2-18-126398/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

10.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-126398

Tsiviilasi

Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 591,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Flagito

OÜ

(registrikood

14275048),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), volitatud esindaja G G E

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks hüvitis

kogusummas 3 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 15,25 eurot ja

sissenõudmiskulud 120 eurot, kokku 3 335,25 eurot.

3. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hüvitiselt, s.o 3 200 eurolt alates

29.10.2018 kuni hüvitise tasumiseni, kuid mitte üle hüvitise summa.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud kostja SmartLynx Airlines Estonia OÜ kanda.

5. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks

menetluskulu 1 333 eurot.

6. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (1 333 eurot) viivis alates menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

2(7)

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Flagito OÜ (edaspidi hageja) palub kohtule esitatud hagiavalduses mõista SmartLynx

Airlines Estonia OÜ-lt (edaspidi kostja) hageja kasuks välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse 261/2004 alusel hüvitis kogusummas 3 200 eurot; põhivõlgnevuselt summas 3 200

eurot viivis kokku 15,25 eurot; põhivõlgnevuselt summas 2 400 eurot viivis 8 % aastas

perioodi eest 06.10.2018 kuni 28.10.2018 summas 12,1 eurot; põhivõlgnevuselt summas 400

eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 09.10.2018 kuni 28.10.2018 summas 1,75 eurot;

põhivõlgnevuselt summas 400 eurot viivis 8 % aastas perioodi eest 13.10.2018 kuni

28.10.2018 summas 1,4 eurot. Samuti palub hageja edasiselt mõista kostjalt hageja kasuks

välja põhivõlgnevuselt viivis võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 29.10.2018 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt

põhisummalt 3 200 eurot protsendina 8% aastas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Samuti

palub hageja välja mõista hageja kasuks välja sissenõudmiskulud summas 120 eurot.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja rakendada menetluskulude väljamõistmisel

VÕS § 113 lg 1 ls-s 2 sätestatud viivisemäära kuni kohustuse kohase täitmiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt olid reisijatel P P, M S, L E M (broneeringu nr 16831556), Ü P ja

N A (broneeringu nr 16831570) ning T K, I K, K K (broneeringu nr 16831540) kinnitatud

broneeringud lennule MYX581 lähtepunktiga Eesti, Tallinn ja sihtpunktiga Kreeka,

Peloponnese, mis pidi toimuma kuupäeval 01.10.2018 väljumisajaga kell 09.00. Neli päeva

enne lennu MYX581 väljumisaega, s.o 27.09.2018 teavitas reisiagentuur (Xxxx OÜ) reisijaid

lennu MYX581 Tallinn – Peloponnese lennuaja muudatusest, mille kohaselt muudeti lennu

MYX581 väljumisaega 6 (kuue) tunni võrra hilisemaks. Lennu MYX581 uueks

väljumisajaks oli kell 15.30 ning lend MYX581 väljus tegelikult Tallinna lennujaamast kell

15.52. 02.10.2018, 03.10.2018, 07.10.2018 loovutasid reisijad nõude loovutamise lepingu

alusel oma nõuded kostja vastu hagejale. 05.10.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel

reisijate P P, M S, L E M, Ü P, T K ning K K lennunõude kirjad koos nõude loovutamise

lepingutega. Nõudekirjades nõudis hageja kostjalt kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse 261/2004 (edaspidi määrus) alusel kogusummas 2 400 eurot. 07.10.2018

ja 12.10.2018 saatis hageja kostjale elektronkirja teel reisijate I K ja A N lennunõude kirjad

koos nõude loovutamise lepingutega. Nõudekirjades hageja nõudis kostjalt kompensatsiooni

määruse alusel kogusummas 800 eurot. 08.10.2018 saatis kostja hagejale eksitava (ebaõige

marsruut) elektronkirja ning 09.10.2018 asjakohase, s.o õige lennumarsruudiga elektronkirja,

milles sedastas, et lend MYX581 marsruudil GPA (Peloponnese) – TLL (Tallinn) kuupäeval

01.10.2018 hilines 2 tundi ja 7 minutit, mistõttu keeldus kostja reisijatele hüvitist maksma.

09.10.2018 saatis hageja kostja eelmisele vastusele elektronkirja, millega selgitas, et

vastavalt reisijate broneeringu kinnitusele oli lennu MYX581 esialgne väljumisaeg kell

09.00, mida muudeti 28.09.2018 kuupäeval (uus väljumisaeg oli kell 15.30). 11.10.2018

saatis kostja hagejale elektronkirjale, milles väitis, et lennu algne väljalennuaeg oli kell 09.30

ning 28.09.2018 muudeti lennu väljumisaeg (kell 11.05) ning tegelikult väljus lennuk kell

11.35. 11.10.2018 saatis hageja kostjale täiendava elektronkirja koos Tallinna Lennujaamast

saadud teabega, millega juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et lennu hilinemine ei ole

käesoleval juhul asjakohane, vaid oluline on lennuaja muutmine ja reisijate teavitamine

lennuaja muudatusest.

3(7)

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu esitatud nõudeid. Hageja ei ole esitanud

kostjale kõiki nõutavaid andmeid ja dokumente, mis on hüvitise saamiseks vajalikud. Hageja

on esitanud broneeringukinnitused, mis on ettevõtte poliitika kohaselt aktsepteeritavad

lennupiletite asemel, kuid hageja on jätnud esitamata lennureisijate isiklikud pangaandmed,

mille esitamise kohustus tuleneb kostja reeglitest. Kandes hüvitise kolmandale isikule, mitte

konkreetsele reisijale tema poolt märgitud pangakontole, ei saa kostja olla kindel, et reisija

ei pöördu kaebusega kostja poole uuesti. Kostjal on kahtlused nõude loovutamise lepingute

autentsuses, kuivõrd nõude loovutamise lepingud ei ole kõik kinnitatud (digi)allkirjaga (välja

arvatud reisijate T, I, K K lepingud). Nõude loovutamise lepingud peaks igal juhul olema

kinnitatud (digi)allkirjaga või selge omakäelise allkirjaga. Hageja on esitanud ainult ühe

alaealise sünnitõendi. Kohustuse sissenõutvaks muutumine ei saa toimuda enne kõigi nõuet

kinnitavate dokumentide ja andmete esitamist. Samuti ei ole viivisenõue ega

sissenõudmiskulud põhjendatud. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

5. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

6. Hageja tugineb hüvitise nõude puhul määrusele nr 261/2004 (edaspidi määrus). Euroopa

Liidu määrust 261/2004 kohaldatakse reisijate suhtes, kes lendavad välja Euroopa Liidu

liikmesriigi territooriumi lennujaamast tingimusel, et reisijal on kinnitatud broneering

asjaomasele lennule ning ta ilmub registreerimisele, v.a lennu tühistamise korral (määruse

artikkel 3(1)(a) ja (2)(a)). Euroopa kohus on määruse kohaldamisel selgitanud, et hilinenud

lendude reisijad võivad tugineda õigusele saada hüvitist, mis on ette nähtud määruse artiklis

7, kui nad hilinemise tõttu kaotavad aega kolm tundi või rohkem, teisisõnu kui nad jõuavad

oma lõppsihtkohta kolm tundi pärast lennuettevõtja poolt algselt kavandatud saabumisaega

või hiljem (Euroopa Kohtu 19. novembri 2009 otsus liidetud kohtuasjades C‑ 402/07 ja

C‑ 432/07, p 61). Tegutsev lennuettevõtja ei ole kohustatud maksma hüvitist, kui ta suudab

tõestada, et tühistamise (hilinemise) põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks

suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed (määruse artikkel 5 (3)).

7. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et P Pil, M Sil ja L E Mil oli kinnitatud broneering nr

16831556; Ü Pil ja A Nl oli kinnitatud broneering nr 16831570 ning T Kul, I Kul ja K Kul

oli kinnitatud broneering nr 16831540 kostja lennule MYX581 lähtepunktiga Eesti (Tallinn)

ja sihtpunktiga Kreeka (Pelopennese), mis pidi toimuma 01.10.2018 väljumisajaga kell 9.00

(digitoimik dokument nr 6 lisa 1-3). Samuti puudub vaidlus selle üle, et eelnimetatud lend

hilines üle 6 tunni. Nimetatu on tõendatud ka kohtule esitatud e-kirjadega, millest nähtuvalt

teavitati 27.09.2018 reisijaid lennu MYX581 lennuaja muudatusest kuu tunni võrra

hilisemaks (digitoimik dokument 6 lisa 4-5). Kõnelause lennu väljumisaeg muudeti

28.09.2018 ning uueks väljumisajaks teatati 01.10.2018 kl 15.30 ning lend väljus tegelikult

Tallinna Lennuajamast kell 15.52 (digitoimik dokument 4 lisa 6).

8. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist lennu tühistamisega. Määruse artikli 2

punkti l kohaselt on lennu tühistamisega tegemist siis, kui varem kavandatud lend, millele oli

4(7)

broneeritud vähemalt üks koht, jääb ära. Euroopa Kohus on lennu tühistamiseks lugenud ka

olukorra, kus lennuk väljub, ent pöördub mõne aja pärast uuesti lennujaama tagasi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele

lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest

antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91 artikli 7

lg 1 punkti b kohaselt kui osutatakse käesolevale artiklile, saavad reisijad hüvitist kuni 400

euro ulatuses kõikide üle 1 500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste lendude ning kõikide

muude 1 500 - 3 500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas reisijad on 02.10.2018, 03.10.2018 ja 07.10.2018 kehtivalt

hagejale nõuded loovutanud, kas kostja on kohustatud maksma hüvitise hageja pangakontole

või mitte ning kas hageja on esitanud kõik nõuet kinnitavad dokumendid, sh reisijate

pangaandmed.

10. Esmalt analüüsib kohus nõudeõiguse loovutamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et

reisijad on oma nõudeõiguse kostja vastu 02.10.2018, 03.10.2018 ja 07.10.2018 loovutanud

hagejale (digitoimik dokument nr 6, lisad nr 7-14). Hageja on esitanud tõenditena nõuete

loovutamise lepingud, millised on allkirjastatud nii mehaaniliselt kui ka käsitsi või

digitaalselt nõude loovutajate (reisijate) poolt. Võlausaldaja võib oma nõude loovutada

sõltumata võlgniku nõusolekust (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutanud võlausaldaja peab

uuele võlausaldajale andma nõuet tõendavad dokumendid ja nõude esitamiseks vajalikku

teavet (VÕS § 168 lg 1 ls 1). Nõude loovutamine on võlgniku suhtes kehtiv, kui uus

võlausaldaja esitas võlgnikule dokumendi loovutamise kohta (VÕS § 170 ls 2). Võlgnik võib

esitada nõudele vastuväiteid, mis tal olid esialgse võlausaldaja vastu loovutamise ajal ja mis

tal on uue võlausaldaja vastu (VÕS § 171 lg 1). Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks

tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti tsiviilseadustiku üldosa

seadus (TsÜS § 80 lg 1). Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing olema tehtud püsivat

taasesitamist võimaldavas vormis, sisaldama tehingupoolt nimesid ja olema elektrooniliselt

allkirjastatud (TsÜS § 80 lg 2). Elektroonilise allkirja nõue on täidetud, kui see võimaldab

allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga (TsÜS § 80 lg

3). Elektrooniline allkiri ei pea olema digitaalne allkiri.

11. Kohus leiab, et mehaaniliselt ja omakäeliselt tehtud allkiri vastab seaduses sätestatud

nõuetele allkirja osas. VÕS § 172 kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele

võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude

loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest

kirjalikult teatanud. VÕS-is sisalduv nõude loovutamisele kohaldatav sätete regulatsioon ei

sea nõude loovutamisele vorminõuet. Nõude loovutamiseks on piisav senise ja uue

võlausaldaja kokkulepe, üldist vorminõuet nõude loovutamise lepingule selle kehtivuse

eeldusena seaduses sätestatud ei ole (RKTKo nr 3-2-1-149-13, p 27). Hageja on esitanud

kohtule nõuete loovutamise lepingud, mis kohtu hinnangul vastavad seaduses sätestatud

nõuetele. Seega on P P, M S, L E M, Ü P, A N T K, I K ja K K oma nõudeõiguse kostja

vastu loovutanud kehtivalt hagejale.

12. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja on esitanud kõik nõuet kinnitavad

dokumendid ja kontrollib tüüptingimuste lepingu osaks saamist ning tüüptingimuste

kehtivust. Kostja on leidnud, et hageja ei ole esitanud tüüptingimustest tulenevalt kõiki

vajalikke dokumente, sh reisijate pangakonto andmed hüvitise väljamaksmiseks. Kostja on

ka esitanud vastuväite, et alaealise K K sünnitõend on esitamata. Füüsilise isiku teovõime on

võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid (TsÜS § 8 lg 1). Alaealise lapse seaduslikuks

esindajaks on vanem (PKS § 120 lg 1). Kohtule esitatud K K nõudeõiguse loovutamise

lepingust nähtuvalt on T K alaealise lapse hooldusõiguslik vanem (digitoimik dokument 6,

lisa 14). Seega on hageja tõendanud, et T K on alaealise K Ku vanem.

5(7)

13. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste lepingu osaks olemist ning kehtivust omal

algatusel (RKTKo 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse

kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja

teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (VÕS § 37 lg 1 ls 1).

Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende

olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (VÕS § 37

lg 1 ls 2). Kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus

osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks

mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud (VÕS § 41 ls 1). Kohus leiab, et kostja ei ole

tõendanud, et viidatud tüüptingimused kehtisid lepingu sõlmimise ajal ning teisel poolel oli

võimalus nende sisu teada saada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tüüptingimused on

saanud lepingu osaks. Kohus leiab, et olukorras, kus reisijad ostavad pakettreisi

reisikorraldajalt ja on lepingulises suhtes reiskorraldajaga, mitte lennufirmaga, ei saa kostja

tüüptingimusi lugeda lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 järgi.

14. Hageja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud enne

hagiavalduse kohtule esitamist kostja poole nõudega hüvitise maksmiseks, kuid kostja hageja

nõudele vastanud ei ole (digitoimiktoimik dokument nr 6 lisad 15-19). Kohtule esitatud

tõenditest nähtub, et hageja on kostja poole pöördumisel edastanud reisijate nimed,

konkreetse lennu andmed ning hageja arvelduskonto andmed. Määruse artikkel 2 punkti g

kohaselt on broneering tõsiasi, et reisijal on pilet või muu tõend, mis tõendab, et

lennuettevõtja või reisikorraldaja on broneeringut tunnustanud ja selle registreerinud.

Nimetatud määrusest ei tulene hageja kohustust esitada lennuettevõtjale kompensatsiooni

nõude õigust tõendavaid dokumente. Kohtu hinnangul on alusetu kostja väide, et viimasel

puudub informatsioon reisijate andmete kohta, mis on vajalikud väljamaksete tegemiseks.

Kohus nõustub ka hageja seisukohaga, et kostja seisukoht on vastuolus riigipiiriseaduse

(edaspidi RiPS) § 97 lg-ga 1, mille järgi vedaja (sh kostja), kes toimetab Eestist lahkuvaid

reisijaid, edastab PPA-le lennureisija broneeringuinfo andmed. Vastavalt RiPS § 97 lg 1 ja

politsei ja piirivalveseaduse § 252 lg 3 kohaselt on broneeringuinfo andmeteks muuhulgas

reisidokumendi, broneeringu, lennu ja reisijatega seotud andmed. Seega omab kostja

lennuettevõtjana informatsiooni enda reisijate andmete kohta, mis on vajalikud hüvitise

maksmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja on kostjale esitanud kõik nõuet

kinnitavad dokumendid.

15. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hüvitise nõue

kogusummas 3 200 eurot on põhjendatud ning kuulub kostjalt hageja kasuks välja

mõistmisele.

16. Järgmisena analüüsib kohus hageja viivisenõuet. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi

(viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise

määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 näeb

ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju

hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Käesoleval juhul nõuab hageja sissenõutavaks muutunud viivist hüvitise summalt

3 200 eurot alates kostjale hüvitise tasumise nõude esitamisele järgnevast päevast perioodil

06.10.2018-28.10.2018 23 päeva eest 12,10 eurot, 09.10.2018-28.10.2018 20 päeva eest 1,75

eurot ja 13.10.2018-28.10.2018 16 päeva eest 1,40. Seega on hageja sissenõutavaks

6(7)

muutunud viivisenõue kokku 15,25 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud, kuna kostja

ei ole hageja ees kohustust täitnud.

17. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis, mis ei olnud hagi esitamise

seisuga veel sissenõutavaks muutunud, st alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisele järgnevast päevast 29.10.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Kohus on seisukohal, et edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult

põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt, s.o 3 200 eurolt alates 29.10.2018 kuni põhinõude tasumiseni,

kuid mitte üle põhinõude summa.

18. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 120 eurot. Vastavalt VÕS §

113¹ kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kostjalt

sissenõudmiskulude väljamõistmine, kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist ning kostja

ei ole kohtueelselt hageja kolme nõuet täitnud.

19. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus

3 200 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 15,25 eurot, võla sissenõudmiskulud 120

eurot ja viivised põhinõudelt alates 29.10.2018 kuni põhinõude täieliku tasumiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte üle põhinõude summa.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

21. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-

le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav

rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud.

22. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust

esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-

115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire.

7(7)

Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

menetluskuludeks riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 1 400 eurot, millele lisandub

käibemaks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja teinud järgmisi

toiminguid: suhtlemine kliendiga 1,5 tundi, kliendi esitatud materjalide analüüsimine 1,5

tundi, hagiavalduse koostamine 6 tundi, kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha

koostamine 0,5 tundi, hageja lõplike seisukohtade koostamine 0,5 tundi. Kokku 10 tundi, mis

teeb maksumuseks 1 400 eurot millele lisandub käibemaks. Hagejale on osutatud

õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot, s.o koos käibemaksuga 168 eurot tunnis. Flagito OÜ

on käibemaksukohustuslane alates 28.11.2018.

23. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 325 eurot on põhjendatud

ja vajalik menetluskulu ning kuulub vastaspoole poolt hüvitamisele. Hageja lepingulise

esindaja kulude osas leiab kohus, et see on põhjendatud järgmises ulatuses. Hagiavalduse

koostamisele ja suhtlemisele kliendiga arvestab kohus kokku 6 tundi (1,5 tundi kliendiga

suhtlemine ja 4,5 tundi hagiavalduse koostamine). Tegemist ei ole keerulise vaidlusega ning

kohtule hageja poolt hagiavalduse lisadena esitatud kohtulahenditest nähtuvalt tegeleb hageja

esindaja mitmete samaliigiliste vaidlustega ning hagejal ei kulu nimetatud hagi koostamisele

6 tundi, vaid ta saab hakkama kohtu hinnangul 4,5 tunniga. Kohus leiab, et kliendi esitatud

materjalide analüüs ei ole põhjendatud 1,5 tunni osas. Nimetatud toiming on hõlmatud

hagiavalduse koostamise ja kliendiga suhtlemisega. Kohus juba märkis ka eelnevalt, et

hageja esindaja tegeleb mitmete samaliigiliste vaidlustega. Kohus leiab, et ülejäänud

toimingud kostja seisukohaga tutvumine ja hageja seisukoha koostamine 0,5 tundi, hageja

lõplike seisukohtade koostamine 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalikud toimingud. Seega loeb

kohus põhjendatuks ja avajalikeks toiminguteks kokku 7 tundi.

24. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Hagejale osutatud

õigusabi tunnitasu määr oli 140 eurot tunnis (lisandub km). Kohus leiab, et nimetatud

tunnitasumäär on vaidluse sisu ja asjaolusid arvestades liiga kõrge. Käesolev vaidlus ei ole

õiguslikult keeruline ning hageja esindaja tegeleb mitmete sarnaste vaidlustega. Kohus leiab,

et käesoleval juhul ei saa pidada põhjendatuks tunnitasu, mis ületab kohtupraktikas

tunnustatud tavapärast advokaadi tunnitasu 120 eurot/tund (lisandub km).

25. Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks hagimenetluses 840

eurot (7x120) + km 168 eurot, kokku 1 008 eurot. Flagito OÜ on käibemaksukohustuslane

alates 28.11.2018. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks

suuruseks kokku 1 333 eurot (sh riigilõiv 325 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 008 eurot),

mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastavasisulise

taotluse esitanud.

27. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik