2-18-18037/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-18037

1 (3)

K O H T U O T S U S

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Viktor Brügel

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-18037

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Geormont OÜ, U T, R V vastu

solidaarselt võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10 904,52 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, asukoht

Pärnu mnt 130-36, Tallinn 11317);

Hageja

lepinguline

esindaja:

advokaat

Tenno

Parmas

(Advokaadibüroo

Kaevando

&

Partnerid,

e-post:

tenno.parmas@mklaw.ee);

Kostja 1: Geormont OÜ (registrikood: 14456092, asukoht Narva

mnt 5-304, Tallinn 10117), seaduslik esindaja A U V (isikukood

xxx);

Kostja 2: U T (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja 3: R V (ka R, isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostja U T suhtes tagaseljaotsusega, sest kostja ei ole hagile vastanud

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul.

2. Välja mõista kostjalt U T solidaarselt Geormont OÜ ja R V hageja Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks põhivõlgnevus 5865,20 eurot, intress 988,87 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 411,09 eurot ning viivised põhinõudelt alates 29.11.2018 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni viivisemääraga 0,17% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4734,84 eurot.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt kostja U T, Geormont OÜ ja R V kanda.

4. Välja mõista kostjalt U T hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks solidaarselt Geormont

OÜ ja R V menetluskulud 780 eurot.

5. Välja mõista kostjalt U T hageja Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks solidaarselt Geormont

OÜ ja R V viivis menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale U T avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

2-18-18037

2 (3)

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus

võib

apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja 1 võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb

kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtuotsuse selgitused

Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 28.11.2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Geormont OÜ, U T ja

R V vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes. Hageja nõude aluseks on xxx OÜ ja Geormont OÜ vahel

08.05.2018 sõlmitud laenuleping nr Ci201712093, xxx OÜ ja U T vahel 08.05.2018 sõlmitud

käendusleping nr CiK2017120931, Xxx Xxx OÜ ja R V vahel 08.05.2018 sõlmitud käendusleping

nr CiK2017120932. Xxx Xxx OÜ loovutas 30.10.2018 nimetatud lepingutest tulenevad nõuded

hagejale. Hageja palub kostjatelt Geormont OÜ, U T ja R V solidaarselt välja mõista põhivõlg

5865,20 eurot, intress 988,87 eurot, hagiavalduse seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 411,09

eurot ning täiendav viivis põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla

tasumiseni viivisemääraga 0,17% päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 4734,84 eurot. Kohus

rahuldas hagi kostjate Geormont OÜ ja R V suhtes 09.04.2019 tagaseljaotsusega osaotsuse mõttes.

Kostja U T suhtes jätkas kohus menetlust. Kuna kostja U T ei ole kohtule oma vastust hagiavaldusele

kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud, rahuldab kohus ka tema suhtes hagi tagaseljaotsusega ning

lõpetab asjas menetluse.

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus

lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja

põhjendava osa.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

2-18-18037

3 (3)

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad

menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatu kohaldamist. TsMS § 165 lg 2 näeb ette, et kaashageja või -kostja ei kanna menetluses teise

kaashageja või -kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest või vaidlustamisest

tulenevaid täiendavaid menetluskulusid. See kehtib ka siis, kui kaashageja või -kostja

menetlustoimingud kehtivad teiste kaashagejate või -kostjate suhtes käesoleva seadustiku § 207

lõike 3 järgi. Hageja on hagiavalduses palunud menetluskulud kostjatelt välja mõista solidaarselt.

Seega jäävad menetluskulud solidaarselt teiste kostjatega U T’i kanda.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 600 eurot ning lepingulise esindaja kulu 180 eurot (sh

käibemaks).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka lepingulise esindaja kulu näol on tegemist põhjendatud

kulutusega ja see tuleb kostjalt U T solidaarselt hageja kasuks, kokku summas 780 eurot (600+180),

välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse

esitanud.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel

kohtunik