1-19-3416/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2019.a Tallinnas

Kohtuasja number 1-19-3416 (kohtueelses menetluses 19231700925)

Kohtunik

Kristina Väliste

Sekretär Leili Merila

Prokurör Karin Talviste

Kaitsja Karine Nersesjan

Menetluse liik

kiirmenetlus (lühimenetluse sätete järgi)

Süüdistatav:

P.D , isikukood: XXX elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; ; emakeel: eesti keel; haridus: keskharidus; töökoht: ei tööta; karistatus: kriminaal ja väärteokorras - karistamata (karistatus kustunud). Tõkend: ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinnipidamine: 28.04.2019.a kell 02.15 süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas:

1.

ja karistada teda Süüdi tunnistada P.D KarS § 121 lg 2 p 2 järgi vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista P.D-le karistuseks

6 (kuus) kuud vangistust.

3. 29.04.2019.a, s.o 2 (kaks KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.04.– )

päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 5

(viis) kuud . Vabastada P.D

28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust kinnipidamiselt kohtusaalist. Kriminaalasi nr 1-19-3416

4. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 5 kuud 28 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 29.04.2019.a.

5. KrMS P.D-lt riigituludesse:

§ 175, § 179, § 180 alusel välja mõista

- sundraha 405 (neljasaja viie) euro ulatuses; -

kaitsjatasu summas 150 (ükssada viiskümmend) eurot.

Kriminaalmenetluse kulud summas 555 eurot tasuda jooksul,

12 (kaheteistkümne) kuu

tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates

01.06.2019.a. kuni 01.05.2020.a 46,25 (nelikümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti), Maksuja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr

EE50 Luminor 2200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700021892.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. Kannatanu P L

taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks – jätta rahuldamata.

7.

Asitõendid ja salvestised:

- 1 -plaat salvestisega . CD

– jätta kriminaalasja materjalide juurde

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 29.04.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne)

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamist, s.o hiljemalt 21.05.2019.a.

SÜÜDISTUS

P.D süüdistatakse selles, et tema 27.04.2019. a kella 23:40 paiku, olles alkoholijoobes, viibis suvilas aadressil Xxx vkt 136, xxx P L , Harjumaa, kus lõi rusikaga ühel korral elukaaslast t (L P L ) silma piirkonda, mille tagajärjel kukkus pikali. Seejärel jätkas P.D elukaaslase löömist jalgadega rindkere ja näo piirkonda. P.D tekitas le füüsilist valu ja P L tervisekahjustusi: xxx.

Eeltoodu alusel süüdistatakse P.D KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toimepandud lähisuhtes. POOLTE SEISUKOHAD:

Süüdistatav P.D tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kahetses toimepandut puhtsüdamlikult ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta ei taotlenud enda ülekuulamist ja jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et tüli sai alguse ühise alkoholitarbimise käigus nende suvilas, suvila on tema poolt ehitatud, kuid kannatanu on ka sinna panustanud. Ta on küll varem alkoholi tarvitanud, kuid suudab sellest tulevikus hoiduda. Kannatanuga elas ta valdavalt koos oma korteris, kannatanul on eraldi korter xxx karta, ta soovib kannatanu . Süüdistatav leidis, et kannatanul ei ole põhjust teda ees vabandada ja lähenemiskeelu kohaldamine ei ole vajalik põhjendatuks , kuid kui teised seda peavad, ei ole vastu.

Kohtuistungil jäi esitatud süüdistuse juurde, leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja prokurör tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör nõudis süüditunnistamist P.D KarS § millest lühimenetluses jääb

121 l g 2 p 2 alusel ning karistamist vangistusega 2 aastat, kanda 1 aasta 4 kuud, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg. Arvestades, et isikul ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi ja teda ei tegude eest, tunnistab ole varem karistatud vägivalla oma süüd, on kahetsenud tegu, tuleb mõista karistus tingimisi KarS § 74 lg 1, 3 alusel ja kohustada teda järgima kontrollnõudeid ja lisaks tegi prokurör ettepaneku määrata lisakohustusteks KarS §

75 lg 2 p 2, 8 järgi kohustused mitte tarvitada alkoholi katseaja vältel ja osaleda sotsiaalprogrammis, kuivõrd tegemist on lähisuhtevägivallaga seotud kuriteoga. Katseaja pikkuseks palus määrata 3 aastat, kuivõrd kannatanu on taotlenud ka lähenemiskeeldu 3 aastaks, et vältida igasuguseid võimalikke uusi konflikte ja distsiplineerida süüdistatavat tõesti käituma õiguskuulekalt selle aja jooksul, mitte kannatanut tülitama. Prokurör toetas kannatanu lähenemiskeelu taotlust, leides, et see konkreetne rünne oli nii intensiivne ja vesteldes kannatanuga, on kannatanu hirm ka ehtne. Kannatanu on juba lähisuhtevägivalla infolehel kirjutanud, et ta ei soovi P.D-ga tegemist teha ja soovib, et ta pannakse vangi. Ka on ta prokurörile avaldanud, et varasemalt P.D ei ole vägivalda kasutanud. Prokurör leidis, et kuna isikutel on erinevad elukohad, neil ei ole ühiseid lapsi, siis ei ole põhiõiguste riive niivõrd intensiivne, et seda ei võiks kohaldada. Prokurör taotles süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud.

Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad. Kaitsja märkis, et ta nõustub teo tõendatuse ja kvalifikatsiooniga, süüdistatav on süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja ei nõustunud prokuröri p tuse määraga, oolt taotletud karis

sest see ei vasta süü suurusele ja kehtivale kohtupraktikale. Tegemist on varem analoogsete kuritegude eest karistamata isikuga, isik on kinnitanud, et selline tegu enam ka ei kordu.

Materjalide pinnalt olid nii kannatanu kui ka süüdistatav alkoholijoobes. Kaitsja pidas põhjendatuks karistada süüdistatavat minimaalse vangistuse ja katseajaga. Kaitsja ei nõustunud lähenemiskeelu kohaldamisega, viidates, et süüdistataval on elukoht xxx vallas, kannatanul on elukoht xxx. Süüdistatav on mitu korda rõhutanud ja toimikus on andmed selle kohta, et süüdistatav ei kasuta ei arvutit, ei meiliaadressi, ei midagi taolist, neil on erinevad elukohad. Varasemalt kannatanu on ise kinnitanud, et süüdistatav ei ole kunagi vägivaldne olnud. Kui tõesti kannatanu kardab, saab ta pöörduda motiveeritud taotlusega tsiviilkohtusse. Kannatanul on alati olnud võimalik elama asuda oma elukohta korterisse, ja vahepeal on ta süüdistatava juurde xxx

tagasi tulnud, seega on kannatanu muutliku meelega. Kaitsja leidis kokkuvõtlikult, et antud kriminaalasja raames lähenemiskeelu taotlemine on lubamatu ja vastuolus kehtiva kohtupraktikaga ja loomulikult ei ole proportsionaalne, seega kaitsja palub jätta taotlus rahuldamata. Kaitsja taotles ka määrata menetluskulud ositi tasumisele ühe aasta jooksul.

KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning tegevus on õigesti leiab, et P.D kvalifitseeritud ning tema süü KarS § järgi kvalifitseeritava täielikult

121 lg 2 p 2 s kuriteos on tõendamist leidnud.

P.D kohtuistungil enda 29.04.2019 kahtlustatavana ülekuulamist ei taotlenud, jäädes ülekuulamisel ütluste juurde löömist ja avaldanud, antud , millises t on tunnistanud P L a et tunneb piinlikkust antud teo osas , . Täpset põhjust, mis juhtus ta ei tea, ei mäleta. Algul jõi koos kannatanuga alkoholi, kui palju, ei oska öelda. Seejärel oli ta

2 tundi ära ja tagasi 1- tulles tekkis tüli P Lga. P hakkas tema kallal võtma ja tal on väga häbi sellest, mis juhtus. Kohtuistungil selgitas

P.D , et ta ei olnud varasemalt 10 aasta vältel alkoholi tarvitanud, hakkas alkoholi tarvitama koos P Lga viimasel ajal.

P.D enda süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka järgnevad tõendid ütlused, millistest nähtub, et P.D oli ta elukaaslane, . Esiteks kannatanu P L kellega koos ta 27.04.2019 ühises suvilas oli. P.D oli õhtul mitu tundi ära, tagasi tulles oli purjus. P L ajas teda ära, selle peale tuli P.D talle kallale, kõigepealt lõi teda rusikaga näkku paremasse silma, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus. Seejärel lõi P.D teda jalgadega rindkere ja näo piirkonda. Hoope oli palju ja need olid tugevad. P.D jättis löömise mingil hetkel järele ja istus pingile, kuhu jäi magama. Tema kutsus venna endale järgi, vend kutsus kiirabi ja politsei. Varasemalt ei ole P.D tema suhtes vägivaldne olnud. Nad on koos olnud üle kolme aasta. Tema enda elukoht on , selle korteri võtmeid P.D xxx

ei ole. asjaolude - Kannatanu ütlusi toimunud sündmuse osas kinnitab ka asitõendi kõnesalvestise

CD- plaadi vaatlusprotokoll. Nimelt nähtub sellest, et kannatanu vend on helistanud häirekeskusesse ja teatanud kallaletungist oma õele, kutsudes välja politsei ja kiirabi, kuna õel on kehavigastused. Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi tunnistaja K L ütlused, millised tõendavad, et täites patrullteenistuses töökohustusi ja saabudes väljakutsele 28.04.2019 kell 01:20 ajal Harju mk Lääne küla, vkt 136 nägi ta kannatanu

- Harju vald xxx Xxx P Lt, kellel oli xxx. Kannatanu oli joobes (0,25 mg/l). Süüdistatav magas toa põrandal, tema kätel olid vereplekid. Süüdistataval mõõdeti joove 0,78 mg/l kohta. Lähisuhtevägivalla infolehest nähtuvad samuti kannatanu vigastused ja asjaolu, et vägivald leidis aset lähisuhtes. Kohus leiab, et objektiivsete tõenditega on kinnitust leidnud kannatanu ütlused tekitatud vigastuste osas mis väljendavad ka peksmise , intensiivsust ja tugevust. Nimelt 28.04.2019 kell 01:53 koostatud isiku läbivaatuse protokoll koos fotodega, milles on kajastatud kannatanu P Ll esinevad vigastused: xxx. Samuti, on vigastused leidnud kinnitust

, täiendamist ja kajastamist isiku läbivaatusprotokollis 28.04.2019 kell 15:21(koos fototabeliga): xxx. E-kirjast b, et kodus olles avastas kannatanu koos lisadega nähtu

xxx. Ida Tallinna keskhaigla haigusloost, millest Objektiivselt nähtuvad tuvastatud vigastused nähtuvad P Ll järgmised vigastused: xxx. xxx. Parema xxx, marrastused. Asjaolu, et P.D alkoholijoobes oli, on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, 28.04.2019, kell 02:

8 mg/l kohta.

52 on mõõdetud joove 0,7

P.D

121 lg 2 p 2 , s.o. teise inimese tervise tegevus on kvalifitseeritud KarS § järgi

kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud lähisuhtes. Kriminaalasjas on tuvastatud, et P L ja P.D olid viimased 3 aastat elukaaslased, seega olid nad (kinnitavad mh käesoleva kuriteokoosseisu mõistes lähisuhtes kannatanu enda ja süüdistatava ütlused). Samuti on P.D P Lt lüües tema tervist kahjustanud ja valu tekitanud, kannatanut kehaliselt väärkohelnud. Nimetatut on tunnistanud nii kannatanu kui süüdistatav ja kannatanule tekitatud vigastused on dokumentaalsete tõenditega objektiivselt tuvastatud.

121 lg 2 Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § p 2 järgi, s.o. teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud lähisuhtes. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Subjektiivsest küljest eeldab teo toimepanemine tahtlust. P.D on peksnud oma Kuivõrd elukaaslasest kannatanut pidi ta soovima, et kannatanu , tunneb sellise tegevuse tagajärjel valu ja saab tervisekahjustused. Sellest tulenevalt on P.D teo toime pannud kavatsetult.

Karistus

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tal P.D kohta puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused, ka tuleb tõdeda, et selles märgitud andmed väärteokaristuste kohta on kustunud KarRS § 24 lg 1 p 11 ja KarS § järgi.

82 lg 1 p 3, lg 4 Seega on tegu praeguses asjas karistuse mõistmise seisukohast varem ja väärteokorras karistamata isikuga. kriminaal-

Kohus selgitab, et KarS § 121 lg 2 p 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS §

56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS 4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p

8 ja 10 lähtudes, tuleb -dest 5- kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest

materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest karistuse liigi ja määra osas (RKKKo 3

06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb -1-1-99- karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14).

Käesolev tegu on P.D esimene taoline, ka kannatanu on viidanud, et varem ei ole ta vägivaldne olnud ud aimatagi, et süüdistatav selliselt käituda võib ning kannatanu ei osan .

Nimetatud asjaoludest saab kohus välja lugeda, et P.D ei iseloomusta järjepidev vägivaldsus , et KarS § . Kohus leiab, arvestades peksmise intensiivsust ja tekitatud vigastusi lg 2 p 2 koosseisu mõttes on P.D süü suurus keskmises määras. P.D praegusel hetkel ei tööta ning sissetulek tal puudub, ta loodab tulevikus tööle asuda xxx. Sellest tulenevalt, arvestades eelkõige isikul hetkel sissetuleku puudumist, leiab kohus, et P.D ei oleks võimalik koheselt asuda täitma rahalist karistust ja teda ei ole see ga võimalik karistada rahalise karistusega.

Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku keskmises määras süüd ning kõiki teisi KarS § s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid,

- . Arvestades isikul varasemate karistuste puudumist, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse esinemist j seda, et a

tõendamist on leidnud vägivallateo esmakordsus, võimalikuks mõjutada isikut peab kohus siiski

keskmisest määrast madalama karistusega Kohus peab põhistatuks karistada . P.D vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi tulenevalt KrMS § 238 lg st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul -

3 kuud vangistust), seega on P.D-le

6 kuud vangistust. mõistetavaks karistuseks

Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud.

Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40- 04).

Kohus leiab, et kuivõrd käesolev tegu on süüdistaval esimene taoline, varem kannatanu (ega teiste)

suhtes ta tegusid ja vägivalla kohtule teadaolevalt toimepannud ei ole, siis on võimalik karistusõiguslikku praktikat arvestades põhjendatud tema karistusest tingimisi vabastamine. Kohus leiab, et esinevad alused pidada reaalset vangistust karistuse eesmärgina ebaotstarbekaks ja k isikut , aristuse eesmärke on võimalik saavutada ühiskonnast isoleerimata määrates karistuse tingimisi KarS § 73 sätteid kohaldades. Kohus ei pea vajalikuks kohaldada P.D suhtes k , sest t ontrollnõudeid a ei vaja kohtu hinnangul järelevalvet. Süüdistatav on üheselt hukka mõistnud oma teo ja seda kahetsenud. Seejuures kohus viitab, et juhul, kui KarS § 74 alusel kontrollnõuete kohaldamist kohus vajalikuks ei pea, ei ole põhjendatud ka ainult alkoholitarvitamise piiramise kaalutlustel ko Sellest hoolimata on kohus haldada kontrollnõudeid. seisukohal, et alkoholi tarvitamise küsimusega seonduvalt on isiku mõjutamine võimalik ka tema enda eluhoiakute muutmise kaudu. Nimelt, on selgitanud, et osalt tingis

süüdistatav tüli ühine alkoholitarvitamine, kuid ta suudab ilma alkoholi tarvitamata olla (enda sõnade kohaselt ei olnud kuni viimase ajani 10 aasta vältel alkoholi tarvitanud, vastupidised tõendid puuduvad). Süüdistatav on soovinud asuda tööle xxx ja ta on sellega seonduvalt kinnitanud, et mõistab alkoholi tarvitamise sobimatust oma tulevase töökoha ei plaani alkoholi tarvitamist jätkata. ga ja Kohus leiab, et

katseaja määr võib jääda KarS § 73 lg s 3 sätestatud alammäära juurde, sest käesoleva - vägivallategu oli episoodiline ja kuna isik on oma käitumise hukka mõistnud, on toimunud tema hoiakute muutus ja tema mõjutamine pikemaajalise katseaja kaudu ei ole hetkel vajalik.

Lähenemiskeeld Käesolevas asjas ei ole kannatanu 28.04.2019 ülekuulamisel lähenemiskeeldu vajalikuks pidanud, kuid on seda soovinud kohtuistungi eel, esitades vastavasisulise taotluse kirjalikult 29.04.2019.a. kohtule.

KrMS § 3101

1055 alusel lg 1 sätestab, et kannatanu taotlusel võib kohus võlaõigusseaduse § kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemiskeeldu tähtajaga kuni kolm aastat. VÕS § 1055 esimene lõige sätestab:

"Kui kahju õigusvastane tek või kui kahju õigusvastase tekitamisega itamine on kestev

ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist."

Käesolevas asjas on kannatanu taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist P L P.D suhtes maksimaalseks ajaks järgnevalt: keelata P.D talle avalikes kohtades läheneda lähemale ja elukohale (xxx) lähemale, kui 100 me keelata ühendust võtta telefoni teel, sõnumeid saata, etrit; posti ja e-posti teel. taotlust, leides, et kannatanu hirm on ehtne, ka Prokurör toetab kannatanu

praegune ühekordne rünnak oli väga intensiivne üüdistatava põhiõiguste riive on prokuröri . S

hinnangul

põhjendatud, seda enam, et neil ei ole ühiseid lapsi ja see keeld ei mõjuta tema igapäevaelu.

Toimikumaterjalidest nähtuvalt pandi süütegu toime küla, Lääne suvilas, Xxx vkt 135, xxx -Harju vald. N av on kinnitanud, , kuid ii kannatanu kui süüdistat et tegu on neil ühiselt ostetud suvilaga seda pole ametlikult vormistatud (tl 13, . Varasemast ei ole teada P.D 63pö)

vägivaldsust , süüdistataval , sh kannatanu suhtes. Kannatanul on eraldi elukoht xxx xxx. Lähisuhtevägivalla infolehel on kannatanu teinud „vägivalla korduvus kannatanu hinnangul“ risti lahtrisse „ “ esmakordne ja märkimata on rist lahtris „kardab kordumist . Kannatanu ei ole pidanud “

esimesel ülekuulamisel lähenemiskeelu kohaldamise taotluse esitamist vajalikuks. Sellise järelduseni on ta jõudnud vahetult enne kohtuistungit. Seega ei ole kannatanu menetluse vältel olnud järjepidev enda seisukohas lähenemiskeelu kohaldamise vajalikkuses. Tema enda ütlused väljendavad samuti seda, et isik ei ole tema suhtes varasemalt mingilgi moel vägivaldne olnud („ei osanud süüdistatavalt sellist käitumist oodata“ Kuigi prokurör suuliselt viitas, et süüdistatav on ).

kannatanu suhtes varasemalt verbaalselt vägivaldne olnud, mille tulemusena nad korra lahku läksid, kuid siis jälle ära leppisid, ei ole kohtule sellekohaseid tõendeid esitatud. Süüdistatav seda versiooni ei kinnitanud. Süüdistatav tunnistas, et nad läksid lahku, kuid eitab ähvardamist, kinnitab, et leppisid uuesti ära. Kriminaalasjas lähenemiskeelu kohaldamise küsimuse otsustamisel on kohus seotud süüdistuse aluseks olevate faktiliste asjaoludega. Käesolevas asjas on esitatud süüdistus P.D-le P

L tervisekahjustuse tekitamises . Tegu toimus mitte le füüsilise valu ja ühel korral, lähisuhtes

kannatanu kodus, vaid Kannatanu millele ta lähenemiskeeldu taotleb, nende ühises suvilas.

ülekuulamisest ja kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et P.D oleks varasemalt kannatanu suhtes vägivaldne olnud, oleks teda kuidagi vägivaldsel viisil (nii verbaalselt kui füüsiliselt) kas kannatanu kodus, avalikus kohas, telefonitsi, e-kirjade vm suhtluskanalite teel tülitanud. Käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata, kas taotletud lähenemiskeeld on sellega taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Siinkohal peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile (vt ka RKKKm 3-1-1-91-14, p 17; RKKKo 3-1-1-59-10, pd 7.2 7.3). –

Käesoleval juhul leiab kohus, et lähtudes süüdistuse faktilistest asjaoludest ei oleks kohaldatav lähenemiskeeld proportsionaalne. Olukorras, kus ühel korral on toimunud füüsilise vägivalla kasutamine kannatanu suhtes, isikud on enne seda aastaid koos elanud ja vägivalda ei ole kasutatud, süüdistatava karistusregistriandmetest nähtuvalt on ta varem karistamata isik, (st ei ole ka varasemalt teiste suhtes vägivallategusid toimepannud), nad elavad erinevates kohtades, ei ole see P L üks episood aluseks süüdistatavale lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kohus selgitab, et kui väljaspool süüdistust jäävate asjaolude pinnalt leiab, et P.D suhtes tuleb kohaldada lähenemiskeeldu, on tal õigus selles küsimuses tsiviilkohtusse pöörduda. Kriminaalasjas lahendab kohus lähenemiskeelu taotlust süüdistuse pinnalt ning käesolevas asjas kohus selleks eeltoodud põhjustel alust ei näe. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemine (vm konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel) on välditav eelkõige alkoholitarbimisest hoidumisega, kuna tüli sai alguse alkoholitarbimisest. Elades erinevates kohtades (xxx) ja omamata ühiseid lapsi, ei pea süüdistatav ja kannatanu vältimatult edaspidi kokku saama. Varalisi küsimusi puudutavas saavad süüdistatav ja kannatanu kokku leppida ka kolmandate osapoolte kaudu, neil puudub otsene vajadus kontakti astuda.

MENETLUSKULUD

Kriminaaltoimiku andmetel on eeluurimisel rahuldatud kaitsjatasu 90 euro ulatuses (tl 42), sh kriminaalasja materjalidega tutvumise eest. Kohtumenetluses on kaitsja taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 90 eurot, sh lihtmenetluseks ettevalmistamise eest 1 tunni ulatuses. Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et tegemist on väga väikesemahulise kriminaalasjaga (54 lk), ja kaitsja on juba varem kohtueelses menetluses samuti tutvunud kriminaaltoimikuga tunni ulatuses, ei ühe

ole kaitsja poolt kohtule esitatud taotlus kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise tasu osas põhjendatud. Seda ilmestab ka istungiks ettevalmistamise tasu suhe kohtuasja sisulise arutamise ja lahendamise kestusesse kohus arutas asja kohtuistungil 14.25 kuni kl 15.00 ning kohtuotsuse – resolutiivosa kuulutati kl 15.54, lahendades kõik KrMS § 306 nimetatud küsimused ja vormistades kohtuotsuse resolutiivosa kirjalikult. Seega ei ole põhjendatud arvata, et taolises väga lihtsakoelises kriminaalasjas, kus süüdistatav on oma süüd tunnistanud, vajaks asja arutamiseks ettevalmistamine ja suuliselt esitatavate seisukohtade formeerimine ettevalmistust veelkordselt 1 tunni ulatuses (kokku 2 tundi). Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks ettevalmistamise tasu kohtumenetluses 0,5 tunni ulatuses ja seega kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele osaliselt, kokku 60 euro ulatuses (sh käibemaks). KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub määratud kaitsjale makstud põhjendatud tasu (kogusummas 150 eurot) süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.201 on selle suuruseks 810 eurot. Kuivõrd 9.a.

käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt

väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot.

Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul ka erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. P.D on töövõimeline isik, kes plaanib asuda tööle saab asuda hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt kohtuistungil süüdistatava kaitsja poolt esitatud taotlusest, menetluskulude suhtelisest suurusest ja asjaolust, et süüdistataval hetkel töökoht ja sissetulek puuduvad, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena.

ASITÕENDID

Kriminaalasja materjalide hulgas olev 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalses vormis tõend KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik