4-19-335/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S Rahatrahvi asendamine

üldkasuliku tööga

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 13. mai 2019 Väärteoasja number nr 4-19-335 (284016000184) Lahend väärteomenetluses

Politseija Piirivalveameti

prefektuuri Lõuna

23.03.2016 otsus S.J-i

karistamises liiklusseaduse ( 201 lg 2 alusel 300 LS) § trahviühikuga s.o 1200 euro suuruse rahatrahviga Kohtunik Kadi Aavik Taotlus väärteoasjas asenduskaristuse kohaldamine Taotluse esitaja Politseija Piirivalveameti prefektuur Lõuna Süüdlane S.J

isikukood XXX elukoht -x xxxxx ; xxxxxxxx x xxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Kohtutäitur Anne Böckler

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- Ja Piirivalveameti prefektuuri avaldus rahatrahvi

Lõuna asendamiseks.

2. Asendada S.J-ile

kohtuvälise menetleja Politsei- Ja Piirivalveameti

Lõuna

prefektuuri 23.03.2016.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 300 trahviühikut arestiga 30 30 tundi, mis tuleb teostada 3 päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest.

3. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi

esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks

tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav. Küsimuste ja/või

probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 saata e-kiri aadressil

414 või tartukrho.info@just.ee ).

4. Selgitada S.J-ile,

et KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata aresti täitmisele.

5. tada Tartu Maakohtu 03. mai 2019 S.J Tühis määrus, millega kuulutati

tagaotsitavaks ja millega kohustati Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri S.J-i viimase tabamise korral sundtoomise abil kohtusse toimetama.

6. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele , Määrus saata , süüdlasele Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ja kohtutäiturile

.

2

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA

MENETLUSE KÄIK Sissenõudja Politsei Lõuna - ja Piirivalveameti Prefektuur esitas 22.01.2019 kohtule juhindudes

KarS § st 72 ja TMS § süüdlasele määratud rahatrahvi - -st 201 avalduse S.J-ile asendamiseks arestiga. Politseija Piirivalveameti Lõuna määras väärteoasjas nr Prefektuur 23.03.2016 2840,16,000184

S.J-ile

201 lg 2 alusel karistuseks 300 1200 euro suuruse LS §

trahviühikut s.o rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus . Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi 13.04.2016

ära vabatahtl täitemenetlus. Kohtutäitur Anne Böckler ikult, alustati tema suhtes 09.05.2016 on

teavitanud sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest, võlgnikult ei ole laekunud ühtegi makset.

Menetlusosalise seisukoht 13.05.2019 kohtuistungil

Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane

avaldas, et rahatrahv on tasumata, kuna rahalisi vahendeid ei olnud. Süüdlane avaldas kohtus

soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd. S.J-i sõnade kohaselt on ta 2-3

aastat tagasi ka liiklustrahvi eest üldkasulikku tööd teinud, 27 tundi, puhastades Karksi-Nuias kraaviääri. Enne seda tegi ta üldkasulikku tööd kuu aja jooksul 5 6 aastat tagasi. Üldkasuliku töö - tegemise ajal elas ta Eestis. S.J kinnitas istungil korduval, et elab Eestis olles xxxxxxxx

x-x xxxxxx xxxxx . xx Soomes ta ei ela, peab seal vaid asjad ära lõpetama. Tal pole kindlat töögraafikut ja ta saab seda ise reguleerida. Viimati oli ta kuu aega Soomes, aga nüüd on paari nädala tagant Eestis käinud. Kodus on S.J siis ühe nädala. Tal on Eestis pere, naine ja 2 last (5- ja 15-aastased), kes on ta ülalpeetavad. Tema igapäevane telefon on xxxxxxxx ja e-posti aadress , mida ta vaata xxxxxxxxxxxxxxxx b päevas vähemalt korra ning millele saabuvad teavitused, kui uus e-mail laekub.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211 lg 1 kohaselt teeb maakohus sissenõudja avalduse

alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui

süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi

maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.

Karistusseadustiku (KarS) § 72 lg s 1 on sätestatud, et kui süüdlane ei tasu talle määratud või -

mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras. KarS § 72 lg 2 kohaselt vastab -

rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti. Kui süüdlasele määratud või mõistetud

rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile. KarS § 72 lg 3 kohaselt on aresti alammääraks üks

päev. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti asendada üldkasuliku tööga. Ühele päevale

arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

3

Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, millest selgub, et süüdlane S.J rahatra ei ole tähtaegselt hvi tasunud ja esinevad TMS § s 201 sätestatud asjaolud – -

isikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. See nähtub täitemenetluse tulemustest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Seega on täitemenetluses osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. KarS

§ 47 l trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 g 1 teise lause kohaselt on eurot. Kohtule esitatud andmete kohaselt on tasumata rahatrahv kokku 1200 eurot s.o 300

trahviühikut (1200:4), 211 lg-st 1 ja - 72 asendada 30

mis tuleb juhindudes VTMS § KarS § st päevase arestiga

(300:10) S.J . Kuivõrd on kohtuistungil avaldanud nõusolekut ja soovi teha aresti kandmise asemel üldkasulikku tööd ning avaldanud valmidust olla kriminaalhooldusametnikule

igati kättesaadav, on kohtu hinnangul põhjendatud KarS § 69 lg 1 alusel asendada talle

kohaldatav arest 30 kolme kuu jooksul alates tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kohtumääruse jõustumisest.

Kohus selgitab, et KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada kaheksat tundi

päevas. Kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdlasele tasu ei maksta. KarS § 69 lg 6 järgi, kui süüdlane hoidub kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, võib kohus pöörata

süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest

kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümnepäevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Vastavalt VTMS § 2071 - lg le 1 ja 2 saadetakse üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele, s.o Viljandi, kriminaalhooldusosakonnale. Kohtulahendi

saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. Käesoleva määruse tegemisega on ära langenud vajadus S.J taga otsida, kuna isik on

pärast määrusest teadasaamist vabatahtlikult istungile ilmunud, ja ta sundkorras kohtusse

toimetada, mistõttu tuleb abinõud vastavat rakendav Tartu Maakohtu 03. mai 2019 määrus tühistada.

Kadi Aavik

Kohtunik