4-19-2049/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 15.05.2019 Tallinnas Väärteoasja number 4-19-2049 (2315,19,000625) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi U.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 12.03.2019.a otsusele väärteoasjas nr 2315,19,000625. Kaebaja U.Z isikukood: XXX; EV kodanik; emakeel: eesti keel; elukoht: x; e-posti aadress: x Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalitus; asukoht: Rahumäe 6, Tallinn; kirjaliku seisukoha esitas Enel Kuiv. Menetlustoiming Väärteoasja lahendamine kirjalikus menetluses. RESOLUTSIOON

Juhindudes

14 lg 1, 117 lg 1 p 1, 4, 132 p 1 - Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § , § 133 134, § 135 lg 2 kohus

otsustas:

1) U.Z-i kaebus rahuldamata. Jätta

2) Politsei- Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi 12.03.2019.a otsus väärteoasjas nr 2315,19,000625 muutmata.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §

-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Asjaolud:

P a prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna poolt 16.02.2019.a. koosta õhj tud väärteoprotokolli

AB1575144 kohaselt juhtis U.Z 16.02.2019.a. kella 21:56 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt.22 juures, liikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Volkswagen Passat, r/n x, kiirusega 139 +/-5 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h.

U.Z rikkus LS

15 lg 1 p 1

§ nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 12.03.2019 ot , U.Z-ile suse alusel väärteoasjas nr 2315,19,000625 määrati L kestusega 4 kuud. S § 227 lg 3 järgi põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmine

Kaebaja seisukoht ja taotlus:

Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kaebaja taotleb kohtult otsuse tühistamist osas, mis puudutab karistust. Kaebaja sõnul on talle juhtimisõigus oluline nii tööd kui eraelu silmas pidades: ta

ei elab Keilas, tööpäev algab kell 06.00 ja sel kellaajal ühistransport veel liigu. Samuti on tal haige isa, keda käib abistamas. K ahetseb väga tehtut ning palub aebaja k kar

istuseks määrata rahatrahv või ühiskondlikult kasulik töö.

Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebus põhjendatud tuleb jätta U.Z-i ja otsus muutmata. U.Z on väärteo toimepannud teadlikult ja tahtlikult, kaebaja poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (139 km/h+/ 3) ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud - sõidukiiruse (90 km/h) vahe oli niivõrd suur (44 km/h), et see pidi olema kaebaja poolt tajutav. U.Z on kirjalikes ütlustes ja kohtuvälisele menetlejale esitanud vastulauses selgitanud, et kiirustas koju. Kohtuväline menetleja ei pea vähetähtsaks asjaoluks seda, et isik on varem korduvalt samalaadse teo eest karistatud, mille eest on talle mõistetud rahatrahvid. Menetleja märgib, et karistusregistri teatis näitab ilmekalt, et suurima lubatud sõidukiiruse ületamine ei ole U.Z-i jaoks juhuslikku laadi, vaid pigem on tegemist süstemaatilise tegevusega. Kuivõrd varasemad liiklusalased karistused ei ole U.Z-i korrektsele liikluskäitumisele suunanud, siis on alus järeldada, et järjekordne rahatrahv oleks kaebajale üksnes sümboolne, ega avaldaks eripreventiivset mõju. Kuigi U.Z on märkinud, et juhtimisõiguse äravõtmisel kaotaks ta töökoha ega saaks hoolitseda oma isa eest, siis see ei vähenda isiku rikkumise ulatust. Isik ületas teadlikult lubatud piirkiirust pannes oma teoga ohtu kaasliiklejate elu, tervise ja vara. U.Z-i käitumisest on üheselt tuvastavad tema prioriteedid ja nendeks ei ole liiklusohutus, perekonnaliikme eest hoolitsemine ega töö. Juhtimisõiguse vajalikkus ei tekkinud kaebuse esitajal pärast vaidlustatud otsuse kättesaamist, vaid need asjaolud olid olemas nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteotoimepanemise ajal.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohtuväline menetleja, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, suurendab ka teiste liiklejate turvatunnet. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine 4 kuuks põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohtuväline menetleja, et määrtatud karistus on proportsionaalne toimepandud väärteo raksusega ja eripreventiivse eesmärgi saavutamise vajadusega ning alused otsuse muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht:

VTMS § 120 järgi võib maakohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi istungist osa võtta.

Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses: kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses; pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku.

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid: kaebaja tunnistab, et ta ületas kiirust, kuid tegi seda sellepärast, et sõitsid sõpradega mööda Eestit ringi ning kuivõrd koju oli sõita veel 215 kilomeetrit ning järgmisel päeval pidi tööle minema, siis kiirustas.

Kohtu hinnangu

l on kaebaja omaksvõtuga ning 16.02.2019 kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga tõendatud, et kaebaja juhtis 16.02.2019 kella 21:56 ajal Harju Maakonnas, Tallinn-Narva mnt. 22 kilomeetril, li x, kiirusega ikudes Tallinna suunas, mootorsõidukit Volkswagen Passat, r/n

139 km/h +- 5, k

0 km/h. us lubatud suurim sõidukiirus oli 9

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et 16.02.2019 kell 21:56 teostati Harjumaal Tallinn-Narva mnt. 22 kilomeetri (suunaga Tallinna poole) juures U.Z-i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruse mõõtmist. Volkswagen Passat, x

Kiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet LaserCAM 4, nr LE0825 (seade testitud 26.02.2019 kell 15:47-19:48

, seade töökorras). Mõõtmist teostati asulavälisel teel, nähtavus oli hea, ilmastik oli sademeteta, teeolu kuiv, tegemist oli kattega 4 sõidurea ja eraldusribaga teega, mõõtmise hetkel oli pimeaeg. Mõõtmist teostati paigal seistes, paremal teepeenral, kõrvalteel.

Mõõdetav mootorsõiduk liikus 2 sõidurajal, lähenes ning jõudis ette pärissuunas eesliikuvast sõidukist.

Seadme lugem oli 139 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +/ km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu,

- 5 U.Z allkirjastas protokolli.

Tunnistaja V V on nandud ütluseid, mille kohaselt täites 16.02.2019.a. tööülesandeid Tallinn-Narva mnt. 22 km, kui kella 21.56 ajal fikseeris ta 90 km/h tunni alas VW Passat r/n x kiiruseks 139 km/h. Mõõtetulemusel selgus, et sõidukit VW Passat r/n x juhtis U.Z (ik XXX).

Kohus leiab, e

t kaebaja rikkumine on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi.

LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et antud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h, kaebaja poolt juhitud sõiduk ületas liikluskorraldusvahendil näidatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 44 km/h. LS § 227 lg 3 järgi on mootorsõiduki poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine

60 km/h väärtegu, mille eest on ette nähtud karistus. 41-

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. U.Z on toime pannud LS § 227 lg 3 järgi süüteo otsese tahtlusega-

ta teadis, et ületab lubatud sõidukiirust ning tahtis seda. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest lg 3

41-60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja võttis U.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 4 kuuks.

Kohtuvälise menetleja 12.03.2019 otsuse kohaselt on karistus kergendav asjaolu kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel arvestas menetleja asjaoluga, et varasemalt on U.Z-i väärteokorras karistatud - samalaadsete liiklusalaste väärtegude eest 2 l korral. Temale mõistetud rahatrahvid mõju avaldanud ei ole. Kohtuvälise menetleja hinnangul tuleb karistuse määramisel arvestada ka asjaoluga, et sellisel ulatuses lubatud suurimat sõidukiirust ületades on U.Z toime pannud enamohtliku väärteo, seades sellega ohtu nii iseenda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Eeltoodu alusel on U.Z-i suhtes kohane karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine.

Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. Kohtu hinnangul on menetleja U.Z-ile määranud karistuse seadusega kooskõlas, menetleja on karistamisel arvesse võtnud U.Z-i

isikut ja süü suurust. Kohus ei saa märkimata jätta, et kaebaja toodud põhjendus – kiirustamine Tallinna seoses eelneva teelt väljasõitmise ning järgmise päeva tööle mineku tõttu – ei saa olla kergema karistuse mõistmise aluseks. Kohus asub seisukohale, et U.Z-i süü on suur, kuna ta ületas lu sõidukiirust mitte batud vähem kui Kohus märgib, et selline käitumine on ohtlik nii

44 km/h. kaebajale kui kaasliiklejaile. Kohtu hinnangul ei saa antud väärteo puhul suhtuda karistusse kergekäeliselt, kuna kiiruseületamisest on kujunenud massrikkumine. Kaebaja karistusregistri õiend viitab paraku sellele, et kiiruse ületamine on kaebaja jaoks harjumuspärane, kaebaja ei ole vaatamata varasematele rahatrahvidele oma käitumist korrigeerinud. Kaebuse esitaja selgitab oma kaebuses, et juhtimisõigust a töökoha ning haige isa tõttu. on tal vaj Nimelt algab tal tööaeg hommikul kell 06.00, kuid Keilast nii vara ühistransport ei liigu, samuti käib haiget isa abistamas. Kohus märgib, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha kaotamise ning lähedase isiku abistamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus märgib, et võimalikud tööalased takistused ning isaga seotud asjaolud, pidi U.Z-ile teada olema ka rikkumise ajal, mistõttu pidi ta ette nägema, et raskema liiklusalase rikkumise puhul võib temalt juhtimisõiguse karistusena ära võtta. Kohus juhib lisaks tähelepanu, et kuivõrd Elroni sõiduplaani kohaselt on Keilas rongiliiklus tagatud alates kella 05:17 hommikul (vt. https://elron.pilet.ee/et/otsing/64-1850-21/64-1850- 93/2019-05-10), mine tuua kaebajale suuri takistusi. siis ei saa õigeks ajaks tööle ilmu

Kohus leiab, et antud asjas on oluline pidada silmas toimepandud liiklusrikkumise olemust ning ka ulatust ehk siis seda, et U.Z

44 km/h ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui . Siinkohal on karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed ( mõjutamine edasiselt analoogsete U.Z-i

rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et U.Z hakkaks aktsepteerima , tuleb tema suhtes kohaldada ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades varasemalt määratud väärteokaristusi, sh korduvalt lubatud sõidukiiruse ületamise eest, on põhjendatud menetlusaluselt isikult juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks muutmisele ei kuulu. ning seetõtu menetleja otsus

/allkirjastatud digitaalselt/