3-19-859/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-19-859

Haldusasi

P.K.i

esialgse

õiguskaitse

taotlus

(helistamine

esindajatele)

Menetlusosalised

Taotleja – P.K.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Matis

Rüütel

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata osas, milles P.K. taotleb helistamist Indrek

Repnaule, ja rahuldamata osas, milles P.K. taotleb helistamist Nele Tammemäele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA TAOTLUS

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 07.05.2019 P.K.i taotlus esialgse õiguskaitse (EÕK)

kohaldamiseks vaidemenetluse ajal.

Taotleja palub kohustada Tallinna Vanglat peatama haldusakti kehtivus, millega tal keelatakse

helistada oma esindajatele. Taotleja sõnul tekiksid tal EÕK kohaldamata jätmisel pöördumatud

tagajärjed, mida hiljem ei ole võimalik heastada.

Vanglateenistus võib vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 sätestatud õigust piirata, kui see

ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud

on piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist kaitsja või advokaadist esindajaga. Alates

26.04.2019 on taotlejal lubatud helistada vaid ühele esindajale – kaitsja Küllike Nammile.

Kriminaalasjas ja mittekriminaalasjades on taotleja esindajaks veel Indrek Repnau. Advokaat

Nele Tammemäe esindab taotlejat erinevates tsiviil- ja haldusasjades. Esindajad tegelevad

erinevate asjadega. Vanglale on volikirjad esitatud. Kui esindajaks on advokaat, puudub vajadus

tõestada, kellele ja millistel eesmärkidel helistada. Sarnaselt puudub vanglal õigus nõuda

põhjendusi kaitsjale või advokaadist esindajale helistamise kohta. Taotleja kaitsjad ei puutu

vangla asjadesse.

Kaitseõigust ei saa tagada üksnes kohtumistega. Kiireim ja efektiivseim vahend suhtlemiseks on

telefon.

3-19-859

2(4)

2. Kohus jättis taotluse 08.05.2019 määrusega käiguta selles esinevate puuduste tõttu. Puuduste

kõrvaldamiseks tuli taotluselt tasuda riigilõiv 15 eurot, mis laekus kohtule samal päeval.

3. Kohus küsis 09.05.2019 kohtunõudega vanglalt kohtueelse menetluse materjale ja seisukohta

EÕK taotlusele.

4. Vangla palub jätta EÕK taotluse rahuldamata.

Vangla 10.05.2019 vastuse kohaselt on taotleja esitanud vanglale erinevaid pöördumisi seoses

kaitseõiguse teostamisega. 29.04.2019 registreeriti taotlus nr 5-8/19/11897-1, milles P.K. taotleb

blokeeringu lõpetamist I. Repnau telefoninumbritele xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx, mida võib

tõlgendada kui vaiet toimingule. 06.05.2019 on registreeritud vaie toimingule nr 5-15/19/85-1,

milles taotleja vaidleb vastu Tallinna Vangla keeldumisele helistada oma lepingulisele kaitsjale

I. Repnaule ja advokaat N. Tammemäele.

Tallinna Vangla ei ole helistamist I. Repnaule ja N. Tammemäele keelanud. Helistamine on

lubatud kodukorras sätestatud üldkorras. Taotleja etteheited seonduvad sellega, et helistamist ei

ole lubatud piiramatult.

I. Repnau ei ole taotleja kaitsja. Riigiprokurör Vahur Verte on viimati 06.05.2019 teavitanud, et

prokuratuurile teadaolevalt on taotleja ainsaks kaitsjaks K. Namm. Kohtu 26.04.2019 kinnituse

kohaselt on taotleja kaitsjaks K. Namm ning vanglale on edastatud 02.04.2018 kohtuistungi

protokolli lõik, kus taotleja kinnitab, et leping I. Repnauga on lõpetatud ning I. Repnau ei ole

enam P.K.i kaitsja. Kuna I. Repnaud ei saa pidada taotleja kaitsjaks, on põhjendatud võimaldada

taotlejal talle helistamist üldkorras, mitte piiramatult. Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2019

määruse kohaselt haldusasjas nr 3-19-592 on märgitud, et vanglal on põhjendatud kahtlus I.

Repnaule helistamise osas, mille tekitas erinevate numbrite samaaegne kasutamine ning asjaolu,

et numbritega suheldi ajal, mil I. Repnau viibis Tallinna Vanglas või kohtuistungil, mistõttu ei

saanud suhtlemine toimuda I. Repnauga. Varem on seega tuvastatud, et taotleja on helistamise

õigust kuritarvitanud.

N. Tammemäe ei ole taotleja kaitsja. Taotlejal tuleb näidata, et N. Tammemäe on tema

lepinguline esindaja ning asjaolud, mille raames N. Tammemäe taotlejat esindab. Lepingulisele

esindajale helistamise puhul on vanglal õigus nõuda põhjendusi. Taotleja ei ole järjepidevalt

selgitanud, mis asja raames ta soovib N. Tammemäele helistada, esitades üldsõnalisi taotlusi. N.

Tammemäe nimele vormistatud 26.11.2018 volikirjast nähtub, et see on antud esindamiseks

vaidemenetluses seoses vana Tallinna Vangla kodukorra p 4.8 kehtetuks tunnistamisega. Volikiri

ei ole enam aktuaalne, sest olemas on uus kodukord. Tallinna Vanglale teadaolevalt on vastav

vaidemenetlus lõppenud. N. Tammemäe ei ole andnud vanglale oma telefoninumbrit. Taotlejal

ei saa võimaldada helistada numbritele, mida ta väidab, et kuuluvad N. Tammemäele.

Arvestades, et taotleja on varem helistamise õigust kuritarvitanud, on vanglal põhjendatud

kahtlus, et taotleja üritab leida viise, et helistamist kuritarvitada.

5. Kohus küsis vanglalt 14.05.2019 täiendavaid selgitusi helistamise võimaldamise ja volikirjade

kohta.

6. Vangla vastuse kohaselt ei ole helistamist võimaldatud helistamise taotluste menetlemisel.

Taotluste lahendamisel ei anta täiendavaid haldusakte, tegemist on toimingutega, helistamist kas

võimaldatakse, võimaldatakse osaliselt või ei võimaldata. Toimingut ei tehta kirjalikult, kui isik

seda ei nõua. Kui helistamist ei võimaldata kinnipeetavale tema taotletud viisil, selgitatakse talle

suuliselt, mispärast seda ei tehta.

I. Repnau volikiri on vanglale esitatud juba 06.11.2017, kuid vahepeal laekunud info kohaselt on

vanglal olnud põhjust I. Repnau esindusõiguses kahelda. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on

10.05.2019 edastanud vanglale teabe selle kohta, et nende hinnangul on I. Repnau taotleja kaitsja.

3-19-859

3(4)

Vangla on suhelnud prokuratuuri ja I. Repnauga, vangla on veendunud, et I. Repnau on taotleja

kaitsja ja taotlejal võimaldatakse I. Repnauga suhelda.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Tegemist on olukorraga, kus taotleja õiguste kaitse

kohtuotsusega oleks raskendatud kui mitte võimatu. Selleks, et kohus saaks EÕK taotluse

sisuliselt lahendada, peab see olema lubatav ja põhjendatud. EÕK taotlus on lubatav ennekõike

siis, kui see vastab HKMS §-s 250 sätestatud vorminõuetele, sellelt on tasutud riigilõiv (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ning taotlejal on EÕK vajadus. Taotluse võib kohtule

esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Taotluse põhjendatust, eduväljavaateid

ning avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi hindab ning kaalub kohus pärast seda, kui on

tuvastanud, et kaebaja vajab enda õiguste esialgset kaitset (HKMS § 249 lg 3).

8. Taotleja palub EÕK kohaldamist vaidemenetluse ajal, peatades haldusakti kehtivuse.

Vangla on seisukohal, et helistamist on keelatud toiminguga ning taotleja 29.04.2019 taotlust nr

5-8/19/11897-1 ja 06.05.2019 vaiet nr 5-15/19/85-1 tuleb mõlemat tõlgendada vaidena

toimingule (helistamise võimaldamata jätmine). Selle tõlgendusega tuleb nõustuda. P.K. on

taotlenud vanglalt toimingu tegemist: kaitsjale ja esindajale helistamise võimaldamist. Toimingu

soovitud mõju on faktiline (helistamine esindajatele), keeldumisega ei otsustata siduvalt taotleja

õiguste ja kohustuste üle. Taotleja õigust numbritele helistada kestvalt ei piirata. Taotlejal on

võimalik esitada uued taotlused helistamise võimaldamiseks. Toimingu tegemisest keeldumine

ei ole haldusakt, vaid samuti toiming. Seadus ei näe ette, et toiming tuleks sooritada haldusaktiga.

Taotleja 29.04.2019 taotlus nr 5-8/19/11897-1 ja 06.05.2019 pealkirjastatud vaie tuleb mõlemad

lugeda vaideks. Seega on taotlus esitatud vaidemenetluse ajal.

9. EÕK-d kohaldatakse, kui vastasel juhul oleks taotleja õiguste kaitse raskendatud või

ebamõistlikult koormav kui mitte võimatu.

9.1.

Taotleja ei ole põhjendanud, missugused pöördumatud tagajärjed talle EÕK kohaldamata

jätmisega kaasnevad. Võib siiski eeldada, et kaitse- ja esindusõiguse teostamata jätmine võib

isiku õigusi pöördumatult mõjutada. Isik ei pruugi iseseisvalt olla võimeline oma õigusi kaitsma.

Pöördumatu tagajärje saabumine eeldab siiski, et isikud, kellele taotleja helistada soovib, tema

õigusi kaitse- ja esindusõiguse raames esindavad.

9.2.

Kuigi vangla on varem kahelnud selles, kas I. Repnau võiks taotlejat kaitsta, võib

14.05.2019 e-kirja põhjal siiski järeldada, et I. Repnau on loetud taotleja kaitsjaks. Taotlejal

võimaldatakse edaspidi temaga suhelda. Seega on sõltumata sellest, kas I. Repnau tuleb lugeda

taotleja kaitsjaks, EÕK vajadus I. Repnaule helistamisega ära langenud. EÕK taotlus tuleb selles

osas jätta HKMS § 249 lg 3 alusel läbi vaatamata.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vangla kahtlusi I. Repnau esindusõiguses ei

saanud pidada põhjendamatuks. I. Repnau leping kriminaalasjas nr 1-17-10573 lõppes

(02.04.2019 kohtuistung kell 10:08:20–10:09:08; K. Namm kinnitas, et tema on taotleja ainsaks

kaitsjaks, sh kriminaalasjas nr xxxxxxxxx), helistamise heausksuses võis kahelda (I. Repnau

telefoninumbrite samaaegne kasutamine, I. Repnau viibimine istungitel ja vanglas, kui toimusid

telefonikõned). Kohtu hinnangul on vangla teinud piisavalt pingutusi, et selgitada välja taotleja

kaitsjad kriminaalasjades (päringud prokurörile, PPA-le). Taotleja ja kaitsja peavad ka ise olema

aktiivsed ja aitama kaasa kaitseõiguse väljaselgitamisele. Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja

või kaitsja oleks teinud pingutusi, et tõendada taotleja kaitsmist kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx.

VangS § 28 lg-s 3 sätestatud keeld piirata suhtlemist kaitsja või advokaadist esindajaga ei

3-19-859

4(4)

tähenda, et see keeld oleks absoluutne ja et vanglal puuduks õigus kontrollida kaitseõigust.

Telefoni kasutamist võib põhjendatud ja erakorralistel juhtudel piirata. Piirangud ei tohi siiski

muuta kaitseõiguse teostamist võimatuks või sisutühjaks. Arvestades, et vahistamisega tagatakse

ka kohtueelse menetluse eesmärke, tuleb vanglal veenduda kaitseõiguses. Küll on õige see, et

kui I. Repnaud pidada taotleja kaitsjaks, puudub vanglal õigus nõuda selgitusi helistamise

eesmärgi osas. Põhjendamise vajadust ei ole sätestatud seaduses, vangla sisekorraeeskirjas ega

vangla

kodukorras.

Samas,

kui

helistamisel

ilmnevad

lubamatud

asjaolud,

nagu

konverentsikõnede sooritamine jms, on vanglal õigus kõne katkestada.

10. Kohtu hinnangul ei ole taotluses piisavalt põhistatud, et N. Tammemäe oleks taotleja

lepinguline esindaja. Vangla tegevus N. Tammemäele helistamise piiramisel ei saa esindusõigust

pöördumatult kahjustada, kui esindajal esindusõigus puudub.

Vaidlus puudub, et N. Tammemäe ei ole taotleja kaitsja. Taotleja väitel esindab N. Tammemäe

teda erinevates tsiviil- ja haldusasjades. Kohtu hinnangul on taotleja väited N. Tammemäe

esindusõiguse kohta paljasõnalised. Nii vanglale kui kohtule on esitatud N. Tammemäe

26.11.2018 volikiri, kuid seal on esindusõigust piiratud esindamisega vaidemenetluses Tallinna

Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 4.8. kehtetuks

tunnistamise vaidluses. Selles osas on vaidemenetlus lõppenud. Taotleja ei ole vaideotsust

halduskohtumenetluses vaidlustanud, kohtute infosüsteemist (KIS) ei nähtu ühtegi pooleli olevat

taotlejaga seotud tsiviilasja, milles N. Tammemäe oleks taotleja esindaja. Haldusasjadest on KIS

andmetel taotlejaga seotud käesolev vaidlus ja haldusasi nr 3-19-592, sh viimasega seotud

määruskaebemenetlus. Taotleja ei ole konkretiseerinud, mis asjas on N. Tammemäe tema

esindaja (nt toonud välja konkreetsed tehingud või vaidlused vms). Esindusõiguses kahtlemiseks

annab aluse ka see, et N. Tammemäe ei ole andnud vanglale oma telefoninumbrit. Vanglal peab

olema võimalik tuvastada, kas vahistatu kavatseb helistada isikule, kellele helistamist piirata ei

tohi. Väidetav esindaja ei ole midagi teinud, et vanglat enda esindusõiguses veenda.

Kohus märgib täiendavalt, et võrreldes Riigikohtu otsustega haldusasjades nr 3-3-1-21-05 ja 3-

3-1-54-07 on VangS § 28 lg 3 sõnastus muutunud. Muudatus jõustus 01.01.2013. Seega puudub

alus kaitsja ja lepingulise esindaja erinevaks kohtlemiseks. Sätte kohaldamise põhimõtted siiski

muutunud ei ole. Suhtlemist saab piirata erakorraliste asjaolude esinemisel ja ajutiselt. Erisused

kehtivad, kui isiku suhtes on prokuratuuri või kohtu määruse alusel kohaldatud täiendavaid

suhtlemispiiranguid (KrMS § 1431 lg 4). Kui esindusõigus on kindlaks tehtud, puudub vanglal

õigus nõuda helistamise eesmärgi põhjendamist. Helistamist ei tohi piirata, v.a kui see on

põhjendatud, vajalik ja proportsionaalne.

Kuna N. Tammemäed ei saa pidada taotleja esindajaks, puudub taotlejal selles osas EÕK vajadus.

Kui EÕK vajadus puudub, ei pea kohus hindama kaebuse perspektiivi ega kaaluma avalikku huvi

ja taotleja õigusi ning hindama EÕK ettenähtavaid tagajärgi. Taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik