2-19-6742/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-6742

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2019, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6742

Tsiviilasi

Ellissoni

Veskitalu

OÜ

sundlõpetamine

ja

likvideerija määramine

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine; riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud

isik:

Ellissoni

Veskitalu

OÜ

(rk 11350269; aadress Antsu 13, Sadala alevik,

Jõgeva

vald,

Jõgevamaa;

e-post

jogevamc@jogevamc.ee), seaduslikud esindajad:

Eigo Ellisson (e-post XXX) ja Igor Ellisson

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-6742 Ellissoni Veskitalu OÜ sundlõpetamise

otsustamiseks ja likvideerija määramiseks.

2. Jätta menetluskulud Ellissoni Veskitalu OÜ kanda. Teistel menetlusosalistel

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista Ellissoni Veskitalu OÜ-lt riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Ellissoni Veskitalu OÜ-l tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest. Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud

makseinfo lehel. Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning

selgitusse kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik.

Kui Ellissoni Veskitalu OÜ ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib

määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb Ellissoni Veskitalu OÜ-l tasuda kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

4. Määrus toimetada kätte Ellissoni Veskitalu OÜ-le ning saata Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 03.05.2019 kohtunikule tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel Ellissoni Veskitalu OÜ (puudutatud isik)

dokumendid sundlõpetamise otsustamiseks, sest äriühingu netovara ei vasta seaduses

sätestatud nõuetele ning äriühing ei ole vastu võtnud ühtegi äriseadustiku (ÄS) §-s 176

nimetatud otsust.

2.

06.05.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja kirjaliku

seisukoha esitamiseks ja märkis ka, et võimalik on kõrvaldada sundlõpetamise aluseks

olev puudus.

3.

15.05.2019 e-kirjas palus puudutatud isik lõpetada menetluse seoses osakapitali

taastamisega, mille jaoks vähendati kohustusi "laen omanikult". Kirjale on lisatud 2018. a

majandusaasta aruanne, mis on esitatud ka äriregistrile.

KOHTU SEISUKOHT

4. ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole

võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel

kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud

otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku

kutsutud. ÄS § 176 näeb ette, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist

või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud

osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise

või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole

osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses

sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise,

mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja

vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud

osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 II lause järgi peab

osakapital olema vähemalt 2500 eurot.

Netovara peab vastama samaaegselt kahele nõudele – esiteks peab see olema vähemalt

pool

osakapitalist;

teiseks

olema

vähemalt

võrdne

seaduses

sätestatud

miinimumkapitaliga ehk 2500 eurot. Kuna puudutatud isiku osakapital on 40 000 krooni,

peab netovara olema vähemalt 2500 eurot.

Registripidaja andmetel on puudutatud isiku omakapital alates 2015. a majandusaasta

aruandest alla lubatud suuruse. Registripidaja edastatust nähtuvalt teavitati puudutatud

isikut enne materjalide kohtunikule esitamist vajadusest võtta tarvitusele ÄS § 176

sätestatud abinõud ja tehti 16.10.2018 hoiatusmäärus sundlõpetamiseks, milles anti

omakapitali seadusega sätestatud nõuetega vastavusse viimiseks 6 kuud määruse

tegemisest; hoiatusmäärus toimetati kätte 23.10.2018. Ka kohus andis 06.05.2019

määruses võimaluse puudus kõrvaldada. Alles kohtule 15.05.2019 esitatust nähtuvalt

vastab omakapital nõuetele, olles 31.12.2018 seisuga 2500 eurot. Alus sundlõpetamiseks

on ära langenud.

5. TsMS § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise alused, lõike 2 kohaselt lõpetab

kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121

järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija määramine hagita asi. TsMS § 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kuna sundlõpetamise aluseks olev puudus on

kõrvaldatud, tuleb menetlus tsiviilasjas lõpetada.

6. TsMS § 172 lg 6 I lause alusel tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

7. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Toimiku

materjalidest

ei

nähtu,

et

teistel

menetlusosalistel oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu Maakohtu

registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks avalduse

esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik