4-19-957/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-19-957

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. mai 2019, Tallinna kohtumaja

Väärteoasja number 4-19-957 (2317,19,000057)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Mariin Vaks

Väärteoasi K.E kaitsja Silver Reinsaare kaebus PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 23.01.2019 otsusele väärteoasjas nr 2317,19,000057

Kohtumenetluse pooled kaebuse esitaja (menetlusalune isik): K.E (isikukood: XXX, elukoht: xxxx) ja kaitsja Silver Reinsaar

kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskus (asukoht: Rahumäe tee 6/1, Tallinn)

Kohtuistungi toimumise aeg 25.04.2019

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik: K.E, kaitsja Silver Reinsaar kohtuväline menetleja: Triinu Riigor

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo K.E

liiklusjärelevalvekeskuse väärteoasjas nr

kohtuesindusgrupi 23.01.2019 otsus 2317,19,000057 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. otsusega karistati K.E PPA Põhja prefektuuri 23.01.2019 liiklusseaduse § 227 lg

2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks selle eest, et ta 04.01.2019 kell 21:28 Tallinnas

Vää tän juhtis mootorsõidu na aval kit kiirusega 76 (+/-3) km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 40 km/h, millega ületas lubatud suuri sõidukiirust mitte vähem kui 33 mat km/h. Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

2. 18.02.2019 esitas K.E kaitsja Silver Reinsaar kaebuse eelnimetatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel süüteokoosseisu puudumise tõttu või alternatiivselt jätta juhtimisõiguse äravõtmine

karistusena kohaldamata .

Kaitsja leiab, et ei ole tõendatud K.E-le süüks arvatud tegu, sest mõõtmise tulemusi kajastavast videosalvestusest ei selgu auto registreerimisnumber. Tegemist on olukorraga, kus ei ole koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning selle võinuks koostamata jätta vaid juhul, kui videolt nähtuksid kõik asja lahendamiseks vajalikud andmed. Samuti ei nähtu salvestiselt see, kes autot juhtis. Kuna rikkumise tuvastamise koha ja sõiduki kinnipidamise koha vahele jääb tab see võimalusele, et politsei võis pärast ca 1,3 km pikkune distants, siis vii rikkumise tuvastamist eksida sõidukiga, mis kinni peeti. Alternatiivselt leiab kaitsja, et põhjendamatu on K.E-le määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol. K.E juhib ehitusettevõtet Xxxx OÜ sõitmine igapäevaselt ning on talle vajalik . Ehitusobjektid asuvad nii Riisiperes kui Tallinna erinevates tööülesannete täitmiseks

rajoonides ning K.E on ainuke projektijuht. E

000 eurot ning ttevõtte käive on 170 igapäevaselt on objektidel tööl 80 inimest. Juhtimisõiguse äravõtmine võib tähendada töökoha kaotust ja see mõjutaks otseselt ellist olukorda tuleks võimalusel enam kui 15 perekonda. S vältida. K.E saab kaitsja hinnangul mõjutada kergemate meetoditega, näiteks rahatrahvi kohaldamisega. Varasemad i vahemiku K.E-le määratud trahvid on jäänud sanktsioon esimesse kolmandikku, kuid sanktsiooni teise äärmusesse jääv trahv suudab samamoodi K.E õiguskuulekusele suunata. Kui aga kohus leiab, et juhtimisõigus tuleb ära võtta, siis tasuks kaaluda A-

, et isik

kategooria juhtimisõigus alles jätmist pääseks natukenegi liikuma.

3. Kohtuväline menetleja leidis, et otsuse tühistamiseks alused puuduvad ning K.E poolt väärteo toimepanemine on täielikult tõendatud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on asendatud helija videosalvestusega. Selle salvestus andmed e andmete väljatrükil on olemas selle salvestuse loonud politseiametniku kohta, samuti aja, koha jm vajalike asjaolude kohta; osaliselt i numbrite osas ja on loetav ka eemalduva sõiduki registreerimisnumber nii tähtede ku need kattuvad peatatud mootorsõiduki riikliku registreerimisnumbriga. Sõiduk peatati 1,2 km eemal, sest mõõdeti eemalduva sõiduki liikumiskiirust ning sõiduki peatamiseks tuli leida sobiv ja ohutu koht. Politseiametnikel oli menetlusaluse isiku sõidukiga pidev silmside, nägid nad

numbrit ja tegid kindlaks s gatuled. See, et õiduki margi, samuti eritunnustena ta videosalvestuselt ei nähtu kogu sõiduki registreerimismärk ega sõiduki roolis olnud isik, ei saa olla väärteomenetluse tühistamise aluseks. Karistusliigi valikul on menetleja arvestanud süü suurust, samuti asjaolu, et isikul on 2 kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ning need rikkumised on toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul tänaseks kolmel korral . Menetlusalune isik on liiklusreeglite vastu eksinud ja seda just LS § 227 lg 2 järgi. Seega on rahatrahv menetlusaluse isiku mõjutamiseks end ammendanud ja tuleb rakendada raskemaliigilist karistust mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol. Kiiruse ületamine võib viia traagiliste tagajärgedeni ning korduv liiklusnõuete eiramine peabki õigusrikkujale kaasa tooma tema õigusi ja vabadusi piirava tagajärje, et tagada liiklusohutus. Kohtuväline menetleja märgib täiendavalt, et isikult ei võeta ära võimalust teha tööd, teenida sissetulekut ja täita võetud kohustusi, vaid juhtimisõiguse äravõtmisega üksnes kitsendatakse tema võimalusi seda teha. Kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused

4. LS § 227 lg 2 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse kohaselt on karistatav ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis. Väärteoprotokolli nr AB1242353 kohaselt juhtis K.E 04.01.2019 kella 21:28 ajal Harjumaal Tallinnas Vääna tänaval mootorsõidukit kiirusega 76 (

- 3) +/ km/h. Lubatud suurim sõidukiirus on sellel teelõigul 40 km/h, mistõttu ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h. K.E

Kiirusmõõtekaamera LaserCam 4 salvestusandmete väljatrükist ning toimikule lisatud videosalvestisest xxxx nähtub, et tumedat värvi sõiduk registreerimisnumbriga sõitis Vääna tn 39

kell 21:28:40 40 km/h piirangualas kiirusega 76 km/h. Taatlustunnistuse nr TTRS-18/00222 kohaselt on väärteo toimepanemise tõendamiseks kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0992 vastab esitatud taadeldud 26.09.2018. Patrullpolitseinik S K PPA isikukaard nõuetele ning on i kohaselt on ta läbinud tõendusliku alkomeetri ja laser radartüüpi kiirusemõõtmise koolituse

- ning 25.04.2017.

K.E on nii menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis kui ka 25.04.2019 toimunud kohtuistungil kinnitanud, et ta ei näinud kiiruspiirangu märki, kuid valis sõidukiiruse

40 km/h

vastavalt oludele. Vääna tänaval oli sel hetkel vähe autosid. Kinnipidamisel ütlesid politseiametnikud, et ta ületas kiirust, kuid väsinuna ei küsinud ta kus täpselt on kiirus fikseeritud.

Hiljem salvestist näinuna ei ole kindel, et see on tema masin, sest Maanteeameti registrist kontrollides on Eestis 4-5 tumedat universaalautot 200-209 vahemikus numbritega.

Tunnistaja politseiametnik S K selgitas kohtuistungil

, et mõõtis liiklusjärelevalve teostamise käigus Vääna tänaval sõidukite

LaserCam 4 kasutades kiirust. Lubatud suurim kiirus oli mõõtekohas 40 km/h. Kui kurvi tagant tuli musta värvi universaalkerega sõiduk, siis suunas sihiku sõiduki peale ja fikseeris eemalduva sõiduki kiiruse. Kuna sõiduki kiirus oli neile lähenedes juba tuntavalt üle lubatud kiiruse, siis andis ta paarilisele K Ple te a, et ta oleks valmis startima. ad P da a ime ja tõttu oli LaserCamil fokusseerimine raskendatud ja see hetk kauem aega. Kui võttis ta oli saanud fikseeritud, siis nad . Enne menetlusaluse isikule numbrimärgi järgnesid sõidukile järgi jõudmist sõitsid mööda vaid ühest tooni vanemast sõiduautost nad heledamat . Menetlusalusele isikule videosalvestist on

näitas ta , kus üleval nurgas nähtav kõrgeim fikseeritud kiirus.

Tunnistaja politseiametnik K P . K kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta S Vääna tänaval kiirust hetorni poolt mõõtmas, kui tuli tume universaal suure kiirusega Tä . Sel hetkel Vääna lõigu

peal teisi sõidukeid ei olnud, üksnes pöörde hetkel pidi mööduma vanemat tüüpi heledast

ta sõiduautost. Silmside oli tumeda sõidukiga koguaeg olemas, murdsekundiks võis pöördel kaduda, kuid K. P enetlusaluse isiku välistab täielikult võimaluse, et pidas kinni mingi muu sõiduki. M peatamisel näitasid talle videot, kus oli fokseeritud kiirust.

VTMS § 314

salvestis olla kohaselt võib menetleja tehtud foto, film või muu teabe väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui see vastab VTMS § 31 lg 11 punktides 1-3 sätestatule ehk sellelt on näha salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ning väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Käesoleval juhul nähtuvad

LaserCam4 salvestusandmete väljatrükist kõik nimetatud asjaolud: kuvatõmmised eel videosalvestisest, andmed kiirusmõõturi kohta, kuupäev, kellaaeg, mõõtmise teostaja, LaserCami kasutaja number. Samuti nähtub salvestisest kiirus ja mõõtmiskaugus mõõtjast, sh kas sõiduk eemaldub või läheneb sõiduki . Asjaolu, et politseiametnik on lasersihiku suunanud registreerimisnumbri viimasele numbrile („2“), mistõttu ei ole see nii selge kui ülejäänud numbrite ja tähtede kombinatsioon, ei oma käesoleval juhul tähtsust. Kohtu hinnangul on üheselt tuvastatav menetlusaluse isiku sõiduk – tume xxxx registreerimisnumbriga xxxx.

Seda numbrit nägi S. K ning see kattus peatatud sõidukiga. Samuti oli K. Pl menetlusaluse isiku sõidukiga pidev silmside. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et käesolevas asjas kiirusmõõturi protokolli koostamata jätmise tõttu on tegemist mõõtemetoodika rikkumisega, sest LaserCami puhul asendab videosalvestis kiirusmõõturi kasutamise protokolli ning sellest videosalvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Veel enam, LaserCami seadme andmete väljatrükist nähtuvad ka kõik need andmed, mille olemasolu mõõteprotokollis nõuab Vabariigi Valitsuse 16.06.2011. a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi protseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ §-s 10.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et K.E juhtis 04.01.2019 kella 21:28 ajal Harjumaal Tallinnas Vääna tänaval sõidukit registreerimismärgiga xxxx xxxx asulasisesel teel kiirusega 76 (

- 3) +/ km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 40 km/h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 33 km/h.

5. LS § 50 lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. K.E juhtis mootorsõidukit kiirusega 76 km/h teel, kus lubatud suurim sõidukiirus (

- 3) +/ on 40 km/h. K.E rikkus

LS § 50 lg 5 p 3 nõuet ning ületas kiirust mitte vähem kui 33 km/h, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud LS 22 järgi.

7 lg 2 Isik teadis, et ta viibib asulasisesel teel ning on kohtule ka kinnitanud, et arvas tähelepanematuse tõttu ta, et lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h, sõitis kuid vaatamata oma ekslikule arvamusele 76 (

- 3) km/h. K.E +/ poolt juhitud mootorsõiduki kiirus ning teelõigul lubatud suurima sõidukiiruse vahe on kohtu hinnangul piisavalt suur selleks, et see oleks isikule tajutav. Seega on K.E õigusrikkumise toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. K.E

süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

6. LS § 22 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni

7 lg 2 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt on kohtuväline menetleja K.E aheks kuuks. karistanud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega k Kaebajale määratud karistuse osas on menetleja kohtu arvates õigesti hin süü nanud K.E suurust ning arvesse võtnud karistuse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

LS § 227 järgi vastutab juht lubatud suurima sõidukiiruse ületamise lg 2

eest 21-40 kilomeetrit

tunnis. Käesoleval juhul on K.E ületanud lubatud kiirust mitte vähem kui 33 km/h ning kiiruse ületamise pani ta toime asulasisesel teel. täiendav kiirusepiirang Kohus selgitab, et selline

asula sees ei ole seatud niisama, vaid lähtub üldjuhul tänava liigist ja liikluse iseloomust. K.E sõitis Tema süüd ei saa pidada väikeseks. aga 40 km/h alas lubatust peaaegu poole kiiremini.

K.E näol on tegemist juhiga, kel kaks kehtivat väärteokaristust LS § 227 lg 2 on juba rikkumise eest. Mõlemal korral on teda karistatud rahatrahviga, isik on mõlemad rahatrahvid enne jõustumist tasunud, kuid ei ole muutnud oma käitumist liikluses õiguskuulekamaks. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uu

si süütegusid. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kui eripreventiivne eesmärk peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. K.E korduvad rahatrahvid kiiruse ületamise eest näitavad ilmekalt, et ei ole varasematest kergemaliigilistest karistustest endale mingisuguseid ta järeldusi teinud ja kohtul puudub veendumus, et need vajalikud järeldused teeb K.E seekord veel suuremast isikule gi rahatrahvist. Järelikult ei täidaks järjekordse määramine rahatrahvi

eripreventiivset eesmärki ja siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et K.E puhul on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud. Kohus ei näe käesoleval juhul ka võimalust K.E-le kategooria juhtimisõigus alles jät A- t ta.

Isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tuleb -kategooria juhtimi mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada. A sõiguse alles jätmise kõrvaldamise eesmärk täidetud ga ei ole isiku liiklusest . K.E ja tema kaitsja on nii oma kaebuses kui ka kohtuistungil korduval viidanud asjaolule, et K.E ei saa ilma oma juhtimisõigust omamata tööülesandeid täita. Kohus selgitab, et KarS §

50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta vaid sellisel juhul, kui isik kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kõik muud põhjused, mis ei ole seotud isiku liikumispuudega, ei ole asjakohased argumendid juhtimisõiguse kui karistusliigi mittekohaldamiseks. Sõiduauto kasutamine seoses oma töökohaga on tavapärane tegevus, mida isik võib teha, kui tal on juhtimisõigus olemas. Karistuse kandmine peabki olema isikule tuntav ega saa olla meeldiv või mugav. Vastasel juhul ei tunne isik, et teda oleks karistatud ning ei tee vajalikke järeldusi ja ko See, et K.E-lt rrektuure oma käitumises selleks, et edaspidi seaduskuulekalt liigelda. juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks toob kaasa tema poolt töökohustuste täitmise võimatuse, töökaotuse ning raskendab kõikide K.E ettevõttes töötavate isikute elu on ilmselge liialdus.

Kohtu hinnangul saab K.E täita oma tööülesandeid ka ilma juhtimisõiguseta, kasutades liiklemiseks näiteks ühistransporti või kolmandate isikute abi (näiteks palgata endale ajutiselt autojuhi). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et puuduvad alused K.E-le määratud karistuse asendamiseks rahatrahviga. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks vastab kaebaja süü suurusele, on vajalik, et isik ei paneks enam toime uusi süütegusid ning on põhjendatud ka õiguskorra kaitsmise huvides.

7. Ühtlasi selgitab kohus, et LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Otsuse tegemise -dest 132 p-st 1, 133 ja 134. l juhindub kohus VTMS §

Külli Iisop kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/