2-19-4481/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-19-4481

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

3. Jätta hageja, T V ainuomandisse korteriomand xxx (registriosa nr xxx).

4. Jätta kostja, A V ainuomandisse sõiduauto xxx (registreerimismärk xxx).

Menetluskulude jaotus

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD

Tsiviilasja number 2-19-4481 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

13. mai 2019 Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi T V hagi A V vastu ühisvara jagamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: T V (IK xxx, elukoht xxx, e-post xxx ) Kostja: A V (IK xxx, elukoht xxx)

2-19-4481

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja jagada poolte ühisvara. Hageja omandisse jääb korteriomand xxx, turuväärtus 5000 eurot ja kostja omandisse sõiduauto xxx turuväärtus 5500 eurot.

II KOSTJA VASTUS JA SEISUKOHAD

3. Kirjalikku vastust kostja ei esitanud, kuid selgitas 11.04.2019 istungil, et on nõus ühisvara jagamisega hageja poolt pakutud viisil. Soovib korteris elada kuni suve lõpuni. Auto maksis ostmise ajal vähem ja hageja pakutud hinnaga ei ole nõus.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Tuvastatud on, et pooled sõlmisid abielu xxx. Kohus lahutas poolte abielu xxx osaotsusega. Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varaühisuse varasuhte lõppemise seisuga, mis lõpeb perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 11 ja PKS § 35 p 3 alusel abielu lahutamisega. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et jätta tema ainuomandisse korteriomand xxxja kostja ainuomandisse sõiduauto xxx.. Kohus saab ühisvara jagamisel valida sellise viisi, millele pool hagis nõudena tugineb (RKTKo 3-2-1-14-17, p 21). Kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte kohaselt on alates 28.10.2004 korteriomandi omanik T V. Maanteeameti väljatrükist nähtub, et 2009 ehitusaasta, diisel, võimsus 77 kw, luukpära xxx omanikuks on alates 10.05.2018 A V. Järelikult on tegemist abielu ajal soetatud varaga, mis on poolte ühisvaraks.

Hageja poolt esitatud sarnaste müügikuulutuste kohaselt on 01.03.2019 seisuga müügis 3- toaline korter (üldpind 61 m2) xxx tänaval xxx hinnaga 5000 eurot (tl 15). Auto24.ee portaalis on müügis 2 sarnast sõiduautot xxx hinnaga 5199 kuni 7290 eurot (tl 23-26). Kostja selgitas kohtuistungil, et on nõus ühisvara jagamisega hageja poolt pakutud viisil, kuid leidis, et sõiduauto väärtus on väiksem.

Korteri väärtuse osas pooled ei vaidle. Sõiduauto osas leidis kostja, et selle hind on väiksem kui leiab hageja. Hageja esitatud tõenditest tuleneb, et hageja on esitanud tõendid teise keretüübiga (universaal) sõiduki kohta. Poolte ühisvaraks olev sõiduk on luukpäraga. Erinevate autoportaalide (auto24, brcauto.eu) järgi on sarnase ehitusaasta, kerega (luukpära) kütuse ja võimsusega sõiduki hind sõltuvalt varustusastmest ja läbisõidust 3950- 6000 eurot ning luukpäraga sõidukid on odavamad kui universaalkerega. Kohus leiab, et seega on ühisvarasse kuuluva korteriomandi väärtuseks 5000 eurot ja sõiduauto väärtuseks samuti 5000 eurot. Kuna kostja oli nõus ühisvara jagamisega hageja poolt pakutud viisil, rahuldab kohus hagi ja jagab ühisvara selliselt, et hageja ainuomandisse jääb korteriomand ja kostja ainuomandisse sõiduauto. Pooled olid istungil eri meelt selles osas, mis aja jooksul peab kostja korteri vabastama, kuid taotlust otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks kohtule ei esitatud. Kohus saab hagimenetluses aga lähtuda poolte esitatud nõuetest ja taotlustest.

2-19-4481

Hagi hind

TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue. Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot.

Menetluskulud jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 2). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/