1-18-2563/134 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 14. mai 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-2563 Kriminaalasja nimetus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne K. G. M. katseaja pikendamiseks ja K. G. M. täiendava kohustuse määramiseks Kohtunik Erkki Hirsnik Süüdimõistetu K. G. M. . Isikukood xxxxxxxxxxx; kohtu määratud elukoht xxxxxx-xxxxxxxxx Kriminaalhooldusametnik Viru Vangla kolmanda üksuse Tartu piirkonna kriminaalhooldusametnik Marika Lass Asja läbivaatamise vorm kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pikendada karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu 3. aprilli 2018 otsusega K. G. M. määratud katseaega kolme kuu võrra, st 3. jaanuarini 2020.

2. Keelata K. G. M. KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.

3. Määrus saata K. G. M. ja kriminaalhooldajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Kohtuotsus

1. Tartu Maakohtu 3. aprilli 2018 otsusega tunnistati K. G. M. süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 ja 215 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning teda karistati seitsme kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 8. – 10. jaanuar 2018, s.o kolm päeva karistusaja hulka ja mõisteti K. G. M. kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui K. G. M. ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6

2

sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustust, s.o omandab põhihariduse. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 3. aprillist 2018.

Erakorraline ettekanne

2. 3. mail 2019 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtu Võru kohtumajale K. G. M. kohta erakorralise ettekande. Selles ettekandes märgitakse järgmist.

3. K. G. M. ei ilmunud 19. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 1. aprillil 2019 antud kirjalikus seletuses märkis K. G. M. , et ta ei tulnud 19. märtsil 2019 vastuvõtule, kuna ajas päevad sassi ja unustas vastuvõtuaja.

4. K. G. M. suhtes algas kriminaalhooldus 19. aprillil 2018. Kriminaalhooldusametnik kohtus K. G. M. esimest korda 30. aprillil 2018 ja selgitas süüdimõistetule kontrollnõuete täitmist ja nende rikkumisega seotud tagajärgi. Kokku on kriminaalhooldusametnik kohtunud süüdimõistetuga 18 korral. Hoolduskavas, mille allkirjastas süüdimõistetu 12. juulil 2018, seati eesmärgiks omandada põhiharidus, parandada probleemsituatsioonide lahendamise oskust, tõsta teadlikkust sõltuvusainete tarbimise kahjulikkusest ja kujundada seadusi ja ühiskonnanorme järgivad hoiakud. Süüdimõistetuga on pidevalt vesteldud koolikohustuse täitmise vajalikkusest. K. G. M. omandab põhiharidust individuaalse õppekava alusel ja tema õppekoormus on 13 tundi nädalas. Teisel trimestril puudus ta 18 tunnist, millest 12 tundi oli põhjuseta. Tema õppekoormuse juures moodustab see enam kui ühe õppenädalase puudumise. 28. veebruaril 2019 xxxxxxxxxxx kriminaalhooldusametnikule edastatud olukorra kirjeldusest nähtub, et teise trimestri lõpu seisuga oli lõpuklassis õppival K. G. M. kaks puudulikku trimestrihinnet. Kooli tugispetsialist kohtus süüdimõistetuga igal nädalal mitu korda, et meelde tuletada käitumisnorme ja reegleid. Süüdimõistetu hilines regulaarselt ainetundidesse ja lahkus tundidest omavoliliselt. Ta suhtles õpetajate ja koolitöötajatega üleolevalt ja ülbelt ja tema sõnavalik oli vulgaarne. Ta jätkas suitsetamist kooli territooriumil. 19. veebruaril 2019 avaldas ta kooli territooriumil agressiivselt soovi minna õpetajaga õue „arveid klaarima“.

5. Lapsevanem ei toeta ning ei kontrolli süüdimõistetu õpitegevust ja vaba aja veetmist. Lapsevanem ei kontakteeru omaalgatuslikult kooliga. Kriminaalhooldusametnikuga on lapsevanem enda initsiatiivil võtnud ühendust vaid ühe korra. Käitumiskontrolli ajal on Põlva noorsoopolitsei saatnud kriminaalhooldusametnikule viis indikaatorvahendi kasutamise protokolli, millest nähtub korduv alkoholi tarvitamine. 3. mail 2019 tehtud karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetut on katseajal karistatud kaks korda väärteokorras alkoholiseaduse § 71 järgi. K. G. M. pani väärteod toime 14. ja 25. mail 2018. Süüdimõistetu suhtleb õigust rikkuvate noortega, tal puuduvad kindlad kodused reeglid ning kodune järelevalve tema tegevuse üle pole piisav.

6. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pikendada K. G. M. katseaega kolme kuu võrra ja keelata K. G. M. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.

7. 13. mail 2019 saatis kohtule K. G. M. kohta kirja xxxxxxxxxxx sotsiaalpedagoog. Selles kirjas märgitakse kokkuvõtvalt järgmist. K. G. M. õppetulemused on halvad. Nooruk on tihti põhjuseta puudunud. Samuti on ta tundidest poole pealt ära läinud. Koduseid töid K. G. M. üldjuhul ei tee. Tunnis kaasa töötamise asemel kasutab poiss telefoni. Mitmel korral on K. G. M. valjuhäälselt väitnud endal pohmelli olevat. K. G. M. ameleb tihti oma kooliõega. Koolitöötajate korraldusi poiss ei täida. K. G. M. on ebaviisakas ja vulgaarne. Kodust tuge K. G. M. ei ole.

3

Kohtu seisukoht

8. Kohus tuvastab registreerimislehe ja K. G. M. kirjaliku seletuse alusel, et K. G. M. ei ilmunud 19. märtsil 2019 kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. K. G. M. pole nimetatud mõjuvat põhjust, mis vabandab registreerimiskohustuse rikkumist. Seega rikkus K. G. M. talle katseajaks KarS § 75 lg 1 p 2 alusel pandud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

9. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega peab kohus otsustama, kas ta paneb K. G. M. täiendavad kohustused, pikendab katseaega või saadab süüdimõistetu vanglasse.

10. Vangistuse täitmisele pööramine kui KarS § 74 lg 4 alternatiividest kõige raskem peaks tulema kohaldamisele viimase abinõuna. See oleks kohane eeskätt siis, kui senised rikkumised on väga rasket laadi, neid on aset leidnud palju ja kui on karta ka kohustuste edasist rikkumist. Niisiis tuleks vangistusele eelistada täiendavate kohustuste seadmist või katseaja pikendamist.

11. K. G. M. rikkus registreerimiskohustust. Seda on ta varemgi teinud: kolme rikkumise eest on kriminaalhooldaja teinud talle kaks kirjalikku hoiatust. Lisaks peab pidama silmas, et K. G. M. on probleeme ka talle Tartu Maakohtu 3. aprilli 2018 otsusega KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustuse täitmisega, st põhihariduse omandamisega. Kohtu hinnangul ei ole K. G. M. rikkumised siiski sedavõrd kaalukad, et K. G. M. oleks vaja tingimata vanglasse saata. Seepärast pikendab kohus KarS § 74 lg 4 alusel K. G. M. katseaega kolme kuu võrra. Selline pikendamine võimaldab vajaduse korral reageerida K. G. M. võimalikele uutele rikkumistele süüdlase vanglasse saatmisega veel enam kui poole aasta kestel. Näib, et K. G. M. on hakanud alkoholi tarvitama: umbes aasta kestnud katseaja jooksul on noorsoopolitsei tuvastanud K. G. M. viiel korral joobe; ka on K. G. M. koolis ise viidanud alkoholi tarvitamisele (rääkinud „pohmellis“ olemisest). Et alkoholijoove võib takistada nii korrektset kriminaalhooldaja juures käimist kui ka hariduse omandamist, tuleb K. G. M. KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel keelata alkoholi tarvitamine. Küll aga peab K. G. M. pidama silmas seda, et kui ta oma käitumist ei muuda, on igati võimalik, et tal tuleb peagi vanglasse minna.

/allkirjastatud digitaalselt/