1-19-2372/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. mai 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-2372 (19284000065) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi

I.P süüdistuses KarS §

lg järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Lily Sandel Süüdistatav

I.P (isikukood: XXX; elukoht: xxxxx xxxx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx )

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

(KarS) lg 1

I.P süüdi karistusseadustiku § 424 järgi ja mõista talle karistuse

8 (kaheksa) vangistust. ks kuud

KarS § 26.02.2019, s.o 3 päeva mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 24.- karistusaja hulka ja lugeda

I.P ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. M katseaeg

8 (kaheksa) kuud ning äärata I.P-le

1 (üks) aasta

mõistetud vangistust 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui I.P ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudei

d:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx xx-xx xxxxxx-xxxxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määra I.P-le katseajaks KarS §

2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal ta

75 lg

kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklusalaste süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata I.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks

„Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna Eesti Haiglas, Põhja - -Eesti Regionaalhaiglas,

Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi haiglasse kliinikumi pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil

5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 6.00) või e postil alko@vmh.ee) ning läbida -1 - hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt karistusena ära mootorsõiduki juhtimis lisa e õigus 5 (viieks) kuuks.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista I.P-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha eurot

810 (kaheksasada kümme) ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend)

eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud (kaheksasada

seitsekümmend) eurot tasumisele ositi aasta jooksul jär gmiselt: 1) alates 2019.a.

juunikuust igakuise menetluskulu osa 72 ( ) eurot 50 senti seitsekümmend kaks tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud m 25. enetluskulu osa

tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § sätestatud alustel Tartu Ring -s 318 konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127) ui isik ei ole LS § htestatud tähtaja . K -s 127 ke jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kät etamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata tetoim E

jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2).

K tule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõiste osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal ametniku sellekohase ettekande alusel määrata hooldus täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e kättesaadav -posti aadressile. Makseinfo tehakse aks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e - -toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on I.P mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 mis seisnes selles, et tema 24.02.2019. a kella 21.47 ajal KarS § 424 järgi,

Viljandi maakonnas Viljandi vallas Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia mnt 81,5 kilomeetril juhtis mootorsõidukit Chevrolet Kalos, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,12 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus

I.P kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista

424 lg 1

karistuseks 8 kuud vangistust. Tulenevalt KarS

§ 68 lg

1 arvata mõistetava karistuseaja hulka I.P - st poolt eelvangistuses viibitud aeg

perioodil 24.02.2019. a 26.02.2019. a, s.o 3 – päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1

7 (seitse)

alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.P ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku § ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on - käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas.

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele.

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. KarS § 75 lg 4 alusel määrata I.P-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt

1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või -

Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi haiglasse kliinikumi pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00 16.00) või e - - postil alko@vmh.ee) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.P-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.

Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, e sõlmimine on olnud et kokkulepp

süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. kohaselt k KarS § 424 lg 3 ohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist alates kolmest kuust. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus Süüdistatava I.P ulatuses. kaitsja esinemise eest

kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse u ohtumenetluses otsustatakse urimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - .

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

870 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 810 eurot ja

60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et riigi õigusabi tasu

kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Koh vangistusaja arvestus tu muud põhjendused ja eel

I.P – on kahtlustatavana kinni peetud 24. 26.02.2019, seega on viibinud eel- I.P vangistuses lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures

3 päeva. KarS § 68 ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik