2-14-18577/198 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-18577

Tsiviilasi

MG, VK ja VT hagi OÜ Galigo, OÜ DK Prima Holding

ja Linteraco Investments Limited vastu aktsiate

üleandmiseks ning OÜ Ferriol vastu registrikande

muutmiseks

vajaliku

tahteavalduse

andmise

kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus menetluskulude

kindlaksmääramiseks

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

MG, VK ja VT määruskaebus

OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding vastumääruskaebus

OÜ Ferriol vastumääruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja

I:

MG

(isikukood

XXXXXXXXXXX,

registrijärgne elukoht XXX)

Hageja II: VK (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hageja III: VT (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht

XXX)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas

Volens

Kostja I: OÜ Galigo (registrikood 12054455, asukoht

Suur-Sõjamäe tn 8b, 11415 Tallinn)

Kostja II: OÜ DK Prima Holding (registrikood 12053674,

asukoht Peterburi tee 16-52, 11411 Tallinn)

Kostjate I ja II lepingulised esindajad vandeadvokaat

Leonid Tolstov ja vandeadvokaat Peeter Viirsalu

Kostja III: OÜ Ferriol (registrikood 12062383, asukoht

Ahvena tn 5a, 13516 Tallinn)

Kostja III lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots

ja vandeadvokaat Martin-Johannes Raude

Kostja IV: Linteraco Investments Limited (registrikood

HE 270952, asukoht 1 Lampousas Street, 1095 Nikoosia,

Küpros)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 13.09.2018 määrus jätta muutmata.

2. Jätta MG, VK ja VT määruskaebus, OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding

vastumääruskaebus ning OÜ Ferriol vastumääruskaebus rahuldamata.

3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. MG (hageja I), VK (hageja II) ja VT (hageja III) esitasid 07.05.2014 Harju Maakohtule

hagiavalduse OÜ Galigo (kostja I) ja OÜ DK Prima Holding (kostja II) vastu aktsiate

üleandmiseks ning OÜ Ferriol (kostja III) vastu registrikande muutmiseks vajaliku

tahteavalduse andmise tegemise kohustamiseks. Hagejad täiendasid 13.11.2015 hagi ja

palusid menetlusse kostjana kaasata ka Küprose äriühingu Linteraco Investments

Limited (kostja IV). Maakohus kaasas kostja IV 08.12.2015 määrusega menetlusse.

2. 13.06.2017 kohtuistungil määrati menetluskulude esitamise tähtajaks 16.06.2017.

14.06.2017 esitasid hagejad ning 15.06.2017 esitasid kostjad I, II ja III menetluskulude

nimekirjad.

3. Harju Maakohtu 21.08.2017 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda. Kohus märkis otsuses, et kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

4. 20.02.2018 Tallinna Ringkonnakohtu istungil esitasid kostjad I, II ja III menetluskulude

nimekirjad.

5. Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2018 otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jättis maakohtu ja ringkonnakohtu

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Riigikohus jättis 14.05.2018

määrusega hagejate kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme

menetluskulud hagejate kanda.

Esimese astme kohtu määrus

6. Harju Maakohtu 13.09.2018 määrusega rahuldati kostja I taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus rahuldas kostja I taotluse menetluskulude

kindlaksmääramiseks maakohtus õigusabile 7660 + 3 eurot registripäringud, s.o 7663

eurot ning ringkonnakohtus õigusabile 1010 eurot. Kohus jättis kostja I taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu õigusabikulude 4209

euro ja riigilõivude 100 euro osas ning ringkonnakohtu menetluskulude osas 997 eurot.

7. Kohus rahuldas kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

rahuldas kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus õigusabile

9192 eurot ja 3,60 eurot registripäringutele ning ringkonnakohtus 1212 eurot. Kohus

jättis kostja II taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu

menetluskulude osas summas 5050,80 eurot ja riigilõivude hüvitamise osas summas 100

eurot ning ringkonnakohtu menetluskulude osas 1196,40 eurot.

8. Kohus rahuldas kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Kohus rahuldas kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks maakohtus

õigusabile 10 849 eurot, tõlkimine 99 eurot ja muud menetluskulud 99 eurot (päringud,

riigilõivud) ning ringkonnakohtu õigusabikulude nõue summas 1212 eurot. Kohus jättis

kostja III taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata maakohtu

õigusabikulude nõue summas 11 869,50 eurot ja muude menetluskulude nõue summas

100 eurot (riigilõivud) ning ringkonnakohtu õigusabikulude nõue summas 1196 eurot.

9. Kohus määras, et hagejatel tuleb kostjatele I-III tasuda kokku 31 339,60 eurot, mis teeb

ühe hageja kohta kohustuseks tasuda menetluskulusid 10 446,53 eurot. Hagejad

kohustuvad määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuma hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

10. Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-115-13 (p 25), 3-2-1-93-13 (p 12),

3-2-1-115-14 (p 14) ning arvestades kostjaid I ja II esindanud lepinguliste esindajate

kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmise

keerukusega tsiviilasjaga, asub seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda

lepinguliste esindajate mõistlikuks esindajatasu suuruseks vastavalt taotlusele –

vandeadvokaat Peeter Viirsalu 120 eurot/h, vandeadvokaat Leonid Tolstov 140 eurot/h,

vandeadvokaat Helmut Pikmets 140 eurot/h, vandeadvokaat Sander Kärson 120 eurot/h,

vandeadvokaat Andres Kalm 100 eurot/h (toona advokaat).

11. Arvete nr 141273 ja 141274 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

34,7

h

võrdsetes

osades

kokku

summas

4260

eurot.

OÜ

Galigo

on

käibemaksukohuslane, OÜ DK Prima Holding ei ole, mistõttu on kostja 2 kulule lisatud

käibemaks (kuna ta ei saa seda tagasi arvestada). OÜ Galigo menetluskulud on

põhjendatud selle ajaperioodi eest (34,7 h) summas 2130 eurot ja OÜ DK Prima Holding

2556 eurot (2130 x 1,2).

12. Arvete nr 141780 ja 141781 kulude aruande järgi on kostjatele I ja II osutatud õigusabi

kokku 20,9 h eest summas 2598 eurot. Eelpool toodud arvetest tuleb lahutada 4,8 h-d

(4,8 x 120, so 576 eurot) Peeter Viirsalu tööd. Põhjendatud on õigusabi 16,1 h (Peeter

Viirsalu töö 11,6 h, so 1392 eurot (11,6 x 120), Leonid Tolstovi töö 4,3 h, so 602 eurot

(4,3 x 140), Helmut Pikkmetsa töö 0,2 h, so 28 eurot (0,2 x 140)). See teeb põhjendatud

õigusabi kuludeks antud ajavahemiku eest 2022 eurot (2598 - 576), mis tuleb vastavalt

jagada võrdselt. OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest

summas 1011 eurot ja OÜ DK Prima Holding 1213,20 eurot (1011 x 1,2).

13. Arvete nr 150600 ja 150601 kulude aruande järgi on kostjatele I ja II osutatud õigusabi

kokku 28,6 h kogusummas 3632 eurot. Kokku on nimetatud ajaperioodil põhjendatud

toiminguid Viirsalu puhul 6,1 h (6,1 x 120), so 732 eurot ja Tolstovi puhul 4,2 h (4,2 x

140), so 588 eurot, mõlema peale kokku 1320 eurot, mis tuleb vastavalt jagada võrdselt.

OÜ Galigo menetluskulud on põhjendatud selle ajaperioodi eest summas 660 eurot ja

OÜ DK Prima Holding 792 eurot (660 x 1,2). Rahuldamata jääb menetluskulude summa

12,5 h Viirsalu tööd, so 1500 eurot (12,5 x 120) ja Tolstovi tööd 812 eurot (5,8 x 140).

14. Kostjad I ja II on märkinud menetluskuludeks ka riigilõivud kokku 200 eurot. Kuna

02.03.2015 määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduti, ei ole põhjendatud riigilõivu

vastaspoolelt välja mõista. 09.04.2015 määruskaebuse riigilõivu ei ole samuti õiglane

vastaspoolelt välja nõuda, kuna kaebus rahuldati vaid osaliselt.

15. Arvete nr 151431 ja 151432 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

12,40 h summas 1616 eurot. Kokku on nimetatud ajaperioodil põhjendatud toiminguid

Viirsalu puhul 2,9 h (2,9 x 120), so 348 eurot ja Tolstovi puhul 2 h (2 x 140), so 280

eurot, kokku 628 eurot, mis tuleb vastavalt jagada võrdselt. OÜ Galigo menetluskulud

on põhjendatud selle ajaperioodi eest summas 314 eurot ja OÜ DK Prima Holding kulud

376,80 eurot (314 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu töö 3,1 h ulatuses, so 372 eurot (3,1

x 120) ja Tolstovi töö 4,4 h ulatuses, so 616 eurot (4,4 x 140).

16. Arvete nr 151959 ja 151960 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

14,6 h summas 1872 eurot. Selle ajaperioodi jooksul on põhjendatud toiminguid

teostatud 1000 euro eest, mis tuleb jagada võrdselt, OÜ Galigo menetluskulud on

põhjendatud 500 euro eest ja OÜ DK Prima Holding menetluskulud 600 euro eest (500

x 1,2). Rahuldamata jääb Tolstovi töö 4,9 h ulatuses, so 686 eurot (4,9 x 140), Kalmi

töö 0,9 h ulatuses, so 90 eurot (0,9 x 100) ja Viirsalu töö 0,8 h ulatuses, so 96 eurot (0,8

x 120).

17. Arvete nr 152315 ja 152316 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

11,9 h summas 1552 eurot. Selles ajavahemikus ei toimunud palju menetlustoiminguid,

kohus hindab vajalike õigusabi kulude suuruseks Tolstovi poolt teostatud toiminguid 3

h (3 x 140), so 420 eurot ja Viirsalu poolt teostatud toiminguid 3 h (3 x 120), so 360

eurot, kokku 780 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate 1 ja 2 vahel, mis teeb OÜ

Galigo menetluskuludeks 390 eurot ja OÜ DK Prima Holding kuludeks 468 eurot (390

x 1,2). Rahuldamata jääb 2,7 h Viirsalu tööd, so 324 eurot ja 3,2 h Tolstovi tööd, so 448

eurot.

18. Arvete nr 162007 ja 162008 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

7,8 h summas 988 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud õigusabi (peale Raidla büroo

sisendi analüüsi 0,4 h, sest sel ajal ei esitatud midagi Raidla büroo poolt), seega tuleb

0,4 h Viirsalu tööd lahutada, so 48 eurot. Põhjendatud on 7,4 h ulatuses tööd, so Viirsalu

töö 4,8 h, so 576 eurot (4,8 x 120) ja Tolstovi töö 2,6 h, so 364 eurot (2,6 x 140), kokku

940 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate I ja II vahel, mis teeb OÜ Galigo

menetluskuludeks 470 eurot ja OÜ DK Prima Holding kuludeks 564 eurot (470 x 1,2).

19. Arvete nr 171289 ja 171290 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

48,5 h ulatuses summas 6440 eurot. Kohtu arvates ei ole põhjendatud enam kui 27,5 h

ulatuses, sh arvestades menetlusdokumendi sisu (0,5 h Kalmi tööd, so 50 eurot, Viirsalu

tööd 12 h, so 1440 eurot (12 x 120), Tolstovi tööd 15 h (15 x 140), so 2100 eurot, kokku

3590 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostjate I ja II vahel, see teeb OÜ Galigo

menetluskuludeks 1795 eurot ja OÜ DK Prima Holding menetluskuludeks 2154 eurot

(1795 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu töö 4,5 h ulatuses, so 540 eurot (4,5 x 120),

Tolstovi töö 16,5 h ulatuses, so 2310 eurot (16,5 x 140).

20. Äriregistri päringud 6 eurot on põhjendatud.

21. Arvete nr 171305 ja 171306 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

6 h summas 780 eurot. Kohtu arvates on põhjendatud ja vajalik õigusabi kokku summas

780 eurot (so Viirsalu töö 3 h summas 360 eurot (3 x 120) ja Tolstovi töö 3 h summas

420 eurot (3 x 140)), mis tuleb jaga kostjate I ja II vahel võrdselt, so kostja 1 puhul 390

eurot ja kostja 2 puhul 468 eurot (390 x 1,2).

22. Seega on kostja I menetluskulud maakohtus õigusabile 7660 + 3 eurot registripäringud

ja kostja II õigusabikulud 9192 eurot ja 3,60 eurot registripäringud.

23. Arvete nr 172220 ja 172221 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele 1 ja 2 õigusabi

15,7 h summas 1 966 eurot.

24. 16.06.2017-12.10.2017 suhtlemine kliendiga, kohtuistungi protokolli analüüs,

kohtotsuse analüüs, kirjavahetus kliendiga, apellatsioonkaebuse analüüs, suhtlemine

kliendiga, vastuse põhiseisukohtade läbimõtlemine, büroosisene nõupidamine, vastuse

koostamine

apellatsioonkaebusele,

menetlusdokumendi

koostamine

(vastus

apellatsioonile) ja vormistamine, dokumendi redigeerimine, edastamine kohtule ja

menetlusosalistele- on kohtu arvates põhjendatud mitte rohkem kui 10 h ulatuses,

arvestades mh menetlusdokumendi sisu. See teeb Viirsalu töö eest 960 eurot (8 x 120)

ja Tolstovi eest 280 eurot (2 x 140), kokku 1240 eurot, mis tuleb jagada võrdselt kostja

I ja II vahel, mis teeb kostja I kuluks 620 eurot ja kostja II kuluks 744 eurot (620 x 1,2).

Rahuldamata jääb Viirsalu töötasu nõue 3,6 h ulatuses, so 432 eurot (3,6 x 120) ja

Tolstovi töö 2,1 h ulatuses, so 294 eurot (2,1 x 140).

25. Arvete nr 180258 ja 180259 kulude aruande järgi on osutatud kostjatele I ja II õigusabi

15,7 h summas 2048 eurot. Põhjendatud ei ole rohkem kui 6 h ulatuses. See teeb Viirsalu

töö eest 360 eurot (3 x 120) ja Tolstovi töö eest 420 eurot (3 x 140), kokku 780 eurot,

mis tuleb jagada võrdselt kostja I ja II vahel, mis teeb kostja I kuluks 390 eurot ja kostja

II kuluks 468 eurot (390 x 1,2). Rahuldamata jääb Viirsalu tasunõue summas 4,5 h

summas 540 eurot (4,5 x 120) ja Tolstovi töö tasunõue 728 eurot (5,2 x 140).

26. Seega on kostja I menetluskulud ringkonnakohtus õigusabile 1010 eurot ja kostja II

õigusabikulud 1212 eurot.

27. Kostja III menetluskuludeks maakohtus olid tõendi saamise kulu: äriregistri päringud

summas 4 eurot, EVK päringud summas 20 eurot, 26. juuni 2014 määruskaebuse

esitamiselt tasutud riigilõivust summas 75 eurot. Kohus leidis, et tegemist on

põhjendatud kuludega. 06. aprilli 2015 määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv

summas 100 eurot ei ole põhjendatud, sest määruskaebus rahuldati vaid osaliselt ja

tagamise taotlus jäeti läbivaatamata.

28. Kohus leiab, et nii kõrge tunnihind (205 eurot ja 170 eurot) ei ole põhjendatud. Näiteks

kostjate I ja II esindajate tunnihinnad on märksa madalamad, olgugi, et tegemist on

põhiesindajate osas samuti vandeadvokaatidega. Samuti ei loe antud juhul asjaolu, kui

mõnes muus menetluses on loetud sellist tasu põhjendatuks. Antud menetlus ei olnud

nii keeruline, et sellised tasud oleks põhjendatud. Kohus loeb vandeadvokaatide Uudelti

ja Otsa põhjendatud tunnitasuks 140 eurot.

29. Kohus leiab, et vastuväite ja määruskaebuse kulud ei ole põhjendatud, kuna

määruskaebus rahuldati vaid osaliselt, mistõttu tuleb seda kulu vähendada, samuti

vastuväite kulu, sest sisuliselt leidis kohus, et tõendite väljaandmisest keeldumine ei ole

põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabi 4,1 h ulatuses, so 574 eurot (4,1

x 140, so 0,2 h Otsa töö ja 3,9 h Uudelti töö). Rahuldamata jääb õigusabi- Uudelti töö

8,8 h ulatuses ja Otsa töö 2 h ulatuses. Rahuldamata jääb õigusabi 2036 euro ulatuses

(2610 – 574). Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 2610 eurot (Otsa töö

451 eurot (2,2 x 205) ja Uudelti töö 2159 eurot (12,7 x 170)).

30. 26.08.2015, 03.09.2015 ja 30.09.2015 telefoninõupidamine ei ole kohtu arvates

põhjendatud. Kohus jätab rahuldamata õigusabi- Uudelti töö 4,1 h ja Otsa töö 1,1 h. Ei

saa eeldada, et vastaspool peab kandma nii suuri kulutusi seoses sagedaste ja pikkade

telefonivestlustega kliendiga, samuti pidas kohus vajalikuks muude toimingute kulusid

üldsummas vähendada. Kohus jätab rahuldamata õigusabinõude 1262,50 euro ulatuses

(2522,50 - 1260). Taotletavate tunnihindadega õigusabi oleks kokku 2522,50 eurot

(Uudelti töö 11,1 h x 170, so 1887 eurot ja Otsa töö 635,50 eurot (3,1 x 205)).

31. Vastuväide kohtu 08.12.2015 määrustele, seisukoht hageja 13.11.2015 taotluste suhtes,

nendega

seotud

dokumentide

edastamine

menetlusosalistele-

on

täielikult

põhjendamata, sest vastuväide jäi rahuldamata, seisukohta kohus ei küsinud (mille peale

esitaski kostja III vastuväite). Rahuldamata jääb õigusabikulude nõue summas 1819,50

eurot (0,5 h Otsa tööd, so 102,50 eurot ja Raude töö summas 1717 eurot (10,1 x 170)).

32. Dokumendiga tutvumine: hagejate 22.12.2015 seisukoht, dokumendiga tutvumine: OÜ

Galigo ja OÜ DK Prima Holding 29.01.2016 seisukoht, dokumendiga tutvumine: Harju

Maakohtu 03.02.2016 määrus (sh edastamine kliendile)- on põhjendatud õigusabi 0,4 h

ulatuses. Kuna Martin-Johannes Raude ei olnud toona veel vandeadvokaat, ei ole 170-

eurone tunnihind õigustatud. Kohus leiab, et põhjendatud oleks tunnihind maksimaalselt

110 eurot, mis teeb õigusabi tasuks 44 eurot (0,4 x 110). Rahuldamata jääb õigusabi

summas 24 eurot. Taotletava tunnihinnaga õigusabi (Raude töö) oleks 68 eurot (0,4 x

170).

33. Menetlusdokumendi ettevalmistamine: kohtukõne teesid- ei ole põhjendatud rohkem

kui 2 h ulatuses, arvestades, et tegemist on kokkuvõttega eelmistest seisukohtadest.

Seega on põhjendatud 1 h Otsa tööd summas 140 eurot ja 1 h Raude tööd summas 110

eurot, kokku 250 eurot. Rahuldamata jääb õigusabi summas 941,50 eurot. Taotletavate

tunnihindadega õigusabi oleks kokku 1191,50 eurot (so Raude töö 5,2 x 170 ja Otsa töö

1,5 x 205). Rahuldamata jääb Otsa töö 0,5 h ulatuses ja Raude töö 4,2 h ulatuses.

34. Dokumendiga tutvumine: OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding 05.06.2017

menetlusdokument, kommunikatsioon kaaskostjatega kohtuasjaga seonduvalt- on kohtu

arvates põhjendatud kõigi puhul 0,5 h ulatuses, so Uudelti töö 70 eurot (0,5 x 140), Otsa

töö 70 eurot (0,5 x 140) ja Raude töö (0,5 x 110), so 55 eurot, kokku 195 eurot.

Rahuldamata jääb õigusabi- Otsa töö osas 2,9 h, Uudelti töö osas 3,9 h ja Raude töö

osas 1,3 h. Rahuldamata jääb õigusabi summas 1556 eurot (1751 - 195). Taotletavate

tunnihindadega õigusabi oleks kokku 1751 eurot (so Otsa töö 3,4 x 205 ja Raude töö

1,8 x 170 ja Uudelti töö 4,4 x 170).

35. Kokku on kostjal III põhjendatud õigusabikulud maakohtus 10 948 eurot (sh tõlkimine

99 eurot). Rahuldamata jääb õigusabikulude nõue summas 11 869,50 eurot.

36. Menetlusdokumendi ettevalmistamine- 12.10.2017 vastus apellatsioonile- 1 h on

põhjendatud ja vajalik õigusabi (Ots), on põhjendatud mitte rohkem kui 3 h Raude töö

osas, arvestades menetlusdokumendi sisu. See teeb põhjendatud õigusabiks Otsa osas

140 eurot ja Raude osas 330 eurot (3 x 110), kokku 470 eurot. Rahuldamata jääb

õigusabi 3,1 h osas Raude töötasust. Kuna esindajad taotlesid kõrgemat tunnitasu, jääb

rahuldamata õigusabi summas 848 eurot (1318 - 470). Taotletav tasu oli 1318 eurot

(Raude töö 1098 eurot (6,1 x 180) ja Otsa töö 220 eurot, so 1 h).

37. Kokku on põhjendatud õigusabi kostjal III ringkonnakohtus 1212 euro eest.

Rahuldamata jääb õigusabi hüvitamise tasu summas 1196 eurot.

38. Kostjal 4 Linteraco Investments Limited menetluskulusid eeldatavasti ei tekkinud ja ta

ei ole ka esitanud avaldust menetluskulude hüvitamiseks.

MG, VK ja VT määruskaebus

39. Kaebajad paluvad 01.10.2018 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha

menetluskulude kindlaksmääramise osas uus kohtumäärus, millega määrata kindlaks

hagejate poolt võrdsetes osades kostjatele hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

suurus järgmiselt: OÜ-le Galigo 5189 eurot; OÜ-le DK Prima Holding 6932,60 eurot;

OÜ-le Ferriol 11 033,10 eurot.

40. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 sisustamisel ületanud diskretsiooniõiguse piire-

kohaldades kõnealust sätet ebaproportsionaalselt laialt. Vastaspoole poolt ei kuulu

väljamõistmisele mitte kõik menetlusosalise poolt asjas kantud esindaja kulud, vaid

lepingulise esindaja kulud kuuluvad hüvitamisele üksnes ulatuses, mis on põhjendatud

ja vajalikud.

41. Maakohus on pidanud põhjendatuks mõista hagejalt kostjale I ja kostjale II välja

lepingulise esindaja kulu toimingute (kuluartiklite) eest, mis ei ole antud tsiviilasjas

põhjendatud või mille maht on ebaproportsionaalselt suur. Võttes arvesse asjaolu, et

kostjat I ja kostjat II esindas kaks vandeadvokaati ning arvestades, et mõlemad esindajad

on oma ala professionaalid, tuleb eeldada, et mõlemad esindajad on võimelised osutama

kostjatele iseseivalt õigusabi (ilma suurel määral välist abi kasutamata). Eelneva tõttu

on ka esindajate (vandeadvokaatide) tunnihinnad suuremad. Antud põhjusel on hagejad

seisukohal, et ei ole põhjendatud ja proportsionaalne hagejalt sisemiste koosolekute,

sisemiste arutelude, telefonivestluste jms kõrvalise abiga seotud lepinguliste esindajate

kulude väljamõistmine suures ulatuses.

42. Antud juhul nähtub kostja I ja kostja II poolt esitatud menetluskulude nimekirjast

(menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotlus 20.02.2018), et kostja I ja

kostja II on taotlenud õigusabikulutuste hüvitamist ja kohus on mõistnud välja väga

suures mahus õigusabikulusid advokaadibüroo sisemiste nõupidamiste eest. Muuhulgas

on kostja I ja kostja II pidanud suurel hulgal sisemisi nõupidamisi ka kostja III

esindajatega. Arvutades kõikidest kuludokumentidest kokku (kostja I ja kostja II

20.02.2018 taotlus menetluskulude väljamõistmiseks ja viimase lisad) on kostja I ja

kostja II lepinguline esindaja vandeadvokaat hr Peeter Viirsalu pidanud „sisemisi

koosolekuid, büroonõupidamisi, suhtlust kostja III esindajatega, telefonivestlus N.

Uudelt’iga“ jms umbkaudu (mõned kanded hõlmasid mitut tegevust, milles tulenevalt

ei ole võimalik täpset tervikkulu arvutada) kokku 24,9 tundi. Võttes arvesse hr Peeter

Viirsalu tunnihinda, oli hr Viirsalu poolt peetud nõupidamiste maksumuseks 2988 eurot.

Kostja I ja kostja II teine lepinguline esindaja, hr Leonid Tolstov, on pidanud samuti

suures mahus erinevaid sisemisi nõupidamisi/koosolekuid/arutelusid jms, kokku samuti

umbkaudu 25 töötundi. Kuivõrd hr Leonid Tolstovi tunnihinnaks luges kohus 140 eurot,

on hr Tolstov õigusabikulu sisemistele nõupidamisetele kokku 3500 eurot. Hagejad on

seisukohal, et eelnevat kulu ei saa kuidagi pidada antud tsiviilasjas vajalikuks ja

põhjendatuks. Seega tuleb hagejate hinnangul vähendada eelneval põhjusel hagejatelt

väljamõistetud õigusabikulusid vähemalt 6488 euro võrra, st mõlema kostja osas 3244

euro väärtuses.

43. Lisaks nähtub kostja I ja kostja II menetluskulude nimekirjast, et kostjate I ja II

esindajad on mitmetel kordadel menetlustoiminguid dubleerinud, st näiteks mõlemad

esindajad

on

osalenud

nõupidamistel

kostja

III

esindajatega,

analüüsinud

kohtupraktikat, tutvunud kõikide menetlusdokumentidega jne. Muuhulgas on

õiguskirjanduses selgitatud, et kui asjas on mitu esindajat tuleb juba antud põhjusel jätta

teatud osa menetluskuludest hüvitamata. Eelnevat ei ole kohus vaidlustatava määruse

tegemisel arvesse võtnud.

44. Veelgi enam, menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostjate I ja II üks esindaja on

teinud korduvalt ühte ja sama toimingut. Täpsemalt kostja I ja kostja II esindaja hr

Peeter Viirsalu analüüsinud antud asjas asjakohast Riigikohtu praktikat neljal korral,

kokku 8 töötunni eest. Võttes arvesse, et Riigikohtu praktikat antud menetluse käigus

juurde ei tekkinud, on tegemist korduva toiminguga. Hagejate hinnangul ei võtnud

maakohus vaidlustatava määruse tegemisel eelnevat arvesse. Hagejate hinnangul oleks

eelneva tõttu proportsionaalne vähendada väljamõistetavat menetluskulud 4 tunni jagu,

kogusummas 480 eurot.

45. Eelneva tõttu on hagejad seisukohal, et kostjale I ja kostjale II on mõistetud välja

ebaproportsionaalset suur lepingiste esindajate kulude hüvitis (TsMS § 175 lg 1) ja

viimast tuleks vähendada kokku vähemalt 6968 euro võrra, st ühe kostja (I ja II) kohta

3484 euro võrra.

46. Hagejad on kokkuvõtvalt seisukohal, kostjale I, II ja III väljamõistetav menetluskulu

tervikuna (kokku summas 31 339, 60 eurot) on antud asjas ebaproportsionaalselt suur.

Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus

rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses

menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise

keerukuse ja suure mahu puhul. Hageja on seisukohal, et hoolimata sellest, et antud

juhul on tegemist mittevaralise nõudega, tuleks siiski ka antud juhul eelnev

põhimõtteline seisukoht eeskujuks võtta ning võtta arvesse tsiviilasja hind (8500 eurot)

menetluskulude kindlaksmääramisel ja välja mõistmisel. Lisaks tuleb võtta arvesse, et

kõiki kostjaid esindas käesolevas asjas kaks esindajat – õiguskirjanduse suunise

kohaselt tuleb eelneva tõttu jätta juba põhimõtteliselt teatud osa menetluskuludest välja

mõistmata.

47. Tuginedes eelnevatele suunisele on hageja seisukohal, et ka kostja III menetluskulusid

tuleks vähendada proportsionaalselt 10% ulatuses. Seega, kuivõrd antud juhul leidis

maakohus vaidlustatavad kohtumääruses, et hagejatel tuleb kostjale III hüvitada

menetluskuludena kokku 12 259 eurot (nii maa – kui ka ringkonnakohtu kulud), tuleks

hageja hinnangul menetluskulude hüvitist vähendada proportsionaalselt 10%, st jätta

koguhüvitiseks (kahe menetlusastme eest) 11 033,10 eurot. Tuleb märkida, et kuivõrd

kostja I ja kostja II esitasid koos ühiseid menetlusdokumente ja kostja III eraldi

menetlusdokumente,

oleks

sellisel

juhul

menetluskulud

ka

kostjate

vahel

proportsionaalselt tasakaalus ja samas suurusjärgus.

OÜ Ferriol vastumääruskaebus

48. Kaebaja palub tühistada 10.10.2018 vastumääruskaebuses maakohtu määruse osas,

millega jäeti OÜ Ferriol menetluskulud 9578 euro ulatuses kindlaks määramata ning

MG-lt, VK-lt ja VT-lt igaühelt 3192,67 euro ulatuses välja mõistmata (maakohtu

määruse resolutsiooni punktid 14, 16, 17) ning teha asja maakohtule tagasi saatmata uus

määrus, millega mõista MG-lt, VK-lt ja VT-lt igaühelt OÜ Ferriol kasuks välja 4086,33

+ 3192,67 = 7279 eurot.

49. Määruse leheküljel 10 punktis 6 ei pidanud maakohus põhjendatuks 04. märtsi 2015

vastuväidete esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „sisuliselt leidis kohus, et

tõendite väljaandmisest keeldumine ei ole põhjendatud“. OÜ Ferriol palub selles osas

määrus tühistada ja uus määrus teha.

50. On tõsi, et maakohus jättis 04. märtsi 2015 vastuväite 27. märtsi 2015 määrusega

rahuldamata. Kuid see ei tähenda, et 04. märtsi 2015 vastuväite esitamine oleks olnud

põhjendamatu. TsMS § 333 lg 1 ja § 652 lg 6 järgi on vastuväite esitamine vajalik

selleks, et poolel oleks võimalik tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale

edasi kaevates. Kuna maakohus jättis hagi 21. augusti 2017 otsusega rahuldamata,

polnud OÜ-l Ferriol vajadust 21. augusti 2017 otsust edasi kaevata. Oleks aga maakohus

otsustanud hagi rahuldada, oleks OÜ Ferriol tuginenud muu hulgas 04. märtsi 2015

vastuväites märgitud asjaoludele. Seetõttu oli 04. märtsi 2015 vastuväite esitamine OÜ

Ferriol positsiooni arvestades põhjendatud ja vajalik. Maakohus on vastupidisele

seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. 04. aprilli 2015

vastuväitega seotud ajakulu oli 2,9 + 0,3 = 3,2 tundi.

51. Määruse leheküljel 8 punktis d ei pidanud maakohus põhjendatuks 06. aprilli 2015

määruskaebuse esitamise tõttu tasutud riigilõivukulu summas 100 eurot, kuna

„määruskaebus rahuldati vaid osaliselt ja tagamise taotlus jäeti läbivaatamata“. Määruse

leheküljel 10 punktis 6 ei pidanud maakohus põhjendatuks 06. aprilli 2015

määruskaebuse esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „määruskaebus rahuldati

vaid osaliselt“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus teha.

52. OÜ Ferriol esitas 06. aprillil 2015 määruskaebuse palvega tühistada maakohtu 27.

märtsi 2015 määruse resolutiivosa punktid 1 ja 4-6. Ringkonnakohus tühistas 28. juuli

2015 määrusega maakohtu 27. märtsi 2015 määruse resolutiivosa punktid 1 ja 3-5.

Seega ei olnud OÜ Ferriol 06. aprilli 2015 määruskaebus põhjendamatu. Sellest

hoolimata pidas maakohus 06. aprilli 2015 määruskaebusega seotud kulusid täies

ulatuses põhjendamatuks. Maakohus on selles osas rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t

1 ja § 175 lg-t 1.

53. 06. aprilli 2015 määruskaebusega seotud riigilõivukulu oli 100 eurot ja ajakulu oli 2 +

5,6 = 7,6 tundi.

54. Määruse leheküljel 10 punktis 7 ei pidanud maakohus põhjendatuks OÜ Ferriol ja tema

esindaja vahel peetud telefoninõupidamistega seotud kulu, kuna „[e]i saa eeldada, et

vastaspool peab kandma nii suuri kulutusi seoses sagedaste ja pikkade

telefonivestlustega kliendiga“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus

määrus teha. Riigikohus on asunud seisukohale, mille järgi „[e]sindaja ja kliendi

vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus vahetevahel kliendiga nõu pidada kohtuasja

senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle“ (3-2-1-48-16, p 13).

Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja

§ 175 lg-t 1. Seda enam, et vastupidiselt maakohtu seisukohale ei saa

telefoninõupidamisi pidada „pikkadeks“ ega telefoninõupidamistega seotud kulu

„suureks“.

55. OÜ Ferriol ja tema esindaja pidasid 26. augustil ning 03. ja 30. septembril 2015

telefoninõupidamisi mahus 0,2 + 0,3 + 0,3 = 0,8 tundi.

56. Määruse leheküljel 11 punktis 8 ei pidanud maakohus põhjendatuks 10. detsembri 2015

vastuväite ja seisukoha esitamise tõttu tekkinud õigusabikulu, kuna „vastuväide jäi

rahuldamata, seisukohta kohus ei küsinud“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus

tühistada ja uus määrus teha.

57. On tõsi, et maakohus jättis 10. detsembri 2015 vastuväite 19. jaanuari 2016 määrusega

rahuldamata. Kuid see ei tähenda, et 10. detsembri 2015 vastuväite esitamine oleks

olnud põhjendamatu. TsMS § 333 lg 1 ja § 652 lg 6 järgi on vastuväite esitamine vajalik

selleks, et poolel oleks võimalik tugineda kohtu võimalikule veale kohtulahendi peale

edasi kaevates. Kuna maakohus jättis hagi 21. augusti 2017 otsusega rahuldamata,

polnud OÜ-l Ferriol vajadust 21. augusti 2017 otsust edasi kaevata. Oleks aga maakohus

otsustanud hagi rahuldada, oleks OÜ Ferriol tuginenud muu hulgas 10. detsembri 2015

vastuväites ja seisukohas märgitud asjaoludele. Seetõttu oli 10. detsembri 2015

vastuväite ja seisukoha esitamine OÜ Ferriol positsiooni arvestades põhjendatud ja

vajalik. Maakohus on vastupidisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174

lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.

58. 10. detsembri 2015 vastuväite ja seisukohaga seotud ajakulu oli 0,5 + 10 + 0,1 = 10,6

tundi.

59. Määruse leheküljel 11 punktis 12 ei pidanud maakohus põhjendatuks 13. juuni 2017

teesidega seotud kulu rohkem kui kahe tunni ulatuses, kuna „tegemist on kokkuvõttega

eelmistest seisukohtadest“. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja uus määrus

teha.

60. Maakohus ei ole väitnud, et 13. juuni 2017 teeside sisu oleks olnud asjakohatu või vale

või teeside maht oleks olnud ebavajalikult suur. Maakohtu ainuke etteheide oli, et 13.

juuni 2017 teeside näol oli tegemist eelmiste seisukohtade kokkuvõttega. TsMS § 402

lg 2 ja lg 7 järgi ongi teesid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte.

Seetõttu oli maakohtu etteheide selgelt asjakohatu. Maakohus on selles osas rikkunud

oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.

61. 13. juuni 2017 teesidega seotud ajakulu oli 1,5 + 5,2 = 6,7 tundi. OÜ Ferriol palub 13.

juuni 2017 teesidega seotud kulu ka kahte tundi ületavas osas (st täiendavalt 6,7 - 2 =

4,7 tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.

62. Määruse leheküljel 12 punktis 14 ei pidanud maakohus põhjendatuks kaaskostjatega

toimunud kommunikatsiooni kulu rohkem kui 3 x 0,5 = 1,5 tunni ulatuses. Maakohus

ei selgitanud, miks on põhjendatud ja vajalik kulu just selline. OÜ Ferriol palub selles

osas määrus tühistada ja uus määrus teha.

63. Hagejad esitasid hagi 07. mail 2014. See tähendab, et 15. juuni 2017 menetluskulude

nimekirja esitamise ajaks oli menetlus kestnud rohkem kui kolm aastat. Asja materjale

oli kogunenud kaheksa köidet. OÜ Ferriol hinnangul puudub alus asuda seisukohale, et

kolme aasta jooksul võis kaaskostjatega suhtlemise ajakulu olla mitte rohkem kui 1,5

tundi. Maakohus on sellisele seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1

ja § 175 lg-t 1.

64. Kaaskostjatega suhtlemise ajakulu oli 3 + 4,4 + 0,9 = 8,3 tundi. OÜ Ferriol palub

kaaskostjatega suhtlemise kulu ka 1,5 tundi ületavas osas (st täiendavalt 8,3 - 1,5 = 6,8

tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.

65. Määruse leheküljel 12 punktis 4 ei pidanud maakohus põhjendatuks 12. oktoobri 2017

vastusega seotud kulu rohkem kui 1 + 3 = 4 tunni ulatuses, „arvestades

menetlusdokumendi sisu“. Maakohus ei selgitanud, mis täpselt 12. oktoobri 2017

vastuse sisus kulu vähendamist tingis. OÜ Ferriol palub selles osas määrus tühistada ja

uus määrus teha.

66. TsMS § 642 näeb ette nõuded, mida apellatsioonkaebuse vastus peab sisaldama. Muu

hulgas peab apellatsioonkaebuse vastus sisaldama TsMS § 642 lg 1 p 3 järgi

vastuväiteid kaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolusid, millele vastustaja

tugineb. Seega oli 12. oktoobri 2017 vastuse sisu tingitud TsMS §-st 642.

Ringkonnakohtu 14. märtsi 2018 otsusest nähtuvalt oli 12. oktoobri 2017 vastuse sisu

ka põhjendatud. Seega ei saa väita, et 12. oktoobri 2017 vastuse kulu oli nelja tundi

ületavas osas ebavajalik või põhjendamatu. Maakohus on sellisele seisukohale asudes

rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1.

67. 12. oktoobri 2017 vastusega seotud ajakulu oli 1 + 6,1 = 7,1 tundi. OÜ Ferriol palub 12.

oktoobri 2017 vastusega seotud kulu ka nelja tundi ületavas osas (st täiendavalt 7,1 - 4

= 3,1 tunni ulatuses) hagejatelt välja mõista.

68. Eelnevast tulenevalt palub OÜ Ferriol mõista hagejalt täiendavalt välja riigilõivukulu

100 eurot ja õigusabikulu 3,2 + 7,6 + 0,8 + 10,6 + 4,7 + 6,8 + 3,1 = 36,8 tunni ulatuses.

69. Määruse leheküljel 8 punktis 1 ja leheküljel 11 punktis 9 ei pidanud maakohus

põhjendatuks esindajate tunnitasu rohkem kui 140 ja 110 eurot, kuna „[a]ntud menetlus

ei olnud nii keeruline, et sellised tasud oleks põhjendatud“. OÜ Ferriol palub selles osas

määrus tühistada ja uus määrus teha.

70. OÜ Ferriol hinnangul ei ole tunnitasu põhjendatud suuruse puhul asjakohane lähtuda

tagantjärgi antavast hinnangust sellele, kas menetlus oli või ei olnud keeruline.

Menetluse alguses ei ole vaidluse keerukus ja kulg ettenähtav. Käesolevas asjas oli

hagejate eesmärk saada enda kätte aktsiad, mille eest oli OÜ Ferriol tasunud 10 000 000

eurot. See tähendab, et käesoleva hagi menetlemine oli hagejate ja OÜ Ferriol jaoks

äärmiselt olulise kaaluga.

71. Menetluse alustamise ajal olid hagejate esindajate tunnitasud vastavalt Kristjan Tammel

ja Veiko Puolakainenil 170 eurot, Urmas Volensil 180 eurot ning Carri Ginteril 200

eurot. Seega pidid samas suurusjärgus olevad tunnitasud olema hagejate jaoks

ettenähtavad. Eelnevast tulenevalt puudub alus väita, et OÜ Ferriol esindajate

tunnitasusid ei saa mõista välja suuremas ulatuses kui 140 eurot. Maakohus on sellisele

seisukohale asudes rikkunud oluliselt TsMS § 174 lg-t 1 ja § 175 lg-t 1. Hagejate

esindajate tunnitasu arvestades oleks olnud põhjendatud pidada põhjendatuks ja

vajalikuks vähemalt 170 euro suurust tunnitasu.

72. Maakohus mõistis kokku õigusabikuludena välja 72,4 x 140 + 17,5 x 110 = 12 061 eurot

(OÜ Ferriol ei arvesta õigusabikulude hulka tõlkekulu summas 99 eurot). Kui maakohus

oleks lähtunud 170 euro suurusest tunnitasust, oleks maakohus pidanud mõistma

õigusabikuludena välja (72,4 + 17,5) x 170 = 15 283 eurot. See tähendab, et maakohtul

jäi välja mõistmata 15 283 – 12 061 = 3222 eurot. Lisaks tuleb arvestada, et maakohus

pidanud mõistma täiendavalt välja õigusabikulu 36,8 tunni ehk 36,8 x 170 = 6256 euro

ulatuses ja riigilõivukulu 100 eurot.

OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding vastumääruskaebus

73. Kaebajad paluvad 15.10.2018 vastumääruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas,

millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Galigo ja OÜ DK Prima Holding

menetluskuld ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada OÜ Galigo ja DK Prima

Holding menetluskulude kindlaksmääramise avaldus täies ulatuses ning mõista

hagejatelt solidaarselt OÜ Galigo kasuks välja menetluskulud 13 979 eurot ning mõista

hagejatelt solidaarselt OÜ DK Prima Holding kasuks välja menetluskulud 16 754,80

eurot (koos käibemaksuga).

74. Kaebajate esindajate tunnitasu suurused on põhjendatud. Kõik kaebajate esindajate

poolt tehtud menetlustoimingud olid nende õiguslikust positsioonist tulenevalt

möödapääsmatult vajalikud ning nendele kulunud ajakulu põhjendatud. Samuti olid

vajalikud ja põhjendatud DK Prima esindajate omavahelised nõupidamisega aga ka

kaaskostjate vahelised nõupidamised. Arvestades antud vaidluse keerukust ja olulisust

olid põhjendatud DK Prima ja Galigo kulud teoreetilise kirjanduse (s.h teiste riikide

teooria ja praktikaga) analüüsimisele. Siinkohal märgivad DK Prima ja Galigo, et

hagejad püüdsid oma õiguslikku positsiooni põhjendada just väliskirjandusest tuletatud

konstruktsioonidega, millele kostjad pidid möödapääsmatult vastama.

Menetluse edasine käik

75. Kostjad I ja II leidsid, et hagejate määruskaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta

rahuldamata.

76. Kostja III leidis, et hagejate määruskaebus on põhjendamata ja tuleb jätta seetõttu

rahuldamata.

77. Hagejad palusid jätta kostjate I ja II vastumääruskaebuse Harju Maakohtu 13.09.2018

määrusele rahuldamata.

78. Hagejad palusid jätta kostja III vastumääruskaebuse Harju Maakohtu 13.09.2018

määrusele rahuldamata.

79. Maakohus jättis hagejate määruskaebuse ja kostjate I ja II vastumääruskaebuse ning

kostja III vastumääruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

80. Tsiviilkolleegium leiab, et määruskaebuse ja vastumääruskaebuste väited ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab

ringkonnakohus

maakohtu

määruse

muutmata

ning

määruskaebuse

ja

vastumääruskaebused rahuldamata. TsMS § 651 ja § 659 alusel kontrollib

ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtulahendit ei ole vaidlustatud osas, millega

maakohus tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohtu määrus on selles osas

jõustunud.

81. Tsiviilkolleegium on seisukohal, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus

on ületanud diskretsioonipiire.

82. Hagejad on määruskaebuses märkinud, et maakohus on mõistnud välja väga suures

mahus kostjate I ja II õigusabikulusid advokaadibüroo sisemiste nõupidamiste eest ja

kostja III esindajatega kohtumise eest. Hagejate hinnangul tuleb vähendada hagejatelt

väljamõistetud õigusabikulusid vähemalt 6488 euro võrra (so esindaja Viirsalu 24,9 x

120 eurot/h + Tolstov 25 h x 140 eurot/h), st mõlema kostja (I ja II) osas 3244 euro

väärtuses.

83. Vastusena hagejate määruskaebuse väidetele märgib tsiviilkolleegium, et nõupidamiste

aja osas tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, arvestades asja sisu. Tsiviilkolleegium

on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada sellega, et menetlus kestis enam kui

kolm aastat, asja materjalide maht on märkimisväärne (kokku 9 köidet) ning tegemist

oli õigusvaidlusega, kus hagejad soovisid saada enda kontrolli alla 10 000 000 euro

väärtuses aktsiaid. Seega on esitatud mahus suhtlus ja nõupidamised olnud

möödapääsmatud ja vajalikud. Lisaks esindasid Leonid Tolstov ja Peeter Viirsalu kahte

kostjat kui eraldiseisvat juriidilist isikut (TsMS § 207 lg 2). Tsiviilkolleegium leiab, et

kuna kostjate I ja II esindajatel ei olnud võimalik ilma kostjateta ja omavahel suhtlemata

neid otsuseid teha, on nimetatud toimingud vältimatult vajalikud kostjate I ja II

esindamiseks ning põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt sõltumata sellest,

et nende toimingute kohta ei ole dokumentaalseid tõendeid esitatud. Samuti märgib

tsiviilkolleegium, et maakohus on arvetel nr 141273, 141274, 141780, 141781, 150600,

150601, 151431, 151432, 151959, 151960, 152315, 152316, 162007, 162008, 171289,

171290, 171305, 171306, 172220, 172221, 180258 ja 180259 kajastatud

õigusabitoimingute hindamisel analüüsinud büroosiseste nõupidamiste ja kostja III

esindajatega kohtumise ajakulu ning määranud vastavad kulud kindlaks põhjendatud

ulatuses. Tsiviilkolleegium leiab, et kostjate I ja II eeltoodud toimingute ajakulu ei olnud

põhjendamatult suur.

84. Hagejad on määruskaebuses veel esile toonud, et kostja I ja kostja II esindaja Peeter

Viirsalu on analüüsinud antud asjas asjakohast Riigikohtu praktikat neljal korral kokku

8 töötunni eest. Tegemist on korduva toiminguga, mida maakohus ei võtnud

vaidlustatava määruse tegemisel eelnevalt arvesse. Riigikohtu praktika analüüsi on

käsitletud arvetel nr 141273 ja 141274. Maakohus on analüüsinud arvetel märgitud

õigusabitoiminguid ja lugenud põhjendatuks kõik eeltoodud arvetel märgitud

õigusabikulud 34,7 tunni ulatuses, sh 3 tundi Riigikohtu praktika analüüsi. Järgnevalt

on Riigikohtu praktika analüüsi käsitletud arvetel 150600 ja 150601, millel Peeter

Viirsalu toimingute kestuseks on kokku märgitud 18,6 tundi. Maakohus on pidanud

põhjendatuks antud arvetel märgitud Peeter Viirsalu õigusabitoimingud 6,1 tunni

ulatuses. Viimasena on Riigikohtu praktika analüüs esile toodud arvetel nr 171289 ja

171290, millel Peeter Viirsalu toimingute kestuseks on kokku märgitud 16,5 tundi.

Maakohus on eeltoodud arvel märgitud õigusabikulusid hinnates jõudnud järeledusele,

et põhjendatud on Peeter Viirsalu poolt sooritatud õigusabitoimingud 12 tunni ulatuses.

Seega on maakohus kostjate I ja II menetluskulude suurusele, sh toimingutele, mida

sooritas Peeter Viirsalu, hinnangu andmisel arvestanud kõiki arvetel märgitud

õigusabitoiminguid.

85. Hagejate määruskaebuses esitatud vastuväite osas, et arvesse tuleks võtta tsviilasja

hinda menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel ning kostja III

menetluskulusid

tuleks vähendada proportsionaalselt

10% ulatuses, märgib

tsiviilkolleegium järgmist. Maakohus on määranud tsiviilasja hinnaks 8500 eurot.

Praegusel juhul oli tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid

sisuliselt selle üle, kas hagejatel oli aktsiate ostueesõiguse teostamise õigus. Antud

vaidluses olid tuvastamist vajavad asjaolud keerukad, samuti oli tõendite hulk ja

menetluse kestus tavapärasest suurem. Seega ei ole asja hind kulude väljamõistmisel

määrav (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.06.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-

15, p 12).

86. Mis puudutab hagejate vastuväidet, et kui asjas on mitu esindajat, tuleb antud põhjusel

jätta teatud osa menetluskuludest hüvitamata, selgitab tsiviilkolleegium, et mitme

esindaja võtmist võib põhjendada esmajoones asja keerukusega. Asja keerukust on

tsiviilkolleegium eespool juba käsitlenud. Olenemata tsiviilasja hinnast või mahust ei

ole mitme lepingulise esindaja kulude väljamõistmine vastaspoolelt põhjendatud, kui

esindajate poolt õigusabi osutamiseks tehtud toimingud teineteist dubleerivad. Asjaolu,

et kostjatel I ja II oli kaks esindajat, ei saa teisele menetlusosalisele tuua kaasa

kahekordseid kulusid. Kostjad I ja II on esile toonud, et mitme esindaja kasutamise

vajaduse tingis asjaolu, et kostjad I ja II ongi kaks eraldiseisvat juriidilist isikut. Seega

on kostjad I ja II esile toonud, millistel asja olemusest tulenevatel põhjustel oli kahe

esindaja osalemine vajalik. Lisaks on maakohus kostjate I ja II menetluskulude

rahaliselt kindlaksmääramisel hinnanud eraldi kostjate I ja II lepinguliste esindajate

poolt sooritud õigusabitoiminguid. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei esine alust

käesolevas asjas maakohtu diskretsiooniotsuse muutmiseks.

87. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohus on kostjate I ja II ning kostja III menetluskulude

kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid, keerukust kui ka esitatud

menetlusdokumente ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava

töömahuga. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate I

ja II ning kostja III esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Maakohus on

analüüsinud igat arvet eraldi ning on välja toonud, miks ta peab toiminguid

põhjendatuks. Maakohus ei ole määranud hüvitada kostjate I ja II lepinguliste esindajate

ning kostja III lepinguliste esindajate kulud täies ulatuses, vaid maakohus on kostjate I

ja II ning kostja III poolt taotletud lepingulise esindaja kulu oluliselt vähendanud,

määrates rahaliselt kindlaks kostjate I ja II ning kostja III menetluskulud vajalikus ja

põhjendatud ulatuses. Hagejate määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

hindamisel diskretsioonipiire. Samuti ei saa menetluskulude vähendamise põhjuseks

olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele

kulub vähem aega (vt RKTKm 3-2-1-88-11, p 12).

88. Vastumääruskaebuse kohaselt olid kostjad I ja II seisukohal, et nende esindajate

tunnistasu suurused on põhjendatud ja kõik tehtud menetlustoimingud olid nende

õiguslikust positsioonist tulenevalt möödapääsmatult vajalikud ning nendele kulunud

ajakulu põhjendatud.

89. Tsiviilkolleegium selgitab, et maakohus on pidanud mõistlikuks kostjate I ja II

lepinguliste esindajate tunnitasu suuruseks vastavalt nende poolt esitatud taotlusele-

vandeadvokaat Peeter Viirsalu 120 eurot/h, vandeadvokaat Leonid Tolstov 140 eurot/h,

vandeadvokaat Helmut Pikmets 140 eurot/h, vandeadvokaat Sander Kärson 120 eurot/h,

vandeadvokaat Andres Kalm 100 eurot/h (toona advokaat). Kostjate I ja II

vastumääruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

maakohus

ületas

lepingulise

esindaja

kulude

põhjendatuse

hindamisel

diskretsioonipiire. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud

kostjate I ja II esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Maakohus on

analüüsinud igat arvet eraldi ning on välja toonud, miks ta peab toiminguid

põhjendatuks.

90. Kostja III on esitanud vastumääruskaebuses vastuväited, mille kohaselt on maakohus

jätnud välja mõistmata või mõistnud kostja III menetluskulu välja väiksemas ulatuses

seonduvalt 04.03.2015, 06.04.2015, 26.08.2015, 03.09.2015, 30.09.2015, 10.12.2015 ja

13.06.2017 sooritatud õigusabitoimingutega. Tsiviilkolleegiumi hinnangul ei ole

maakohus kostja III esindajate kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ning tunnitasumäära

hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja

vajalikkust ümber hinnata. Maakohus on piisava põhjalikkusega kontrollinud ja

analüüsinud kostja III esindajate töö mahtu, hinnates märgitud ajakulu. Kohus arvestas

sealhulgas nii kohtule esitatud dokumentide mahtu kui tsiviilasja sisu. Samuti on

maakohus põhjendanud, miks ta peab tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja

110 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Tsiviilkolleegium toob lisaks välja, et

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14) pidanud põhjendatuks tunnitasumäära

153 eurot ilma käibemaksuta. Mis puudutab kaasostjatega suhtlemise ja 12.10.2017

vastusega seotud kulu, siis maakohus on antud toiminguid hinnanud kogumis ja

märkinud, millises määras tuleb vastavad õigusabitoimingud põhjendatuks lugeda.

Tsiviilkolleegium leiab, et kostja III vastumääruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid,

millest saaks järeldada, et maakohus ületas lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Seega ei pea ringkonnakohus võimalikuks

suurendada kostja III esindamiseks tehtud toimingute ajakulu ja kostja III esindaja

tunnitasumäära.

91. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Meeli Kaur

Indrek Soots