2-19-2374/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-2374

Tsiviilasi

XX (endise nimega X) hagi YY vastu omandiõiguse

tuvastamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. aprilli 2019 määrus tühistada ja saata asi menetlusse võtmise

otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (endise nimega X, hageja) esitas 14. veebruaril 2019 Harju Maakohtule hagi YY

(kostja) vastu. Hageja tõi esile, et ta abiellus kostjaga 1971. aastal Vene NFSV-s, aga pooled

asusid elama Eestisse. Poolte kooselu lõppes 1983. aastal, mil kostja Tallinnast lahkus. Poolte

abielu lahutati Harju Maakohtu 22. jaanuari 2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17089. Enne

abielu lahutamist, täpsemalt 2017. aastal soetas hageja oma lahusvara (pärandi) arvel

korteriomandi. Kui hageja soovis korteriomandit käsutada, siis selgus, et notarid loevad selle

poolte ühisvaraks või perekonna eluasemeks. Seetõttu soovib hageja korteriomandi

ainuomandiõiguse, sh –käsutusõiguse tuvastamist. Hageja märkis, et alates kostja lahkumisest

puuduvad tal andmed kostja viibimiskoha kohta ja kostja elukoht on ilmselt väljaspool Eesti

Vabariiki. Hageja palus kostjale hagiavalduse ja kohtukutse kätte toimetada avalikult.

2. Maakohus jättis 29. märtsi 2019 määrusega hagi käiguta ja määras hagejale tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas kohustas kohus hagejat täpsustama kostja elukoha

andmeid ja nende puudumisel selgitama, mida ta on kostja andmete teadasaamiseks teinud.

3. Hageja selgitas täiendavalt, et pöördus Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) poole, kuid

vastust sealt ei saanud. Hageja viitas, et abielu lahutamise asjas, kus on samad pooled, sai

maakohus PPA-lt vastuse, et kostja ei ela Eesti Vabariigis.

2 (4)

4. Maakohus tegi kostja elukoha väljaselgitamiseks täiendavalt päringud äriregistrisse,

kinnistusregistrisse, autoregistrisse ja PPA-le. Rahvastikuregistris kostja andmed puuduvad, sh

ei ole andmeid selle kohta, kas ta on elus. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtuvalt ei ole

kostjale väljamakseid tehtud. Kinnistusregistri andmetel kostjale kinnisvara ei kuulu. PPA

vastuse kohaselt kostja kohta andmed puuduvad.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus keeldus 15. aprilli 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 11 ja lg 2 p 2 alusel (teise aluse

osas ekslikult viidates §-le 372). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohus leidis, et kostja ei ole piisavalt määratletud, mistõttu ei ole kohtul võimalik hagi

menetleda. Hageja märkis hagiavalduses kostja andmetena üksnes nime ja isikukoodi ning tõi

esile, et poolte abielu sõlmiti 29. mail 1971 Kirovski linnas Murmanski oblastis Vene NFSV-s.

Poolte kooselu lõppes 1983. aastal, mil kostja lahkus Tallinnast.

Kostja viibimiskoha andmeid teadmata puudub kohtul võimalus kostjale menetlusdokumente

kätte toimetada nii, et oleks usutavalt tõendatud nende kättesaamine ja seeläbi kindlustatud

kostjale võimalus kohtumenetluses osalemiseks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela kostja Eesti

Vabariigis, mistõttu ei saa eeldada, et ta loeb Eesti Vabariigis avaldatavat väljaannet Ametlikud

Teadaanded. Neil kaalutlustel ei pidanud maakohus võimalikuks avalikku kättetoimetamist.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

menetlusse võtmiseks tagasi maakohtule. Hageja leiab, et kuna hagiavalduses on märgitud

kostja nimi ja isikukood, siis on kostja isik tuvastatav ja nõude tema vastu saab läbi vaadata.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 6. mail 2019.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hagi ei saa jätta menetlusse võtmata neil alustel nagu

märkis maakohus. Erinevalt TsMS § 423 lg 1 p-s 8 ette nähtud hagi läbi vaatamata jätmise

võimalusest ei sisalda hagi menetlemisest keeldumise aluseid ammendavalt loetlev § 371

tingimust, et lisaks kostja isikule peavad olema teada andmed, mis võimaldaks hagi kostjale

kätte toimetada. Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 371 lg 1 p 11 ega TsMS § 371 lg 2

p 2 olukorraga, sest kostja isik on tuvastatav ja hagiga kaitstavat õigushuvi ei saa eitada.

10. Kuna kosta isik on tuvastatav, siis pidi maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel

kontrollima kohtualluvust. TsMS § 75 lg 1 esimene lause sätestab, et avalduse saanud kohus

kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.

Vastavat kontrolli ei ole maakohus teostanud, mistõttu ei olnud hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks kõik toimingud tehtud. Maakohtul tuleb hagi menetlusse võtmise küsimuse

uuesti lahendamisel kontrollida, kas hagi allub Eesti kohtule. Sellega seoses selgitab

ringkonnakohus järgmist.

10.1. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

3 (4)

10.2. Hagiavalduses sisaldub viide, et Vene Föderatsiooni ametiasutustelt võib kostja kohta

andmete saamine olla raskendatud. Seega pidas hageja vähemalt võimalikuks, et kostja elab

Venemaal. Seda kinnitab kaudselt ka abielu sõlmimine praeguse Vene Föderatsiooni

territooriumil. On niisiis mõeldav, et kostja on Vene Föderatsiooni kodanik. Sellisel juhul tuleb

asja rahvusvaheline kohtualluvus teha kindlaks Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel

1993. aasta 26. jaanuaril sõlmitud lepingu „Õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna-

ja kriminaalasjades“ (edaspidi „õigusabileping“) sätete põhjal (vt nt Riigikohtu 21. märtsi 2018

määrus tsiviilasjas nr 2-16-19080, p 8). Õigusabilepingu art 21 lg 1 esimesest lausest tuleneb,

et kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil-

ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Endiste abikaasade vahel peetava

varavaidluse kohta ei sisalda õigusabileping kohtualluvuse osas erisätet. Seega kui selgub, et

kostjal on Venemaa kodakondsus, siis ei allu hagi Eesti kohtule, kui kostjal ei ole Eestis

elukohta.

10.3. Kui kostja elukoht on Venemaal või muus riigis, aga ta ei ole Vene Föderatsiooni ega

mõne muu riigi kodanik, kellega Eesti Vabariik on sõlminud sarnase sisuga õigusabilepingu,

siis võivad kohalduda nõukogu 24. juuni 2016. aasta määruse (EL) 2016/1103, millega

rakendatakse tõhustatud koostööd kohtualluvuse, kohaldatava õiguse ning otsuste tunnustamise

ja

täitmise

valdkonnas

abieluvararežiime

käsitlevates

asjades

(edaspidi

„määrus

nr 2016/1103“), sätted. Esiteks on võimalik, et täidetud on määruse nr 2016/1103 art 5 lg 1

eeldus, aga teiseks võib Eesti kohtute pädevus tuleneda määruse nr 2016/1103 art 6 punktist b

või ka punktist d, kui vastavad eeldused on täidetud. Kolmandaks, st juhul kui eelnevalt

viidatud eeldused ükski ei ole täidetud, võib asi alluda Eesti kohtule määruse nr 2016/1103

art 10 järgi, sest hageja soovib Eestis asuva kinnisasja omandiõiguse tunnustamist.

10.4. Kui õigusabilepingu ega määruse nr 2016/1103 sätted ei kohaldu, siis saaks Eesti kohus

poolte vaidluse kui abieluasja (TsMS § 102 lg 1 p 4 või p 5) lahendada TsMS § 102 lg 2 järgi

ja täpsemalt alluks see Harju Maakohtule nii TsMS § 99 lg 1 p 1 kui ka § 86 lg 1 järgi.

11. Kui maakohus leiab, et hagi allub Eesti kohtule, siis tuleb see eeldatavasti menetlusse võtta

ja püüda kostjale kätte toimetada.

11.1. Nagu ringkonnakohus märkis eespool p-s 9, ei saa hagi jätta menetlusse võtmata

põhjendusega, et kostja aadress või muud kontaktandmed pole teada. Sel alusel võimaldab

TsMS § 423 lg 1 p 8 jätta hagi läbi vaatamata.

11.2. Tavaolukorras on kohtul võimalik pärast muude kättetoimetamisviiside tagajärjetut

kasutamist avaldada hagiavalduse väljavõte TsMS § 317 alusel väljaandes Ametlikud

Teadaanded, lugeda sellega hagiavaldus TsMS § 317 kohaldamise eeltingimustel

kättetoimetatuks ning lõppastmes teha TsMS § 407 lg-te 1 ja 2 alusel tagaseljaotsus. Sellisest

toimimisviivist näeb TsMS § 423 lg 1 p 8 ette erandi, st selle sätte kohaldamise põhiline juhtum

saab olla, et kohus keeldub TsMS § 317 lg 6 alusel menetlusdokumenti väljaandes Ametlikud

Teadaanded avaldamast (Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14, p 11

teine lõik).

11.3. Maakohus on vaidlustatud määruse p-s 9 põhjendatult leidnud, et füüsilisest isikust ja

eeldavalt välismaal elava kostja puhul ei ole menetlusdokumentide avalik kättetoimetamine

üldjuhul kohane, sest see ei taga isikule tegelikku võimalust olla oma kohtuasja arutamise juures

(vrd nt Riigikohtu 12. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-10-57660, p 14 kolmas lõik ja seal

viidatud varasem kohtupraktika). Samas ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks

kaalunud ka hageja huve, eelkõige seda, et Eestis asuva vara kuuluvuse vaidlus tuleb varem või

hiljem igal juhul lahendada. Vaidlusaluse varaeseme asumine Eestis ja kostja varasem siinne

elukoht võivad koos muude asjaoludega anda alust teha erand käesoleva alapunkti esimeses

lauses märgitust. Seda tuleb maakohtul vajaduse korral kontrollida ja kaaluda.

4 (4)

11.4. Kui maakohus menetluse jätkudes leiab, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata, siis tuleb

TsMS § 425 lg 1 teise lause kohaselt samas määruses märkida, kuidas kõrvaldada asja

läbivaatamist takistav asjaolu. Ühe võimalusena tuleb sel juhul hagejale selgitada

tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-de 17–19 sisu.

12. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm