1-18-927/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-18-927

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. mai 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-927 (18231700533) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Y.J-i

202 lg 1

süüdistus KarS § järgi üldmenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Y.J

Ik: XXX , Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, kesk X , elukoht: xxx haridus, töökoht: OÜ Tõkend: Tõkendit ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinni peetud 03.04.2018 kuni 04.04.2018. (tl 68-69) Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata. 1 kehtiv väärteokaristus Kaitsja Advokaat Madis Piirla RESOLUTSIOON

1. Y.J

202 lg 1 süüdi tunnistada KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 100 (sada) päevamäära, päevamäära arvestusega 14 eurot ja senti päevamäär, s.o nelisada nelikümmend 1440 (tuhat ) eurot. 2. lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana KarS § 68 kinnipidamise aeg 03.04.2018 kuni 04.04.2018, s.o 2 (kaks) päeva arvestusega, et üks eelvangistuse päev vastab kolmele rahalise karistuse päevamäärale, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks rahalise karistuse 94 (üheksakümmend neli) päevamäära ulatuses

, s.o 1353 (tuhat kolmsada viiskümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti.

3. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu ja Tolliameti arveldusarvele, märkides - kohustu Y.J, 1-18-927

sliku viitenumbri ja selgituse: „ , rahaline karistus“. 4. -Harju politseijaoskonnale Asitõendid Y.J-i poolt 03.04.2018 Lääne : vabatahtlikult välja antud neli velge Volvo R17, velgedel olevad neli rehvi Champiro 225/50/17, neli velge Saab R16, velgedel olevad kaks rehvi Pirelli 215/55/16 ja kaks rehvi Continental 215/55/16 , mis on 30.04.2018 , tolmuimeja Kärcher A2204 koos otsikutega antud vastutavale hoiule

le.

R. K.le, jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asja omanikule R. K.

5. Y.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 1 ja 9; § 179 lg 1 p § 180 lg-te 1 ja 3 alusel

• teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; st. kokku menetluskulu 810 ( eurot, s tuleb kohtuotsuse mi kaheksasada kümme) jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksuja Tolliameti arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Y.J, 1-18-927 o koos viitenumbriga , menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinf edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Y.J-ile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele või KrMS § 318 lg 1 ja § 319 b lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. S § 319 lg 4 KrM kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg le 1, esitades määruskaebuse 15 - päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1.

SÜÜDISTUSE SISU

Y.J ’it e selles, et tema omandas ilt xxx asuvast süüdistataks 2017. aasta lõpus A. P. garaažiboksist nr ’le kuu x varastatud

R. K. lvat vara, s.o 4 suverehvi koos valuveljega Saab 95,

16 tolli, 2 rehvi Pirelli, 2 rehvi Continental maksumusega 450 eurot; 4 suverehvi koos valuveljega Volvo S80, 17x75 tollised valuveljed „Volvo Orestes“, rehvid GT-Radial Champiro 228 maksumusega 550 eurot; tolmuimeja Kärcher A 2204 maksumusega 300 eurot, ning hoidis neid angaaris aadressil xxx ning samuti püüdis varastatud esemeid 03.04.2018 kella

14.00 ajal turustada temaga kontakteerunud isikule, kuid oli kinni peetud politseinike poolt.

Seega toimepanemise tulemusena saadud vara Y.J pani toime süüteo omandamise, hoidmise ja turustamise,

s.o KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.

KarS § 202 lg 1 objektiivne koosseis eeldab süüteo tulemusena saadud vara omandamist, hoidmist või turustamist. Nimetatud teod on võimalikud ainult vahetult eelte t pärineva vara os suhtes. Seega tuleb k s äesoleval juhul süüdistusest lähtuvalt objektiivse koosseisu täitmisek tuvastada, kas , Y.J omandas esemed, mis pärinevad vahetult õigusvastasest eelteost s.t kas süüdistusaktis nimetatud esemete puhul oli tegemist süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga. Edasi analüüsib kohus, kas süüdistatav teadis, et tegemist oli süüteo toimepanemise tulemusena saadud varaga , hoidis ja , mida ta remonditöökojas, kus ta töötas turustada proovis.

Kannatanu

aadressil

R. K. ütluste kohaselt avastas ta 3. detsembril, et tema garaažiboksist Järveotsa tee Tema sõnul olid rehvid kindlasti on varastatud rehvid, veljed ja tolmuimeja. garaažis 6. novembril kui ta rehvid sinna pärast rehvi vahetust kuivama viis. Tema ema käis gara

6. november kuni 3. detsember, aga ta ei suutnud meenutada, kas ta toona ažis vahemikus kontrollis ainult garaažiust või käis garaažis sees. Garaažiboksi uksel tuvastas ta vigastuse luku kinnituskoha juures lja, siis liigutas ust ja sai . Ta hakkas ust avama, kuid see ei tulnud hästi vä aru, et tegelikult oli uks juba lahti. Kinnitusaas oli sõrgkangi või millegi muuga ukse küljest lahti murtud ja samuti oli vigastatud luku kinnituskoht. Garaažiboksi saab sisse ukse kaudu, kas siis tõs eukse või jalakäija ukse Uks on tavapäraselt lukustatud.

Jalakäija uks on t kaudu. magnetlukuga ja tõsteuks käib puldist väljastpoolt tulles. Pärast 3. detsembrit paigaldati garaažile v ajal veel vargusi toimunud, siis on näha, et ideovalve ja kuna seal on vahepealsel sisenemine käi Ta ei mäleta, kas ka 3. detsembril oli välisuksel b sama ukse kaudu, kangi abil. kangi jälgi või iseloomulikke muukimistunnuseid, kuna ta sõitis sinna autoga ja autost vajutades puldil nuppu tuleb uks lahti ja saab otse garaaži sõita. Varastatud oli kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad.

Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Kannatanu sõnul ei suutnud ta varguse avastamise hetkel rohkem meenutada, mis garaažis oleks võinud veel kadunud olla, kuna seal oli üksjagu palju asju. tolmuimeja. Tolmuimeja kadumine Mõni aeg hiljem avastas, et kadunud oli ka Kärcheri selgus tal hiljem, kuna ta ei mäletanud, kas oli tolmuimeja jätnud maakodusse või oli see garaažis. Maakoju minnes selgus, et tolmuimejat seal ei ole ning seega pidi tolmuimeja garaažis olema, mis samuti varastati.

Tolmuimeja kadumisest teavitas kannatanu politseid 03.01.2018 (tl 52 pöördel - 59). Kirja kohaselt oli garaažist kadunud tööstuslik tolmuimeja Kärcher A2204. Tegemist oli kasutatud aparaadiga, millel oli kaasas ka terve uus pakk tolmukotte ning täiesti uus nailonharjasega otsik. Tolmuimeja sees olev kott oli korduvkasutatud ja parandatud teibiga. Lai otsik oli toru ühenduskohast parandatud teibiga, kuna muidu ei seisund korralikult varre otsas. Komplektis oli kaks toru, korfreeritud voolik, tavaline lai otsik, peenike kitsas otsik, spetsiaalne auto vaiba otsik (võrdlemisi uus) ning täiesti uus nailonharjasega otsik.

Manusena lisas kannatanu kirjaga kaasa ka pildi konkreetsest tolmuimejast, millel on kannatanu sõnul hästi näha iseloomulikud kriimud, mille järgi aparaadi tuvastada. Lisaks kinnitas kannatanu politseile saadetud kirjas, et 06.11.2017 oli garaažis kõik korras ja alles. Kas tema või ema käisid garaažis ka novembri lõpus, selle kohta on telefoni positsioneerimise andmed segased ning 100% kindel olla ei saa. Enamasti käis ema garaaži visuaalselt kontrollimas, mis tähendab, et sissemurdmine võis olla toimunud juba enne seda, kui ta viimati seal käis.

Seega ei pruugi kannatanu ema viimane käimine olla varguse täpse aja määramise osas väga täpne, sest seda, millal ta boksis viimati sees käis, ei suuda ta meenutada ja tehniliselt ei ole võimalik ka seda kontrollida.

03.12.2017 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 48-52) kohaselt vaadeldi xxx garaažiboksi nr x, mis asub välisuksest vasakul pool pika sirge koridori lõpus. Koridori vasakul pool on järjestikus 128 nummerdatud garaažiboksi. Garaažiboksi uks on puidust, mis avaneb käsitsi (manuaalselt) ülesse ja sisse poole, aga mehhanism on metallist ja toimib vasturaskuste abil. Garaaži ukse üleval paremal pool on kaks metallist luku aasa, mis on tabaluku küljes kinni. Tabalukul on kaks võtmetega avanevat lukku. Üks metallist aas on puidust uksepiida küljest lahti. Uksepiida sees aasa kohas on kolm metallist lapikpeaga kruvi. Uksepiida aasa kohas puidu sees on muljumisjäljed ja kruvi auk. Tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei ole. Garaažiukse juures otse vaadates vasakul pool maas vedeleb metallist lapikpeaga puidukruvi. Garaažiboksi keskel ja vasaku seina juures otse vaadates on halli värvi riiulid ja vasakul poolt kaks üks teise taga seisvad kattega kaetud mootorratast. Boksi tagumises osas olid ladustatud valge kile sees rehvid mõõduga 15 tolli.

Kevadel, s.o märtsi lõpus ja aprilli alguses hakkas kannatanu R. endale internetist uusi rehve K. ja velgi otsima ning avastas Auto24 müügiportaalist kuulutuse temalt varastatud Volvo rehvide ja velgedega. Müügikuulutuses oli märgitud müüja nimi, milleks vist oli Y.J. Perekonnanime vist ei olnud, telefoninumber ja nimi aga kindlasti. Müügikuulutuses olid ainult Volvo veljed ja rehvid komplektina ja selle sisuks oli, et müüa suverehvid velgedel. Ta teavitas sellest e-maili teel (tl 52

- 58) uurijat pöördel ning saatis müügikuulutusest lingi temalt varastatud Volvo valguvelgede ja rehvidega. Ta tundis enda veljed ära, kuna ei ole neid varem kohanud, ehkki tegemist on standard velgedega ei ole need väga levinud. Samuti tundis ta need ära vigastuste järgi, ta teadis, et veljel on konkreetne suurem laik mutrite keskosas, mida ta väga hästi mäletas. Müügikuulutusele oli lisatud värvilised pildid Volvo velgedest ja rehvidest komplektina. Saabi omasid kuulutuses ei olnud. Ta ei mäleta täpselt, kas fotod olid tehtud lähifotodena või mitte, kuid ta saatis koheselt selle kohta ka politseile kuulutuse lingi.

Uurijale saadetud kirja (tl 52

- 58) kohaselt olid Volvo -Radial pöördel kõigil neljal veljel GT Champiro 228 225/50 R17 95V rehvid, millest kaks tükki rohkem kulunud ja kaks tükki vähem. Kaks velge seest rohk

on em tahmased ja kaks vähem – parema mustriga vähem, kuna need rohkem tagasilla all olnud. Veljed Volvo Orestas

17 x7.5 5x108mm ET49 olid mõõduga “ “ keskava 65,1mm. Velgedel kergeid kriipse ja kraapse, vähemalt ühel veljel on ka välimine rant kahjustatud. Vel

su gede rummu vastu puutuv osa võis olla määrdega koos kuna ka tas määret velje ja rummu vahel. Lisaks on ta enda kirjas märkinud, et müügikuulutuses on mudeliks pandud Champiro 238, kuid pildilt on näha, et tegemist on 228 mudeliga. Kannatanu tundis müügikuulutuse pildilt nähtuva velje kahjustuse ära ning saatis uurijale ka kaks pilti, millelt samuti velje annatanu tundemärke näha on. K tundis enda velje ära velje kahjustuse järgi ning on 99% kindel, et need on tema omad. Kannatanu nendib kirjas, et äkki õnnestub samast kohast leida ka Saabi veljed ja rehvid. Saabi velgedel olid kaks rehvi Pirelli P7 215/55/16 väga hea mustriga ning kaks tükki Michelinid, sama mõõdu ja sama hea mustriga. Kannatanu on kinnitanud, et 06.11.2017 oli garaažis kõik korras ja alles. Kas tema või ema käisid garaažis ka novembri lõpus, selle kohta on telefoni positsioneerimise andmed segased ning 100% kindel olla ei saa. Enamasti käis ema garaaži visuaalselt kontrollimas, mis tähendab, et sissemurdmine võis olla toimunud juba enne seda, kui ta viimati seal käis. Seega ei pruugi kannatanu ema viimane käimine olla varguse täpse aja määramise osas väga täpne, sest seda, millal ta boksis viimati sees käis, ei suuda ta meenutada ja tehniliselt ei ole võimalik ka seda kontrollida.

Kohtuistungil sõnas kannatanu, et pärast uurija teavitamist Auto24 müügikuulutusest toimus uurija organiseerimisel velgi koos rehvidega Tegemist oli Kadaka külastus kohta, kus müüdi. tee viadukti kõrval endise autobaasi territooriumiga, kus asub hulgi erin araaže ja evaid g töökodasid. Velgi ja rehve näitas ette talle see sama noormees, kes telefonile vastas ja seda müüki töökojas vedas. Hiljem tuli sinna ka üks vanem meesterahvas, kes oli noormehe isa. Sinna kohale jõudes juhatati neid kõigepealt sinna kus olid Volvo rehvid ja veljed.

Kuna Saabi velgede kuulutusi kuskil ei olnud, kuid ta sisetunne ütles, et ka need võivad seal samas töökojas olla, siis küsis ta müüjalt, et ega neil juhuslikult ei ole pakkuda ka midagi Saabile. Selle peale ütles müüja, et midagi on, aga et need on natukene teises kohas. Nad läksid garaaži abiruumist välja ning jalutasid pikki maja teise otsa ja läksid väljas asuvast redelist üles kuskile teisele korrusele, kus oli hulganisti erinevaid rehvie ja ja velje komplekte. Müüja näitas Saabi rehv velgesid, mille ta samuti kohe ära tundis.

Seal tuvastas kannatanu varastatud Volvo veljed koos rehvidega ning lisaks leidis sealt veel varastatud Saabi veljed ja rehvid ning lisaks ka tolmuimeja. neid varem kohanud, ehkki Kannatanu sõnul tundis ta enda veljed ära, kuna ei ole tegemist on standard velgedega, ei ole need väga levinud. Samuti tundis ta enda veljed ära neil olevate vigastuste järgi ning välimuselt, mudelilt ja ka kujult. Ühel veljel oli üks konkreetne suurem laik mutrite keskosas, mida ta väga hästi mäletas. Velgede servade peal olid kraapimise jäljed, mis tekivad kui auto sõidab liiga äärekivi lähedale ning ka mõned muud kriipsud.

Tal on pildid ka oma autost, kus need samad veljed all on. Samuti tundis ta ära velgede peal olevad rehvid, millel samuti olid mõningad iseloomulikud tunnused. Enda sõnul oli ta hästi kursis velgedel olevate vigastustega, kuna ta ise on autohuviline ning aastast 2002 alates autoklubi juhatuses ja tema jaoks ei ole auto kõigest tarbeese. Autole midagi ostes pöörab ta alati detailselt tähelepanu sellele ning see jääb meelde enamasti. Kuna olid ka pildid olemas, siis sai neilt koheselt võrrelda. Varastatud Saabi veljed olid 16 tollised, 215 laiusega ja 55 kõrgusega.

Taga teljel olid kasutuses Pirelli rehvid, mis olid ostetud Vianorist ja esiveljel olid Continentali rehvid, mis ta oli saanud oma tööandja käest tasuta. Esmastes ütlustes ta ütles, et esimesed rehvid olid Michelinid, aga hiljem selgus, et need olid ikkagi Continentalid. Ta uuris ka töö juurest ja kuna ettevõtte saab alati tuttuued autod ja Saabid tulevad tehasest Continentali rehvidega, siis eksis ta esialgu, kui ütles, et tegemist oli Michelini rehvidega. Volvo velgedel olid ilmselt GT Radiali rehvid mõõduga 225/55/17. Volvo velgedel olid kõik rehvid ühte marki.

Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriipsud-kraapsud. Kaduma läks ka kaasas olnud tolmukottide pakend ning uus pakendis nailonhari. Nailonhari oli tolmuimeja juures, aga juba kasutatuna, aga oli näha, et hari oli sisuliselt peaaegu, et uus. Samuti oli tolmuimeja küljes lai otsik, mida kasutatakse põranda puhastamiseks enamasti ning kuna see otsik kippus ära tulema ja keerlema, siis sinna oli pandud teip, mis samuti oli leitud tolmuimejal. Teibi oli ta sinna ise paigaldanud. Kannatanu sõnul on väga väike tõenäosus, et koht, kust ta leiab enda varastatud Volvo veljed ja rehvid, suudab talle pakkuda täiesti juhuslikult sama rehvi komplektiga Saabi velgesid, mis samast kohast varastati ning lisaks kõigele tuleb välja ka tolmuimeja.

Ka tolmuimejal olid eritunnustena peal kriimustused. Kannatanu on 100% kindel, et veljed koos rehvidega ning tolmuimeja kuuluvad talle. Ta mäletab, et Y.J ütles, et ta on need asjad O les noormees enda sta oksjonilt ostnud ja hiljem, kui ta isa sinna tuli, siis üt isale, et rehvid ja veljed on varastatud, mille peale isa küsis, et kas need, mis ta Osta´st ostis. Mis puutub tolmuimejasse, siis mäletab ta, et kui nad hakkasid asju välja tõstma, s.h tolmuimejat, siis noormeest enam seal ei olnud, kuid oli ta isa, kes ütles, et tolmuimeja oli ta just Xst ostnud. tundis t Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt a tolmuimeja ära kriimustuste järgi, mille kohta edastas ka lähifoto tolmuimeja nimest ja mudelist, millelt on näha ka iseloomulikud kriimustused tolmuimeja peal.

Kannatanu ei mäleta, kas ta küsis kuulutuse autori käest, kust ta need rehvid ja tolmuimeja sai, aga noormees võis ka ise mainida, et ta sai need O sis, et mis toimub, siis sta oksjonilt. Hiljem kui noormehe isa sinna tuli ja kü noormees kannatanu mälu järgi vastas, et rehvid ja veljed on varastatud, mille peale isa küsis, et kas need, mis Osta´st ostsid ja poiss ütles selle peale jah. Kannatanu sõnul, kui nad hakkasid tolmuimejat välja tõstma, siis noormehe isa ütles, et tolmuimeja os st. Kannatanu sõnul tis ta X on talle nii rehvid, veljed kui ka tolmuimeja tagastatud, mida ühtlasi tõendab ka asitõendi vastutavale hoiule võtmise akt (tl 86).

Tõendid esemete kuuluvuses osas saatis kannatanu enda sõnul politseile. a isiku käest, kellelt ta selle ostis, et kas tal on Tolmuimeja kohta uuris t tolmuimeja kohta olemas pilte. Ta sai ühe pildi ja saatis edasi politseile. Saabi veljed ostis ta ilmselt 2009. aastal ja otsis üles interneti foorumist selle teema, kus neid müüdi ning samuti tema ja müüja vahelise vestluse. Volvo velgede osas samamoodi otsis üles nii foorumi kui ka interneti portaali kuulutuse ja kirjavahetuse. Kannatanu sõnul saatis ta menetlejale esemetest müügikuulutuste fotod ning ka enda fotod.

Fotod saatis nii ühe kui teise auto velgedest ja rehvidest ning tolmuimejast, lisaks ka müügikuulutuse pildid ja Saabi kohta tehtud pildid velgedest enda auto all.

Tunnistaja

A. P. C. i sõnul tunneb ta Y.J-i niipalju kui on autoremondis OÜ käinud mingeid autoasju tegemas ja see on olnud paar aastat. Rohkem teda ei tunne ja läbi ei käi. Remonditöökojas on käinud mõned korrad autosid parandamas. On käinud seal Volvoga, Fiatiga ja vist ka mingi Mazdaga. Y.J autode remondiga ei tegelenud, tema tegeleb seal autode varuosadega. Remonditöökojas puutus ta Y.J-iga kokku, kuna ta ikka vaatas, mis varuosasid ta autole tuuakse ja sellepärast suhtles. Autode remontimise eest esitati arve ning enamasti tasus ta sularahas. Enda sõnul pakkus ta ühel korral Y.J-ile mingeid velgesid müügiks. Ta pakkus velgesid müügiks põhjusel, et tal endal ei olnud raha, et auto remondi eest maksta. Ühed olid Volvo veljed ja teised olid mingi teise automargi omad, äkki Mazda. Kokku oli 8 velge koos rehvidega. Ta ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida Y.J-ile pakkus. Tunnistaja ei soovinud vastata, kust ta 8 velge sai. Samuti ei mäleta tunnistaja, kas Y.J küsis midagi velgede päritolu kohta ja kas tundis selle vastu huvi. Veljed toimetas ta remonditöökotta enda autoga. Tol korral Y.J-i isa

V.

R. töökojas ei olnud. Autoremont läks talle umbes 400 eurot maksma või natukene peale. Y.J-ile andis ta remondi katteks 8 velge, mis tema hinnangul võisidki maksta umbes 400 eurot. Velgede hinna leppis ta Y.J-iga kokku. Küsimusele, kas Y.J-ile antud velgede puhul on tegemist

R. K.le kuuluvate autovelgedega, milles tunnistaja tänaseks päevaks on süüdi mõistetud, ta ei vastanud. Samuti ei soovinud tunnistaja vastata küsimusele, kas ta on mõnel muul korral mingeid esemeid või mingeid tooteid Y.J-ile müünud. OÜ C. -st teab veel Y.J-i isa, kes üldjuhul teeb arveid. Autoremont, mille eest tasus velgedega, toimus

2017. aasta sügisel. Tegemist oli punast värvi sõiduautoga Seat Toledo. Ta viis auto remonti, sest sellele oli vaja teostada veermiku remonttöid. Ettepaneku tehtud tööde eest tasuda esemetega tegi ta ise Y.J-ile . Esemed, millega ta autoremondi arvet tasus olid kasutatud. Talle teadaolevalt tasus ta tehtud töö eest ettevõttele, so C. OÜ-le ning Y.J oli lihtsalt isikuks, kes aitas tehingu vahendad

-sse kaks a. Tunnistaja sõnul viis ta OÜ C. komplekti valuvelgesid koos rehvidega ning ta ei mäleta, kas seal võis olla ka muid esemeid lisaks veel. Talle teadaolevalt ei olnud valuveljed varastatud, kuid ta ei saanud öelda, kust ta need saanud oli. Tunnistaja sõnul sai ta remonditöökojale antud esemed 2017. aasta sügisel talve poole ning need olid olemas juba ajal, kui ta sõiduauto Seati remonti viis. Võib olla kuu aega varem või isegi rohkem. Volvo veljed olid veel kauem olemas. Erinevad velgesid ei saanud tunnistaja ühe tehinguga, vaid mitme erinevaga. Ta ei mäleta, kas rehvid kõigil kaheksal veljel olid peal ühesugused või olid erinevad. Ta ei oska öelda, miks ta arveldamise osa s Y.J-iga hakkas asju ajama, kui muidu üldjuhul tegi seda Y.J-i isa R.. Rehvid ja veljed V. tõi ta ära selle sama autoga, siis kui auto oli korda tehtud. Enda sõnul sai ta auto kätte ilma, et oleks tasunud töö eest ja alles siis läks velgedele järgi. Enne oli öelnud, et ta läheb raha järgi, aga kuna keegi kodanik talle raha ei andnud, siis mõtles, et läheb tagasi ja pakub neile hoopis velgesid. Ta ei mäleta, et oleks sellest samast seltskonnast kellegagi midagi vahetanud. Enda sõnul vahetas ta ka sõidukeid. Ta vahetas Seati Chrysleri vastu, kuid ta ei jõudnud seda

V. R. enda nimele registreerida, kuna ta peeti enne kinni.

Asitõendi vaatlusprotokolli (tl 59 65) kohaselt on vaadeldud kaheksat sõiduki velge koos - rehvidega. Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo. Rehvil märge Champiro 225/50 R

17 94 V (foto 2). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo, ventiilist paremale poole jääva teise kodara juures velje välisserval näha kriimustusi. Rehvil märge Champiro 225/50 R

17 94 V (foto 4). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo (foto 5). Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 6). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Volvo (foto 7). Rehvil märge Champiro 225/50 R 17 94 V (foto 8). Velg koos rehviga ja velje trumlil märge Saab (foto 9). Rehvil märge Pirelli 215/55/R16 (foto 10). Velg koos rehviga ja veljel trumlil märge Saab (foto 11). Rehvil märge Pirelli 215/55/R16 (foto 12). Velg koos rehviga ja veljel trumli märge Saab (foto 3). Rehvil märge Continental 215/55/R16 (foto 14). Velg koos rehviga ja veljel trumlil märge Saab (foto 15). Rehvil märge Continental 215/55/R16 (foto 16). Vaadeldud kollast värvi tolmuimejat Kärcher A2204, millel olemas lisaotsikud.

Tunnistaja R.

V. C. kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta OÜ ettevõtte juhataja ja ainuke juhatuse liige. Ettevõttes töötab neli inimest ning Y.J töötab nimetatud ettevõttes varuosade väljaotsijana ning lisaks teeb diagnostikat ning kui vaja võtab töid vastu ja annab autosid kätte. Varuosadega tegelemise teenus seisneb sellest, et autodel, mis tulevad remonti, tuleb panna kas uued, või kui klient soovib, kasutatud varuosa. On ka neid, kes soovivad lihtsalt varuosa osta. erinevad porikoopa laiendid, Ettevõte tegeleb ka lisavarustustega – maastikuläbivust suurendavad erinevad rehvid ja veljed. Varuosasid hangivad nad hulgikaubanduskettidest, mõned varuosad jätavad inimesed ka ise või kui nende juurde tuuakse avariiline sõiduk, siis sellelt võetakse varuosad ja pannakse uuele autole. Muud varuosad müüvad nad interneti teel või tuttavatele ning klientidele. Müüvad ka valuvelgi nii uusi kui kasutatuid. Kasutatud valuvelgesid ostavad nad tihtipeale ise oksjonitelt, osta.ee-st, Kuldsest Börsist, auto24 müügikuulutustest. On ka inimesi, kes ise jätavad müüki, kui näiteks mõni auto on maha müüdud ja üks jooks velgi on jäänud mingil põhjusel uuele omanikule kaasa andmata. Lisavarustuse müügiga tegelevad nad Y.J-iga koos, mõlemad otsivad internetist kuulutusi, kes tahab müüa või osta midagi. Varuosade ja lisavarustuste müümiseks kasutavad Facebooki, auto24 ja Osta portaali. Portaalides ja sotsiaalmeedias müümisega tegeleb Y.J rohkem, kuna tema arvuti käsitlemise oskus on parem. Kasutatud osasid müüvad nad eraisikutena ning ärinime varuosade müümisel ei kasuta, kuna tegemist on kasutatud osadega, millele käibemaksuseadus ei laiene. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta

it

A. P. seoses sellega, et isik on 3-4 erineva autoga

-

C. OÜ s remondis ning hoolduses käinud ning rentinud autot. Suhted iga on

t umbes 4-5 aastat.

A. P.

A. P. tööalased, sõber ta ei ole. Tunneb Tunnistaja sõnul on käinud remondis Volvo, Opeli, Seati ja Chrysleriga. Seatiga A.

P. seonduvalt pöördus ettevõtte poole veermiku remondi ja mingisuguse elektroonilise A.

P.

veaga. Tegu oli erkpunase autoga ning numbrimärk tähtedega „JAP“. Remondiarve oli üle 400 euro ning kuna

A. P.il ei olnud tol hetkel sularaha, siis pakkus ta varianti, et toob ühed enda sõiduki rehvid ja veljed ning ühed sõbra rehvid ja veljed ettevõttesse nö pandiks nii kauaks kuni leiab sularaha või siis müüvad need maha, et tasaarveldust teha. Tunnistaja sõnul A. sel P. teemal temaga ei suhelnud, aga teab seda Y.J-i kaudu. Y.J võttis veljed vastu ja need said hoonesse lattu pandud. - ta mingisugust Üleandmise vastuvõtmise koh dokumenti ei koostatud, aga Y.J tegi nendest pildid, et need müüki panna. Y.J pani veljed müüki talle teadaolevalt 2017. aasta lõpus. Selliste velgede ja rehvide hinnad algavad 150-st eurost kuni 250 euroni. Talle teadaolevalt oli see A. P.i ettepanek, et raha asemel antakse veljed, kuivõrd läks väidetavalt raha tooma ja kuna ta õhtuks raha ei saanud, siis tuli ja pakkus A.

P. velgesid niikauaks kui raha tuleb või siis jätab rehvid, veljed müüki või vahetab tehtud töö eest ning jätab need panti või müüki. Tema hinnangul oli tehing mõistlik, kuna rehvide jooksu hind on 150-250 eurot ja remondi arve oli 400-500 euro vahel, seega võisidki need 400 eurot maksta. Tunnistaja sõnul sellist tehingut iga päev ei tehta, kuid ta julgeb väita, et ühel kümnendikul klientidest on arve tasumisega probleeme ja nii pakutakse tasumiseks erinevaid võimalusi, kes pakub vastu toiduaineid – mett, liha, kala ja varuosasid. Mõni ehitaja pakub maja remontimist auto remontimise eest. Raha müüdud esemete eest pidi kassasse. Tunnistaja nägi minema

C. velgi korra laos, kui nad seal virnas seisid ja järgmisel korral siis, kui politsei need ära vedas. Ta mäletab, et ühed veljed olid Volvo ja teised Saabi omad või Fordi omad ning 16 tollised. Veljed olid koos rehvidega. Rehvid võttis politsei endaga kaasa ning mäletab, et kui neid ära viidi, siis politsei nimetas varastatud rehvideks üldse teistsuguse nimetuse võrreldes sellega, mis tegelikult rehvide peal oli. V. R. sõnul viidi veljed ära ilma ühtegi paberit esitamata. Samuti ei andnud ei tema ega tema poeg Y.J ühtegi allkirja selle kohta, et nad olid nõus andma esemed ja tolmuimeja vabatahtlikult politseile. Tema sõnul ei olnud politseinikud vormi riietatud ning lihtsalt ilma töötõendeid esitamata tormasid mööda maja edasi-tagasi ringi ja võtsid põhimõtteliselt asju, mis neile meeldis. Kui rehvid, veljed olid kätte saanud siis laost seina äärest rebisid ka tolmuimeja kaasa. Tunnistaja sõnul oli tolmuimejaid kaks tükki ning tal on selle tõenduseks maaletooja M ostudokument. Tema sõnul asetsesid tolmuimejad .

AS kõrvuti suhteliselt väikese vahega. Ära võeti just üks tolmuimeja, mille voolikut oli teibiga parandatud. Tema sõnul on kõikidel Kärcheri tolmuimejate voolikutel klapp, kust on võimalik imemisjõudu reguleerida ja see on tüüpviga, et see klapp läheb katki, kukub ära ja tekib auk ja seda parandatakse teibiga. Klapp asub sisse tõmbamise vooli käepideme peal, kust kinni ku hoitakse. Tunnistaja sõnul oli mõlema tolmuimeja klapid teibitud. Tema sõnul on tolmuimeja vähemalt pool aastat vana, aga ta ei mäleta kust see hangitud oli. Tunnistaja V. R. eitas kohtuistungil kannatanu

R.

R. K. V. poolt esitatud väidet, mille kohaselt olevat öelnud, et ta ostis tolmuimeja Xst. Tunnistaja sõnul olid kaks tolmuimejat täpselt ühesugused, kuid ta ei oska öelda kumb kaasa viidi – kas see, mille ta oli ametlikult maaletoojalt ostnud või see, mille ta kasutatuna internetist ostis. Tunnistaja ei osanud tolmuimejatel vahet teha, kuna ühte oli ta kaks aastat kasutanud ning ta ei osanud öelda, kui kaua ta teist kasutanud oli. Küsimusele, kellelt tolmuimeja ostetud oli, ei osanud R. V. vastata ning sõnas kohtuistungil, et sellest on üle pooleteise aasta möödas. tähelepanu sellele, et Samuti juhtis

R. kohtuistungil V. kannatanu muutis enda ütlusi ning muudeti varastatud rehvide, velgede tootja nimesid. Tunnistaja sõnul käivad territooriumil erinevad isikud kaupu ja teenuseid pakkumas. Näiteks kaks korda xxx nädalas käib üks mees, kes kala suitsetab ja marineerib, siis on suitsuvorsti müüjad, Tartust ja Setumaalt käib üks kes koduleiba müüb. Samuti müüakse hapukurke ja seeni. On ka neid kes , tööriistu pakuvad. Osad on inglise numbrimärgiga kaubikud, kes pakuvad koopiaid originaalvaruosadest ja tõmmitsaid ja erinevaid spetsiaaltööriistu ja selliseid, millel on püütud pakend suhteliselt sarnaseks teha originaalvaruosa või kauba või tööriistapakendiga ja neid siis odavalt müüa. Osad nendest tehingutest on sularahaga, osad aga arvete alusel. Tema sõnul toimub 90% arvete maksmisest ametlikult arvete ja ülekannetega, kuid töökojas on tasutud ka mee ja lihaga. Tunnistaja sõnul peab ta endale koju liha ja mett ja söögiasju ostma, aga võib mitte minna poodi vaid sama asja eest osta inimeselt need asjad sisse ja see raha panna firma kassasse teatud varuosade ja nende katteks. Seda juhtub umbes kümnendik või alla selle nende tehingutest, enamus ikkagi 90% toimub ametlikult arvete ja ülekannetega. Maksmine toimub sularahas või ülekandega kohapeal. Ainult osadele kindlatele klientidele väljastavad nad arveid.

Arvete väljastamine toimub kindlatele klientidele, s.o neile, kes on olnud aastaid ja kellel on olnud arved õigeaegselt tasutud, teised enne autot kätte ei saa. Juhul kui teenuse või remondi eest antakse ese ega tasuta sularaha või ülekandega, siis maha müüdud eseme eest saadud raha läheb firma kassasse konkreetse arve või varuosa tasumiseks. Sellist olukorda ei ole olnud, et ei õnnestu maha müüa. Tunnistaja sõnul ebaseaduslike esemete enda valdusse saamise vastu aitab inimese nime või numbri googeldamine. Kui inimese nimi ja perekonnanimi ja telefoninumber on teada ja kuulutusi on rohkemgi kui üks, siis võib eeldada, et tegemist on ausa edasimüüjaga. Enda sõnul googeldas ta ka P.i nime, aga mitte midagi huvipakkuvat ta ei mäleta, et oleks leidnud. Tunnistaj

a sõnul ei teadnud ta millega igapäevaselt tegeleb.

A. P. Kohtuistungil küsiti , et mis sõidukit Y.J 2018. aastal kasutas, kuid sellele

V. R. küsimusele tunnistaja vastata ei osanud ning ütles, et Y.J-i nimel on 14 sõidukit ja tal on olnud VW, Opel, Toyota, Chrysler ja Audi. Tunnistaja sõnul ei saanud rehvide ja velgede puhul olla tegu varastatud esemetega, kuna müüki panemise kuupäev ja telefoniga tehtud pilt rehvidest on tehtud varem ega ühti selle kuupäevaga, mil need rehvid ja veljed väidetavalt varastati.

Süüdistatav Y.J-i sõnul on tema peamiseks ülesandeks s varuosade välja C. - OÜ otsimine ja toomine, diagnostika ja vajadusel autode vastu võtmine ja kätte andmine. Ta on nimetatud ettevõttes töötanud 6-7 aastat. Varuosade tellimise ja sellega toimetamise kohta sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kui mõni auto remonti tuleb, siis kõigepealt tuleb auto üle vaadata, mis tal viga on ja kui nimekiri on koostatud, siis tuleb erinevatest auto hulgimüügi kataloogidest vaadata lao seisu ja tootjate ning tarnijate hindasid ning selle järgi otsustada, mida ja kust kohast tuua. Lisaks varuosadele s ka lisavarustuse hankimisega. tegeletakse ettevõtte Tema sõnul tuleb igapäevaselt silma peal hoida margifoorumitel kui ka Facebookil, kas ja mida inimesed otsivad või mida nad müüval turul alla turuhinna. Lisavarustusena otsivad nad peamiselt velgesid ja rehve, mida valdavalt hangitakse uutena, aga rehvid ja veljed kompletis on üldjuhul kasutatud. Mõni klient võimendit, vintsi või snorklit. soovib ka subwoofer heli

Üldiselt toimub see edasimüügi eesmärgil. Veendumaks, et tegemist on seaduslikul teel saadud esemetega, vaatab ta varuosade ja lisavarustuse otsimisel internetist ja sotsiaalmeediast tavaliselt inimeste nime. Kui eesja perekonnanimi on olemas, siis on juba usaldusväärne. Osta.ee keskkonnas on müüja taga markeering, mis näitab müügitehingute ja positiivsuse suhet. Facebooki autogruppides on ka võimalik näha isikut, kes müüb ning pilte, kuidas veljed auto all on olnud. kliendina, kes on Süüdistatav Y.J-i sõnul tunneb ta isikut nimega A. P. enda autosid

-sse remonti toonud. Remonditud autodeks on olnud Seat ja Volvo. Seati

C. OÜ remont seisnes veermiku remondis ja hoolduses ning see leidis aset 2017. aastal. Samuti tehti autole diagnostika ja ABS tuli põles, m h sai arvutiga vaadatud ka mootorisüsteemi. .

A. P.i auto C. - R. OÜ sse võttis vastu . Diagnostikat autole teostas süüdistatav ise, aga remonttöid tegid V. töömehed. Töid teostati kindlasti kauem kui üks päev ning töö maksumus oli umbes

450 eurot. Seat Toledo remontimise eest esitati tööde akt, arvet kui sellist ei ole, sest firma kassasse raha ei ole tulnud. Vaatamata sellele, et toodi kaks jooksu velgesid rehvidega ja tolmuimeja, ei ole firma kassasse raha laekunud, kuna esemed võeti politsei poolt ära. Ta ei mäleta, kas sõiduki valmimisel võttis ta ise iga ühendust või tegi seda ta isa . Tööraha kasseerimine oli

A. P.

V. R. selle ülesanne, kes auto kätte annab. Auto andis ile süüdistatava sõnul ta ise.

A. P. Kliendina oli ta it varase

A. P. malt ettevõttes näinud, kuid temaga varasem Süüdistatava alt arveldanud mitte. sõnul, kui A.

P. autole järgi tuli, siis ta ütles, et tal kohe raha ei ole ning pakkus välja, et ta võib anda kahe jooksu rattad tasaarvelduseks selle katteks. Süüdistatava sõnul ütles ta

A. ile, et P. viimane tooks talle näidata, kuid tõenäoliselt sobivad, kuna suurusjärk võiks olla võrdväärne. Velgedega jõudis süüdistatava juurde mõned tunnid hiljem. Kui süüdistatav veljed vastu A. P. võttis, tegi ta neist pildi. Tegemist oli Volvo ja Saabi velgedega. Volvo omad olid 17 tollised ja Saabi omad 16 tollised. Volvo omadel oli ka jooks ühesuguseid rehve ning hiljem selgus, et Saabi omadel olid kaks erinevat (paar ja paar). Süüdistatava sõnul oli veljed täiesti tavalised d mõningaste kahjustustega, näiteks äärekivi närimist natuke ja poldiaukude juures mõnes kohas padrunijälg, mis tekib kui suruõhupüstoliga lasta. Mingeid eritunnuseid, mis viitaks varastatud velgedele süüdistatava sõnul ei olnud. Süüdistatav täpselt ei mäleta, kas tal oli iga juttu

A. P. sellest, kust veljed pärit on, aga ühed ütles olevat enda omad ja teised pidid olema sõbra omad.

Volvo omad pidavat olema

A. P.i enda omad ning Saabi omad siis tema sõbra omad. Küsimusele, et kas süüdistatav tundis huvi, kas i väidetav sõber oli nõus velgede

A. P.

müümisega sõnas süüdistatav, et kui tema mõne enda sõbra või tuttava asja müüb, siis pole tal samamoodi mingit kirjalikku volitust või midagi. Lihtinimesel, kellel puuduvad teadmised või arusaamad teatud valdkonnas, nende inimeste poole, kes seda oskavad. pöörduvad Näiteks kui inimesel on auto, millest ta ei tea midagi, siis autole vajalike asjade puhul minnakse kellegi juurde, et keegi vajalikud esemed hangiks. Volvoga oli

A. P. ka remondis käinud, kuid süüdistatav ei mäleta, kas autol olid siis sarnased veljed all. Lisaks valuvelgedele andis

A. P. komplekti peale vastutasuks ka tolmuimeja, kuid see ei olnud neil eelnevalt kokku lepitud. Süüdistatav võttis tolmuimeja vastu. Tegemist oli Kärcheri tolmuimejaga. Tema sõnul oli töökojas lisaks üks Kärcheri tolmuimeja ka varasemast ajast. Ta ei mäleta, et A. oleks talle P. öelnud, kust kohast ta tolmuimeja sai. Tal on meeles, et teibiga oli kinni parandatud käepideme lõpp ning tolmuimeja seinapistik oli teist värvi võrreldes teise tolmuimejaga, mis neil remonditöökojas oli. Veljed ja tolmuimeja paigutas ta lattu. Enda sõnul teavitas ta ka enda isa sellest, et

A. P.il ei olnud raha ja sai seega temalt kaks jooksu vastu võetud. Tolmuimejast ta isale ei rääkinud. Süüdistatava sõnul oli tal 2017 aasta lõpus endal Volvo

S80 ning

ilt

A. P. saadud velgi tahtis enda Volvole hoida, aga kui Volvo sai maha müüdud, siis pani ka Volvo rattad müüki. Volvo müüs ta ära Facebooki vahendusel. Tegi ka müügilepingu, kuid ostumaanteeametis polnud ta käinud ega Volvot enda nimele registreerinud. Müüki pani veljed enda initsiatiivil, kuna nad olid üle ja raha oli vaja nende eest tagasi saada. Enda sõnul hakkas ta velgi müüma Auto24 portaali kaudu ning enda nime ja numbri alt. Ta on ka varasemalt Auto24 portaali sisestanud erinevaid müügikuulutusi autode, velgede ja varuosade kohta. A. ilt P. saadud valuvelgede ja tolmuimeja puhul ei olnud tal mingit aimdust ega sisetunnet, et nende asjadega võib olla mingi probleem, kuna asjad nägid täiesti tavaliselt välja, neil ei olnud eritundemärke. A. P.i nime tema internetist googeldanud ka ei ole. Samuti ei olnud tal iga

A. P. mingit diskussiooni, millest võinu järeldada, et tegemist on varastatud asjadega. Kui oleks tal ks mingi vähimgi aimdus olnud, et need asjad võiks olla varastatud, siis ta ei oleks pannud neid enda nime ja telefoni numbri alt Auto24 portaali müüki. Süüdistatava sõnul ei ole A. P.iga olnud ei temal ega ka

- -

C. OÜ l lahendamata õigus või võlasuhteid ega ka mingisuguseid probleeme. Enda sõnul sai ta alles siis aru, et esemetega on mingi probleem, kui politseinikud tulid ja tal käed raudu panid. Esemed tundis ära R. K., kes temaga kontakteerus ning ise ka kohapeale tuli. Süüdistatava sõnul on see tavapärane, et Tähetorni 21 territooriumil käivad erinevad isikud oma kaupu ja teenuseid pakkumas. Tema sõnul pakutakse kala, liha, tööriistu, käivad inglise numbrimärkidega kaubikud, mis pakuvad tööriistu ja asju. Käivad ka hulgimüügifirma esindajad. Ta on mitteteadaolevatelt isikutelt ostnud liha ja kala. Mõned on need, kes käivad tihedamini ja kelle nime ta ka juba teab. Samuti on neil ettevõttes kliente, kes käivad autosid remontimas ja maksavad liha, kala või hapukurgiga. Süüdistatava sõnul ta 100% ei kinnita, aga tõenäoliselt on ta i käest ostnud kala või midagi,

A. P. see juhtus 2018 aasta alguses.

ei

A. P. öelnud, kust ta kala hankis, aga seda oli omajagu. Kala oli pakendatud vaakumpakendisse ning oli võrreldes poehinnaga odavam. Ta ei mäleta, kas helistas või käis kohapeal kala A.

P. pakkumas. Vaakumpakendi peal oli kleeps, ju siis kala sort.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida varguse toimepanemisest kannatanu

R. K. garaažiboksis 2017. aasta lõpus ja talle kuuluva vara varguse toimepanemine on tõendatud kannatanu ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Teo aset leidmine on tõendatud kannatanu ütlustega, mille kohaselt avastas ta 3. detsembril, et tema R.

K. garaažiboksist aadressil Järveotsa tee on varastatud rehvid, veljed ja tolmuimeja. Tema sõnul olid rehvid kindlasti garaažis 6. novembril kui ta rehvid sinna pärast rehvi vahetust kuivama viis. Tema ema käis garaažis vahemikus 6. november kuni 3. detsember, aga ta ei suutnud meenutada, kas ta toona kontrollis ainult garaažiust või käis garaažis sees. Varastatud oli kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad. Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Samuti oli varastatud ka Kärcheri tolmuimeja. Teo aset leidmist kinnitab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 48-52), millest nähtub, et tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei ole, kuid tabalukul on kaks võtmetega avanevat lukku, millest üks metallist aas on puidust uksepiida küljest lahti. Uksepiida sees aasa kohas on kolm metallist lapikpeaga kruvi ning uksepiida aasa kohas puidu sees on muljumisjäljed ja kruvi auk. Varguse garaažiboksis avastas R.

3. detsembril 2017 K. ning enda sõnul olid rehvid garaažis kindlasti 6. novembril, kuna sel päeval viis ta rehvid garaažiboksi. Ka kannatanu ema käis novembri lõpu poole garaažis, kuid täpsemat aega ei osanud öelda. Enamasti käis kannatanu ema garaaži visuaalselt kontrollimas. Kuna tabalukul ja garaažiuksel vigastusi ei olnud võis kannatanu emale jääda sissemurdmine märkamatuks. Seega ei ole võimalik täpset varguse toimepanemise aega tuvastada, kuid see toimus ajavahemikus

06.11. kuni 03.12.2017.

Kriminaalasjas on põhivaidluseks see, kas Y.J-ile üle antud esemed pärin evad vahetult õigusvastasest eelteost ning kas tegemist oli R. le kuuluvate esemetega. K.

Kannatanu sõnul varastati tema garaažiboksist kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühe Saabi omad ja teised Volvo omad. Valuveljed olid originaalid, ühe Saabi 16 tollid ja Volvo omad 17 tollised. Kõigi kaheksa velje peal olid suverehvid. Mõni aeg hiljem avastas kannatanu, et kadunud olid ka Kärcher tolmuimeja. Umbes neli kuud pärast varguse toimepanemist avastas kannatanu Auto24 müügiportaalist kuulutuse ning tundis ära temalt varastatud Volvo veljed koos rehvidega. , ei olnud ta neid Ehkki kannatanu sõnul oli tegemist standard velgedega varasemalt kohanud ning seega teadis, et need kuuluvad talle. Lisaks sellele tundis ta veljed ära vigastuste järgi, sh suurema laigu järgi mutrite keskosas. Kohe, kui kannatanu oli müügikuulutuse avastanud teavitas ta sellest ka uurijat. Ka uurijale saadetud kirjas kirjeldas kannatanu, et Volvo kõigil neljal veljel olid GR-Radial Champiro rehvid. Velgedel esines erinevaid kriime ning ühel veljel oli ka välimine rant kahjustatud. Lisaks müügikuulutuses olnud fotole saatis kannatanu kaks pilti, millel samad tundemärgid võrreldes kuulutuse fotol oleva veljega. Uurijale saadetud kirjas kirjeldas kannatanu ka varastatud Saabi velgi, millel olid erinev paar rehve. Lisaks kirjeldas kannatanu temalt varastatud ning kaduma läinud tolmuimejat Kärcher. Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriimud. Tolmuimeja juures oli uus nailonhari ning põranda puhastamiseks kasutatava laia otsiku küljes oli teip. Kannatanu on olnud enda ütlustes järjepidev ning igal võimalikul viisil aidanud kaasa temalt varastatud esemete leidmisele, andes võimalikult ülevaatliku ning täpse kirjelduse varastatud esemete kohta. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et vargus leidis aset ja varastati Volvo ja Saabi veljed koos rehvidega ning Kärcheri tolmuimeja.

Kohtu hinnangul esinevad lahknevused süüdistatava ja tunnistaja A. P.i ütlustes selles osas, mis rehvid

A. P. Y.J-ile remondiarve tasumiseks viis. Y.J-i sõnul oli tegemist Volvo ja Saabi velgedega. Volvo omad olid 17 tollised ja Saabi omad 16 tollised. Volvo omadel oli ka jooks ühesuguseid rehve ning hiljem selgus, et Saabi omadel olid kaks erinevat (paar ja paar).

A. P.i sõnul olid aga ühed Volvo veljed ja teised olid mingi teise automargi omad, äkki Mazda. Samuti on

komplekt oli koos samasuguste

A. P. öelnud, et mäletab, et Volvo velgede rehvidega, kuid ta ei mäleta, kas ka teiste velgede peal oli kõik ühesugused rehvid või mitte. Samuti on süüdistatav Y.J öelnud, et lisaks velgedele koos rehvidega andis A.

P. kaubapeale ka tolmuimeja Kärcher. aga ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, A.

P. mida ta Y.J-ile pakkus.

Tunnistaja

A. P.i ütlustesse, mille kohaselt Y.J-ile müügiks pakutud veljed ei olnud varastatud ning osad rehvid olid tal olemas juba enne varguse toimepanemist ning seda, et ta ei mäleta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida ta Y.J-ile pakkus, suhtub kohus kriitiliselt. on isik,

A. P. keda on süüdistatud KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi ning kelle kriminaalasja arutati algselt koos Y.J-i kriminaalasjaga. Harju Maakohu 16.11.2018 määrusega eraldati i süüdistus eraldi menetlusse, kuivõrd süüdistatava

A. P.

A. P.i ja tema kaitsjaga sõlmiti kokkulepe kriminaalasja kohtulikuks arutamiseks kokkuleppemenetluses. Harju Maakohtu 14.12.2018 kohtuotsusest nähtuvalt mõisteti A. P. süüdi R. K. garaažis toimunud vargu s. Samuti nähtub, et vargusele se eelneval ning ka järgneval perioodil pani

A. P. toime teisigi kuritegusid ning tegi seda üsna intensiivselt, mistõttu võib tegemist olla

i poolt eksimusega

A. P.

A. P. faktilistes asjaoludes. Samuti ei ole välistatud, et käis garaažiboksis velgesid varastamas kahel korral. Ehkki seda tuvastatud ei ole, lubab ajavahemik seda pidada võimalikuks. Lisaks on A. P. tunnistajana, kohtuistungil ütlusi andnud k -ist 71 lguid teinud seda valikuliselt ning kasutanud KrMS § st 2 tulenevalt õigust keelduda ütluste andmisest kui need võivad teda ennast süüstada. Tunnistaja A. P. on kohtuistungil antud ütlustes olnud napisõnaline, samuti ei tema ütlused kinnita kas velgede, rehvide ja tolmuimeja näol oli tegemist süüteo toimepanemise tulemina saadud varaga, kuna tunnistaja sõnul ta kas ei mäleta rehvide ja velgedega seonduva osas teatud asjaolusid või ei taha neid avaldada ja Y.J-i süüstada.

Mis puudutab Kärc üüdistatav Y.J heri tolmuimejat, siis selles osas selgitas s kohtuistungil, et Kärcheri tolmuimeja sai ta A. P.i käest, kes lisaks valuvelgedele pakkus kauba peale ka Kärcheri tolmuimejat, mille süüdistatav vastu võttis. Tunnistaja mäl A. ise ei P. eta, kas peale velgede oli veel esemeid, mida Y.J-ile autoremondi eest pakkus. Tunnistaja

V. R. sõnul oli tegemist aga hoopis tolmuimejaga, mis oli remonditöökojas juba mõnda aega olnud. Tema sõnul oli tolmuimejaid remonditöökojas kaks, ühe oli ta ostnud uuena kauplusest ning teise soetas kasutatuna internetist.

Nagu eeltoodust nähtub esineb nii süüdistatava kui ka tunnistajate V. A.

R. kui ka P.i kohtuistungil antud ütluste vahel vastuolu, mis puudutab remonditöökojast juhuslikult leitud tolmuime

jat Kärcher. i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, et muid esemeid

A. P. peale velgede koos rehvidega Y.J-ile pakkunud oleks. R. V. sõnul kui rehvid, veljed oli politsei kätte saanud, siis võttis politsei seina ääres seisnud kahest tolmuimejast ühe tolmuimeja kaasa. Kohtuistungil andis tunnistaja R. V. kolm erinevat vastust küsimusele, mis ajal ta väidetavalt tolmuimeja hankis. Esmalt ütles , et hankis tolmuimeja üle poole aasta

V. R. tagasi, hetk hiljem tunnistaja, et tolmuimeja sõnas ostmisest on üle pooleteise aasta möödas. Kannatanu

R. Xst, kuid tunnistaja ise eitab seda.

R. K. sõnul oli öelnud, et ostis tolmuimeja V. Ka kannatanu ise ei ole enda väites olnud kuigi kindel, kuna sõnas kohtuistungil, et mälu järgi

V. R. d ta ei saa 100% kindel olla seda väitis, kui . Sellest tulenevalt jätab kohus tähelepanuta kannatanu väite sõnul oli tal , mille kohaselt

tolmuimeja X kauplusest soetas. R.

A. P. V. vähemalt ühe tolmuimeja ostmise kohta ka dokument alles, aga seda keegi ei küsinud. Tema sõnul võeti kaasa tolmuimeja, mille voolikut oli teibiga parandatud. Kohtuistungil selgitas ta, et kõikidel Kärchei tolmuimejate voolikutel on klapp, kust saab imemisjõudu reguleerida ja see on tolmuimejate tüüpviga, et nimetatud klapp läheb katki ja kukub sealt ära ning tekib auk. Süüdistatav Y.J on aga kohtuistungil öelnud, et Kärcheri tolmuimeja sai ta A. P.i käest, kes lisaks valuvelgedele pakkus kauba peale ka Kärcheri tolmuimejat, mille süüdistatav vastu võttis. väide, et olitsei võttis remonditöökojast kaasa talle Kohtu hinnangul R. V. p kuulunud tolmuimeja Kärcher, mille ta ise internetist kasutatuna ostnud oli, ei ole usaldusväär ega ole kooskõlas muude kohtueelses menetluses kogutud tõenditega. ne Kohus leiab, et R. V. on andnud teadvalt valeütlusi tolmuimeja Kärcher päritolu kohta, püüdes tõendada seda, et tolmuimejad on omandatud legaalsel teel, teades üheselt seda, et ta ei saanud ühte nendest tolmuimejatest osta maaletoojalt ja teist interneti kaudu, kuivõrd tegelikkuses sai tal olla vaid üks tolmuimeja ja teise tõi sinna A. P.. Seega isegi juhul, kui Y.J ei avaldanud R. R. V. V. vaidlusaluse tolmuimeja päritolu, ei saanud mõlemat tolmuimejat ise soetada. Seega vaatamata sellele, et Y.J kinnitas seda, et vaidlusalune tolmuimeja on saadud A. P.ilt, pidas

V. R. vajalikuks kohut veenda selles, et ta on ise selle tolmuimeja ostnud, mäletamata seejuures, kust, millal ja kelle käest, püüdes kohut teadlikult viia eksitusse asjaolust, mille kohta olid juba kogutud muud ja tunnistaja R. V. versiooni ümber lükkavad tõendid Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava kohtuistungil antud ütlustes . tolmuimeja soetamise asjaolude osas. Lisaks süüdistatava öeldule, et tolmuimeja sai ta A. P.i käest, ei olnud äravõetud tolmuimejal parandatud voolikul olevat imemisjõudu reguleerivat klappi nagu väitis tunnistaja R. V. . Tolmuimejal oli parandatud hoopiski põrandaharja otsiku ning tolmuimeja toru ühenduskoht, mis muidu kippus kannatanu sõnul keerlema ja pöörlema ning toru küljest lahti tulema, mis o (tl 59-65). R. n ka vaatlusprotokolli fotodelt üheselt näha Seega püüdis V. kohut eksitusse viia ka vaidlusaluse tolmuimeja eritunnustes, kuigi toimikus olid fotod ära võetud tolmuimejast ning fotodelt oli teibiga parandamise koht näha. Samuti on näha ka seda, et tolmuimeja vooliku ühenduskohta õhuklapi kohalt parandatud ei ole. Lisaks oli kannatanu sõnul tolmuimeja juures uues pakendis nailonhari, mis remonditöökojast leides oli põrandaharja otsiku küljes, kuid mis endiselt nägi välja peaaegu, et uus. ütlused ei Kuna tunnistaja riimu teiste kogutud tõenditega tolmuimejat puudutavas osas ütlused , leiab kohus, et tunnistaja R. V. tuleb selles osas tõendikogumist kõrvale jätta ning lahendada süüküsimus kriminaaltoimikus leiduvate teiste tõendite pinnalt.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

C. OÜ remonditöökojast leitud velgede ja tolmuimeja puhul oli tegemist R. K.le kuuluvate esemetega. Kannatanu R. K. on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses nimetanud temalt varastatud t toonud esile esemed ning üksikasjalikul esemete iseloomulikud tunnused. Kannatanu sõnul avastas ta 3. detsembril, et tema garaa

žiboksist on varastatud kahe sõiduauto veljed koos rehvidega, ühed Saabi omad ja teised Volvo omad. Tegemist oli suverehvidega. Valuveljed olid originaalid, ühed Saabi 16 tollised valjuveljed, mille peal suverehvid ja teised 17 tollised Volvo veljed, mille peal samuti suverehvid. Samuti oli varastatud ka Kärcheri tolmuimeja. Lisaks kirjeldas kannatanu, et Volvo kõigil neljal veljel olid GT-Radial Champiro 228 225/50 R17 95V rehvid ning Saabi velgedel olid kaks Pirelli rehvi ning kaks Continentali rehvi. Samuti kirjeldas kannatanu temalt varastatud tolmuimejat Kärcher. Tolmuimeja oli kasutatud ning tal olid peal iseloomulikud kriipsud-kraapsud. Iseloomuliku tunnusena nimetas kannatanu tolmuimejal olevaid kriime ning samuti teipi, mille ta ise oli kinnitanud põranda puhastamiseks kasutatava laia otsiku külge, et vältida selle ära tulemist toru küljest. OÜ C. -st leitud esemed fotografeeriti ning leitud esemete kohta koostati asitõendi vaatlusprotokoll (tl 59-65), mis vastavad samuti kannatanu

R. K. kirjeldustele temalt varastatud esemete kohta.

Y.J-i kaitsja sõnul jääb uuritud tõendite pinnalt ebaselgeks, kas Y.J-ile üleantud esemed kuulusid le ja seda põhjusel, et üleantud esemete (valuvelgede) näol oli

R. K. tegemist levinud sõidukite velgedega, mida linnapildis kui järelturul esineb massiliselt. Asja materjalidest nähtub, et kannatanu saatis uurijale kirja kohe, kui oli mitmeid kuid pärast R.

K. vargust leidnud auto24 portaalist müügikuulutuse Volvo velgede ja rehvide komplekti kohta ning kirjeldas temalt varastatud Volvo rehve, sh rehvi mõõte, mis vastasid temalt varastatud rehvidele ja velgedele. ei olnud kannatanu varem samasuguseid Vastupidiselt kaitsja öeldule velgi kohanud, kuna tegemist oli velgedega, mis ei olnud mist oli väga levinud ehkki tege standard velgedega. kannatanu

fotod oma autost, kus Enda sõnade kinnitamiseks esitas

R. K. Volvo veljed all on (tl 52-58 velgedega, mi - ) ning need ühtivad da Y.J müüs (tl 59 65). Samuti ei ole vaja kaitsja arvates eriteadmisi mõistmaks, et sõiduki valguvelgedel ja rehvidel esinevad kasutamisest tulenevad tundemärgid on sarnast laadi, mis samuti välistab võimaluse väita, et tegemist on

R. K.le kuuluvate rehvide ja velgedega. Kohus ei nõustu kaitsja sellekohaste väidetega. vigastused tulenevad enamasti löökaugust läbi Valuvelgede peamised sõitmisel ning parkimisel manööverdades velje servaga vastu äärekivi sõites ning selle tulemusel Kuigi võib velje serv kõverduda, tekkida mõlgid ja muljumised ning täkked. vigastuste tekkepõhjus (nt velje servaga mööda äärekivi sõitmine) võib olla sarnane, siis vigastus ise võib veljel olla erinev ning kogumis moodustada iseloomuliku(d) tunnuse(d), mille järgi Kannatanu oli enda sõnul hästi kursis asja omanik suudab endale kuuluvuse tuvastada. velgedel olevate vigastustega, kuna ta on olnud pikka aega autohuviline ning aastast 2002 alates autoklubi juhatuses ja autole midagi ostes pöörab ta alati detailselt tähelepanu. Ise autodel suveja talverehve vahetades märkab vahetaja ka velgedele ja rehvidele tekkinud vigastusi ning kulumist. a neil Seega on igati põhjendatud ja usutav, miks kannatanu tundis enda veljed är olevate vigastuste järgi ka kirjeldada nii välimuselt, mudelilt kui ka kujult. ning oskas velgi

Kannatanu poolt rehvide ja velgede iseloomulike tunnuste kirjeldamine ning pildimaterjali lisamine lükkab ümber kaitsja väite, et leitud esemed lihtsalt sarnanevad kannatanult varastatud esemetele.

Süüdistatava kaitsja hinnangul välistab esemete le kuulumise ka asjaolu, et asitõendi

R. K. vaatlusprotokoll ei k velje ajasta kannatanu poolt esemetele viidatud tundemärke, so määret rummu vastu puutuval osal. Kannatanu

kirjavahetuses uurijaga nentinud,

R. K. on tõepoolest et velgede rummu vastu puutuv osa võib olla määrdega koos, kuid samas ei ole ta seda tõsikindlalt väitnud. Samuti võis määre olla velje ning rummu vahel hõõrdumise tagajärjel või velgede transportimisel veljelt eemalduda või pühiti see kaubandusliku välimuse parandamiseks veljelt tahtlikult. Seejuures on varguse ja müüki paneku vahel ka mitmekuine ajavahemik. Seega ei ole määrde puudumine veljel või rehvil asjaolu, mille tõttu saaks väita, et tegemist ei olnud

le kuulunud velgedega.

R. K.

Süüdistatava kaitsja sõnul tekitab kahtluse esemete kuuluvuse osas ka asjaolu, et kannatanu on menetluse kestel

enda ütlusi muutnud. Kannatanu kohtuistungil antud ütluste kohaselt

R. K. olid varastatud Saabi veljed 16 tollised, 215 laiusega ja 55 kõrgusega. Taga teljel olid kasutuses Pirelli rehvid, mis olid ostetud Vianorist ja esiveljel olid Continentali rehvid, mis ta oli saanud oma tööandja käest tasuta. smastes ütlustes ta ütles, et esimesed rehvid Samuti selgitas ta, et e olid Michelinid, aga hiljem selgus, et need olid ikkagi Continentalid. Ta uuris ka töö juurest ja kuna ettevõtte saab alati tuttuued autod ja Saabid tulevad tehasest Continentali rehvidega, seetõttu eksis ta esialgu, kui ütles, et tegemist oli Michelini rehvidega.

Kohtu hinnangul on kannatanu

ning kohus peab kannatanu selgitusi

R. K. selgitanud, miks enda ütlusi muutis usutavaks. Seega puuduvad vastuolud ning kohtul puudub kannatanu ütlustes kõrvaldamata alus kannatanu selgitustes kahelda.

Lisaks kinnitab Y.J-i mobiiltelefoni salvestatud foto Saabi velgedest kuupäevaga 15.11.2017, et vargus

ning mis

R. K. garaažiboksist pandi toime enne nimetatud kuupäeva omakorda ühtib kannatanu ütlustega, et vargus garaažiboksis pandi toime ajavahemikus 06.11.2017 kuni 03.12.2017. Ehkki

C. OÜ poolt koostatud arvel (tl 71) puuduvad töö tellija ja teostaja allkirj

tasus auto remondi eest velgedega lugeda samuti ad, võib eeldusel, et A. P. tõendatuks, et vargus garaažiboksist pandi toime ajavahemikul 6.11.2017 kuni novembri keskpaik.

Eelosutatud tõendikogumit analüüsides tuleb nentida, et tõendikogumi pinnalt on täielikult sedastatav, et süüdistuses märgitud rehvide, velgede ja tolmuimeja näol oli tegemist kannatanu R.

ile nende seadusliku omaniku ja K.

A. P. le kuuluvate esemetega, millede valdus läks üle valdaja

R. K. nõusoleku ja heakskiiduta ehk õiguslikus mõttes oli kõnealuste esemete näol tegemist

poolt

A. P.i süüteo toimepanemise tulemina saadud varaga. Lisaks on käesolevas kriminaalasjas tunnistajana

isikuks, kes Harju Maakohtu kohtuistungil ütlusi andnud A. P. 14.12.2018 otsusega nr 1-18- ud

le kuuluva vara, s.o kaheksa 19334 on süüdi mõistet

R. K. suverehvi koos valuveljega ning Kärcheri tolmuimeja varguse toimepanemises. Kuigi süüdistatava kaitsja on seisukohal, et A. P.i suhtes jõustunud kohtuotsus kokkuleppemenetluses ei tõenda eeltegu ärkida, et ehkki kohtuotsusega ei ole võimalik , peab kohus vajalikuks m tuvastada faktilisi asjaolusid, kinnitab jõustunud kohtuotsus üheselt seda, A. P. varastas

R. K.lt viimasele kuuluvad veljed, rehvid ja tolmuimeja ning temale on selle kuriteo toimepanemise eest mõistetud ka k i ütlused, et Y.J-ile pakutud aristus. Kohtuistungil antud

A. P. veljed ja tolmuimeja ei olnud varastatud, ei saa ümber lükata jõustunud kohtuotsusega tuvastatud asjaolusid.

Süüdistatav Y.J ei eita, et muimeja Kärcher üle

A. talle veljed rehvidega ning tol P. andis. Süüdistatava sõnul andis A. nimetatud esemed Y.J-ile teostatud remondi P. katteks ning tolmuimeja andis peale kauba. Kuivõrd el ei ole sõlmitud C. ja

i vah

A. P. OÜ esemete ü vastuvõtmise akti , et esemed läksid OÜ vara leandmise- , siis puuduvad andmed C. hulka. Y.J-i ütluste kohaselt võttis ta A. P.ilt veljed koos rehvidega vastu

C. OÜ poolt osutatud teenuse katteks, kuid sealsamas ta kinnitas, et plaanis Volvo velgi rehvidega kasutada enda poolt kasutatava auto küljes. Samuti sõnas süüdistatav kohtuistungil, et kavatses Volvo velgede ja rehvide müügi eest saadud raha kanda ettevõtte kassasse. Andmed selle kohta, et ta oleks seda teinud, puuduvad. Eeltoodust tulenevalt suhtub kohus süüdistatava Y.J-i ütlustesse selles osas kriitiliselt. Kui lähtuda Y.J-i ütlustest, mille kohaselt olid veljed mõeldud remonditööde katteks, siis oleks olnud loogiline, kui veljed oled kohe müüki pandud pärast nende omandamist, kuivõrd varuosade ja hankimiseks ja töö tegemiseks oli kulunud rahalisi vahendeid. Müügikuulutuse ning Y.J-i enda sõnul pani ta müüki ainult Volvo veljed rehvidega ja seda alles 2018. aasta aprillis, kui vargusest oli möödas umbes neli kuud. Y.J tõi müükipaneku põhjuseks selle, et vajadus Volvo velgi kasutada langes ära, kuna ta müüs enda sõiduauto Volvo maha. Kohtu hinnangul on tegemist ebausutava väitega, kuna sellisel juhul oleks Y.J müünud sõiduauto koos Volvo velgedega. Juhul, kui aga Y.J oleks velgi ja rehve kasutanud oma Volvo jaoks, siis ei oleks saanud neid kuidagi äriühingu kulude katteks võõrandada ja raha äriühingu kassasse maksta, kuivõrd sellisel juhul olnuks veljed ja rehvid kasutuses. ilt saadud Saabi Seejuures ei pidanud süüdistatav A. P. velgi nelja kuu jooksul vajalikuks müüa ega saada OÜ kassasse rahalisi vahendeid teostatud C. remonditööde katteks. Kriminaalasjas üle kuulatud tõendiallikate ütluste kohaselt vedelesid need Saabi veljed ja rehvid remonditöökoja laos teisel korrusel teiste velgede ja rehvide hulgas. Selline asjaolu viitab üheselt sellele, et velgede müügist saadav raha ei pidanudki jõudma äriühingu kassasse äriühingu kantud kulude katteks. Pigem viitab velgede ja ka tolmuimeja turustamis t loobumine sellele, et Y.J aimas, et tegemist oli ebaseaduslikul teel es saadud esemetega ning ta soovis minimaliseerida võimalust, et esemete tegelik omanik satub müügikuulutustele peale ning tunneb esemed fotode järgi ära. Ühtlasi õiguslikus mõttes on selline tegevus, s.o varastatud asjade hoidmine

-le kuuluvas laos,

C. OÜ vaadeldav süüteoga saadud vara omandamise ja hoidmisena, s.t et selliselt tegutsedes realiseeris Y.J KarS § 202 lg 1 objektiivse koosseisu. Samuti on tuvastatud, et Y.J püüdis varastatud esemeid 03.04.2018 turustada temaga kontakteerunud

R. K.le, kuid süüdistatav peeti politseinike poolt kinni.

KarS § 202 lg 1 subjektiivne koosseis on täidetud kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega ehk piisab kui süüdistatav peab võimalikuks, et esemed, mida ta hoiustab, on süüteolist päritolu.

Süüdistatava ja tunnistaja sõnul tegelesid nad lisaks autode remontimisele ka auto

V. R. varuosade ostmisega. Lisavarustusena on levinumad veljed, rehvid, hooajaline kaup, mida valdavalt hangitakse uutena, aga rehvid ja veljed komplek Kasutatud tis on üldjuhul kasutatud. valuvelgesid ostavad nad oksjonitelt, osta.ee-st, Kuldsest Börsist, auto24 müügikuulutustest ning ü varuosade ostmine edasimüügi eesmärgil. Süüdistatav ise väidab, et ei ldiselt toimus

teadnud, et tegemist on varastatud asjadega. Samas ei pidanud süüdistatav vajalikuks täpsemalt uurida, kust

pimesi uskuma, et esemed kuuluvad ile

A. P.

A. P. esemed sai, vaid jäi väidetavalt endale ja tema tundmatule . Y.J ta on

it sõbrale Y.J sõnas kohtuistungil, et

A. P. remonditöökojas näinud vaid mõned korrad ning et tegemist on kliendiga, mitte sõbraga. Samuti ei osanud Y.J kohtuistungil öelda, millega A. muul ajal tegeleb. Asjaolu, P. et võõras isik, kellest väidetavalt süüdistatav midagi ei teadnud tuleb ja pakub töötasu katteks üsna kalleid esemeid oleks pidanud süüdistatavas tekitama kahtlusi vara päritolu osas. Samuti ka asjaolu, et isik kellel ei ole raha maksta teenuse eest annab niisama heast tahtest pealekauba lisaks ka tolmuimeja, oleks pidanud süüdistatav a küsitavusi. Süüdistatav Y.J as tekitam Y.J on ise öelnud, et A. isiku kohta internetist informatsiooni otsimist ta ei pidanud P.i vajalikuks, kuna esemetel ei olnud mingeid tunnuseid, mis viitaks nende varastamisele. Kohus leiab, et üldjuhul ei olegi varastatud esemetele lisatud märget nende varastamise kohta. Vastasel juhul poleks võimalik varastatut müüa ja varastamine kui tulu saamise viis kaotaks varga jaoks mõtte. Kohus leiab, et kõige lihtsam ongi müüa koheselt märgatavate eritunnusteta esemeid, kuivõrd selliste esemete puhul on tegemist tavakäibes olevate esemetega, mida on kergem turustada. Silmatorkavate eritunnuste esinemisel on selliste esemete edasimüümine kas raskendatud või üldse välistatud, kuivõrd on oht, et omanik tunneb temale kuuluva ja varastatud asja koheselt ära. Samuti ei meenunud

ile, kas Y.J tundis huvi, kust kohas

A. P. esemed pärit on ja Y.J piirdus

i esitatud versiooniga, soovimata selle

A. P. paikapidavust kontrollida.

Süüdistatava Y.J-i ning tunnistaja ütlustest tulenevalt püüavad mõlemad isikud

V. R.

A. P.ilt esemete vastuvõtmist teatud määral õigustada ning minimaliseerida toimepandut, sõnades, et nende ettevõttes oli tavapärane olukord, kus kliendid, kellel raha ei olnud, tasusid tehtud töö eest toiduainetega – liha ja kalaga, mida ettevõtte platsil teatud isikute poolt müümas käidi. Kohtu hinnangul ei ole see aga eluliselt usutav, kuna sellisel juhul ei ole võimalik tasuda töötajatele nende tehtud töö eest ning sellisel moel ettevõtte ülevalpidamine kaotab igasuguse mõtte. Samuti nähtub ütlustest, et ettevõte pigem tegeleb suuremahuliste remonttöödega

V. R.

ning seega ei tule kõne alla, et nende tööde eest tuleb keegi maksma vorstilati või kalaga. Samuti ei ole eluliselt usutav, et üks teadlik ettevõtja nõus tegema aega nõudvat tööd on ning teadmisi saamaks selle eest vastutasuks ainuüksi t Äriühingul on oitu, mida koju perele lauale viia. raamatupidamiskohustus ja äriühing peab esitama ka deklaratsioone ja majandusaasta aruande ning nimetatud dokumendid kajastaksid sel juhul vaid andmeid naturaalmajanduse kohta ning selline ettevõtlus ei oleks jätkusuutlik.

Võttes arvesse asjaolu, et Y.J töötab remonditöökojas, kus tema igapäevaste tööülesannete hulka kuulub varuosade hankimine ning ka erinevate varuosade müümine, on tal kohustus kontrollida inimese ning ettevõtte tausta, kelle käest ta erinevaid esemeid omandab, et veenduda, et tegemist on seaduslikul teel saaduga. Samuti tegeledes varuosade müügiga peab ta tagama, et klientidele müüdavad või siis autodele paigaldatavad varuosad ning lisavarustus ei oleks ebaseaduslikul teel saadud. Samuti pidi Y.J enda 6 aasta pikkust töökogemust ning ka elukogemust arvesse võttes aru saama, et töötades sellises valdkonnas võib ta omandada esemeid, mis on saadud süüteo tulemusel. Selle vältimiseks pidi ta rakendama omapoolset hoolsuskohustust ning tegema kõik selleks, et vältida käesoleva juhtumi toimumist. Samuti ei piisa alati ees-ja perekonnanime ning telefoni numbri olemasolust väitmaks, et müügikuulutuses müüdav ese ei ole seetõttu varastatud. Alati on vaja teha kindlaks, kas üldse sellise nimega isik on olemas, kuna internetti ning müügikuulutustesse võib kirjutada ka isikute nimesid, keda üldse olemaski ei ole.

Kohus peab siinjuures oluliseks viidata ka kannatanu ütlustest tulenevatele asjaoludele, millede kohaselt kui kannatanu ütles Y.J-ile , et need asjad on tema garaažist varastatud, väitis Y.J , et need Volvo veljed ja rehvid, mida kannatanu väidab olevat varastatud ja temale kuuluvat, on ostetud osta.ee kaudu ning ka juurde tulnud R. V. küsis kannatanu juuresolekul Y.J-ilt, et kas need osta.ee kaudu ostetud veljed ja rehvid on varastatud. Seega juba kohe alguses nii Y.J kui ka R. dsid kannatanut ja politseiametnikke V. püü vaidlusaluste asjade päritolu osas eksiteele viia, luues muljet, et need on ostetud osta.ee kaudu, kuigi mõlemad olid teadlikud nende omandamisest viimasel tehtud töö eest tekkinud A. ilt P. võla katteks ivne käitumine viitab üheselt . Selline objekti sellele, et nii Y.J kui ka

V.

R. püüdsid velgede ja rehvide tegelikku päritolu varjata ja soovisid luua muljet nende soetamisest internetikeskkonnas umbmääraselt isikult, mis näitab seda, et nad pidasid võimalikuks, e ilt võla katteks saadud vara näol võib olla tegemist süüteo tulemusena t A. P. saadud varaga . ja mõlemad püüdsid seda teadmist varjata

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Y.J pid as

A. P.ilt võimalikuks, et ta omandab süüteo tulemu ubjektiivne koosseis on täidetud vähemalt kaudse tahtluse sena saadud vara, s.t s vormis.

Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.

Seega pani Y.J s toime KarS § lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o üüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt - arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette nä

202 lg 1 inud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt on Y.J varasemalt kriminaalkorras karistamata isikuks. Isikul on üks kehtiv väärteokaristus (tl 69 pöördel) Kuivõrd väärteomenetluses

. määratud rahatrahv on tasutud 01.03.2018, siis peaks väärteokaristus kohtuotsuse kuulutamise ajaks KarSRegS § 24 lg 1 p 1 sätete kohaselt olema registrist kustutatud ja süüdistatavat tuleks lugeda isikuks, kellel kehtivad karistused puuduvad.

Samuti nähtub ütlustest, et ta töötab, seega on tal alaline ja Y.J-i eeldatavasti ka legaalne sissetulek. Eeltoodust lähtuvalt peab kohus võimalikuks kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse peaks erikohaldamist, kuivõrd kriminaalasjast ei tulene asjaolusid, mis või üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt tingi isiku vabadust piirava karistuse ma kohaldamist. KarS § 44 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks ning lõike 4 kohasel . t väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega Käesoleval juhul on karistuse arvestamisel aluseks võetavaks summaks seega 14 eurot ja 40 senti (tl 70).

Hinnates süü suurust KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et alla keskmise. süüdistatava süü on Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, kuid mingit kasu süüdistatav teo toimepanemise eest ei saanud, kuid samas oli süüdistatava eesmärgiks süüteo tulemusena saadud vara realiseerimine ning sellest kasu saamine. Seejuures on tuvastatud vaid ühekordne kuriteo toimepanemine ning kriminaalasja materjalidest ei tulene, et süüdistatav tegeleks süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise ja turustamisega regulaarselt või et selline käitumine oleks süüdistatava peamiseks sissetulekuallikaks.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtiva kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse le mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h omandatud, hoiustatud ja ka turustada püütud esemete väärtust, kogust. Kuigi süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud ja ja väitis, et tema ei teadnud, et tegemist varastatud esemetega, siis kohus tuvastas juba eelpool, et süüteo pani Y.J toime vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole suur.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Lisaks sellele, et süüdistatava puhul on tegemist varem kriminaalkorras karistamata isikuga, peab kohus vajalikuks arvestada ka sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi süü suurust, samuti asja vastu langenud. Seega arvestades kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus ettenähtud sanktsiooni

oluliselt alla keskmise

(tl 68-69), määra. Kuivõrd süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud kaks päeva tuleb eelvangistus KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vasta kolm rahalise karistuse päevamäära. b

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteo süüdimõistva otsusega kaasnev s sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summad

e tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele tule menetluskulude silmas pidada mitte ainult isiku faktilist ei väljamõistmisel maksevõimet, süüdimõistetu väljavaateid. vaid ka resotsialiseerumise Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, menetluskulude korral tuleb esmajoones arvestada selle et vähendamise meetme positiivset eripreventiivset toimet. võimalikku Isiku poolt toimepandud

olla juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi süütegu võib n.ö kanda annab positiivse isiku seaduskuulekusele, on alust selle jätmine täiendava tõuke põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingida menetluskulude võiksid vähendamis Seetõttu kõik hüvitamisele kuuluvad süüdistatavalt täies t. tuleb

menetluskulud

mahus

välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist kohustust rahalise karistuse d näol, siis esinevad küllal ased alused võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

5.

ASITÕENDID

Kohtueelsel menetlusel on Y.J 03.04.2018 Lääne-Harju politseijaoskonnale vabatahtlikult välja andnud neli Saab valuvelge 16“ 215/55R16 rehvidega Continental ja Pirelli, neli Volvo 17“ valuvelge rehvidega 225/50R17 ja tolmuimeja Kärcher A2204 koos Champiro otsikutega (tl 85). 30.04.2018 on nimetatud esemed antud vastutavale hoiule R. K.le (tl 86), kes kinnitas nende esemete hoiule võtmist ka kohtuistungil. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Kuivõrd Harju Maakohus ei ole oma 14.12.2018 otsuses i süüküsimuse lahendamisel

A. P. vaidlusaluste asitõendite osas seisukohta võtnud, tuleb seda teha käesolevas kriminaalasjas tehtavas kohtulahendis. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõenditega on üheselt tuvastatud, et tegemist on R. le kuulunud ja

i poolt varastatud ja K.

A. P. Y.J-ile võlgnevuse tasaarvestamiseks üle antud ning Y.J-i poolt omandatud ja hoitu esemetega, siis on asjade omanik teada ja asjad tuleb d ning osaliselt turustada püütud KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel jätta asjade omanikule R. le. K.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/