4-19-2474/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

4-19-2474

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2019, Tallinn Väärteoasja number 4-19-2474 (2317,19,003010) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik F.V; ik: XXX; elukoht: xxx; töökoht: xxx. Kohtuvälise menetleja esindaja Margus Pihl, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON

1. F.V tunnistada LS 227 lg 2 201 lg 2 gude

süüdi § ja § ettenähtud väärte toimepanemises ning mõista talle KarS § 63 lg 1 alusel LS § 2 lg 2 järgi karistuseks ares 01 t 10 ( ) . kümme päeva

2.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata aresti kandmine ositi. Järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva.

3. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 10 päeva ära kanda Põhja prefektuuri tuleb Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, , Rae vald, Soodevahe küla Harjumaa. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 16.07.2019. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist

ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva

jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 15.05.2019. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

2

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

07.04.2019 k AB1571215 (231719003010) oostatud väärteoprotokollist nr nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et Sõpruse pst ja 07.04.2019 kell 08:41 peeti H Tammsaare teel A.

Nõmme tee Nõmme tee kinni sõiduk, mida juhtis vahel suunaga poole Tallinnas, F.V , kes 74 km/h -3 km/h. Suurim lubatud kiirus sellel juhtis mootorsõidukit kiirusega +/

teelõigul 0 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem oli 5 kui 21 km/h. Juhtis

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ajal, kui

juhtimisõigus oli taastamata ja juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 ja LS § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ning pani toime LS d. § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 ettenähtud väärteo

Menetlusalune isik selgitas, et oli valgusfoori taga ja ees reas parkis veok. Kiirendas teise ritta. Sõitis ilma lubadeta, oli vaja liikuda. Kodus on pooleteise aastane laps, hoiab last kui naine ära on. Kasutas autot, mis on venna nimel, kuid tema oma. Alates 02.05.2019 töötab äriühingus

xxx. Võimalusel taotleb karistuseks rahatrahvi, kui ei, siis tingimisi või kui arest, siis ositi kandmisega, sest peab tööl käima.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud õiguserikkumine on tõendamist leidnud. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Selline rikkumine

on ühiskonnaohtlik, sellel teelõigul sellel kellaajal on tihe liiklus ja seal on olnud palju liiklusõnnetusi. Taotleb aresti 10 päeva.

Kohus, materjale kontrollinud väärteoasja , kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise

ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt eetrit tunnis. suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilom Kiirusmõõturi kasutamise salvestise väljatrükist nä juhitud sõiduki htub, et menetlusaluse isiku

xxx xxx

reg. märgiga sõidukiiruse mõõtmiseks A. H. Tammsaare teel Sõprust pst ja Nõmme

tee poole kasutati 07.04.2019 kell 08:41 tänavate vahel suunaga Nõmme tee mõõteseadet

LaserCam 4 LE0992. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks , kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 74 km/h asulasisesel teel 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestat õõtmisel laiendmääramatust +/ i m -3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 71 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise

määraks oli seega mitte vähem kui Mõõtmist teostas politseiametnik 21 km/h. S S, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus

on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud

mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat.

Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega,

mis ületas sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui juhile lubatud suurimat 21 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § mõttes. 15 lg 1 p 2 227 lg 2

Väärteo toimepanemise asjaoludest nähtub, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult.

Ületades lubatud sõidukiirust km/h võrra asulasisesel teel ei saanud see menetlusalusele 21 isikule kuidagi märkamatuks jääda. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik asulasisesel teel ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h

võrra, millega rikkus LS § 15 lg nõudeid ja pani toime LS § ettenähtud

1 p 2 227 lg 2 väärteo.

3

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt moot kellel ei ole vastava kategooria orsõidukit ei tohi juhtida isik, või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest . nähtuvalt F.V juhtimisõigus 07.04.2019 puudus, sest juhtimisõigus oli taastamata

alates 16.02.2004. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, juhtides mootorsõidukit mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, kui juhtimisõigus vastava kategooria

oli taastamata. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et tal

mootorsõiduki juhtimise õigus puudub. Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuivõrd

teda kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ka 22.01.2017 kui oli kinni peetud samasuguse

väärteo toimepanemiselt, s.t ta oli LS § 90 lg 1 p 3 märgitud isikuks. 22.01.2017 koostatud

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse taastamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik

ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Sellegi poolest asus menetlusalune isik mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult.

Eeltooduga on tõendamist leidnud, et rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 menetlusalune isik

keeldusid ja pani sellega . toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kellel ei ole mootorsõiduki juhtimisõigust.

Karistuse mõistmine

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

LS § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga 2 kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni

.

Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 201 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 201 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise

aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse kaitsmise huvisid. mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus.

Kuivõrd LS § 201 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on üle eelmise liiklusalase väärteo -

toimepanemise eest lisaks lubatud sõidukiiruse ületamisele karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Seejärel on ta vaatamata juhtimisõiguse taaskord

puudumisele ju

htinud sõidukit isikuna, kellel on juhtimisõigus taastamata. Mõlema eelnimetatud liiklusalase väärteo eest on isiku t üks on jäetud t karistatud rahatrahviga, milles tasumata. Viimane rahatrahv on tasutud 03.12.2018, s.t see karistus on kehtiv. Seega varasem

karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Arvestades üle määratud rahatrahvi tasumata -eelmise

jätmist ja viimase rahatrahvi tasumist aasta möödumisel otsuse jõustumisest võib asuda

seisukohale, et menetlusalusel isikul puuduvad piisavad rahalised vahendid trahvide

4

maksmiseks

või soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju

taganud. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Et rahatrahv oma mõju ei avaldanud, näitab ka uue samalaadse väärteo toimepanemine. Samas

nähtub karistusandmetest ka see, et teda on juba teist korda ajal, mil on juhtimisõigus tal

taastamata, kinni peetud sõiduki juhtimiselt. Selline asjaolu näitab, et menetlusalune isik

teadlikult ignoreerib

määratud karistust, juhtimisõiguse puudumist ja jätkab järjekindlalt liikluses juhina osalemist. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb

menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Käesolevas väärteoasjas inkrimineeritakse menetlusalusele isikule kahe väärteo toimepanemist. Seejuures on LS § 227 lg 2 sätestatud piirmäära ületatud piirmäära alammääras, kuid kuivõrd

menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, tuleb menetlusaluse isiku süüd hinnata keskmiseks.

Menetlusalune isik on avaldanud ka kahetsust, samuti kohtuistungil, kohtuvälisel menetlusel kuid kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitikaga, kuna menetlusalust isikut on samalaadsete liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest juba korduvalt karistatud. Isiku karistusandmetest

nähtub, et enne käesoleva väärteo toimepanemist ning ajal kui menetlusalusel isikul oli juhtimisõigus on isik juhtinud mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata ning taastamata

teda on karistatud LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Seega oli menetlusalune isik üheselt teadlik juhtimisõiguse puudumisest ja teda oli juba ka varasemalt kinni peetud ja juhtimiselt kõrvaldatud. Seega ei saa kahetsust hinnata siirana ja kohus seda

kergendava asjaoluna arvesse võtta ei saa kohtuvälisel . Menetlusaluse isiku selgitusest

menetlusel menetlusalune isik on kahetsenud lubatud suurima nähtuvalt saab järeldada, et sõidukiiruse ületamist, põhjendades seda kiirustamisega, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolu, et ta ei või üldse juhina liikluses osaleda ja selline selgitus näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks.

Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale süsteemsele õigusvastasele käitumisele liikluses ja üha uute liiklusalaste väärtegude toimepanemise jätkamisele.

Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut

mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama.

Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku eskmise süüst, süütegude k korduvusest ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Seetõttu leiab kohus, et

menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedases määras, kuivõrd üha uute süütegude toimepanemine ja tulemuseta jäänud karistuse kohaldamine ei saa süüdlase olukorda kergendama hakata. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole

varem arestiga karistatud, peab kohus siiski võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna menetlusalune isik on asunud tööle ja taotles aresti kandmise määramist ositi, leiab kohus, et vältimaks aresti kandmise tõttu töökoha ja sissetuleku kaotust,

peab kohus võimalikuks määrata aresti kandmisele ositi, määrates aresti kandmiseks kahekuulise tähtaja.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/