1-19-3008/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

13. mai 2019.a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-19-3008 Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär Ragne Põldaru

Kriminaalasi M.Q süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Jüri Vissak

Süüdistatav M.Q

, isikukood XXX; emakeel: XXX; XXX XXX XXX XXX ; põhiharidus; ; telefon: ; e-post: ; XXX; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana oli kinni peetud 24.11.2018.a kuni 26.11.2018.a.

Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 st 5 ja § p- -st 249 kohus otsustas: 1.

Süüdi tunnistada M.Q KarS § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada M.Q eelvangistuses viibitud aeg 24.11.2018.a 26.11.2018.a, so 3 olm M.Q – (k ) päeva karistusaja hulka ning lugeda

kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva kandmata karistuseks 3 (kolm) vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta (kakskümmend ) päeva

3 (kolm) kuud ja 27 seitse

vangistust

M.Q suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui M.Q

1 (ühe) aasta ei pane pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata M.Q katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid:

-

;

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX

2 (5)

- dusosakonda

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhool registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kaue

maks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata M.Q-le katseajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel

kohustada M.Q-d alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks

„Esmase hindamise“ tee sele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna nu -Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi - Haigla ja asutusest saadud ajal. läbima hindamise meditsiini KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata M.Q-le katseajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

2. Menetluskulu:

KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p , § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista M.Q-lt 4,

välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt:  kaitsjatasu 60 eurot;  sundraha 810 eurot.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et M.Q-l on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 ( ) eurot tasuda 12-ne kuu kaheksasada seitsekümmend jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt kuu viimaseks kuupäevaks väh eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. emalt 72,50

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskul tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja u jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS 99919700024640 , märkides ära viitenumbri

ning selgitus , otsus nr 1-19-3008

e “M.Q , menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg

3 (5)

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus M.Q-d süüdistatakse selles, et tema 24.11.2018 kella 16:53 paiku juhtis Kambja vallas Kambja alevikus mootorsõidukit Peugeot 406 reg nr XXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,83 mg/l kohta, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus M.Q kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähe li või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milli malt 1,50 milligrammi alkoho - grammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus M.Q Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätteid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategoori

a mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani M.Q toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdis

- tatavale karistuseks 4 kuud vangistust. Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse karistusaja hulka 3 päeva (24. 26.november 2018), mille vältel M.Q - oli kahtlustatavana kinni peetud, seega jääb kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Lähtudes KarS § ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui M.Q -st 74 lg 1 ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud - käitumiskontrolli ajaks pand nõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises ud kontroll elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; saab , töö või õppimiskoha vahetamiseks kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et M.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS 75 lg 4 alusel võtab M.Q endale kohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ tee nusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna Eesti Haigla; Põhja Eesti Regionaalhaigla; Pärnu - -

4 (5)

Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et M.Q on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusamet

niku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus on 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud kokku 870 eurot - – ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades M.Q-d tasuma alates koh otsuse tu jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav M.Q aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.Q , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni ri poolt taotletud karistusega. kui ka prokurö Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel ja aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. riminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse -de 239- K M.Q süüdi

tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas M.Q menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu eurot ning kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo süüdimõistva toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 201

0 eurot). 9.a on kuupalga alammäär 54 Vastavalt KrMS § 180 lg le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuo - tsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

5 (5)

M.Q nõus vabatahtlikult menetluskulu on tasuma, kuid taotles nende tasumise ajatamist 12 kuuks uiselt menetluskulu katteks , kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igak 72,50 eurot. Kohus korraga, arvestades M.Q leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine

, käib süüdistatavale üle jõu sissetulekuid ilmselgelt . Kohus on seisukohal, et arvestades

varalist seisundit ning M.Q

resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulu kokku 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik