2-17-11867/92 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2019. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-11867

Tsiviilasi

A R (R) hagi L S vastu

esemete kostja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise,

kahju hüvitamise ja viivise nõudes ning L S vastuhagi 3

440,12 euro nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 24 306,95 eurot ja vastuhagi hind 3 440,12

eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja (vastuhagis kostja): A R (isikukood

esindajad

xxx), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Urmas Arumäe

Kostja (vastuhagis hageja): L S (isikukood

xxx), lepinguline esindaja Janno Perv

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 18.04.2019

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja osaline loobumine hagist ning lõpetada menetlus 450 euro ulatuses

kahjunõudes ja 5565 euro ulatuses alternatiivses kahjunõudes.

2. Rahuldada osaliselt hagi ja kohustada L Sit (isikukood xxx) andma A Rle (isikukood

xxx) välja kostja ebaseaduslikus valduses olevad järgmised esemed: muusikakeskus

(ressiiver ja kõlarid); elektriline hambahari; seif.

3. Jätta rahuldamata hageja hagi sülearvuti HP, televiisor Samsung, fotoaparaat

Canon, ühe elektrilise hambaharja, dokumentide ja sularaha summas 10 700 eurot

välja andmise nõudes.

4. Jätta rahuldamata hageja alternatiivne nõue riiete ja resolutsiooni punktis 3

nimetatud esemete väärtuse ning kostja ebaseadusliku tegevusega põhjustatud

varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2-17-11867

2 (14)

5. Rahuldada hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõista L Silt (isikukood

xxx) A R (isikukood xxx) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 1000 eurot.

6. Rahuldada osaliselt vastuhagi ja mõista A Rlt (isikukood xxx) L Si (isikukood xxx)

kasuks välja põhivõlg 1620,12 eurot ja viivis 1430 eurot.

7. Ülejäänud osas jätta kostja vastuhagi rahuldamata.

8. Tasaarvestada resolutsiooni punktides 5 ja 6 tasumisele kuuluvad summad, mille

tulemusel kuulub A Rlt (isikukood xxx) L Si (isikukood xxx) kasuks välja mõistmisele

2050,12 eurot.

9. Menetluskulud jätta poolte enda kanda ja mitte määrata kindlaks menetluskulusid.

10. Mõista L Silt (isikukood xxx) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse 50%

menetluskuludest, mille kandmiselt oli hageja vabastatud, so 1145 eurot, mis tuleb

tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt lisatud

makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

11. Saata kohtuotsus pärast jõustumist resolutsiooni punkti 10 täitmise korraldamiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

12. Jätta tähelepanuta hageja 23.04.2019 e-kiri.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. A R (hageja) esitas 08.08.2017 hagi L S (kostja) vastu esemete kostja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmise, kahju hüvitamise ja viivise nõudes.

2. Hageja esitas nõuetekohase hagi 26.03.2018, milles hageja palub: - Kohustada kostjat

andma hagejale välja kostja ebaseaduslikus valduses olevad kostjale kuuluvad esemed ja

sularaha: Sülearvuti HP; Televiisor Samsung; Muusikakeskus (ressiiver ja kõlarid);

Fotoaparaat Canon; riided; Elektrilised hambaharjad (2 tk); dokumendid; seif ja sularaha

summas 16 265 eurot, mis asuvad OÜ xxx laos aadressiga xxx; või alternatiivselt, kui

esemete ja sularaha ebaseaduslikust valdusest väljaandmine ei osutu võimalikuks, mõista

kostjalt hageja kasuks välja rahaline kompensatsioon summas 19 551,83 eurot.

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ebaseadusliku tegevusega põhjustatud

varaline kahju summas 1 082 eurot;

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja kostja ebaseadusliku tegevusega põhjustatud

moraalse kahju hüvitamiseks rahasumma kohtu äranägemisel (TsMS § 366);

-

Mõista kostjalt hageja kasuks välja 173,12 eurot hagi esitamise seisuga kogunenud

viivisena.

3. 18.04.2019 kohtuistungil loobus hageja osaliselt hagist – 450 euro ulatuses kahjunõudest,

mille tulemusena kahju hüvitamise nõue moodustab 632 eurot. Samuti loobus hageja

osaliselt esemete väljanõudmise alternatiivsest nõudest rahasumma osas 5565 euro võrra,

mille tõttu alternatiivne nõue moodustab kokku 13 986,83 eurot.

2-17-11867

3 (14)

4. Poolte vahel on 14.09.2016 sõlmitud eluruumi xxx üürileping (edaspidi üürileping) kuu

üürisummaga 450 eurot (+ kommunaalkulud ca 100 eurot kuus) ja deposiitsummaga 900

eurot (450 eurot tagatisraha ja ühe kuu üüri suuruses summas). Üürileping oli sõlmitud

tähtajaga 1 aasta.

5. Üürisummat soovis kostja saada sularahas, mida alates septembrist 2016. a hageja ka raha

saaja allkirja vastu tasus.

6. Kuna igakordne rahakogumine üürnike kodus oli traumeeriv, siis palus hageja veebruaris,

et saaks arveldada pangas ülekannet tehes. 17.02.2017 sai hageja kokku kostja elukaaslase

I G ja andis talle raha 755 eurot. Hageja hoiatas, et see on viimane kord kui ta sularaha

maksab. Seepeale andis kostja hagejale teada, et kui sularaha ei saa, siis ta lõpetab

üürilepingu.

7. 2017. a märtsi makset hageja ei teinud selle pärast, et kostja keeldus hagejale kirjalikku

saldokinnitust andmast.

8. Hageja koos elukaaslasega viibisid puhkusereisil ja jõudsid koju 05.04.2017. Selgus, et nad

ei pääse üüritud eluruumi. Hageja pöördus politsei poole abi saamiseks. Üürileandja teatas

politseile, et lõpetas üürilepingu, on lukud vahetanud ja kogu üürnike vara paigutanud

üüritud hoiuruumi.

9. Veebruar 2017 seisuga ei olnud hagejal üürivõlga. Hageja oli kostjale võlgu ühe kuu (märts

2017) üüri summas 450 eurot, mis võrdus hageja poolt kostjale tasutud deposiidisummaga,

millega saanuks kostja oma nõude hageja vastu vajadusel tasaarvestada.

10. Kostja poolt esitatud arvutused võlgnevuse kohta on ebaselged. 6 kuu ja 6 päeva üür on

2790 eurot, mitte 3150 eurot. Väidetav võlg ei saa seega olla suurem kui 1265 eurot.

11. Märtsi võla tasumiseks andis kostja aega hagejale kuni 21.03.2017 kuid hageja ei saanud

seda saldokinnituse mitteesitamise tõttu kohe teha. Hageja möönab, et märtsi 2017. a. eest

oli tal kostja ees üüri ja kommunaaltasude võlg suurusjärgus 550-600 eurot ja ta oli valmis

selle koheselt peale saldokinnituse saamist tasuma. Kostja 21.03.2017 e-kirja nägi hageja

alles välismaalt tagasi tulles aprilli alguspäevil.

12. Üürilepingu ülesütlemiseks puudus õiguslik alus.

Üürilepingu teksti initsiaator ei ole hageja. See oli pakutud üürileandja poolt sellisena nagu ta

siis on. Sisuliselt oli tegemist võta või jäta lepinguga. Lepingus märgitud 5 päevane tähtaeg on

tühine.

Hageja sai kätte kostja e-kirja, mis oli saadetud 16.12.2016, milles kostja tuletab meelde, et on

vaja tasuda mingi võlgnevus. Kostja väidetud 21.12.2016 e-kirja ei ole hageja kätte saanud.

13. Väljatõstmine oli ebaseaduslik, sest selleks puudus seaduslik õigus ja alus.

14. Hageja on kaotanud deposiiti makstud summa 450 eurot, kuna kostja ei ole sellest summast

hageja väidetavate kohustuste katteks tasaarvestust teinud, on ta selle summa lihtsalt

omastanud. Kui arvestada, et üürileping on kostja väitel lõppenud 31.03.2017 ja kostja ei

ole siiani esitanud hageja vastu mingit üürilepingust tulenevat nõuet, on kostja kohustatud

tagastama tagatisraha.

15. Hagejal tuli ootamatult kaotatud eluaseme asemel koheselt üürida korter, mis oli kallim

kostjalt üüritud korterist. 10.-17. aprilli 2017 eest tuli maksta 245 eurot ning 17.-24. aprilli

2017 eest tuli tasuda 162 eurot. Seega kahe nädala eest 407 eurot, mis teeb 814 eurot kuu

arvestuses, mis on 364 eurot kuu arvestuses rohkem ja kahe nädalase pealesunnitud

üürisuhte eest 182 eurot rohkem, mis kvalifitseerub hageja kahjuks.

2-17-11867

4 (14)

16. Ära võetud/viidud vara koosnes järgmistest hageja omandisse kuuluvatest esemetest:

sülearvuti HP väärtusega 1500 eurot; televiisor Samsung väärtusega 386,83 eurot;

muusikakeskus (ressiiver ja kõlarid) väärtusega kokku 200 eurot; fotoaparaat Canon

väärtusega 300 eurot; riided väärtusega 800 eurot; elektrilised hambaharjad väärtusega

kokku 100 eurot; dokumendid (üürisuhtega seoses olevad dokumendid); seif koos

sularahakassaga

16 265 eurot (hiljem täpsustab hageja selleks summaks 10 700 eurot). Hageja omandas OÜ-lt

xxx nõude seifi ja sularaha osas kostja vastu 01.05.2017 nõude loovutamise lepinguga. Samuti

on hageja saanud sülearvuti ja televiisori osas nõue kostja vastu seoses loovutamisega. Riiete

tagasisaamise vastu on hageja käesolevaks ajaks huvi kaotanud.

17. Kostjal puudus õigus pandiõigust teostada. Kostja pakkus hagejale esemete tagastamist

alles kohtumenetluse ajal.

18. Põhinõue muutus sissenõutavaks 31.03.2017 kui kostja hageja tema teadmata eluasemelt

välja tõstis.

19. Hagejal tekkis mittevaraline kahju seoses sündmuste tõttu kaasnenud närvikulu ja

üleelamistega. Tekkisid ka lahkhelid elukaaslasega, mistõttu nad läksid lahku.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

20. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

21. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista põhivõlg 1815,12

eurot ja viivis 1625 eurot.

22. Hageja väited üüri nõudmise kohta sularahas kostja poolt ei vasta tõele. Sularahas soovis

üüri tasuda hoopis hageja, kelle eraisiku kontod olid/on arestitud ja seetõttu on tal keeruline

ülekandeid teostada.

23. Kostja on andnud 21.12.2016 e-postiga hagejale tähtaja kuni 31.03.2017 võlgnevuse

tasumiseks ja korteri vabastamiseks. Hageja ei olnud maksnud kolme kuu üüri. Kostja saatis

selle hageja e-postile. Seega kostja leiab, et ta on selle hagejale edastanud.

24. Kinnitus 575 euro saamise kohta 16.01.2017.a vastab tõele. Nimetatud summa anti

tõepoolest üle kostja poolt korterisse saadetud töömehele, kes edastas selle raha kostjale.

Lisaks on xxx 19.12.2016.a tasunud kostjale 50 eurot.

25. Hageja poolt hagi lisana esitatud käsikirjalised raha saamise kinnitused ei ole koostatud ega

allkirjastatud kostja poolt.

26. Hagejal oli seisuga 21.03.2017 (kui kostja esitas ülesütlemiseavalduse) üüri võlgnevus

summas 2075 eurot. Võlas oli osaliselt 03.11.2016 tasumisele kuuluv üürisumma ja täies

ulatuses 03.12.2016, 03.01.2017, 03.02.2017 ja 03.03.2017 üür. Lisaks kõik kõrvalkulud

kogu üüriperioodi kohta.

27. Pooled on leppinud üürilepingu punktis 7.3 kokku, et lepingu võib öelda erakorraliselt

koheselt, kui üürnik viivitab kõrvalkulude ja/või üüri tasumisega rohkem kui 5 päeva.

Hageja oli seisuga 21.03.2017 kokku tasunud kostjale üürina 1075 eurot (deposiiti ei ole

arvestatud), kuigi oleks pidanud tasuma selleks kuupäevaks juba 3150 eurot. Hageja oli

pidevas viivituses üüri tasumisega ning kõrvalkulude eest tasumist ei toimunud üldse. Seega

esines üürilepingu punktis 7.3. kokkulepitud alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

28. Kõrvalkulude hüvitamise nõue summas 190,12 eurot koosneb vee, gaasi ja elektri eest

tasumisele kuuluvatest summadest.

2-17-11867

5 (14)

29. Kostja tegi menetlusliku tasaarvestuse, millega tasaarvestab tagatisraha tagastamise nõude

summas 450 eurot hageja üürivõlaga summas 2075 eurot, mille tulemusena võlgneb hageja

kostjale üürivõlana 1625 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud perioodist 14.09.2016 kuni

31.03.2017.

30. Kokku on hagejal tasumata kostjale 1815,12 eurot (üür 1625 + kõrvalkulud 190,12).

31. Kostja üritas mitmeid kuid hagejat kätte saada. Isegi kui tuli põles, hageja ei avanud ust.

Tekkisid kahtlused, et midagi on juhtunud. Omandi kaitsmiseks kostja sisenes korterisse.

Kostja oli eelnevalt kõik selleks teinud, et anda hagejale teada, et ta tahab valdust üle võtta.

Hageja lihtsalt ei vastanud. Kostjal ei jäänud muud üle kui võtta asjad ja panna hoiule. 32.

Kostja ei soovi hageja asju hoida. Kostja viis need asjad lihtsalt oma valdusest eest ära.

Kostja soovis ja andis ka hagejale teada, et tule ja vii oma asjad ära. Kostja on ka terve menetluse

käigu andnud hagejale teada, et võib oma asjad ära viia.

33. Korteris ei asunud sülearvutit HP, televiisorit Samsung, fotoaparaati. Korteris asusid

kellegi riided, televiisor LG ja üks elektriline hambahari, muusikakeskus. Tõendatud ei ole

vara väärtus. Hageja ei ole tõendanud, et seifis asus sularaha. Hageja ei ole tõendanud, et

tegemist on tema asjadega. Ainus asi, mis on leidnud tõendamist on seif.

34. Kostjal oli pandipidajana õigus hageja vara kinni pidada.

35. Hagejal ei ole kahju seoses teise üüripinna üürimisega tekkinud. OÜ xxx arve esitati OÜ-

le xxx, mitte hagejale.

KOHTU PÕHJENDUSED

36. Hageja loobus osaliselt hagist – 450 euro ulatuses kahjunõudest. Samuti loobus hageja

osaliselt esemete väljanõudmise alternatiivsest nõudest rahasumma osas 5565 euro võrra.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist

loobumine on lubatav ja kohus võtab hageja hagist osalise loobumise vastu ning lõpetab

selles osas menetluse.

37. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele. Samuti kuulub osaliselt rahuldamisele

vastuhagi.

38. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

hageja ja kostja vahel oli 14.09.2016 sõlmitud üürileping;

-

hageja kasutusse anti eluruum asukohaga xxx;

-

üürilepingu sõlmimisel on hageja tasunud kostjale tagatisraha summas 450 eurot ning

esimese kuu üüri summas 450 eurot;

-

hageja ei pääsenud alates 05.04.2017 enam üüritud eluruumi;

-

hageja on kostjale üüri maksena tasunud 19.12.2016 50 eurot ja 16.01.2017 575 eurot;

-

hageja ei vaidle vastu, et ta võlgnes kostjale 2017.a märtsi eest suurusjärgus 550-600

eurot;

2-17-11867

6 (14)

-

kostja valduses on korterisse jäänud kellegi riided, televiisor LG, üks elektriline

hambahari, muusikakeskus ning seif;

-

vaidlus puudub ka üürisumma ja kõrvalkulude suuruse üle.

39. Pooled vaidlevad põhilises osas selle üle, kas hageja võlg kostjale moodustas 2017. a märtsi

lõpu seisuga üüri eest 2075 eurot; kas kostja on üürilepingu üles öelnud; kas hageja on

eluruumi valduse kaotanud seaduslikul alusel; kas kostja on pandiõigust teostanud

seaduslikult; kas kostja valdusse jäi sülearvuti ja televiisor Samsung ning sularaha summas

10 700 eurot.

40. Kohus peab käesolevas asjas kõigepealt hindama, kas kostja ütles üürilepingu üles.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 järgi võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu

kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist

soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes

eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des

314–319 nimetatud asjaoludel. VÕS § 316 lg 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda,

kui: üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri,

kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest

maksmisele kuuluva üüri summa; võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest

maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa.

Kostja väitel on pooled leppinud üürilepingu punktis 7.3 kokku, et lepingu võib öelda

erakorraliselt koheselt, kui üürnik viivitab kõrvalkulude ja/või üüri tasumisega rohkem kui 5

päeva. VÕS § 5 võimaldab lepingupooltel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei

ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et kõrvalekaldumine ei ole lubatud (nt VÕS §

275 eluruumi üürilepingu puhul üürniku suhtes). (vt Riigikohtu 18. juuni 2014. A otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-14, p 11). VÕS § 275 kohaselt on eluruumi üürilepingus lepingupoolte

õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv

kokkulepe tühine. Kohtu hinnangul ei ole üürilepingu punktis 7.3 sätestatud kõrvalekaldumine

seadusest lubatud. Tegemist on üürniku õigusi oluliselt kahjustava kokkuleppega. Kostja väide,

et hageja on antud punktiga nõustunud, ei ole asjakohane. Kohus peab võimalikku tühisuse alust

hindama olenemata sellest, kas üürnik on nõustunud teda kahjustava tingimusega või mitte.

Hageja märgib, et talle lihtsalt esitati üürileping ja tingimuste osas läbi rääkida ei saanud. Kohus

nõustub hageja sellekohase järeldusega. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hagejal

ei olnud võimalust lepingu tingimuste osas kostjaga läbi rääkida. Kuna tegemist on hagejat

kahjustava üürilepingu tingimusega, on antud tingimus VÕS § 275 alusel tühine. Kohus peab

seega lähtuma sellest, kas antud juhul on täidetud VÕS § 316 lg 1 sätestatud alused üürilepingu

ülesütlemiseks.

41. 14.09.2016 üürilepingu p 4.3. kohaselt kohustub üürnik tasuma tema poolt üürile võetud

elamispinna eest üüri 450 eurot ühe kuu eest. Üürilepingu p 4.4. kohaselt kohustub üürnik

tasuma järgneva kuu korteriüüri igakuiselt ühekordse sissemaksena jooksva kuu 1-3

kuupäevaks. Üürilepingu p 4.5. kohaselt ei kuulu üüri sisse tasu elektri, vee ja gaasi eest.

Üürilepingu p 4.6. kohaselt kohustub üürnik punktis 4.5. loetletud teenuste eest tasuma

igakuiselt vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele. (I kd tl 159-161). Üüri maksmise

kohustus oli hagejal seega nii üürilepingu p-st 4.3 kui ka VÕS §-st 271 tulenevalt.

42. Kostja väitel on hageja jätnud oma üüri ja kõrvalkohustuste kohustused täitmata, olles

tasunud üürilepingu sõlmimisel ühe kuu eest ette üüri summas 450 eurot ning 19.12.2016

50 eurot ja 16.01.2017 575 eurot. Hageja väitel on ta üüri eest ja kõrvalkulude eest tasunud

(välja arvatud üür ja kõrvakulud 2017. a märtsikuu eest). Hageja väitel tasus ta kostjale

2-17-11867

7 (14)

sularahas. Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks foto kolmest lipikust. Antud

fotolt nähtub, et tegemist on kolme lipikuga, millest ühel on kuupäev 15.10.16 ja summa

550 eurot ning allkiri; teisel lipikul on kuupäev 15.11.16 ja summa 570 eurot ning allkiri;

kolmandal lipikul on kuupäev 16.12.16 ja summa 550 eurot ning allkiri. (I kd tl 47 ja 98).

Hageja väitel on lipikutel kostja allkiri. Kostja vaidleb vastu ja väidab, et need ei ole

koostatud ega allkirjastatud kostja poolt. Seega peab hageja tõendama, et kostja on sularaha

saamise kviitungid allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Hageja

ei ole selle kohta tõendeid kohtule esitanud. Kui visuaalselt hinnata kohtule esitatud hageja

ja kostja vahel sõlmitud üürilepingut ja hageja poolt kohtule esitatud lipikuid, siis nähtub

nendelt oluline allkirjade erinevus. Üürilepingul olev kostja allkiri (I kd tl 161 pöördel) ei

ole sarnane lipikutel olevate allkirjadega.

43. Kostja poolt esitatud nõude arvestuse kohaselt on hageja tasunud üüri perioodi

14.09.2016-14.10.2016 eest 14.09.2016 450 eurot, perioodi 14.10.2016-14.11.2016 eest

19.12.2016 ja 16.01.2017 kokku 450 eurot, perioodi 14.11.2016-14.12.2016 eest 16.01.2017

175 eurot. (I kd tl 163). Kohtule ei ole esitatud väidetavat kostja 16.12.2016 hagejale saadetud

e-kirja. 21.12.2016 kostja poolt hagejale koostatud e-kirjas märgib kostja, et kostja ei ole alates

novembri kuust saanud hagejalt raha korteri üüri eest, mistõttu teatab kostja üürilepingu

tühistamisest ja palub hagejal vabastada korter 31. märtsiks 2017. (II kd tl 59). Kohtul puudub

alus kahelda selles, et kostja on 21.12.2016 kuupäeval sellise e-kirja koostanud. Kohtu

hinnangul puudub mõistlik alus järelduseks, et kostja oleks antud e-kirja koostanud

pahatahtlikult, ilma tegelikku põhjust omamata. Kohtu hinnangul ei ole seejuures usutav, et

kostja sooviks oli eitada hagejalt raha saamist. Kostja soov oli hagejale korter välja üürida.

Arusaamatuks jääb seejuures miks pidanuks kostja eitama raha saamist.

44. Kohtule esitatud tõenditest ei saa seega kohus teha järeldust, et hageja on kostjale korteri

üüri ja kõrvalkulude eest tasunud rohkem kui üürilepingu sõlmimisel 450 eurot, 19.12.2016

50 eurot ja 16.01.2017 575 eurot. Seega on hagejal seisuga 31.03.2017 üüri võlgnevus, mis

seisneb osaliselt 03.11.2016 tasumisele kuuluvast üürisumma ja täies ulatuses 03.12.2016,

03.01.2017, 03.02.2017 ja 03.03.2017 tasumisele kuuluvast üürisummast. Lisaks kõik

kõrvalkulud kogu üüriperioodi kohta.

45. Kohus nõustub kostja arvutusega, et perioodi 14.11.2016-13.12.2016 osas oli hageja

võlgnevus üüri eest 275 eurot, perioodi 14.12.2016-13.01.2017 osas oli hageja võlgnevus

450 eurot, perioodi 14.01.2017-13.02.2017 osas oli hageja võlgnevus 450 eurot ja perioodi

14.02.2017-13.03.2017 osas oli hageja võlgnevus 450 eurot. Samas ei nõustu kohus kostja

arvutuskäiguga perioodi 14.03.2017-31.03.2017 (17 päeva) osas, mille puhul hageja võlgnevus

ei ole mitte 450 eurot, vaid 255 eurot. Kokku moodustab hageja üürivõlgnevus 1880 eurot.

46. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu nõue kokku 2070,12 eurot.

47. Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus kostjale üürilepingu tagatisena 450 eurot. VÕS § 308

lg 3 kohaselt võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu

jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Kohtu hinnangul

ei ole kostja väitnud, et ta oleks kahe kuu jooksul teatanud oma nõudest hageja vastu. Seega

on põhjendatud hageja nõue tagastada hagejale 450 eurot.

48. Kostja on teinud menetlusliku tasaarvestusavalduse hageja poolt tasutud tagatisraha

summas 450 eurot ja kostja nõude osaliselt tasaarvestamiseks.

VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

2-17-11867

8 (14)

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja võib esitada hagejale

tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (vt Riigikohtu 28. novembri 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-111-06, p 16; 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p 11; 5.

juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-12, p 10).

Kohtu hinnangul esinevad tasaarvestuse alused, mistõttu on poolte vahel nõuded tasaarvestuse

ulatuses (450 eurot) lõppenud. Selle tulemusel on kostjal hageja vastu üüri ja kõrvalkulude nõue

kokku 1620,12 eurot (1430 eurot üür ja 190,12 eurot kõrvalkulud).

49. Kui üürnik jätab üüri maksmata, saab üürileandja valida, kas ta jätkab lepingu täitmist ja

nõuab võlgnetava üüri maksmist või ütleb lepingu üles. Lepingu ülesütlemine ei muuda

üürniku rikkumist olematuks ega välista üürileandja nõudeid üürilepingu rikkumisega

põhjustatud kahju hüvitamiseks. Lepingu üüri maksmata jätmise tõttu ülesütlemise järel

saab ta nõuda üürnikult kahju hüvitamist kohustuse täitmise asemel VÕS § 115 mõttes. (vt

Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-13, p 35).

50. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud VÕS § 316 lg 1 kõik alternatiivsed tingimused

üürilepingu ülesütlemiseks - üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval

maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;

võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa;

võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate

kõrvalkulude summa.

51. Kohus leiab, et üürileandjal on VÕS § 316 alusel üürilepingu erakorralise ülesütlemise

õigus üksnes siis kui ta annab eelnevalt üürnikule mõistliku täiendava tähtaja ja see möödub

tulemusteta. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks andnud hagejale täiendava tähtaja võlgnevuste

tasumiseks. Kohtu hinnangul ei saa 21.12.2016 kostja poolt hagejale koostatud e-kirjast

sellist asjaolu järeldada. Antud e-kirjas ei ole kostja määranud hagejale täiendavat tähtaega.

(II kd tl 59). Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks selle kirja kätte saanud.

52. Täiendavat tähtaega ei ole vaja määrata VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud juhtudel. (vt

Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-10, p 14). VÕS § 116 lg 2 osas

võiks kohtu hinnangul antud juhul kõne alla tulla olukord, kus kohustuse rikkumine annab

kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida

kohustusi ka edaspidi. Kohtu hinnangul saab olukorrast, kus hageja ei ole nelja kuu üüri ja

kogu üüriperioodi kõrvalkulusid tasunud, järeldada et hageja ei täida oma kohustust ka

edaspidi. Hageja ei ole tõendanud, et kostja nõudis hagejalt sularahas tasumist. Asjakohane

ei ole hageja väide selle kohta, et hageja oli nõus kostjale tasuma pärast saldokinnituse

saamist. Pealegi tuleneb hageja seisukohtadest, et saldokinnitust asus hageja nõudma alles

2017. a märtsis. Seega kohtu hinnangul mingit takistust hagejal kostjale üüri ja

kõrvalkulude tasumiseks ei olnud.

53. Kostja väitel esitas ta hagejale 21.03.2017 üürilepingu ülesütlemise avalduse. Hageja

seisukohtadest nähtub, et hageja sai selle kätte välismaalt tagasi tulles, 2017. a aprilli

alguses. Hageja väitel tuli ta välismaalt tagasi 05.04.2017 kui avastas, et enam korterisse ei

pääse. Seega on hageja saanud üürilepingu ülesütlemise avalduse kätte 05.04.2017, mistõttu

on üürileping alates 05.04.2017 kehtivalt üles öeldud.

54. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt kostja vastuhagi osaliselt VÕS § 115 alusel ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja 1620,12 eurot.

55. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise summas 1625 eurot.

2-17-11867

9 (14)

Kostja märgib, et üürilepingus leppisid pooled kokku võlgnetavalt üürisummalt viivise

maksmise kohustuse 0,5% päevas. Kohtule esitatud üürilepingu punktis 4.8 sisaldub kostja

poolt väidetud kohustus (I kd tl 159-161). Seadusandja ei ole eluruumi üürilepingu puhul

sätestanud, et eluruumi üürnikult ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamise korral

nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. (vt Riigikohtu

13. juuni 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794/42, p 12).

Kostja märgib, et perioodi 14.12.2016-14.01.2017 eest tasumata 275 euro osas on hageja olnud

viivituses 10.07.2018 seisuga 584 päeva, so kokku viivis 803 eurot; perioodi

14.01.2017-14.02.2017 eest tasumata 450 euro osas on hageja olnud viivituses 10.07.2018

seisuga 553 päeva, so kokku viivis 1244,25 eurot; perioodi 14.02.2017-14.03.2017 eest

tasumata 450 euro osas on hageja olnud viivituses 10.07.2018 seisuga 522 päeva, so kokku

viivis 1174,5 eurot; perioodi 14.03.2017-31.03.2017 eest tasumata 450 euro osas on hageja

olnud viivituses 10.07.2018 seisuga 494 päeva, so kokku viivis 1111,5 eurot.

56. Kostja on eksinud perioodi 14.03.2017-31.03.2017 eest tasumata üürisummaga, milleks ei

ole kostja poolt märgitud 450 eurot, vaid 255 eurot, mistõttu moodustab viivis alates

04.03.2017 kuni 10.07.2018 summa 629,85 eurot. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul kostja

viivisearvestus õige ja kokku moodustab seega kostjale võlgnetav viivis 3851,6 eurot.

Kostja on soovinud vähendada viivise summat põhivõla suuruseni, mistõttu kuulub hagejalt

kostja kasuks väljamõistmisele viivis summas 1430 eurot.

57. VÕS § 334 lg 1 järgi kaasneb üürilepingu seadusliku ülesütlemise tagajärjel üürnikule

kohustus üüritud asi tagastada. Kui üürnik vabatahtlikult üüritud asja ei tagasta võib

üürileandja esitada üürniku vastu hagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 või üürilepingu alusel.

Seega oli üürilepingu lõppemise korral kostjal õigus nõuda hagejalt kinnisasja väljaandmist.

(vt Riigikohtu 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 30). Kostja võttis

hagejalt valduse ära sel ajal kui hageja oli ära, vahetades ära korteri ukse luku. Kohtu

hinnangul ei ole kostja selliselt käitudes teostanud oma õigust hagejalt valduse saamiseks

seaduspäraselt. Kostja põhjendus, nagu esinenuks vajadus korterisse siseneda kahtlusel, kas

hagejaga on midagi juhtunud, ei ole asjakohane. Selline asjaolu ei anna alust üürnikult

korteri valduse äravõtmiseks.

58. Hageja esitas kostja vastu nõude seoses uue üüripinna üürimise vajadusega kantud

täiendava üürikuluga summas 182 eurot. Hageja nõue on lahendatav VÕS § 1043 ja VÕS

§ 1045 lg 1 p 5 alusel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud hageja valduse

rikkumine seoses kostja käitumisega, mis seisnes hageja poolt üüritud korteris ukseluku

vahetamises ja sellega hagejale korterile ligipääsu võimatuks tegemises.

59. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal tekkis vajadus leida endale uus elukoht üüripinna näol.

Hageja väitel pidi ta kandma uue elukoha üürimisega kulu perioodil 10.-17.04.2017

summas 245 eurot ja perioodil 17.-24.04.2017 summas 162 eurot, mis on kokku 182 eurot

rohkem kui hageja oleks endise üürisuhte puhul maksnud. Kostja väitel ei ole hageja aga

osaliselt kandnud sellega seoses kulu, vaid seda tegi kolmas isik.

Kohus nõustub kostjaga. Hageja poolt kohtule esitatud xxx OÜ arve nr 116 summas 245 eurot

kohaselt on antud arve adressaadiks xxx OÜ (I kd tl 121). Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle

kohta, et antud arve oleks tasunud hageja.

Hageja poolt kohtule esitatud airbnb broneeringu väljatrüki kohaselt on hageja tasunud

17.04.2017 kuni 24.04.2017 (7 öö) majutuse eest 162 eurot. (I kd tl 122). Kostjaga sõlmitud

üürilepingu kohaselt oleks 8 päeva eest olnud vajalik tasuda üüri 120 eurot. Samas tuli hagejal

kostja eluruumi üürides tasuda ka kõrvalkulusid. Kostja poolt esitatud Korteriühistu xxx 2017.

2-17-11867

10 (14)

a märtsikuu majanduskulude arve nr 270317 kohaselt oli arve summaks 118,25 eurot (II kd tl

16). Kohtu hinnangul on alust järeldada, et sarnane kulu kaasnenuks ka 2017.a aprillis. Seega

oleks 8 päevase perioodi osas kõrvalkulude summa 31,53 eurot. Lisaks korterühistu poolt

esitatud arvetele oli vajalik hageja poolt kostja eluruumi üürides tasuda ka elektri eest, mille

osas esitas arveid xxx AS. Vastavalt kostja poolt kohtule esitatud xxx AS arvetele alates 2016.

a septembrist kuni 2017. a märtsini kujunes keskmiseks elektrienergia, võrguteenuse ja

kaasnevate tasude summaks 17,85 eurot. (II kd tl 7-13). Seega kokku moodustanuks 8 päevase

üüriperioodi eest hageja kulu 169,38 eurot, mistõttu on hageja poolt perioodi 17.04.2017 kuni

24.04.2017 majutuse eest tasutud 162 eurot 7,38 euro võrra väiksem sellest, mida hageja

pidanuks tasuma kostjale üürilepingu kohaselt. Seega hageja antud perioodi osas kohtu

hinnangul säästis, mitte ei kaotanud raha.

60. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja kahjunõue summas 182 eurot rahuldamata. Sellest

tulenevalt jääb rahuldamata ka hageja viivise nõue.

61. Kostja esialgsel väitel tekkis tal üürniku asjadele pandiõigus ja tal oli õigus üürniku asju

kinni pidada. Hiljem on kostja menetluses väitnud, et ta ei soovinud pandiõigust teostada.

Kohus leiab, et kostja on siiski soovinud teostada pandiõigust. Seda kinnitab ka kostja enda

poolt kriminaalasjas nr 17231700511 menetlejale antud seletus, milles kostja kinnitab, et kostja

otsustas üürniku asjad üüritavalt pinnalt kõrvaldada ja kohaldada pandiõigust kuni üürnik tasub

ära võlgnevuse summas 2000 eurot. (I kd tl 102-103).

62. Pandiõigus on realiseerimisõigus, mis annab pandipidajale õiguse rahuldada oma nõue

pandieseme arvel (VÕS § 305 lg 4, AÕS § 276 lg 1, § 281 lg 2, § 292) (vt ka Riigikohtu 19.

detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 63). VÕS § 307 lg 1 võimaldab

kolleegiumi arvates üürileandjal kinnisasjal asuvaid vallasasju üürilepingust tulenevate

nõuete rahuldamise tagamiseks kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise

tagamiseks. Kolleegium selgitab, et üürileandja võib VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust

kasutada üksnes selliste nõuete tagamiseks, mis on pandiesemeks olevate asjade valdusse

võtmise ajaks muutunud sissenõutavaks, lisaks neile ka võimalikud edasised kulud

pandiõiguse esemeks olevate asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks (vt Riigikohtu

11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 16). Samuti tuleb üürileandja valdusse

võetavate asjade väärtust hinnata asjade kinnipidamise (üürileandja valdusse võtmise) aja

seisuga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.03.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 16).

Seega ei saa valdusse võetavate asjade väärtus olla oluliselt suurem üürileandja

sissenõutavaks muutunud nõudest. Kostja väitel ei tea ta, mis väärtuses asju ta kinni pidas

ja enda valduses kuni käesoleva ajani hoiab.

63. Üürileandja kinnipidamisõigus tähendab seda, et üürileandjal on õigus keelata üürnikul

asjade eemaldamine kinnisasjalt. Hagejalt korteri valduse äravõtmisega kostja sisuliselt

teostas VÕS § 307 sätestatud kinnipidamisõigust. VÕS § 307 kohaselt on üürnikult asjade

äravõtmise eelduseks see, et üürnik tahab asju vaatamata üürileandja keelule ära viia.

Käesolevas asjas ei ole kostja põhjendanud ega tõendanud, et hageja soovis oma asju ära

viia. 64. Kohtu hinnangul teostas kostja pandiõigust ebaseaduslikult. Tuvastatud ei ole, et

hageja soovis asju üüritavalt pinnalt ära viia. Samuti ei ole kostja tuvastanud äravõetud

esemete väärtust ega hinnanud kui suures ulatuses on tal vaja neid asju kinni pidada. Kostja

käitumist ei muuda seaduslikuks ka see, et kostja on nõus asjad hagejale tagastama. Kohtule

ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks koheselt pärast esemete enda valdusse

võtmist pakkunud neid hagejale tagasi.

65. Lisaks leiab kohus, et kostja teostas hageja kasutuses olnud korterist äravõetud

elektrilise hambaharja ja riiete osas ebaseaduslikult pandiõigust tulenevalt VÕS § 305 lg-st 2

2-17-11867

11 (14)

ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 66 lg 1 p-st 1. VÕS § 305 lg 2 kohaselt ei ulatu pandiõigus

asjadele, millele ei saa pöörata sissenõuet. TMS § 66 lg 1 p 1 kohaselt ei või täitemenetluses

arestida ega müüa järgmisi asju: võlgniku isiklikud asjad ning maja- ja köögitarbed,

riietusesemed, pesu, voodid ja muud majapidamises kasutatavad asjad, mis on hädavajalikud

võlgniku võla suurust arvestavate olmevajaduste rahuldamiseks.

66. AÕS § 80 alusel on omanikul asja väljaandmise nõue igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 45 lg 1 kohaselt on valduse äravõtmisel valdajal õigus nõuda valduse

taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. Hageja peab tõendama, et

vaidlusalused asjad jäid kostjasse valdusse ja nende väärtuse. Hageja alternatiivnõude puhul

peab hageja tõendama, et tema on asjade omanik.

Tulenevalt pandiõiguse teostamise lubamatusest ja tulenevalt hageja eluruumi valduse

äravõtmise ebaseaduslikkusest leiab kohus, et kostja poolt hageja esemete valdus on

ebaseaduslik.

67. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kõik tema poolt väidetud esemed jäid kostja

valdusse. Vaidluse all ei ole, et kostja valduses on korteris asunud muusikakeskus (ressiiver ja

kõlarid), samuti üks elektriline hambahari ja seif. Tulenevalt korteri valduse äravõtmise ja

pandiõiguse teostamise õigusliku aluse puudumisest, kuuluvad nimetatud esemed AÕS § 45 lg

1 alusel hagejale tagastamisele.

68. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et korteris oleks asunud sülearvuti HP

(väärtusega 1500 eurot), televiisor Samsung (väärtusega 386,83 eurot), fotoaparaat Canon

(väärtusega 300 eurot) ja sularaha summas 10 700 eurot. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid

selle kohta, et korteris oleks asunud rohkem kui üks elektriline hambahari.

69. Kostja väitel on kostja valduses televiisor LG. Hageja on esitanud kohtule UAB ACC

Distribution arve nr ACC-01911296 (I kd tl 118). Antud arve ei ole aga kohtu hinnangul

käesolevas asjas asjakohane, kuna televiisorit LG ei ole hageja kostjalt välja nõudnud.

Televiisori Samsung valdamise osas ei ole hageja kohtule tõendeid esitanud.

70. Kohtu hinnangul ei tõenda hageja poolt esitatud OÜ xxx kassa väljavõte seda, et kassast

väljavõetud sularaha asus hageja valduses olevas seifis. Pelgalt kassa väljavõttest ei saa teha

järeldust, et väljavõetud sularaha oleks olnud paigutatud hageja valduses olevasse seifi. Nii

nagu nähtub kostja poolt 21.01.2019 kohtule esitatud videosalvestiselt, mis tehti hageja poolt

kostja valduses olevate esemete ülevaatamiseks, on kostja valduses olev seif lukustatud.

Videosalvestiselt nähtub kuidas hageja selle koodiga avab. Kohtule ei ole esitatud väiteid selle

kohta nagu oleks kostja pidanud hageja seifi koodi teadma. Seega ei saa kohus teha järeldust

selle kohta, et kostja oleks omanud juurdepääsu seifi sisule.

71. Samuti nähtub videosalvestiselt, et hageja võtab osaliselt seifi sisu seifist välja ja välja

võetud esemeteks on mingid paberid (kviitungid), seifi sees on patareid, võtmed, mälupulk ja

minigrip-kotike rohelise pulbriga. Sularaha seifis ei ole. Lisaks tekitab kohtus kahtlusi hageja

väidete tõele vastavuses asjaolu, et hageja on oma väiteid sularaha summa osas menetluse vältel

muutnud. Kui algselt oli hageja väitel sularaha seifis 10 700 eurot, siis nõue on esitatud kohtule

summas 16 265 eurot. Hiljem on hageja asunud seisukohale, et ikkagi oli sularaha 10 700 eurot.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et hageja valduses oleks olnud OÜ-le

xxx kuuluv sularaha summas 10 700 eurot või mingi muu summa.

72. Seoses hageja nõudega tagastada hagejale dokumendid, märgib kohus järgmist. Hageja

ei ole täpsustanud, mis dokumente hageja soovib kostjalt saada. Hageja selgitas kohtuistungil,

et nendeks on üürisuhtega seoses olevad dokumendid. Samas ei ole hageja oma nõuet

2-17-11867

12 (14)

täpsustanud. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hageja selgelt

väljendatud nõue (hagi ese). Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse

resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue

(vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 16; vt ka 3. aprilli 2012. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Kohtu hinnangul ei ole hageja nõue kostjalt

dokumentide väljanõudmise osas täidetav, mistõttu jääb hageja nõue ka selles osas

rahuldamata.

73. Vaidluse all ei ole ka see, et kostja valduses on korterist äravõetud riided. Hageja väitel

on ta riiete tagasisaamise vastu kaotanud huvi, mistõttu ta soovib selles osas saada kostjalt

hüvitist.

Juhul kui ebaseaduslikus valduses olev asi on alles ja kahjustamata, siis ei ole asja omanikul

üldjuhul asja väärtuse hüvitamise nõuet asja ebaseadusliku valdaja vastu. Riigikohus on

selgitanud, et olukorras, kus hagejal on võimalik AÕS § 80 alusel kostjalt välja nõuda talle

kuuluvad asjad, saab ta nõuda asjade väljaandmise kohustuse asemel kahju hüvitamist asjade

väärtuse ulatuses üksnes VÕS § 115 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. See tähendab, et kostja

ebaseaduslikus valduses olevate asjade allesoleku korral tuleb hagejal kui asjade omanikul

kahju hüvitamise nõude eeldusena üldjuhul anda kostjale VÕS § 114 järgi täiendav tähtaeg

asjade väljaandmiseks või tõendada, et tähtaja määramine ei ole erandina vajalik VÕS § 115 lg

3 järgi - eelkõige juhul, kui hageja on kaotanud kostja viivituse tõttu huvi asjade tagastamise

vastu ja seetõttu on mõistlik asjade väljaandmise asemel hüvitada kahju. (vt Riigikohtu 12.

jaanuar 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 12). Vaidlust ei ole selles, et kostja on

viivitanud hageja esemete tagastamisega käesolevaks ajaks juba üle kahe aasta. Kohtu

hinnangul on igapäevaste riiete osas põhjendatud, et sellise aja möödumisel hangib isik endale

uued riided. Samuti ei pruugi riiete hoidmisel laos koti sees (nagu nähtub kostja poolt kohtule

esitatud fotodelt – II kd tl 47-49) olla tagatud nende säilimine ja kasutuskõlblikkus. Seetõttu

võib järeldada hageja huvi kaotust korterist äravõetud riiete osas.

74. Samas leiab kohus, et hageja ei ole esile toonud, mis riided jäid kostja valdusse, kas kõik

need riided kuuluvad hagejale ja mis on nende riidesemete väärtus. Lisaks ei ole hageja neid

asjaolusid ka tõendanud. Kohtul puudub antud juhul ka võimalus kohaldada VÕS § 127 lg-s 6

sätestatut. Selle sätte, samuti TsMS § 233 lg 1 kohaldamine on õigustatud juhul, kui asjad, mille

eest kahjuhüvitist nõutakse, on kindlaks tehtud, kuid nende väärtust ei õnnestu kindlaks teha

või see oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega (vt Riigikohtu

12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 13). Kohtule esitatud fotodelt (II kd tl

47-49) ei ole võimalik järeldada, mis riideesemed kostja valduses on, mistõttu ei saa kohus ka

anda hinnangut, mis võiks nende väärtus olla.

75. Hageja esitas kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hageja leiab, et üüripinnalt

välja tõstmine ja asjade äravõtmine tekitas temale üleelamisi ja närvikulu.

VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS

§ 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse

rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud

mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise

asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralise kahju. Riigikohus on leidnud, et tavapärase käibetehingu rikkumise korral on

mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise

huvi järgimisele. (vt Riigikohtu 25. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09, p 11).

2-17-11867

13 (14)

Poolte sõlmitud üürilepingust tuleneva kostja kohustuse eesmärgiks ei olnud kohtu hinnangul

kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, samuti ei tulene kohustuse rikkumise

asjaoludest, et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada

mittevaralise kahju. Järelikult ei ole VÕS § 134 lg 1 asjas kohaldatav. Samas võis hagejale

mittevaraline kahju tekkida ka seetõttu, et kostja rikkus hageja kodu puutumatuse põhimõtet.

Tuvastatud asjaoludel (hageja eluruumi valduse õigusliku aluseta äravõtmine ja hageja esemete

suhtes õigusliku aluseta pandiõiguse teostamine) on hageja kodu puutumatuse põhimõtet kostja

poolt rikutud. Riigikohus on leidnud, et kodu puutumatuse riiveks saab olla meelevaldne

eluruumi sisenemine. (vt Riigikohtu 25. veebruari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-159-09, p

11).

76. Isiklike õiguste rikkumise õigusvastasus tehakse kindlaks VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4 ja §

1046 järgi (vt Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-08, p 14). Isiklike

õiguste õigusvastase rikkumise korral vabaneb rikkuja vastutusest, kui ta tõendab süü

puudumist VÕS § 1050 järgi. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule

kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest,

sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb

kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni

alusel. TsMS § 366 võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis nõutava hüvitise

summa märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Käesolevas asjas on

hageja hüvitise suuruse hagis märkimata jätnud ja palunud mõista kostjalt välja õiglase

hüvitise kohtu äranägemisel. Kohtu hinnangul tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramisel

lähtuda hageja õiguste rikkumise ulatusest ja iseloomust. Hageja naastes koos elukaaslasega

reisilt, avastas, et nad enam eluruumi sisse ei pääse. Samuti ei pääsenud hageja ligi oma

asjadele. Hageja pidi asuma otsima uut elukohta. Samas tuleb hüvitise suuruse osas arvesse

võtta ka seda, et hagejal oli võlgnevus (kohtu poolt tuvastatud asjaoludel summas 2070,12

eurot) mitme kuu eest, mistõttu sellises olukorras ei saanud hageja eeldada, et ta võibki

piiramatu aja üüri ja kõrvalkulude eest tasumata kostjale kuuluvas korteris elada. Kohus

peab eeltoodust tulenevalt õiglaseks mõista kostjalt välja hageja kasuks mittevaralise kahju

hüvitis summas 1000 eurot.

77. Kohus tasaarvestab hageja poolt kostja kasuks väljamõistetud summad 1620,12 eurot ja

1430 eurot ning kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summa 1000 eurot ning selle tulemusel

kuulub hageja poolt kostjale tasumisele 2050,12 eurot.

78. Hageja esitas 23.04.2019 oma seisukohad seoses kostja poolt kohtuistungil avaldatuga.

Kohus ei saa hageja 23.04.2019 seisukohtadega arvestada. Kohus määras lõplike

seisukohtade esitamiseks hagejale tähtajaks 18.03.2019. Lisaks sellele lõpetas kohus

18.04.2019 kohtuistungil asja arutamise. TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused,

taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus

menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Pärast asja arutamise lõpetamist ei

näe seadus ette võimalust enam seisukohti esitada. Seetõttu jätab kohus hageja 23.04.2019

seisukohad tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

79. Kohus rahuldas hageja hagi osaliselt (osaliselt esemete väljanõudmise nõudes ja täielikult

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ning jättis rahuldamata varalise kahju hüvitamise ja

viivise nõudes). Kohus rahuldas osaliselt kostja vastuhagi (88% ulatuses). TsMS § 163 lg 1

kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades,

2-17-11867

14 (14)

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

80. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene

teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab

ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

81. Ehkki kohus rahuldas vastuhagi suuremas ulatuses kui hageja hagi, siis tulenevalt hageja

poolsest osalisest hagist loobumisest on kohtu hinnangul alust jätta poolte menetluskulud

poolte enda kanda. Seetõttu kohus poolte menetluskulusid kindlaks ei määra.

82. Kohus andis tsiviilasjas nr 2-17-5550 12.04.2017 määrusega hagejale riigi õigusabi

õigusnõustamiseks. 26.04.2019 määrusega rahuldas kohus vandeadvokaat Urmas Arumäe

taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määras hagejale

maakohtus osutatud õigusabi eest Vladimir Sadekov Advokaadibüroo OÜ-le riigieelarvest

makstavaks tasuks 540 eurot (sh käibemaks) ja Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ-le

riigieelarvest makstavaks tasuks 750 eurot (sh käibemaks). Kohus andis tsiviilasjas nr 2-

175550 12.04.2017 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi

tasu ja riigi õigusabi kulud. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et hüvitamiskohustus ei kaasneks

kostjale.

83. Kohus vabastas määrusega hageja 20.12.2017 täielikult riigilõivu tasumisest summas

50 eurot määruskaebuse esitamisel, 29.03.2018 täielikult riigilõivu tasumisest summas 900

eurot hagiavalduse esitamisel, 26.06.2018 täielikult riigilõivu tasumise kohustusest

määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot.

84. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja

riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel.

Tulenevalt hagi rahuldamise proportsioonist kuulub kostja poolt riigituludesse tasumisele 50%

menetluskuludest, mille kandmiselt oli hageja vabastatud, so 1145 eurot (=2290 eurot÷2).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik