lahkumast tema enda isikliku autoga üldkasutatavalt maalt. Videos näha, kuulda mitmed kordi, kus palub tal taganeda, mida ta aga

ei teinud. Kasvatab kahte last ja on xxx. Kindlasti ei lepi ta ühegi trahviga, sest tunnetab ebaõiglust.

Kohtuistungil jäi kaebuse juurde ning märkis, et kaebuse esitaja 300 eurot on tema jaoks liig

mis liig, sest sissetulekut alandati, selle 450 euro asemel saab 230 eurot xxx eelmise kuu seisuga. Käesoleval ajal ei tööta ja ka intsidendi ajal ei töötanud. Hiljaaegu käis kontrollis xxx, määrati 2 aastaks uuesti iga päev võitleb xxx ja xxx ja xxx kannatab. Juhtus selline asi, et N tütar lahkus kell 3 öösel tema juurest kodunt ja kui teda enam kõrval ei olnud, siis oli väike J šokk. Siis ta saatis sotsiaalmeedias sõnumi, kus ta ütles, et ta emal - isal oli suur igatses ta järgi

ja soovis kohtuda nendega. J oli temaga paar nädalat suhelnud ja ta isaga olid pingelised olukorrad, ta xxx jne, kui oli politseisse avalduse selle peale teinud, siis ta isa teda enam omaks ei võtnud. Selle Jga elasid peale seda konkreetset intsidenti veel 2 kuud koos ja sellised kokkulahku pendeldamisi oli äkki 3-4 kuu kooselu peale selline 7-8 korda, pidevalt toimus selline

kassi-hiire mäng. Kuna oli üllatunud, et miks öösel lahkutakse, siis ilmselgelt läks sinna

3

samasse xxx, sest J xxx aga isa oli tal oli ise öelnud, et kuule, tahad täpsemalt teada, tule alkoholijoobes samal ajal J sõnade järgi ja kui koha peal asi toimus, see rünnak, siis tundus ka, et inimene on alkoholijoobes, kaine inimene nii ei käituks. Kas kiirabi mõõtis tal alkoholijoovet või mitte, seda ei oska öelda. Siis järgnes, nägi autot nö üldkasutataval maal, paraadna ees, J paraadnast kuskil 30-40m, kus N koos J emaga elab, kelle nimi on vist M Jga juttu ja . Rääkis mingi aja pärast tuli ta isa ja üritas teda kinni pidada seal, politsei kutsuda, et oleks justkui ta tema maal ja rikuks mingisuguseid seadusi aga oli täiesti rahulik ja läks enda autosse, kus ta ütles, et sa ei lähe mitte kuhugi ja kohe tuleb politsei. Ü

tlesin, et tahab lahkuda, seda on videolt korduvalt näha, kus ütleb vene keeles, et laske lahkuda aga seda ta eiras ja siis kasutas vägivalda rindkere piirkonda, mida siis politsei ei tuvastanud sealt videolt aga videolt ei ole võimalik näha seda kogu peksmist, sest hakkas filmima teda alles siis kui tundi a filmitud on s tõelist ohtu j rindkerest üleval poolt, mida ei olegi võimalik näidata sealt konkreetsest videost. Kõike seda ta eiras ja siis paanikahoos sõit s minema, vajutasin gaasi, mille tagajärjel see inimene, kes rikkus i tema . Ta hoidi vara küljes, kukkus teepinnale s ülemisest auto katusest vasaku käega kinni ja siis surus oma ülakeha alla, vaatas, mis ja samaaegselt parema käega peksis , üritas ta teeb teda ka korduvalt võtmeid ära võtta sealt auto eest, mi ei õnnestunud ja üles, et politsei, politsei ja s siis kui eiras ta nõudmisi, siis toimus rindkere juurde peksmine. See ära sõitmine toimus ainult selle mõttega, et kaitsta iseennast, sest oli seal üldkasutataval maal öelnud mitu korda, et lahkub ja kõik. Sellepärast see tütar ütles ka mitu korda ise, N J et Sten, kohtume xxx ja kui hakkas minema, siis oli kõik ja J, kellega koos ei ela, tema on facebookis kirjutanud, et jah, tõepoolest isa haaras sind jopest esimesena ja siis sa läksid autosse ja järgnes selline peksmine. Aga kuna hetkel selle Jga ei ela pea 2 kuud koos, siis tundub usutav, et võiks valetada selle kohta aga

leian selle teksti üles siitsamast. N oli poole kehaga autos sees, jalad olid kord maas, siis vahepeal olid mõlemad jalad ukse lävepakul ja siis ülakeha oli kord sees, kord väljas, kui juhi auto liikuma hakkas, siis ta 2-3 sekundit rippus küljes ja siis ta auto tõukejõul arvatavasti kukkus sealt maha. Kukkumist ei näinud, ei vaadanud sel ajal kuhugi peeglisse aga arvatavasti ta maha siiski kukkus. Kas ta kukkus maha või ta ei kukkunud, seda ei oska kommenteerida, tema enda arvates ta kukkus ja sai ka selle järel õlapõrutuse jne aga käitus selles olukorras niimoodi, kui inimene ründab isiklikus privaattsoonis ja peksab ja kahjustab vara, autouks oli lahti, ei saanud ju seda kinni panna ja lõpuks ei jäänudki muud üle kui sealt lihtsalt ära sõita. Kuna puudus igasugune vaade tahavaatepeeglisse, kuna uks oli ju lahti sama aeg kui ta kukkus, sellepärast puudus igasugune võime vaadata tahavaatepeeglisse, kas jäi püsti, ei oska kommenteerida, võib olla, võib olla kukkus istukile, ei oska öelda, kuidas ta kukkus, võib olla kukkuks kõhuli, selili,

puudub igasugune teave selle kohta, kiirus ilmselgelt ei saanud olla suur kui stardi hetkel

inimene põhimõtteliselt kohe kukkus eda nägi. Vähemalt teda auto küljes ena , s m ei olnud, kuidas ta kukkus, seda ei oska kommenteerida. O ise viga li šokiseisundis sellepärast, et oli saanud ja puudus absoluutselt igasugune ülevaade, ainuke tahtmine oli sealt kiiresti kiiresti ära - minna, kui lõpuks politsei kutsuti, siis hingeldas, ähkis ja ohkis seal, ütles, et võtke see inimene kinni ja pange ta vangi ja politsei ütles, et rahunege maha, kui te olete õigesti käitunud, siis kõik on hästi ja isegi ei mõelnud mingisugusele kiirabile helistamisele kuna tema teada inimene ei olnud viga saanud, puudub ka kontroll selle üle aga oli ise ohver tollel hetkel ja hiljem kui soovis politseid kutsuda, kui ka suhelda nii politsei kui kiirabiga, siis tütar ütles ise, kuule, ära tee seda asja hullemaks, sest vaevalt isa politseid kutsub, sellepärast, et teil on niigi pingelised suhted. P xxx juures kuu enne, ta xxx N ingelised suhted on sellepärast, et olles sellepärast, et tütar oli narkootikumi tarvitanud ja ütles , et ta tütar on siis narkomaan ja siis ta ütles, et isale kui narkotest on positiivne, siis ta tapab tütre ära ja kui on negatiivne, siis tapab ära ja siis teda

need väited on jaoks tõsiselt võetavad kuna on vangis istunud ja ähvardas oma tema N

allmaailma tegelastega, nii ta täpselt väitis vene keeles. Siis sealt hakkasid need pingelised

suhted ja üldse kahtlusta , et inimene soovis tagasi midagi teha ja võib olla oli see selline b näitemäng, et elu hävitada, sellpärast, et inimesed käisid politseis vahepeal 3 korda päevas, xxx on politseijaoskond lähedal.

Tunnistaja selgitas, et 28.12.2018 oli oma kodus xxx K K , magas ja siis kellaaeg võis olla orienteeruvalt 5 aeg ärkas maja ees kostuva lärmi peale. See oli kas karjumine või üksteise

4 peale, täpset sõnastust ei kuulnud aga kuulis, et keegi karjub väljas ja siis läks teise tuppa rõdu akna peale vaatama. Nägin maja elanikke seal ja siis ka seda härrat, kes roosas pluusis siin istub, nende majaelanike tütar oli väljas, meenub sellest olukorrast see, kus see noormees liikus enda auto poole, auto seisis mitte maja ees parklas aga xxx tänava peal, tema läks auto poole, maja

elanik N läks talle järgi karjudes, et oota, ootame politsei ära, ei tea, mis seal enne täpselt juhtunud oli. Noormees istus juhikohale, tegu oli xxx N kirjadega sõidukiga ja liikus sõiduki ukse juurde ja jäi sõidukit kuidagi kinni hoidma, nii täpselt ei näinud kuna jäi teisele poole N sõidukit. Kuidas ta seal sõidukit kinni hoidis, tundus, et ta seisis kuskil peal, kas see oli ratta peal või ukse servas kuskil ja siis kuulis mootori kõrgemaid pöördeid ja üks hetk see sõiduk lihtsalt kiirendas intensiivselt koha pealt minema, N lendas masina küljest maha. Nägi seda, et kiirendas, järsku ta kadus auto taha ja kui auto oli ära sõitnud, siis nägi kui ta rullus maas,

rohkem ei oska täpsemalt kommenteerida. Auto on majast 15-20m ja kui mees on auto taga,

siis lihtsalt seda fakti ei oska öelda. Väga pikalt sinna vaatama ei jäänud, nägi seda, et N elukaaslane, abikaasa helistas kuhugi, eeldab, et helistati politseisse ja mõne minuti seal vaatas, rohkem midagi märkimisväärset ei oska kommenteerida. Et N oleks peksnud autojuhti, sellist asja ei ole näinud, midagi peksmisele viitavat küll ei näinud. Pakub, et sündmuste ahel võis olla paar minutit. Auto oli tema poole kõrvalistuja poolse küljega ja kuna tänav läheb natukene majast eemale, siis pigem on nähtav tagumine külg ehk siis parema tagumise nurgaga maja poole. Salongis tegevust ei näe. tütar oli seal kuskil aga ta oli eemal, pilk fokusseeris seda, N mis seal auto juures toimus. Ei seostu selle tütre liikumisega küll midagi praegu, ei meenu, kas ja millal ta sealt lahkus, mäletab, et algul oli seal koha peal, aga kas ta kuskil vaateväljas hiljem ka oli, ei julge küll väita. Seda, et politsei või kiirabi oleks tulnud, ei näinud.

Tunnistaja M R selgitas, et tuli abikaasaga kella 5 ajal maja ette sellepärast, et umbes 1-2 paiku said kõne tütrelt, et ta istus nüüd lõpuks autosse ja saab ära sõita, J.M juurest ära, kuna ta jäi magama ja tema kardab teda ja ta ei jõua enam elada seal, kuna selline pressing ja hirmutab ja kardab, tahab tema juurest ära sõita, joosta ära. Siis mehega läksid temale vastu xxx, parklas, selles tanklas kohtusid ja siis eraldi autodega sõitsid koju. Kuna jõudis enne, nemad jõudsid J natukene hiljem, umbes enne kella 5, ei mäleta täpselt kellaaega. Jõudsid maja ette ja nägid kuidas Sten seisab J auto ees, J on autos kinni ja tõmbab tema uksest, raputab seda ust, karjub, et tee uks lahti, J J tule välja. Kui ta nägi neid, ka nägi, tema oli roolis ja sõitis edasi parkima. Mees hüppas autost välja, sõitis ära ja Sten läks autosse ja nägi, et mees hüppas maha sellel J momendil kui J sõitis ära. Läks parkima maja ette, see on täpselt nende maja ees. Parkis, jõudis seisma jääda, tuli autost välja, keeras selja ja nägi kuidas mees rullub tema ukse alt välja ja Sten suure kiirusega, gaasidega sõidab ära. Siis kutsus politsei kohe, politsei jõudis ka mingi 7 min, 10 min, neid kuulati üle, politsei kutsus ka kiirabi, vaadati mees üle, kiirabiautoga viidi PERH EMO-sse. Sõitis autoga tema järgi, juba PERH EMO-s kutsuti ka politseiauto tuli sinna ja neid kuulati üle. Kuna mees ei saanud kirjutada, kirjutas tema sõnade järgi, siis lasti koju. Täpselt kellaaega ei mäleta. Mees kukkus, kui ta rullus välja, ta jõudis kukkuda ja rullus 2-3 korda mööda maad, tal oli pärast mitu päeva, , ta võttis haiguslehe, haiguslehe xxx, valutas xxx xxx lõpetas alles aprillis, 3 kuud ta käis uuringutel, xxx juures, xxx siiamaani haige aga ta nüüd 15. aprillist töötab. Kui mees hüppas tema autost maha ja ta nagu jooksis sinna Steni auto juurde, see ei olnud kaugel. Kuulis, et ütles talle, et kutsun politsei, ka karjus, M, kutsu politsei ja ta lihtsalt hoidis autost kinni, aga pärast kui juba parkisin, siis ei näe selja taha. N tahtis ise kutsuda politseid ja peatada teda, mingit löömist siin ei olnud Enne seda ja pärast seda mitu korda oli tütar jälle . läinud tema juurde tagasi ja siis jälle mingisugune skandaal ja jälle ta helistas päästke neile, et ja siis käisi järgi, sellised suhted olid, selline inimene, ei oska öelda, miks nii suhtunud d temal ja lõpuks tütar sai aru ja ei läinud tema juurde tagasi, lõplikult läks ära koos lapsega, lihtsalt võimatu koos elada, nad ei olnud koos kaua, selline kontroll ja pressing. Arvab, et ta ärkas üles ja nägi, et t ei ole ja sõitis tema järgi, muidugi ta arvas, et sõidab koju J J . Kui mees rullus ja Sten järsku gaasiga sõitis ära, teda enam ei näinud, teab, et nad liikusid tütrega mööda xxx veel, sõitis tütre järgi, seal oli nendel omavahel veel asja.

5 Tütar sõitis kohe ära kui nägi eid, sest ta kartis, kõik see situatsioon, ta oli sellises stressis, ta n kohe sõitis ära , näeb nii kaugele küll Tütar elas . See on parkla maja ees. On lugemisprillid . J.M juures 2 kuud, nad elasid nädal aega või 5 päeva, jälle ta jooksis ära, siis on jälle nädal, poolteist elas juures, jälle läks tema juurde tagasi, 2 kuud ei olnud järjest nende . Ei ole sellist olnud üldse, et N oleks olnud vangis ja pidevalt alkoholijoobes. Nad olid elanud koos

paar päeva, siis tütar jälle sõitis ära, paar päeva, jälle politsei kutse, siis oli peale seda kui

J.M võt noa välja, pani väikese lapselapse teise tuppa, kes nuttis ja pärast seda läkski.

tis Lihtsalt kaitsevad oma tütart. J.M täpselt aadressi temal ei ole, mingi üle jõe, see on

xxx selline koht, et isegi kaardi peal kui on kutsunud mitu korda politsei koha peale sinna, ega nad

kohe pole leidnud, päris kaua otsisid, see on selle kuskil kõrval xxx selline talu, mitte talu, mingi maja, J.M üü , võib ris seda. Abikaasa ei olnud intsidendi ajal kaine -olla ta paar õlut õhtul jõi, sellepärast oligi roolis, mõlemal on load ja kui õhtul jõi, siis see ise abikaasa umbes kell 1 tütre poolt oli kõne, ärkasi üles, istus rooli, kartsi

d d, et ta kuskil tee peal peatab teda ja ei tea, mis teeb, kuna tütar oli juba mitu korda pekstud tema poolt ja avaldused tehtud. Tütre kõne oli umbes peale südaööd, umbes 1 või 2, sõitsi jõudsid, täpselt d xxx. Mis kell xxx

ei mäleta praegu aega, tea , et umbes peale 4 jõudsi koju, kellaaegasid ei mäleta b d . Politseisse helistas kohe mehe kui Sten sõitis ära ja aitas üles, samal ajal kutsus politsei, see oli natuke enne 5, 4-5 paiku, 7 paiku olid juba EMO-s. J.M oli taksoauto, ei mäleta, mis takso oli. Ta oli taksojuht, töötas taksofirmas siis. Kui kaua ta seal töötas, ei tea, , et pärast töötas teab teises firmas, kui kaua, ei oska öelda, ei ole nii palju rääkinud.

Tunnistaja N R selgitas, et 28 detsembril kuskil kella 1 ajal öösel tütar helistas ja teatas, et teda peksab Sten ja ta jooksis tema juurest xxx nad kohtaksid teda tee peal. Istus naisega ära, et autosse ja sõitsid talle vastu. xxx asulas kohtusid, t

ütar rääkis, et Sten hakkas teda peksma ja ta sellepärast jooksis ära. Ta sõitis oma autoga, ütar nemad oma autoga koju xxx. Juhtus nii, et t

sõitis üht teed pidi aga sõitsi läbi lennujaama, läbi ui jõudi , nägi nemad d xxx. K s naisega xxx d, et tütre auto juures seisab Steni auto ja Sten seisab ja tõmbab tütre sõiduki ukselingist. Ütles naisele, et ta pargiks ära ja kutsuks politsei ja ise jooksi autost välja ui hakkas tütre sõiduki s . K juurde jooksma, teda ja istus oma autosse. Astus se Sten nägi Steni sõiduki juurde, pani jala uk vahele, haaras roolist

ja ütles, et ära sõida kuskile, kohe tuleb politsei ja hakkab asja uurima. Sten käivitas mootori, nähes seda hüppas eemale ja juhtus nii, et ees oli uks lahti, Sten vajutas gaasi ja sõiduk kohalt ära kihutades ajas

teda maha. J.M-iga ei ole mingeid suhteid.

Jooksis mitte tema auto poole, Sten . H vaid tütre sõiduki juurde, aga oli kõrval akkas tütart päästma, ei ole juurde kell 4 öösel sõitnud nagu tema käis Steni xxx nende juures xxx. Steni auto uks oli lahti, haaras roolist kinni, ütles, et ta ei sõidaks ära, politsei tuleb, ei ole midagi ebaseaduslikku rääkinud, miks ta politsei ära ei oodanud. Läks kinni pidama, s d est esiteks ta lõhkus tütre sõiduki ust ja karjus ähvardusi, seepärast kutsusi välja politsei dki . Naine parkis sõidukit, kutsus politseid, tema jooksis auto juurde. J.M ei peksnud. Ei tea, miks J.M

niimoodi räägib. Enne seda sõitsi , et tütart ära võtta aga niimoodi ei olnud d xxx

konflikte, enne seda oli normaalne. Kukkumise tagajärjel õi ennast ära, 4 kuud oli l xxx

töövõimetuslehel, , nüüd on tööl tagasi. J.M sõitis ära, detsembrist kuni 15 aprill politsei saabus 5 minuti . pärast ja pärast nad kutsusid kohale ka kiirabi J.M abi ei kutsunud, tal o , seda enam, et politsei saabus 5 minuti li võimalik sinna sündmuskohale jääda pärast kohale. li õlut joonud. J.M palus taganeda, eiras seda, sest O soovis, et saabuks politsei, sellpärast võttis roolist kinni. J auto uksel vigastusi ei olnud, aegsasti jõudis auto juurde kohale. oli t . Oli esiukse juures juhi pool, juhiukse J.M auto akso, marki ei mäleta juures. O , roolist hoidis ma jala pani karbi peale, hoidis käega roolist, et ta ei sõidaks minema

vasaku käega. Süütevõtit ära võtta ei olnud sellist võimalust Kui ta käivitas proovinud, ei . mootori, hüppas ja sattus ukse ette. Sõiduk liikus ettepoole. Ta hakkas kohe sellise kiirusega liikuma, seisis kohe ukse juures . H , hüppas eemale kui ta käivitas mootori üppas ukse karbist eemale, kuna ta hakkas gaasi vajutama selliselt, et rippus

. Hüppas eemale ukseavast.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht

6

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et kaebajale süüks pandud rikkumine on toimunud, see on õigesti kvalifitseeritud ja selle eest on määratud ka proportsionaalne karistus.

LS § 169 lg 2 p 2 ütleb, et liiklusõnnetuses on saanud inimene vigastada, peab sellest kui teavitama häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. J.M seda kohustust ei täinud, ta lahkus sündmuskohalt, tema selle ärasõidu tagajärjel inimene kukkus, sai tervisekahjustuse ja seetõttu oleks pidanud J.M ka täitma liiklusseaduse nõudeid, teatama sellest häirekeskusele. J.M sõitis minema, häirekeskust ei teavitanud, seega

on tema süü leidnud tõendamist. Selle eest on määratud karistus, on sanktsiooni alumises kolmandikus. Otsust tehes on arvestatud, et isikul puuduvad varasemad liiklusalased karistused ja kõiki asjaolusid arvesse võttes on see põhjendatud karistuse määr. Kui võtta aluseks see xxx,

siis kohtuväline menetleja ei näe toimiku materjalidest ühtegi tõendit, et J.M mingisugune xxx oleks, seega ei saa seda arvestada, see on tõendamata asjaolu, siin on tegemist paljasõnalise väitega. Leia , et antud asjas on süü tõendatud ja jätta kaebus rahuldamata. b

Maakohtu seisukoh t

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära isikulis , helisalvestise, vaadanud videosalvestist ning te tõendiallikate selgitused kuulanud ära

menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati

selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada

süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt LS § 236 lg s 1 ettenähtud süüteo toimepanemist. LS § 236 lg 1 sätestab vastutuse -

Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 236 lg 1 sõnastusest lähtuvalt tuleb seega

esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusõnnetuses osalemine ning seejärel koosseisutunnusena politseile liiklusõnnetusest teatamata jätmise.

Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et J.M süüdistatakse selles, et ta juures juhtis mootorsõidukit, lahkus liiklusõnnetuse xxx sündmuskohalt ning ei teavitanud häirekeskust kuigi liiklusõnnetuse tagajärjel võis vigastada saada inimene. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 169 lg 2 p 2 nõudeid.

LS § 169 lg 2 p 2 sätestab, et kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma, peab juht teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt.

Tutvudes väärteotoimiku materjalidega ning kohtumenetluses isikuliste tõendiallikate ütlustega, samuti kohtuistungil kuulatud ja vaadatud salvestistega, asub kohus seisukohale, et

kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga

7 kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise 28.12.2018 kell 05:00 xxx. LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et 28.12.2018 kell 05.00 sõiduauto reg. märgiga xxx xxx N (kes oli auto juures juhi pool) juhi alustas liikumist ning selle tagajärjel sai jalakäija uksega löögi. Sõiduki teel liikumise tagajärjel liiklusõnnetus sai inimene vigastada ehk toimus

LS § 2 p 32 tähenduses. Vastavat asjaolu tõendavad kohtuistungil kontrollitud salvestised,

väärteomenetluses kogutud kirjalikud tõendid, es üle kuulatud isikulised samuti menetlus tõendiallikad.

Kohtulikul arutamisel selgitas kaebuse esitaja, et tema suhtes kasutati ähvardusi ja ka vägivalda,

samuti ohustati tema vara, mistõttu ta käivitas sõiduki mootori ja lahkus sündmuskohalt. Seejuures selgitas kaebuse esitaja, et ta nägi, et stardi hetkel inimene kohe kukkus. Tunnistajana üle kuulatud kukkumise hetke ei näinud, kuid nägi s M R eda, et abikaasa N R veeres kohalt võtnud sõiduki juures maas. Sündmuses vahetult osalenud N. i selgituste kohaselt püüdis ta R

kaebuse esitaja lahkumist sündmuskohalt takistada, hoides selleks kinni nii kaebuse esitaja sõiduki roolist kui ka seistes juhiukse avas, olles jalaga ukselävel ning kui mootor käivitati,

hüppas autost eemale ja sai ukse pihta Seejuures nähtub tunnistaja K. ü , et ta nägi . K tlustest aknast kuidas N. R R sõidukit kinni hoidis ja tundus, et N. on millegi peal, kas rattal või ukse

serval ja siis kuulis mootori pöördeid, sõiduk kiirendas ja lendas masina küljest maha. N R

Seejuures oli K. K ainuke sündmust kõrvalt näinud isik ja tema ütlused ei riimu osaliselt sündmuses osalenud isikute ütlustega. Seejuures vaadati kohtuistungil ka kaebuse esitaja tehtud

videosalvestist, millelt on näha, et N. on kaebuse esitaja juhitud sõiduki R avatud juhiukse juures, paneb vasaku jala ukselävele ja küsib kaebuse esitajalt, miks ta sinna tuli. Seejärel paneb

N. R vasaku käe auto eesmisele vasakule aknapostile ja selgitab, et kutsub politsei ning eemaldub. Kui kaebuse esitaja käivitab auto mootori ja annab gaasi, hüppab N. R jalgadega juhiukse lävekarbile ja haarab kätega ukseava ülemisest katuseservast kinni. Kaebuse esitaja

samal ajal karjub, et

, vajutab gaasi ja liigub kiirendades paigalt, mille „kuhu sa sõidad“ tulemusena kukub N. R ukseavast maha tahapoole.

Sellistest tõenditest saab järeldada, et omavahel riimuvad K. ütlused ja videosalvestisel K salvestatu, millest mõlemast tuleneb, et N. astus jalgadega lävekarbile ja auto paigalt võttes R kukkus N. R kiirendamise tõttu maha. Samas ei riimu nende tõenditega ei N. Ri ega ka kaebuse

esitaja ütlused. N. on selgitanud, et ta haaras vasaku käega roolist ja kaebuse esitaja on R selgitanud, et lisaks roolist haaramisele püüdis N. ära võtta ka süütevõtit ning lõi teda rindu. R Videosalvestiselt ei nähtu üldse, et N. oleks sõiduki salongi sisenenud käe või kehaga, R vaid selgituste andmiseks hoopis eemaldus sõidukist. Ka ei nähtu videosalvestiselt seda, et N. R oleks sõidukist enne kiirendamist eemale hüpanud nagu väitis N. R oma ütlustes, vaid vastupidi, kui kaebuse esitaja andis gaasi, hüppas N. juhiukse lävekarbile, et takistada kaebuse esitaja R ärasõitu. Kohus leiab, et N. R ei tajunud hiljem selgitusi andes tagantjärele tegelikke asjaolusid

ja arvas, et ta eemaldus mootori häält kuuldes sõidukist ja alles seejärel sai uksega pihta ja

kukkus R . Kaebuse esitaja on aga seevastu püüdnud oma selgitustes N. i käitumist üle võimendada, väites, et N. teda rindu peksis ja ähvardas. Videosalvestiselt on üheselt kuulda, R kuidas N. R küsib, miks kaebuse esitaja sinna tuli ja seejärel püüdis kaebuse esitajale selgeks teha, et kohe tuleb politsei ja kaebuse esitaja peab paigale jääma. Videosalvestiselt ei nähtu ühtegi N. Ri poolselt ähvardust ega vägivalda ei verbaalselt ega füüsiliselt. Kuna videosalvestis ei toeta kaebuse esitaja väiteid vägivalla või ähvardamise kohta, samuti ei ole ka teisi tõendeid

sellise vägivalla või ähvarduse kohta, tuleb kaebuse esitaja sellekohased väited jätta tähelepanuta. Sellisele arvamusele jõudmiseks annavad tuge ka kaebuse esitaja enda väited. Kaebuse esitaja enda sõnade kohaselt kinnitas ka ide tütar talle hiljem, et nägi, kuidas tema R isa haaras kaebuse esitaja jopest esimesena ja lõi kaebuse esitajat autos rindu. Samas nähtub M. Ra ütlustest, et nende tütar lahkus kohe sündmuskohalt, kui tema koos abikaasaga kohale jõudis. Ka kaebuse esitaja enese sõnade kohaselt sai ta hiljem tütre Ride Jga kokku, mis viitab sellele, et Ride tütart sündmuskohal intsidendi ajal ei olnud. Seega ei saanud kaebuse esitaja nimetatud J näha kaebuse esitaja jopest haaramist, veel vähem aga mingit peksmist kaebuse esitaja autos.

8 Lisaks sellele lükkavad kaebuse esitaja ütlustes antud väited ümber ka kaebuse esitaja enda küsimusele antud vastused, mida ta pidas vajalikuks kommenteerida. Nimelt küsiti tunnistaja K. K K arvas, et paar minutit. Selle peale kommenteeris käest kui kaua intsident kestis ja K. kaebuse esitaja, et tegelikkuses kestis see vaid 10 sekundit. Seejuures kohtuvälisele menetlejale esitatud videoklipi pikkus on kakskümmend sekundit. Seega ei olekski N. jõudnud mingit R vägivalda kasutada, kuivõrd 20 sekundilisest videosalvestisest nähtuvalt küsib kohe alguses N. R kaebuse esitajalt, et miks ta sinna tuli. Selline küsimus viitab sellele, et N. R on just auto

juurde jõudnud. ütlustest ja kaebuse esitaja tehtud Seega saab omavahel riimuvatest K. K

v R ideosalvestisest üheselt järeldada, et N. püüdis takistada kaebuse esitaja ärasõitu

sündmuskohalt ning saades aru, et kaebuse esitaja käivitas mootori ja andis gaasi, hüppas

kaebuse esitaja sõiduki avatud juhiukse juurest ukseavasse jalgadega lävekarbile, haarates kätega sõiduki katuse servast ja aknapostist, kuid kaebuse esitaja alustas järsult sõitu ja äkilise kohaltvõtu tõttu ei suutnud N. enam auto külge klammerduda ja kukkus maha. R Sellisel viisil auto ukseavast alla kukkudes ei olnud N. R võimeline ka parima tahtmise juures püsti jääma ja sellisel viisil

ja kõrguselt kukkudes ei saanud ta jääda ka vigastusteta.

Väärteotoimikus olevast SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatisest liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest , et N R, kellel esines parema nähtub liiklusõnnetuses sai kannatada xxx vigastus tunnistaja N R . Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest tuleneb, et otsasõidu järgselt

diagnoositi tal parema xxx vigastus ja ta o kuni 15. aprillini li töövõimetuslehel. Seega on

väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud ka LS § 2 p 32 teise alternatiivi esinemine, so inimese vigastada saamine.

Arvestades eelmärgitud tõendeid, s.h ka kaebuse esitaja enda ütlustest tulenevat asjaolu, et ta

nägi seda, et N. , kes seisis jalgadega ukseavas lävekarbil ja hoidis kätega sõiduki katuse R servast kinni, kukkus, siis asub kohus seisukohale, et kaebuse esitaja sõidukiga sõitu alustades

sai aru, et just tema käitumise tõttu inimene kukkus ja võis vigastada saada. Seejuures on tegemist olukorraga, kus inimese vigastada saamine on sõiduki teel liikumise tagajärjeks. Seega

on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 tähenduses. Kuivõrd kaebuse esitaja oli liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhiks, siis kohaldub tema suhtes LS § 169 lg 2 p 2 sätestatud kohustus, mille kohaselt peab juht kui liiklusõnnetuses on inimene saanud vigastada või surma,

teavitama liiklusõnnetusest häirekeskust ning tegutsema sealt saadud korralduste kohaselt. Käesoleval juhul ilmneb aga nii kaebuse esitaja enese, kui ka tunnistajate M. Ra, N. Ri ja K. K ütlustest üheselt, et kaebuse esitaja lahkus sõidukit peatamata sündmuskohalt ning läks kokku

saama tunnistajate M. Ra ja N. R Ra. i tütrega. Nimetatud asjaolu kinnitas ka tunnistaja M. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et ta hiljem tahtis helistada politseisse ja Ride tütar laitis selle maha ja et hiljem ta siiski politseisse helistas ja politsei välja kutsus, ei ole kohtu arvates süüd välistavaks asjaoluks. Nimelt nähtub kaebuse esitaja ütlustest asjaolu, et politseisse helistamise põhjuseks ei olnud mitte liiklusõnnetusest teatamine, vaid soov teavitada politseid tema suhtes toime pandud rünnakust ja alles politsei saabudes sai ta teada sellest, et liiklusõnnetuse

sündmuskohale sõitsid kohale nii politsei kui ka kiirabi. Kaebuse esitaja on põhjendanud

teatamata jätmist ka sellega, et ta oli tema suhtes toime pandud ründest šokis. Samas on väidetavas šokiseisundis kaebuse esitaja võtnud intsidendi ajal välja telefoni ja hakanud kogu

intsidenti filmima. Kohtu arvates näitab selline käitumine kaalutletud ja eesmärgipärast tegevust, mis välistab igasuguse šokiseisundi ja viitab hoopis sellele, et kaebuse esitajal oli eesmärk koguda tõendeid N. i vastu seoses nende omavaheliste konfliktidega. Juhuslikult jäi R aga videosse hoopis temale endale süüks arvatud süüteo toimepanemist tõendav teave.

LS § 169 lg 2 p 2 sätestatud kohustus, mille kohaselt peab juht liiklusõnnetusest teatama ja tegutsema häirekeskusest saadud korralduse tähendab seda, et liiklusõnnetuses osalenud juht on teatamise ajal sündmuskohal ja peab tegutsema saadud korralduste kohaselt sündmuskohal.

Kui teatajat ennast sündmuskohal ei ole, ei saa ta täita ka mingeid korraldusi, kuivõrd

sündmuskoht on tema tegutsemisulatusest väljas. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja jättis LS § 169 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse

täitmata. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitanud isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud on

9

LS § ettenähtud väärteona, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt 236 lg 1 liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumisena kui teatamine oli kohustuslik.

Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset

leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna menetlusalune isik pani toime LS § 169 lg 2 p 2 sätestatud kohustuse rikkumise, siis on tegemist väärteoga LS § 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). 36 lg 1

Vaid - ja lustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse politseileitnant Jaak Paju vanemväärteomenetleja , kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist

on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31

mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja

oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

Menetlusalust isikut karistati LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

põhikaristusena trahviühiku ulatuses, s.o LS § rahatrahviga 75 300 eurot. 236 lg 1 kohaselt karistatakse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise

nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustusli 00 trahviühikut k rahatrahviga kuni 3 , arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise

menetleja määratud põhikaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäär

oluliselt alla a keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise

kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse

lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8).

Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse

isiku puhul t menetluse egemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteo lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9

mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka

vajadu

s lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10).

Arvestades süüteo asjaolusid tegemist on tahtlikult toime pandud süüteoga. LS leiab kohus, et § 236 alusel toime pandud väärteo puhul menetlusalune isik mootorsõiduki juhina, kellele on antud juhtimisõigus, teab, et kui ta liiklusõnnetuse põhjustab ja sellest politseile ei teata, vaid lahkub sündmuskohalt, rikub ta liiklusseaduses sätestatud kohustust. Sellegipoolest lahkus J.M sündmuskohalt, kuid mingit õiguslikku a

lust politseisse mitteteatamiseks tal ei olnud nagu kohus juba eelpool leidis.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja rikkus LS § 169 lg 2 p 2 nõudeid ning pani toime LS

§ 236 lg 1 ettenähtud väärteo.

Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

LS § 236 lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni.

Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 236 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemis

e eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

10

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 150 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt ja üldpreventiivseid eesmärke arvestatakse eri- .

Hinnates J.M süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel leiab kohus, et LS § 236 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on

liiklusõnnetuses osalenud ja kannatada saanud isikule tekitatud tervisekahjustustega, mis ei olnud d siiski

küll lõppkokkuvõttes tõsised, kui põhjustasid pikemaajalise töövõimetuse.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.

Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki leiab kohus, et kuivõrd kaebuse esitajal puuduvad

kehtivad karistused liiklusseaduse nõuete rikkumise eest, siis võib karistuse määramist alla

ettenähtud sanktsiooni keskmist määra pidada põhjendatuks. Kas karistuse määramine aga

ettenähtud sanktsiooni ainult ¼ ulatuses oleks põhjendatud, on iseasi, kuid kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ega karistust suurendada.

Samas üldpreventsiooni arvestades peab kohus vajalikuks rõhutada, et isegi siis, kui suhted

lähedaste või nende lähikondsetega on pingelised, ei muuda need suhted liiklusseaduse nõudeid kehtetuks ning vaatamata nendele suhetele on juhi poolt temal lasuvate kohustuste täitmata j

ätmine karistatav. Kuivõrd sündmuskohal oli ka kannatada saanud isiku abikaasa, kes võttis

ühendust politseiga, kes omakorda kutsus kohale kiirabi, osutati kannatada saanud isikule

esmaabi ning raskemad tagajärjed jäid saabumata. Eeltoodud asjaoludel asub kohus

seisukohale, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus võib pidada t

proportsionaalseks kaebuse esitaja süü suurusega ja kohus ei pea võimalikuks seda kergendamise suunas muuta.

Puutuvalt kaebuse esitaja väidetesse temal esineva puude ja sellest tulenevalt väikese

sissetuleku

ning töise sissetuleku puudumise kohta, peab kohus vajalikuks märkida alljärgnevat. Kaebuse esitaja on oma 03.04.2019 esitatud kaebuses märkinud, et ta kasvatab kahte last ja on xxx, kuid kaebuses ei ole märgitud, mida sellega öelda tahetakse. Kohtuistungil

täpsustas kaebuse esitaja, et tema vähendati ja 300 eurot on tema jaoks liig. Seejuures xxx

toimus kohtuistung 10.05.2019. Seega ei olnud kaebuse esitaja enam kui kuu aja jooksul kaebuse esitamisest pidanud vajalikuks esitada tõendeid temal puude olemasolu ja sissetulekute

suuruse kohta, samuti vähenemise kohta, mis väidetavalt takistaks tal määratud trahvi

maksmast. Kaebuse esitaja on korduvalt viidanud asjaoludele, mille tõendamiseks ei ole pidanud ta vajalikuks mingeid samme astuda. Seejuures peaksid kõik need väiteid kinnitavad tõendid kaebuse esitajal endal olemas olema, kuivõrd isikule endale väljastatakse otsus puude

tuvastamise ja raskuse kohta, samuti saab isik ise teha väljatrükki oma rahaliste vahendite liikumise kohta pangakontol. Kaebuse esitaja ei ole vaevunud sellekohaseid tõendeid enam kui kuu aja jooksul kohtule esitama. Seetõttu loeb kohus neid väiteid tõendamata väideteks.

Kaebuse esitaja on rõhutanud ka seda, et tal puudub töine sissetulek, kuid sündmuskohal

viibinud tunnistajate ütluste kohaselt sõitis kaebuse esitaja sõidukiga, millel olid xxx takso

tunnused, mis viitab sellele, et vaatamata väidetavale puudele osutab kaebuse esitaja taksoveoteenust. Kaebuse esitaja ütlustest võib järeldada, et väidetav puue ei tekkinud tal pärast kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ega ka pärast kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo

toimepanemist, vaid oluliselt varem. Seejuures nähtub kaebuse esitaja karistusandmetest, et vaa e xxx ja sissetuleku puudumisele on teda 20.03.2019 toime pandud tamata tema väidetaval väärteo eest karistatud Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 20.03.2019 otsusega ÜTS § 86 lg 2 ettenähtud väärteo eest rahatrahviga 60 eurot. Seega osutas kaebuse esitaja ka märtsi lõpus veel

11 taksoveoteenust ning teadupärast ei tehta seda tasuta. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja on oma majandusliku olukorra kohta esitanud valeandmeid ja püüdnud ennast

näidata maksejõuetuna. Sellest tulenevalt ei saa kohus kaebuse esitaja väiteid ei puude olemasolu ega ka rahaliste vahendite puudumise kohta lugeda tõendatuks ning kohus jätab need väited tähelepanuta.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/