3-18-2400/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2400

Haldusasi

OÜ Aldar Eesti kaebus Tarbijakaitseameti 14.12.2018

ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00086 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Aldar Eesti, volitatud esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

(Tarbijakaitseameti õigusjärglane), volitatud esindajad

Valmond Mikli ja Birgit Raamat

Asja läbivaatamine

29.04.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aldar Eesti kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitseamet (vastustaja; alates 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet) algatas 05.12.2018 teatega OÜ Aldar Eesti (kaebaja) suhtes haldusmenetluse, milles

juhtis kaebaja tähelepanu sellele, et tema poolt veebilehel https://cityalko.ee/kliendileht-2/

ajakirjas

City

Alko

12.2018-01.2019

avaldatud

alkoholi

reklaam

on

vastuolus

reklaamiseadusega (RekS). Keelatud on alkoholireklaamis QR-koodi avaldamine, alkoholi

atraktiivsust suurendavate tekstide avaldamine ning alkoholi seostamine tähtaja ja aastaajaga.

Kaebajal paluti viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 06.12.2018 lõpetada viidatud reklaami

kättesaadavaks tegemine.

3-18-2400

2(8)

2. Kaebaja kinnitas vastustaja 05.12.2018 e-kirja kättesaamist 11.12.2018.

3. Vastustaja

juhtis

14.12.2018

ettekirjutuses

nr EK-RKV-2018-00086

kaebaja

tähelepanu

õigusrikkumisele,

mis

seisnes

kaebaja

poolt

veebilehel

https://cityalko.ee/kliendileht-2/ kuvatud kliendilehes “Ajakiri 12.2018-01.2019 CityAlko”

alkoholi reklaami avalikustamises, mis on vastuolus RekS-is sätestatud alkoholi reklaami

nõuetega ja on keelatud. Vastustaja kohustas kaebajat viivitamatult lõpetama kliendilehes

avalikustatud

kõikide

alkoholi

reklaamide

avalikustamise,

mis

sisaldavad

reklaamielementidena:

− QR-koodi, mis on keelatud;

− jutustusi pealkirjadega “Hõõgvein soojaks”, “Šampanja on vein”, “Vahuveini kirju

maailm”, “Caberenet Sauvignon”, “Riesling”, “Vana Tallinn”, “Liköörid ja

magustoit”, “Mitmekülgne viin”, “Kokteil: džinn & toonik”, “Konjakid ja brändid”,

“Cuba Libre –”, “Viskid”, “Vein ja toit” ja “Maitseaine: õlu”, mis on keelatud;

− kuuseoksi, apelsinilõike, aniisiõisi, kaneelikange, hõõgveini kruusis, osaliselt kuvatud

talvemütsi, küünalt, pidulikult kaetud lauda ja kuvatud hubast atmosfääri, mis

visuaalses kujunduses seostavad alkoholi tähtpäeva, sündmuse ja aastaajaga, mis on

keelatud.

Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 17.12.2018. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata

jätmise korral määratakse sunniraha 3000 eurot.

01.06.2018 jõustunud RekS-i muudatustega on karmistatud olulisel määral alkoholi

reklaamile kehtivaid nõudeid. Alkoholi reklaami sisu peab olema vaid informatiivne,

neutraalne ja tootekeskne ning vaba igasuguse positiivse kuvandi loomisest. Alkoholi

reklaamis on keelatud lugude jutustamine ja muul moel alkoholi atraktiivseks muutmine.

Muudatuste eesmärgiks on rahva tervise kaitse tagamine, alkoholist tingitud sotsiaalsete ja

tervisekahjude vähendamine ning alkoholitarbimise ja sellest tulenevate kahjude vähendamine

alaealiste hulgas. RekS § 28 lg 1 sätestab alkoholi reklaamis lubatud elementide ammendava

loetelu. Mistahes muud elemendid on keelatud, sh QR-kood. Muudatuse eesmärk on

efektiivselt vähendada alkoholireklaamide atraktiivsust noortele. RekS § 28 lg 3 p 5 alusel ei

tohi alkoholi reklaamis esitatava teabe heliline ja visuaalne kujundus seostada alkoholi

tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või aastaajaga. Kaebaja kasutatud kujundused seostavad

reklaamis kuvatud alkoholi tähtpäeva (jõulud), aastaaja (talv) ja sündmusega (jõulude

tähistamine).

4. Vastustaja rakendas 19.12.2018 teatega kaebaja suhtes sunniraha 3000 eurot, mis tuli

tasuda 31.12.2018. Teate kohaselt jättis kaebaja ettekirjutuse täitmata.

5. Kaebaja esitas 19.12.2018 vastustajale vastuväited menetluse alustamise ja ettekirjutuse

kohta ning palus ettekirjutuse kehtetuks tunnistada.

6. Vastustaja jäi 20.12.2018 vastuskirjas ettekirjutuses toodud seisukohtade juurde ja ootas

selle viivitamatut täitmist. Kui kaebaja täidab ettekirjutuse hiljemalt 31.12.2018 ja teavitab

sellest vastustajat, siis ei edastata sunniraha kohtutäiturile täitmiseks.

7. Vastustaja teavitas 21.12.2018 kaebajat järelevalvemenetluse lõpetamisest, sest kaebaja

oli ettekirjutuse täitnud. Kaebajale määratud sunniraha ei edastata kohtutäiturile täitmiseks.

8. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 14.12.2018 ettekirjutuse

tühistamiseks. Põhjendused:

3-18-2400

3(8)

8.1. Ettekirjutus rikub kaebaja ettevõtlusvabadust, õigust vabale eneseteostusele ja heale

haldusele. Kaebaja soovis jätkata ajakirja avaldamist oma veebilehel kuni 31.01.2019.

Ajakirja uuesti avaldamisel rakendaks vastustaja sunniraha. Seetõttu ei ole ettekirjutuse toime

lõppenud ja see tuleb üle tühistada.

8.2. Ebaõige on ajakirja kliendileheks nimetada. Ajakiri tutvustab veinikultuuri, mille kõrval

on selgelt eristatav, RekS-i nõuetele vastav reklaam. Pudelite pildid reklaamina vastavad

selgelt RekS § 3 lg 1 nõudele. Vaidlusalustes tekstides ei ole välja toodud ühtegi konkreetset

alkoholi nimetust, vaid kajastatud on alkoholi liiki, mistõttu ei kutsu tekstid üles konkreetset

kaupa ostma ja tekstide näol ei ole tegemist reklaamiga. RekS § 28 lg 3 ei keela QR-koodi

kasutamist. Tegemist on emotsioonitu elemendiga, mis ei muuda mingil moel alkoholi

atraktiivseks. Kuna RekS § 3 lg 2 järgi peab reklaamis selgelt eristatavalt sisalduma reklaami

tellija nimi, registreeritud kaubamärk või domeeninimi, siis saab seda infot edastada QR-

koodi vahendusel. QR-kood ei ole teave ja selle kuvamisega ei tehta infot üldtajutaval kujul

kättesaadavaks, vaid koodi peidetud infoni jõudmiseks peab tegema nutiseadme abil vajalikud

toimingud. Samuti ei ole RekS § 28 lg-ga 3 keelatud reklaamis kujundite kasutamine.

Ettekirjutus ei sisalda keelu põhjendusi. Arvestades ajakirja piiratud levitamise aega jaanuari

2019. a lõpuni, on selle ümbertegemine ebaproportsionaalne. Arusaamatuks jääb, kuidas on

võimalik ajakirja eemaldada osaliselt, seega on rikutud ettekirjutuse määratletuse nõuet.

8.3. Ettekirjutuse tegemine on ebaproportsionaalne. Vastustaja ei pea kaebaja konkurentide

reklaami kõrvaldamist kiireloomuliseks, mistõttu on põhjendamatu kaebajale sedavõrd

lühikeste tähtaegade määramine ettekirjutuse täitmiseks. Arusaamatuks jääb, miks ei olnud

võimalik piirduda selgitusega.

8.4. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt, sest RekS § 28 seab rangemad piirangud kui Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 10.03.2010 direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste

osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta

(direktiiv nr 2010/13) art 22. Seetõttu on RekS § 28 vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse

§-ga 12.

8.5. Ettekirjutuses ei ole selgitatud, millise ohu põhjustab kaebaja ajakiri ja milles väljendub

korrarikkumine. Internetis alkoholi kohta teabe levitamine ei ole avaliku korra kaitsealas.

Vastustaja ei ole RekS-is korrakaitseorganina määratletud. Seetõttu puudus vastustajal

korrakaitseseaduse (KorS) §-st 28 tulenev alus ettekirjutuse tegemiseks.

9. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Asjakohatu on arutlus selle üle, kas tegemist oli kliendilehe või ajakirjaga. Mistahes

avalikustatud reklaam peab vastama RekS-i nõuetele. Kuna kaebaja avaldas vaidlusaluses

kliendilehes teabe alkohoolsete jookide kohta müügi suurendamise eesmärgil, on tegemist

reklaamiga RekS § 2 kg 1 p 3 mõistes.

9.2. Ajakirjas esitatud jutustused alkohoolse joogi liigi kohta kuuluvad samal pildil kuvatud

sama liigi alkohoolse joogi reklaami juurde. Tegemist on ühtse reklaamina ja sellisena tajub

seda ka tarbija.

9.3. QR-koodi kuvamine reklaamis on keelatud, sest see ei sisaldu RekS § 28 lg-s 1 toodud

ammendavas loetelus. QR-koodi liigitamine RekS § 3 lg-s 2 märgitud teabe alla on

meelevaldne, kuna koodis sisalduva teabe kättesaamiseks peab kasutama elektroonilisi

abivahendeid.

3-18-2400

4(8)

9.4. Kaebaja on ettekirjutuse täitnud, seega oli ettekirjutuses nõutud kaebajale üheselt

mõistetav. Kaebaja valida jäeti abinõud, mis oleks ettekirjutuses nõutu täitmiseks kaebaja

jaoks kõige vähem koormavamad.

9.5. Reklaami eesmärk on tulu teenida ja reklaami avalikustamine toimubki piiratud aja

jooksul. Seadusega vastuolus oleva reklaami avalikustamise lõpetamine on ainus meede, et

tagada keelatud reklaami mõju jõudmine veelgi suurema tarbijaskonnani. Alkoholi reklaami

sätete muutmise eesmärk oli tagada rahva tervise kaitse.

9.6. Teiste kauplejate võimalikud rikkumised ei muuda ettekirjutust kaebaja suhtes

ebaproportsionaalseks.

9.7. Vastustaja andis kaebajale enne ettekirjutuse tegemist võimaluse rikkumine lõpetada.

Kaebaja seda ei teinud.

9.8. Viide direktiivile nr 2010/13 on ebaõige, sest selle eesmärk on tagada, et

võrgusisuteenuste tellijad saaksid kasutada võrgusideteenuseid (nt filmid, spordisündmused,

e-raamatud, videomängud, muusika) ka teises Euroopa Liidu riigis viibides. Praegune juhtum

ei ole direktiivi nr 2010/13 kohaldamisalas.

9.9. Vastustaja on pädev teostama riiklikku järelevalvet RekS-i üle (RekS § 30 lg 1), järgides

KorS-i põhimõtteid. Korrakaitseorganina on vastustajal pädevus ka ettekirjutust teha.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus ei nõustu kaebaja poolt vastustaja pädevusele tehtud etteheidetega. Kaebaja

avaldatud elektrooniline väljaanne sisaldab alkoholireklaami, mis peab vastama RekS § 28

nõuetele. RekS § 30 lg 1 (ka kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonis) järgi on vastustaja

pädev teostama riiklikku järelevalvet selle seaduse nõuete järgimise üle. Riikliku järelevalve

teostajana on vastustaja korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 tähenduses, kel on õigus kohaldada

KorS-is sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid ja RekS §-s 31 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid. KorS § 28 lg-s 1 sätestatud ettekirjutus ohu tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks on riikliku järelevalve üldmeede. KorS § 2 lg 1 järgi on

korrakaitse

avalikku

korda

ähvardava

ohu

ennetamine,

ohukahtluse

korral

ohu

väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. KorS § 5 lg 1 järgi

on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse

rikkumine või õigushüve kahjustamine. KorS § 4 lg 1 järgi on avalik kord ühiskonna seisund,

milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste

kaitstus. Alkoholi reklaami reguleerivad sätted on kehtestatud avalikes huvides (rahvatervise

kaitse eesmärgil) ja nende järgimine on samuti avalikes huvides. Avalikes huvides kehtestatud

õigusnormide rikkumine on korrarikkumine. Kaebaja oli vaidlusaluse alkoholireklaami

avaldajana avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 lg 1 tähenduses. Seega oli vastustajal

õigus teha RekS § 28 nõuete rikkumise tuvastamisel kaebajale KorS § 28 lg-s 1 sätestatud

ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks.

11. Vaidlus tuleb lahendada RekS-i alusel. Kaebaja viide direktiivile nr 2010/13 on

asjakohatu, sest see ei reguleeri praegust olukorda. Pealkirjast nähtuvalt käsitleb direktiiv

audiovisuaalmeedia teenuste osutamist ning preambula p 28 järgi ei hõlma direktiivi

reguleerimisala ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone. Järelikult ei ole see direktiiv

mõeldud reguleerima elektroonilisi ajakirju/kliendilehti ja direktiivi sätetest ei saa praeguse

asja lahendamisel lähtuda.

3-18-2400

5(8)

12. RekS § 28 lg 1 järgi võib alkoholi reklaam sisaldada üksnes toote: 1) nime; 2) liiki;

3) tootja nime; 4) kaubamärki; 5) päritolumaad; 6) geograafilist piirkonda; 7) etanoolisisaldust

mahuprotsentides; 8) müügipakendi kujutist; 9) omadusi (värvus, aroom, maitse);

10) serveeringut.

13. Kohus nõustub vastustajaga, et nimetatud loetelu on lõplik ega võimalda alkoholi

reklaami juures kasutada QR-koodi. Vaidlust ei ole selle üle, et QR-kood ise mingit teavet ei

sisalda, vaid viib nutiseadme abil veebilehele, kus teave asub. QR-koodi kasutamine eeldab

seega, et vastustaja peab lisaks elektroonilise kliendilehe sisu kontrollimisele kontrollima

täiendavalt ka QR-koodi kaudu edastatavat teavet. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kui

kliendilehes kasutataks vaid üht QR-koodi, ei oleks sellise täiendava kontrolli teostamine

raskendatud. Iga toote juures eraldi QR-koodi kasutamine muudab järelevalve teostamise

oluliselt keerulisemaks. Sellisel juhul tuleks iga QR-koodi kaudu edastatavat teavet eraldi

kontrollida. Samuti selgub vastustaja poolt kohtuistungil antud selgitustest, et veebilehel,

milleni QR-kood juhatab, olevat teavet on võimalik hiljem muuta. Seega ei püsi QR-koodi

kasutamise korral teave muutumatuna, vaid ettevõtja saab seda vastavalt vajadusele (nt

järelevalvemenetluse läbiviimise ajaks) muuta. Kohus nõustub vastustajaga, et sellisel juhul

muutuks järelevalve teostamine alkoholi reklaami nõuetelevastavuse üle väga keeruliseks, kui

mitte võimatuks. Seejuures pole oluline, et QR-koodi kaudu teabe saamine eeldab nutiseadme

olemasolu. Arvestades nutiseadmete laia levikut Eesti ühiskonnas, ei ole tegemist olulise

piiranguga teabe levitamisel. Kuid ka nendele, kellel on nutiseade ja seetõttu võimalus QR-

koodi kaudu teavet saada, edastatav teave peab olema nõuetelevastav ja kontrollitav. Samuti

pole oluline, et QR-koodi kasutamisel küsitakse enne veebilehele jõudmist kasutaja

nõusolekut. Selline vaheetapp ei muuda teabe kättesaamist raskemaks. Seega nõustub kohus

vastustajaga, et QR-koodi kasutamine alkoholi reklaamis ei ole lubatav, sest ei vasta RekS

§ 28 lg 1 nõuetele ning takistab vastustajal efektiivse järelevalvemenetluse läbiviimist.

14. RekS § 28 lg 3 järgi peab alkoholi reklaamis sisalduv teave olema esitatud tootekeskselt

ja neutraalselt. Reklaamis esitatava teabe heliline ja visuaalne kujundus ei tohi: 1) sisaldada

elusolendit, tema pilti ega kujutist mis tahes viisil, välja arvatud isiku häält; 3) kutsuda üles

alkoholi ostma või tarbima; 5) seostada alkoholi tähtpäeva, sündmuse, tegevuse või

aastaajaga; 6) jätta muul moel muljet, et alkohol on loomulik osa elust ja alkoholitarbimisel on

positiivne mõju.

15. Kaebaja heidab vastustajale ette vaidlusaluse elektroonilise väljaande käsitlemist

kliendilehena. Kaebaja arvates on tegemist ajakirjaga. Kohtu hinnangul ei ole asja

lahendamise seisukohalt määravat tähtsust, kas tegemist on kliendilehe või ajakirjaga, sest

mõlemad peavad järgima RekS-is sätestatud alkoholi reklaami nõudeid. Samas, isegi kui

pidada kaebaja elektroonilist väljaannet ajakirjaks, on see vastuolus RekS § 28 lg 7 p-ga 12,

mis keelab avaldada alkoholi reklaami ajakirja esiküljel. Kaebaja väljaande esileheküljel

reklaamitakse hõõgveine.

16. Kohtu hinnangul soovib kaebaja käsitleda vaidlusalust elektroonilist väljaannet ajakirjana

seetõttu, et õigustada alkoholireklaamis lubamatute tekstide ja piltide kasutamist, mis peaksid

väidetavalt olema alkoholireklaamist eraldiseisev osa. Kohus ei nõustu kaebajaga. Kaebaja

väljaanne ei vasta ajakirja tunnustele, mille eesmärk on pakkuda lugejatele huvipakkuvaid

kirjatekste koos või ilma lugejatele huvipakkuvate piltidega. Kaebaja väljaanne on käsitletav

terves ulatuses alkoholireklaamina, millele on illustratsiooniks lisatud tekstid ja pildid.

Nimetatud tekstide ja piltide eesmärk on ilmselgelt muuta alkoholireklaam atraktiivsemaks ja

suurendada tarbijate huvi kaebaja müüdava alkohoolse kauba valiku vastu. Ajakirja puhul

oleks alkoholireklaamil teisejärguline tähendus ning ajakiri oleks huvipakkuv ega kaotaks

oma väärtust ka ilma alkoholireklaamita. Vaidlusaluses väljaandes on alkoholireklaamil

3-18-2400

6(8)

oluline osa. Ilma selleta ei omaks väljaandes olevad tekstid ja pildid iseseisvat väärtust ega

pakuks lugejatele mingit iseseisvat huvi. Seega on väljaandes olevad tekstid ja pildid üks osa

alkoholireklaamist ja peavad vastama alkoholireklaami nõuetele.

17. Väljaandes olevad tekstid ja pildid on ka sisuliselt alkoholireklaamiga seotud, sest nende

eesmärk on äratada tarbijates huvi konkreetse alkohoolse joogi liigi vastu ja suurendada

seeläbi kaebaja käivet. Iga jutustuse juurde on lisatud jutustuses tutvustatud alkohoolse joogi

liigi valik, mida kaebaja oma kauplustes müüb. Tegemist ei ole alkohoolseid jooke

neutraalselt (nt ajaloolisest, kultuurilisest vms vaatenurgast) tutvustavate tekstide ja piltidega,

nagu seda tehakse nt ajakirjas National Geographic1. Tekstide ja piltide selge eesmärk on

tekitada tarbijates soovi alkoholi osta ja tarbida. Nt lk-l 7 on kujutatud isuäratavat taldrikutäit

toitu ja seostatakse seda lahutamatult veiniga („Kui Rieslingust kirjutada, siis peab kohe

kirjutama ka hapukapsast.“, „Jäta meelde hapukapsas – Riesling.“). Samamoodi on lk-l 9

kujutatud kooke koos likööriga ja kutsutakse üles neid koos tarbima („Aga on üks kindel hästi

töötav maitsepaar – see on magustoit ja magus liköör.“).

18. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väljaandes avaldatud pildid ja tekstid ei järgi

RekS-i nõudeid. Esineb vastuolu mh RekS § 28 lg 3 p-ga 5, sest alkoholi seostatakse

tähtpäevade, pidude ja aastaajaga. Viiteid on jõuludele/talvepühadele (lk-l 1 olev

kuuseokstega pilt ja tekst, mis viitab talvepühade aegsetele toimetustele („Käes ongi aasta

kõige soojem aeg: kaminad praksuvad, potid-pannid huugavad ning küünlad säravad kui

päike.“), lk-l 18 olevas tekstis viidatakse talvepühadele, samuti lk-l 22 olevas tekstis

(„Loomulikult sobib õlu mõru maitse paljude jõuluroogade kõrvale“)). Viiteid on talvele kui

aastaajale (lk-l 1 oleval pildil kujutatakse talvemütsi ja kuuseoksi (kuuseoksi tuuakse tuppa

talvel), lk-l 18 olevas tekstis viidatakse talvekuudele ja talvepühadele, lk-l 22 viidatakse

talveajale). Samuti on viiteid täpsustamata pidudele (lk-l 2 seostatakse šampanjat pidude,

tähtpäevade, sündmuste ja vastuvõttudega, lk-del 18 ja 21 on pildid pidulikult kaetud

toidulaudadega).

19. Lisaks esineb vastuolu RekS § 28 lg 3 p-dega 1, 3 ja 6. Lk-l 16, 18 ja 21 olevatel piltidel

on kujutatud inimesi, keda ei ole RekS § 28 lg 3 p 1 järgi lubatud alkoholireklaamis kujutada.

Lk-del 6, 7 ja 9 seostatakse veini lahutamatult toiduga („Cabernet Sauvignon on punase veini

ja toidukultuuri lahutamatu osa.“, „Kui Rieslingust kirjutada, siis peab kohe kirjutama ja

hapukapsast. /…/ Jäta meelde hapukapsas – Riesling.“, „Aga on üks kindel hästi töötav

maitsepaar – see on magustoit ja magus liköör.“), jättes mulje, et alkohol on toidulaual

loomulik osa ja kutsudes üles toidu kõrvale alkoholi tarbima.

20. Kaebaja väljaanne on vastuolus ka RekS § 28 lg-ga 3, mille kohaselt peab alkoholi

reklaamis sisalduv teave olema esitatud tootekeskselt ja neutraalselt. Kaebaja väljaandes

toodud pildid ja tekstid ei ole neutraalsed ja tootekesksed. Nt lk-l 5 kujutatakse hubast kodu

koos põleva küünla ja veiniga täidetud pokaaliga, lk-del 18 ja 21 on kujutatud pidulikult

kaetud toidulauda, lk-l 1 toodud pildiga tekitatakse seosed jõulude või talvepühadega. Lisaks

eespool välja toodud seosed toidu ja pidustustega. Tootekesksed ja neutraalsed on vaid

alkoholipudelite pildid koos toote nime, kaubamärgi liigi, päritolumaa, mahu ja

etanoolisisalduse mahuprotsendiga. Kuigi muud tekstid sisaldavad mh RekS § 28 lg 1 p-des 9

ja 10 lubatavat teavet toote omaduste ja serveerimisnõuannete kohta, ei ole need esitatud

neutraalselt, vaid positiivse emotsiooniga ja seeläbi alkoholitarbimist soosivalt – nt lk-l 2

viidatakse, et šampanja ei ole enam ainult piduliku sündmuse jook, vaid sobib ka tavapärase

toidulaua juurde, samuti viidatakse elegantsetele mullidele, lk-l 8 väidetakse, et Vana Tallinna

liköör on üks kuulsaimaid eestlasi maailmas (tarbija rahvustundele rõhumine) ning tema

1 Vt https://www.nationalgeographic.ee/uudised/2017/01/24/9000-aasta-pikkune-armulugu.

3-18-2400

7(8)

maitseseeria pikkus ja apetiitsus on muljetavaldavad, lk-l 10 räägitakse viina maitseomaduste

säramisest, lk-l 12 väidetakse, et džinn on popp, lk-l 14 räägitakse konjaki valmistamisest kui

aeglasest maitsekunstist, lk-l 17 väljendatakse soovi enne viski maitsmist premeerida

viskimeistreid medalitega.

21. Järelikult ei vastanud kaebaja kliendileht RekS § 28 nõuetele ja vastustaja poolt

ettekirjutuse tegemine oli õiguspärane. RekS-is toodud piirangud on kehtestatud avalikes

huvides rahvatervise kaitsmise eesmärgil. Arvestades Eesti ühiskonnas esinevat alkoholi

liigtarbimist2, on alkoholi tarbimise vähendamisele suunatud meetmete kohaldamine

põhjendatud ja õigustavad alkoholi müügi ettevõtjate majandustegevusele piirangute seadmist.

Tegemist ei ole ebaproportsionaalsete piirangutega. Kaebaja huvi suurendada oma

müügikäivet ei ole kaalukam avalikust huvist vähendada alkoholitarbimist ning sellega seotud

tervise- ja varakahjusid.

22. Ettekirjutust on põhjendatud. See, et kaebaja põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et

põhjendused puuduksid.

23. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus oli ebaselge. Ettekirjutuses on selgelt välja

toodud, millised rikkumised kaebaja reklaamis tuvastati (QR-kood, jutustused, pildid, mis

seostavad alkoholi tähtpäeva, sündmuse ja aastaajaga). Neid rikkumisi sisaldava reklaami

avalikustamine tuli lõpetada. Konkreetsete meetmete valik jäeti kaebaja otsustada. Kaebajal

olnuks võimalik kas kliendilehe avaldamine täies mahus lõpetada või teha selles vajalikud

korrektuurid. Vastustaja kaebajale selles osas konkreetseid piiranguid või toiminguid ette ei

kirjutanud. Oluline oli saavutada korrarikkumise kõrvaldamine ja RekS-i sätetega kaitstavate

avalike huvide kaitse. Kui korrektuuride tegemine ei olnud võimalik, tuli reklaami avaldamine

täies mahus lõpetada. Seega ei tekitanud ettekirjutus mingeid ebaselgusi, mis oleks

ettekirjutuse täitmist raskendanud või selle täitmise võimatuks muutnud. Kaebaja on

ettekirjutuse täitnud ja kliendilehe avalikustamise lõpetanud, mis näitab, et ettekirjutus oli

talle arusaadav ja see oli täidetav. See, et korrektuuride tegemine võib tuua kaebajale kaasa

täiendavad rahalised kohustused ja muuta senised kulud asjatuiks, ei muuda ettekirjutuse

täitmist võimatuks ega ettekirjutust õigusvastaseks. Kaebaja vastutab tema avaldatud reklaami

õiguspärasuse eest, seega on õigusvastase reklaami koostamise ja avaldamise kulud kaebaja

risk.

24. Asjakohatud

on

kaebaja

viited

konkurentide

poolt

avaldatud

õigusvastasele

alkoholireklaamile. Iga isik vastutab enda tegevuse ja käitumise õiguspärasuse eest ise ega saa

õigustada oma tegevust teiste isikute poolt sarnaste õigusrikkumiste toimepanemisega. Ka

teistel alkoholireklaami avaldajatel on kohustus järgida RekS-i nõudeid ja vastustaja saab ka

neile rikkumise tuvastamisel ettekirjutuse teha. See, et vastustaja ei ole jõudnud kõigi osas

järelevalvemenetlust üheaegselt läbi viia ja ettekirjutust teha, ei muuda kaebajale tehtud

ettekirjutust õigusvastaseks.

25. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et vastustaja võinuks ettekirjutuse tegemise asemel

piirduda selgitusega. Asjaoludest nähtuvalt teavitas vastustaja 05.12.2018 teatega kaebajat

tema alkoholireklaamis tuvastatud rikkumistest ja kaebajale anti tähtaeg rikkumise

kõrvaldamiseks. Kaebaja tähtaegselt rikkumist ei kõrvaldanud ega taotlenud ka tähtaja

pikendamist, seetõttu oli vastustajal õigus teha korrarikkumise kõrvaldamiseks ettekirjutus.

Vastustaja ei pidanud ära ootama, millal kaebaja huvi vaidlusaluse reklaami avalikustamise

vastu lõpeb. Arvestades huve, mille kaitsmiseks on RekS-i sätted kehtestatud, esines avalik

põhjendatud huvi korrarikkumise kiire kõrvaldamise suhtes.

2 http://alkoinfo.ee/et/moju/alkoholi-toime/ulevaade-statistikast/.

3-18-2400

8(8)

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks

puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata.

27. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega

esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/