4-19-39/27 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019. a, Tallinn

Väärteoasja number 4-19-39

Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava, Ivi Kesküla

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsus, millega

tunnistati A.L LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises süüdi ja mõisteti talle karistuseks 10 päeva aresti Apellatsiooni esitaja

Asja läbivaatamise viis

Menetlusalune isik A.L (ik XXX) kaitsja Ants Nõmmik, apellatsioon Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 11. märtsi 2019. a otsus muutmata. Teha maakohtu otsuses

täpsustus, mille kohaselt tuleb A.L asuda aresti kandma hiljemalt 3. juulil 2019. a Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskuses aadressil Linnaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Tähtaegselt aresti kandmisele mitteasumise korral kohaldada A.L suhtes sundtoomist aresti kandmiseks.

2. Jätta menetlusaluse isiku kaitsja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

poolt 11.12.2018. a koostatud väärteoprotokoll nr AB1522658 kohaselt juhtis A.L 11.12.2018. a kell 00:40 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Lootsi 13 juures suunaga Petrooleumi tn mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud (20.06.2018 – 19.02.2019) ja olles eelnevalt LS § 91

lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus A.L sellise tegevusega LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 ja pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg 2 järgi.

2. 04.01.2019. a edastas kohtuväline menetleja väärteotoimiku Harju Maakohtule.

Kohtuväline menetleja põhjendas kohtuliku arutamise vajalikkust sellega, et A.L-ile varasemalt määratud karistused ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et A.L suhtes tuleb kohaldada karistusena aresti.

MAAKOHTU OTSUS 3. Harju Maakohus tunnistas 11.03.2019. a otsusega A.L süüdi LS § 201 lg 2 rikkumises ning mõistis talle karistuseks 10 päeva aresti.

Maakohus leidis, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et A.L juhtis

mootorsõidukit kohtuvälise menetleja otsuses näidatud ajal ja kohas omamata vastavat juhtimisõigust ning olles isik, kes on varasemalt kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Seega vastab A.L poolt toimepandud tegu LS § 201 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. Maakohus leidis, et A.L rikkus seadust teadlikult ja vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus asus seisukohale, et A.L tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline ning on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Maakohtu hinnangul mõjutab A.L süü suurust esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo toime vähemalt kaudse tahtluse vormis,

siis on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süü suurusele. Karistust kergendavate asjaoludena, saab maakohtu hinnangul arvesse võtta kahetsust. A.L puhul ei esine karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Väärteoasja materjalidest ilmneb, et A.L on varem karistatud nii kriminaalkui ka väärteo korras. Karistusregistri kohaselt

on A.L 14 kehtivat väärteokaristust erinevate liiklusseaduse nõuete rikkumise eest.

Kohtuvälise menetleja 27.11.2018. a otsusega karistati A.L LS § 201 lg 2 järgi

toimepandud teo eest rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses (s.o 720 eurot). Süüteo toimepanemise kuupäevaks oli 08.10.2018. a. Seega on A.L lühikese aja jooksul pannud toime 2 samaliigilist rikkumist. Maakohus nõustus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et A.L karistamine rahatrahviga ei

täida eripreventiivset eesmärki. Arvestades, et A.L on vahetult pärast rahatrahvi määramist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist, on ta ise ennast asetanud olukorda, kus

kergema karistusliigi kohaldamine pole enam otstarbekas ega võimalik, kuivõrd see ei aitaks

ära hoida uute süütegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul on põhjendatud A.L karistamine arestiga. Maakohtu hinnangul vastab 10 päeva pikkune arest karistusliigi poolest menetlusaluse isiku süü

suurusele, teda iseloomustavatele andmetele ja karistuse eesmärkidele. Arest 10 päeva aitab menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted ning mõista, et ilma juhtimisõigust omamata on

mootorsõiduki juhtimine keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara

säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul tema õigusi ja vabadusi

ebameeldivalt piirav tagajärg.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse vaidlustas menetlusaluse isiku A.L kaitsja Ants Nõmmik, kes palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega karistada A.L LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 300 trahviühikut. Alternatiivselt karistada A.L arestiga viis päeva. Kaitsja märgib, et A.L on enda süüd väärteo toimepanemises tunnistanud juba esimese menetlustoimingu käigus, samuti on A.L avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, seega on

olemas A.L käitumises koosseisulised kergendavad asjaolud. Harju Maakohus on küll karistuse mõistmisel viidanud menetlusaluse isiku kahetsusele, kuid sellele vaatamata ei ole aga kohus põhjendamatult kergendavaid koosseisulisi asjaolusid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Esimese astme kohus rajab enda otsustuse sellele, et A.L süü on keskmisest suurem, sest

väärtegu on toime pandud maakohtu arvates vähemalt kaudse tahtlusega kuigi A.L tegevuses ei esine ka karistust raskendavaid asjaolusid. Ekslik ja selgusetu on kaitsja hinnangul maakohtu seisukoht, et eelnevad väärteotrahvid ei ole A.L-ile mõju avaldanud. Nii on A.L poolt eelnevad väärteokaristused/rahatrahvid tasutud, asjaolu, et riik registripidajana ei

ole õigeaegselt suutnud asjakohaseid täpsustusi vastavasse registrisse sisse viia, ei eelda iseenesest seda, et menetlusaluse isiku puhul on tegemist õigusrikkujaga, keda tuleks nüüd juba lühiajaliselt ühiskonnast eraldada.

Harju Maakohus on teinud otsuse, võttes aluseks ainult kohtuvälise menetleja subjektiivsed

soovid ja palved, mistõttu on maakohus lasknud ennast olulisel määral eksitada, avaldades seetõttu ebaõige seisukoha, et A.L ei ole mõistlik karistada rahatrahviga. Vähetähtis ei ole karistuse mõistmisel ka asjaolu, et A.L-iga koos elab ja on täielikult A.L ülalpidamisel XX.XX.XXXX sündinud tütar SL. Mõistlik ei ole antud olukorras

karistada A.L -tahtmata arestiga 10 päeva, sest sellise karistusliigi läbi saab tahes kannatada ka alaealise lapse igapäevane elukorraldus.

5. 30.04.2019. a esitas kaebusele omapoolse seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga,

leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning A.L kaitsja A. Nõmmiku apellatsioon jääb rahuldamata. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei

korda kolleegium neid siinkohal täies ulatuses üle, vaid märgib apellatsioonile vastuseks järgmist.

7. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et vaatab asja lähtuvalt VTMS § 146 lg st 2 läbi -

apellatsiooni piirides, st vaid A.L-ile karistusena mõistetud aresti asendamiseks rahatrahviga või aresti määra vähendamise osas. Seega käsitleb kriminaalkolleegium seda, kas käesoleval juhul on põhjendatud tühistada maakohtu otsus ning määrata A.L-ile karistuseks a

resti asemel rahatrahv või vähendada talle määratud arestipäevade arvu.

8. Sisuliselt on apellant asunud seisukohale, et ekslik ja selgusetu on maakohtu seisukoht, et eelnevad väärteotrahvid ei ole A.L-ile mõju avaldanud. Nimelt märgib kaitsja, et isik on kõik talle määratud trahvid tasunud. Ringkonnakohus märgib, et karistuse eesmärk on suunata isikut õiguskuulekale käitumisele. Rahatrahvide tasumine ei näita iseenesest seda, et määratud

karistus oleks isikule mõju avaldanud. Nimelt on jõustunud kohtulahendiga määratud rahatrahvi tasumine isiku kohustus. Rahatrahv ise ja selle tasumine peab aga isikut mõjutama

edasipidiselt käituma õiguskuulekalt, s.t mitte toime panema uusi süütegusid. A.L

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on korduvalt karistatud erinevate liiklusalaste rikkumiste eest. A.L-ilt võeti sõiduki juhtimisõigus kaheksaks kuuks kohtuvälise menetleja

23.05.2018. a otsusega. Viimati mõisteti talle väärteokaristusena 27.11.2018. a kohtuvälise menetleja otsusega rahatrahv LS § 201 lg 2 nõuete rikkumise eest. Käesolevalt menetleb kohus

uut LS § 201 lg 2 rikkumist, mille A.L on väärteoprotokolli kohaselt toime pannud

11.12.2018. a, s.t vähem kui kuu aega peale eelmise samalaadse rikkumise eest mõistetud

karistust. Selline käitumine annab ringkonnakohtu hinnangul alust asuda maakohtuga nõustuvalt seisukohale, et rahatrahvi määramine ei ole A.L-ile avaldanud soovitud mõju,

hoidnud teda toime panemast uut liiklusalast süütegu. Järelikult ei täidaks uue rahatrahvi kohaldamine eripreventiivset eesmärki ja see on ennast konkreetse isiku puhul karistusliigina ammendanud.

9. Apellant palub esitatud kaebuses määrata A.L-ile karistusena kas rahatrahv või 5 päeva aresti. Seoses arestipäevade vähendamisega, märgib ringkonnakohus, et kaebuse esitaja

pole mingilgi viisil oma sellekohast taotlust põhjendanud. Ringkonnakohus märgib sellest tulenevalt vaid, et ei tuvasta asjaolusid, mis annaks aluse maakohtu poolt A.L-ile mõistetud arestipäevade vähendamiseks. Kaebaja seisukoht, et maakohus ei ole arvesse võtnud karistust kergendavaid asjaolusid, ei pea samuti paika, nii on maakohtu otsusest üheselt tuvastatav, et

maakohus on arvestanud A.L puhtsüdamlikku kahetsust ning leidnud, et just selliste asjaolude pinnalt on põhjendatud määrata talle 10 päeva aresti. Ka asjaolu, et isikul on alaealine tütar, ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Isikul oli endal võimalus oma käitumisega vältida olukorda, kus tema alaealise lapse igapäevane elukorraldus kannatada saab. See pole teda aga mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Kohtul ei ole alust selliste andmete alusel aga isikule mõistetud karistust muuta.

10. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS 147 lg 1 p-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.