2-18-128710/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt II A E hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse Välja mõista kostjalt I B R hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
Legislator headnote
AI generated2-18-128710/28 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt II A E hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse Välja mõista kostjalt I B R hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
Full text
2-18-128710
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
( TAGASELJAOTSUS )
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
As Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
16.05.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-128710
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
hagi A E, B R vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2274,11 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaudu) (registrikood 70007340, asukoht Endla tn 10a,
10142 Tallinn);
Hageja lepinguline esindaja: jurist Elen Eigo Aunbaum
(e-post: elen.eigo-aunbaum@rtk.ee);
Kostja I: B R (isikukood xxx, registreeritud elukoht xxx;
tegelik xxx);
Kostja II: A E (isikukood xxx, elukoht xxx; e-post xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt II A E hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse
kaudu) kasuks 07.10.2004 B R ja AS-i SEB Pank vahel sõlmitud õppelaenulepingust
nr xxx tulenevate võlgnevuste täitmise tagamiseks sõlmitud käenduslepingust nr xxx
tulenev võlgnevus 1116,11 eurot.
3. Välja mõista kostjalt I B R hageja Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu)
kasuks 07.10.2004 B R ja AS SEB Pank vahel sõlmitud õppelaenulepingust nr XXX
tulenev võlgnevus 2274,11 eurot. Kostjalt I välja mõistetud võlgnevuse osas on
tegemist solidaarkohustusega Harju Maakohtu 28.03.2019 maksekäsu resolutsiooni
punktis 2 ja käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 kostjalt II A E välja
mõistetud võlgnevuse summade ulatuses.
4. Kostjatelt A E ja B R välja mõistetud võlgnevus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi
arveldusarvele nr xxx AS-is SEB Pank.
5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate A E ja B R kanda.
2-18-128710
2 (3)
5.2. Mõista kostjatelt A E ja B R solidaarselt riigituludesse välja menetluskuluna
riigilõiv 275 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfo lehel
olevale arvelduskontole ja tasumisel tuleb märkida viitenumber. Tasumisega
viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 468 lg 1 p 2).
7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale I B R avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,
mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui
kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest
või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis
vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500
eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229
AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302
Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.
Kohtu selgitused
Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,
annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui
nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See
ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti
asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a
juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise
korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte
nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib
eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi
või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja
kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.
Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §
444 lg 3).
2-18-128710
3 (3)
Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus määrab hageja taotlusel
tagaseljaotsuses kindlaks kostjate poolt hüvitatavad menetluskulud.
TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud
riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud
riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus
kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hageja kui Eesti
Vabariik oli tulenevalt TsMS § 145 lg-st 1 riigilõivu tasumisest hagi esitamisel vabastatud.
Vastavalt hagihinnale on kostjate vastu esitatud hagilt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja
RLS lisa 1 alusel tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 275 eurot. Seega mõistab kohus
kostjatelt solidaarselt riigituludesse välja menetluskuluna riigilõiv 275 eurot. TsMS § 179
lg 9 järgi tuleb riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral
tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks
välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude
tasumiseks
vajalikud
andmed.
Kohus
on
käesolevale
kohtuotsusele
lisanud
makseinfodokumendi.
TsMS § 179 lg 3 järgi TsMS § 179 lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu
määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna
eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui
kaebuse hind ületab 64 eurot.
Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2
kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude
hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav
menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
As Suik
kohtunik