Legislator Case Law & Legislation
1-17-9972/22 AI generated

1-17-9972/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-17-9972/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-17-9972/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
armed narcotics trafficking alcohol dependence extensive criminal record criminal recidivism criminal coercion borderline personality disorder
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.05.2019 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9972 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei MATVEJEV Asja läbivaatamise kuupäev 14.05.2019 Kohtuasi Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna

kolmanda

üksuse kriminaalhooldusametnik

Triin

TARENDI 22.04.2019 erakorraline ettekanne D KILE Viru

Maakohtu 07.11.2017 koht

uotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu D K sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht xxx Kriminaalhooldusametnik Triin TARENDI Viru Vangla kriminaalhooldusosakond RESOLUTSIOON

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna

kolmanda

üksuse kriminaalhooldusametnik

Triin

TARENDI 22.04.2019 erakorraline ettekanne D KILE Viru

Maakohtu 07.11.2017 kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada. Pöörata D KILE Viru Maakohtu 07.11.2017

kohtuotsusega mõistetud 5 (viis) kuud vangistust täitmisele.

Saata D K karistust kandma vanglasse. D KI karistuse kandmise algus on alates tema

2 karituse kandmisele asumisest. Rahuldada

vandeadvokaadi

abi Andrei MATVEJEVI taotlus, määrata tema poolt D KILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 78 (seitsekümmend

kaheksa)

eurot

(s.h. ettevalmistamine 25 €, osalemine kohtuistungil 25 €, käibemaks 10 €, sõidukulud 15 €, käibemaks 3 €). Kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

D K Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega Karistusseadustiku (KarS) tunnistati süüdi

§ järgi ja karistati vangistusega . KarS §74 lg.1, 3 alusel 199 lg.2 p.4, 7, 8

5 kuud

jäeti mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud. Katseaja jooksul pidi D K

järgima KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ja §75 lg.2 p.2, 21, 4, 8 23.11.2017. sätestatud lisakohustusi. Kohtuotsus jõustus

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 08.02.2018 Viru Maakohtule

erakorralise ettekande D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Viru

Maakohtu

12.02.2018 ega

rahuldati

Viru

Vangla

määrus kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 08.02.2018 erakorraline ettekanne D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks

ja D Ki katseaega pikendati 4 kuu

võrra, Kohtumäärus jõustus s.o. kuni 07.09.2019. 06.03.2018.

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 14.11.2018 Viru Maakohtule

erakorralise ettekande D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseajaks täiendava kohustuse määramiseks vastavalt KarS §75 – läbida lg.2 p.5

sõltuvusalane nõustamine sõltuvusprobleemidega

Ida-Viru Keskhaigla

noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuses hiljemalt 30.06.2019. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Viru

Maakohtu

15.11.2018

määrusega

rahuldati

Viru

Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik

3 Triin Tarendi 14.11.2018 erakorraline ettekanne D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja le määrati täiendav kohustus D Ki

vastavalt KarS §75 lg.2 p.5 – läb sõltuvusalane nõustamine

ida

Ida-Viru Keskhaigla sõltuvusprobleemidega tähtajaga noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuses

30.06.2019.

Kohtumäärus jõustus 04.12.2018

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 31.01.2019 Viru Maakohtule

erakorralise ettekande D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Viru

Maakohtu

03.02.2019

määrusega

rahuldati

Viru Vangla

kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi 31.01.2018 erakorraline ettekanne D K Viru Maakohtu 07.11.2017

ile kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks ja D Ki katseaega pikendati 3 kuu

võrra, . Kohtumäärus jõustus s.o. kuni 07.12.2019 22.02.2019.

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Viru piirkonna kolmanda üksuse kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas 22.04.2019 Viru Maakohtule erakorralise ettekande Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb D K

ile mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramist. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus talle kohtuotsusega pandud lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. 10.04.2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorvahendi MultiDrug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) (kehtiv kuni 05.2020, seerianr.DOA18050-29) abil positiivse näidu THC suhtes. Kontrollile allutatud isiku seletus: Mina, D K,

tarvitasin kanepit 15. või 22. märtsil omadel põhjustel. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu määratud lisakohustust läbida sõltuvusalane nõustamine

Ida-Viru Keskhaigla sõltuvus tähtajaga probleemidega noorukite ravirehabilitatsioonikeskuses ja

30.06.2019. Kriminaalhooldusametnik märgib, et ta sai 22.04.2019 Ida-Viru Keskhaigla noorukite

ravirehabilitatsioonikeskusest protokolli, millest htub, 03.04.2019

ja võrgustiku

nä

et toimunud koosolekul otsustati D Ki suhtes raviteenuse võrgustiku

lõpetada osutamine. on D Ki madal motivatsioon programmis osalemiseks. Põhjuseks 10.04.2019 antud kirjalikus seletuses endab D K programmis osalemise

põhj

katkestamist sellega, tema jaoks on see aja raiskamine. et

Esmakohtumine,

mille käigus

tutvustati kriminaalhooldusalusele talle katseajaks pandud kohustusi toimus 30.11.2017. tseaja jooksul on tehtud D K

õigusi ja

Ka

ile kaks kirjalikku hoiatust: - 21.06.2018, sest D K ilmunud 21.05.2018 registreerimisele

ei

ega teavitanud

mitte tuleku Hiljem unustas tulla registreerimisele. peale kooli põhjustest. väitis, et

Läks

koju magama. ja jäi

4 - 23.07.2018, sest D K ilmunud 16.07.2018 registreerimisele

ei

ega teavitanud

mitte ilmumise Hiljem selgitas ta, oli unustanud, peab tulema põhjustest.

et

et

registreerimisele. Oli xxx

sõitnud õele külla. Kriminaalhooldusametnik lisab, et D K 2018.a juunis 9. klassi omandas lõpetas

ja põhihariduse. Seejärel õppima

asus ta xxx. Ajavahemikus 08.01.2018 05.09.2018 osales D K koos emaga

–

mitmedimensionaalses pereteraapias, terapeudi hinnangul andis

mis

märgatavaid tulemusi. Terapeudi toetusel D K 9. klassi. Samuti muutus rahulikumaks

lõpetas

ta ja

avatumaks. D Ki käitumine hakkas muutuma 2018. aasta kuigi

sügisest, probleeme esines ka varem. Kriminaalhooldusametnik teda pidevalt koos

nägi

kaaslastega kesklinnas hulkumas. Aasta alguses unustas D K korduvalt tulla Jõhvi

kokkulepitud ajal registreerimisele

ja

samuti teatas

ta soovist katkestada õpingud xxx. Plaanid edaspidise osas olid segased

ja

ebareaalsed. Ilma edaspidiseid plaane

põhjalikult läbi mõtlemata õpingud.

katkestas ta Seega puudub

tal juba kuu

mitme jooksul igasugune kasulik

hõivatus. Üheltki täiskasvanult ta

soovitusi kuulda ei võta ega ole valmis nendega arutama tulevikuplaanide teemal

põhjalikumalt. Kriminaalhooldusametnik on D K korduvalt selgitanud, on talle katseajaks

ile

mis

pandud kohustuste rikkumise kuid hoolimatus selle suhtes kasvab

tagajärg,

kõige

pidevalt. Kui kriminaalhooldusametnik oli tuvastanud D K narkootikumide

il tarvitamise kutsus politsei, siis oli noormehe peamine mure, politsei viiks

ja

et

ei teda xxx ema juurde, sest temal on plaan hoopis jalutada. Ida-

Jõhvis sõpradega

Viru Keskhaig

la

noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuse protokollist

nähtub, et esmalt oli D K teenusele suunatud noorsoopolitsei poolt. suunamise

Põhilised põhjused

olid seotud tubaka

suitsetamise ja narkoainete (kanepi) tarvitamisega. Raviprotsessi ilmnesid probleemid ka agressiivse käigus

käitumisega ja raskused kutsekooli D Ki motivatsioon osaleda programmis oli madal. Protsessi õppes.

alguses tuli aegadeks kohale. Raskused tekkisid peale

ta määratud õigeaegselt

14.12.2018. Nooruk tulnud vestlusele, telefonile vastanud. 18.01.2019

ei

ei

õnnestus D Kiga kokku leppida vestluse aeg 23.01.2019 kohtumine toimus, kuid peale

ja

seda nooruk enam teenusele tulnud. Telefoni teel andis lubadusi,

ei

mida kahjuks

ei täitnud.

Emaga toimusid telefonivestlused, sest ema ei soovinud tulla keskusesse. Kokku toimus ajavahemikul 06.11.2018 - 03.04.2019 D K 6

il psühholoogiga kohtumist emaga 1 kohtumine ning emaga 1 kohtumine. Kuna ja

sotsiaaltöötajal

klient initsitatiivi, vestlusel samuti toetanud teda ei näidanud üles ei käinud

ja

ei

pere, siis otsustas ravimeeskond teenuse. Rehabilitatsioonikeskuse hinnangul

lõpetada

tulenevalt kliendi suhtlusringkonnast suur risk narkootiliste ainete

ja sõnadest, säilib

tarvitamisele. Ise

klient väidab, et tahab lõpetada tarvitamist, kuid tema

käitumine näitab, õigusrikkumisteks kõrge,

ole valmis muutusteks. Risk uuteks et ei

ta

on sest D K tarvitab narkootikume tal

jätkuvalt

ja

puudub igasugune kasulik hõivatus. Samuti tema elustiili suhtlusringkond. tunnista oma probleeme ega mõjutab

Ta ei

ole val nendega tegelema. Kahjuks ole keegi tema jaoks

mis

ei täiskasvanutest

mitte

autoriteediks ja

senised sekkumised ole avaldanud

ei

D Kile

oodatud D mõju. Ki suhtes esitatakse kohtule juba neljas erakorraline ettekanne. Varasematest ole

ei ta teinud vajalikke vaatamata talle katseajaks pandud

järeldusi

ja ta jätkab kõigele

kohustuste rikkumist. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, D K on oma

et

käitumisega näidanud, et ta ei

kontrolli oma tegusid ja

jätkab katseajal kohustuste rikkumist. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik vastavalt KarS 4 .4

§7 lg ettepaneku pöörata D K

ile määratud karistus täitmisele.

5 Maakohtu ist

ung

Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi es toodud jäi erakorralises ettekand põhjenduste juurde.

Süüdimõistetu D K kahetses maakohtu istungil toimepandud rikkumisi ja lubas

edaspidi käitumiskontrolli nõudeid järgida.

Kaitsja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev palus maakohtu istungil karistust mitte täitmisele pöörata, kuna tegemist on alaealisega, kelle suhtes vangla ei pruugi käitumist parandada, küll võib seda teha aga vabaduses viibimine.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Vastavalt Karistusseadustiku §74 lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise

aluseks

olnud

kuriteoga

samalaadse

väärteo,

võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS §75 lg.2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §427 lg.1 otsustab KarS §74 lg.4, §75 lg.3, §76 lg.7 või §87 1 lg.4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste - määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

oma määrusega.

Süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi tutvustatud D K

ile 30.11.2017, millest arusaamist kinnitas isik allkirjaga.

Käesoleva erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu on

rikkunud katseajal lisakohustust lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Nii nähtub asja materjalides olevast narkootikumide tarvitamise kontrolli protokollist,

et 10.04.2019 tuvastas kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi registreerimise käigus aadressil Kooli 2A Jõhvi kriminaalhooldusalusel indikaatorvahendi MultiDrug 8 Drugs Rapid Test Panel (Urine) (kehtiv kuni 05.2020, seerianr.DOA18050-29) abil positiivse näidu THC suhtes. Kontrollile allutatud isiku seletus: Mina, D K,

tarvitasin kanepit 15. või 22. märtsil omadel põhjustel.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega katseajaks määrusega Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2 1 alusel pandud lisakohustuse, kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, rikkumine on tõendatud.

6 Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli ka asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohtu poolt lisakohustust -

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 alusel määratud läbida sõltuvusalane nõustamine sõltuvusprobleemidega

Ida-Viru Keskhaigla noorukite vira ja rehabilitatsioonikeskuses 30.06.2019. tähtajaga

Nii nähtub asja materjalides olevast Ida-Viru Keskhaigla noorukite ravija rehabilitatsioonikeskusest 22.04.2019 protokolli , 03.04.2019 toimunud

võrgustiku st et

võrgustiku lõpetada

koosolekul otsustati D Ki

suhtes

raviteenuse osutamine. Põhjuseks oli D Ki madal motivatsioon programmis osalemiseks.

Eelpooltoodut arvestades leiab maakohus, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega katseajaks

Karistusseadustiku §75 lg.2 p.5 alusel määratud lisakohustuse -

Ida-Viru Keskhaigla läbida sõltuvusalane nõustamine sõltuvusprobleemidega tähtajaga noorukite ravija rehabilitatsioonikeskuses

30.06.2019 rikkumine on

– tõendatud.

Kokkuvõttes leiab maakohus seega, et rikkumise alusel on põhjendatud D Ki suhtes

esitatud erakorralise ettekande rahuldamine ja Viru Maakohtu 07.11.2017 otsusega

tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Maakohtu hinnangul ei ole D Ki

talle määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ei ole kriminaalhoolduse läbi võimeline muutma oma käitumist. ning Arvestades D Ki

käitumist katseajal, puudub kohtul veendumus, et ta suudab edaspidi jätkuvalt täita kõiki käitumiskontrolli nõudeid ja kohtu poolt määratud lisakohustuse mitte . – omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid Selline veendumus puudub ka kriminaalhooldusametnikul. Asja materjalide kohaselt on süüdimõistetu pannud järjepidevalt toime õigusrikkumisi ja ei ole soostunud läbima

sõltuvusalast

nõustamist Seega

nõustub

maakohus .

kriminaalhooldusametnikuga selles osas, et antud süüdimõistetu ei ole kriminaalhoolduse läbi valmis ja motiveeritud muutuma, mistõttu on kriminaalhoolduse jätkamine tema suhtes ebamõistlik.

Maakohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole põhjendatud ja otstarbekas, kuna D K suhtub negatiivselt kohtu

poolt määratud lisakohustusesse. Kohus märgib, et olukorras, kus süüdimõistetu kannab vabadusekaotuslikku karistust tingimisi katseajaga, tuleb tal katseajal järgida kohtu määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma järjepideva käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata talle määratud karistust lõpuni ära kandma. Seda enam, et tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega ning ta on õigustest ja kohustustest arusaamist kinnitanud oma allkirjaga.

Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud asjaoludel on põhjendatud ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. Süüdimõistetule anti Viru Maakohtu 07.11.2017 otsuse

ga võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita ja s . Vaatamata sellele ei ole D eega mõisteti karistuseks vangistus tingimisi katseajaga K korduvalt suutnud talle osutatud usaldust õigustada. Tegemist ei ole ilmselgelt isikuga, kes soovib näidata, et suudab edaspidise elu elada seaduskuulekalt. Seda

enam, et varasemalt on kriminaalhooldusametnik esitanud 3 erakorralist ettekannet seoses erinevate rikkumistega, kuid kohtupoolsed reageeringud ei ole tulemusi andnud.

7 Eeltoodu alusel tuleb erakorraline ettekanne rahulda

da ja vastavalt KarS §74 lg.4 tuleb pöörata otsusega mõistetud D Kile Viru Maakohtu 07.11.2017

karistus täitmisele.

Maakohus ei nõustu kaitsja ettepanekuga pikendada taaskord katseaega.

Süüdimõistetu karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Kaitsja esitas taotluse kaitsjatasu summas 78 € väljamõistmiseks. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludest kaitsja kasuks välja. Kuna süüdimõistetu on käesoleval ajal alaealine, jätab maakohus kaitsjatasu Eesti Vabariigi kanda.

Maakohus

lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus KrMS §387 lg.1, §427, §432.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik