2-19-105116/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-19-105116 Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2019, Pärnu Tsiviilasi

T. T. hagi V. T. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2430 eurot Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x-x, xxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx), seaduslik esindaja E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x-x, xxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx, xxxxx, e-post xxx) Kostja: V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx-xxxx xxxxxxx, epost xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud ja kohtule esitatud, hageja seadusliku esindaja

E. K. ja kostja V. T. poolt 07.05.2019 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. Kompromissi kohaselt kostja tunnistab tema vastu käesolevas tsiviilasjas esitatud elatisnõuet.

1.2. Kostja kinnitab, et tasub hagejale elatist alates 01.07.2019 pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kalendrikuus kuni lapse täisealiseks saamiseni E. K. arveldusarvele Luminor Pangas EExxx.

1.3. Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1.2. elatisnõude tasumisega rohkem kui 30 (kolmkümmend) päeva, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt Kompromissi punktis 1.2. nimetatud nõude kohest tasumist, samuti esitada Kompromiss täitmiseks kohtutäiturile.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-105116.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt menetluskulusid ei jaota ega määra kindlaks kulude suurust. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on T. T. (seaduslik esindaja E. K.) hagi V. T. vastu elatise väljamõistmiseks.

Tsiviilasi nr 2-19-105116

2 (2)

2. 07.05.2019 esitasid pooled kohtule kinnitamiseks hageja seadusliku esindaja ning kostja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromisslepingu, milles on pooled elatise suuruses ja selle kostja poolt tasumise korras kokku leppinud. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada kirjalikus menetluses ning kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (TsMS § 430 lg 8).

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude jagamises, seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota. Kuna teadaolevaid hüvitatavaid kulusid ei ole, ei ole vajadust ka menetluskulude suurust kindlaks määrata.

6. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja seaduslik esindaja on asjas maksnud riigilõivu summas

10 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise ning muutmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Seega on hageja seaduslik esindaja maksnud ekslikult asjas riigilõivu. Kohus tagastab riigilõivu vastava avalduse esitamisel. Õigus nõuda riigilõivu tagastamist lõpeb 31.12.2021.

7. TsMS § 661 lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Poolte kokkuleppel saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 3 päeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp kohtunik