3-18-1700/25 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number 3-18-1700

Haldusasi R. N. kaebus Maksu- ja Tolliameti 26.07.2018 vastutusotsuse

nr 13-7/00829-2-14 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R. N., esindaja vandeadvokaat Gerly Kask

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aiki Meister

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 24.04.2019

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. N. kaebus osaliselt.

2. Tühistada Maksu- ja Tolliameti 26.07.2018 vastutusotsus nr 13-7/00829-2-14 osas, milles

vastutusotsusega kohustati R. N.-e tasuma intressi summas 16 402,96 eurot. Ülejäänud osas jätta

kaebus rahuldamata.

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt R N. kasuks välja menetluskulud summas 1233,57 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.06.2019.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vastutusotsuse põhjenduste kohaselt põhjustas OÜ Green Shipping (likvideerimisel) (edaspidi

OÜ Green Shipping) maksuvõla osaliselt R. N. (kaebaja) poolt juhitud äriühing Flamestor

OÜ (kustutatud) (edaspidi Flamestor OÜ). Flamestor OÜ-le määrati maksuotsusega täiendavalt

tasumisele maksukohustused summas 38 022,62 eurot, millest 24.07.2018 seisuga on tasumata 37

901,14 eurot. Vastavalt maksukohustuselt on arvestatud intress summas 28 022,85 eurot. Äriühingu

suhtes koostati kaks maksuotsust. Pärast 03.12.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/032101-9 väljastamist

Flamestor OÜ-le ühines Flamestor OÜ äriühinguga Mere Tööjõud Tallinn OÜ (kustutatud)

(edaspidi Mere Tööjõud Tallinn OÜ). Mere Tööjõud Tallinn OÜ-d kohustati 14.01.2016

maksuotsusega nr 12.2-3/030873-17 tasuma Flamestor OÜ poolt põhjustatud maksukohustused.

Mere Tööjõud Tallinn OÜ ühines 29.05.2017 äriühinguga Rainy Day Venture OÜ (kustutatud), kes

omakorda ühines 20.06.2017 äriühinguga OÜ Verones (kustutatud). OÜ Verones (kustutatud)

2(12)

ühines 12.12.2017 äriühinguga OÜ Green Shipping. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Green Shipping

Flamestor OÜ õigusjärglane ning Flamestor OÜ maksuvõlg on läinud üle OÜ-le Green Shipping.

2. 22.12.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku OÜ Green Shipping pankrotiavalduse

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksu- ja Tolliamet (MTA või vastustaja)

esitas 02.01.2018 kohtule taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks,

mille

kohus

29.01.2018

määrusega

rahuldas

ning

keelas

ajutisel

pankrotihalduril

kustutamisavalduse esitamise ilma MTA nõusolekuta enne 6 kuu möödumist. Eeltoodust

tulenevalt puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara arvel ning maksuhalduril

on alus vastutusotsuse koostamiseks.

3. 26.07.2018 vastutusotsusega nr 13-7/00829-2-14 kohustas MTA kaebajat tasuma OÜ Green

Shipping maksuvõlg 65 923,99 eurot, sh põhivõlg 37 901,14 eurot ja intress 28 022,85 eurot.

Vastutusotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

3.1

Kaebaja juhatuse liikmeks oleku ajal on Flamestor OÜ perioodil jaanuar kuni aprill

2014 ja november kuni detsember 2014 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni

ja

töötuskindlustuse

maksete

deklaratsioonides

(TSD)

ja

käibedeklaratsioonides (KMD) esitatud valeandmeid. Äriühing ei soetanud ega saanud

tööjõurenditeenust äriühingutelt RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ ja

Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ. Väidetavad renditöötajad olid tegelikult

Flamestor OÜ enda töötajad. Samuti ei soetanud Flamestor OÜ Tarvikurent Estonia OÜ-lt

nõustamise teenust. Flamestor OÜ-l puudus õigus nimetatud äriühingute arvete alusel

kajastada Flamestor OÜ sisendkäibemaksu arvestuses käibemaksu. Kuna Flamestor OÜ ei

soetanud ega saanud tööjõu rendi teenust ning TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ

ja Velum Service OÜ töötajad olid tegelikult Flamestor OÜ töötajad, oli kaebaja äriühingu

juhatuse liikmena kohustatud töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt deklareerima, kinni

pidama ja tasuma tööjõumaksud. Kaebaja kandis Flamestor OÜ juhatuse liikmena RWT

Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ ja Velum Service OÜ poolt

väljastatud tööjõurendi arvete alusel rohkem raha kui kulus tegelikkuses töötajate

töötasudele. Sellest tulenevalt luges MTA osa rahast ettevõtlusega mitteseotud kuluks.

Samuti luges MTA ettevõtlusega mitteseotud kuluks Tarvikurent Estonia OÜ-le kantud raha.

Juhatuse liikmena oli kaebajal kohustus deklareerida deklaratsioonidel TSD ettevõtlusega

mitteseotud kulu ja tasuda sellelt tulumaks. Eeltoodust tulenevalt rikkus kaebaja MKS § 8 lg

1 sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava tulumaksuseadusest

(TuMS),

sotsiaalmaksuseadusest

(SMS),

töötuskindlustusseadusest

(TkindlS)

ja

kogumispensionide

seadusest

(KoPS)

ja

käibemaksuseadusest

(KMS)

tulenev

deklareerimiskohustus.

3.2

Põhiliseks rahaliseks kohustuseks on maksukorralduse seaduse (MKS) § 105 lõikest

1 tulenev tasumiskohustus. Kaebaja jättis Flamestor OÜ juhatuse liikmena tasumata

maksustamisperioodide jaanuar kuni aprill 2014 ning november kuni detsember 2014

tööjõumaksud,

tulu-

ja

käibemaksu,

mis

määrati

maksuotsustega

tasumisele.

Maksuotsustega tasumisele määratud maksukohustustest on seisuga 24.07.2018 tasumata 37

901,14 eurot. Maksukohustuse tasumise varasem tähtaeg saabus 10.02.2014. Samuti on

tasumata maksukohustuselt arvestatud intress. Seega rikkus kaebaja kohustust korraldada

tähtaegselt ja täielikult esindatava tasumiskohustuse põhisumma ja intressi tasumiskohustus.

3.3

Kaebaja rikkus tahtlikult äriühingu maksukohustusi VÕS § 104 lg 5 mõistes. Kaebaja

oli Flamestor OÜ juhatuse liige perioodil 05.06.2008 kuni 21.12.2015 ning osanik perioodil

3(12)

21.02.2008 kuni 21.12.2015. Kaebaja allkirjastas ja esitas 2013 ja 2014. a äriühingu

majandusaasta aruandeid ning allkirjastas väidetavad tööjõurendi teenuse lepingud. Kaebaja

oli kontrolliperioodil aktiivne juhatuse liige. Kaebaja tegevus Flamestor OÜ juhatuse

liikmena oli teadlik ja eesmärgipärane, suunatud maksueelise saamisele ning isiklikust

vastutusest vabanemisele. Kaebaja ei esitanud Flamestor OÜ kontrollimenetluse käigus

ühtegi usaldusväärset tõendit, mis oleks viidanud rendisuhte olemasolule RWT

Investeeringud OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ-ga ja Velum Service OÜ-

ga. Töötajad on oma ütlustes välistanud töötamise nimetatud äriühingutes. Faktilised

töölepingud olid Baltic Tööjõud OÜ-ga. Töötasud maksti RWT Investeeringute OÜ ja

Capital Tranfer Estonia OÜ pangakontode kaudu, kuid Flamestor OÜ rahalistest vahenditest.

Kaebaja lubas juhatuse liikmena arvestada sisendkäibemaksu arvete alusel, mis tegelikkuses

ei vastanud nõuetele. Võltsarvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses saab olla vaid

tahtlik tegu. Näilike tööjõurendisuhetega püüdis kaebaja teadlikult vähendada Flamestor OÜ

maksukohustust ning saada maksueelist. Baltic Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ

deklareerisid töötasu väljamakseid Flamestor OÜ töötajatele, kuid ei ole väljamaksetelt

makse maksnud. Tegemist on varatute ja reaalset majandustegevust mitteomavate

äriühingutega.

3.4

Kaebaja süülise tegevuse ja Flamestor OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene

põhjuslik seos. Kui kaebaja ei oleks juhatuse liikmena rikkunud deklareerimis- ja

tasumiskohustust ning oleks esitanud õigete andmetega maksudeklaratsioonid, ei oleks

maksuotsustega määratud maksukohustust tekkinud. Rikkumise puudumisel oleks olnud

välditav maksuvõla ja intressivõla tekkimine, mille sissenõudmine on muutunud võimatuks.

Kuna vastutusmenetluses tuvastati, et kaebaja rikkus tahtlikult juhatuse liikmel lasuvaid

kohustusi, rakendub vastutusotsuse väljastamisel MKS § 98 lg 1 sätestatud viieaastane

maksusumma määramise tähtaeg. Varaseim vastutusotsusega sissnõutav maksukohustus

pärineb perioodist jaanuar 2014 ning varaseima maksusumma määramise tähtaeg saabub

10.02.2019, st maksusumma määramise viieaastane tähtaeg ei ole möödunud.

4. Kaebaja esitas 29.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 26.07.2018 vastutusotsuse

tühistamiseks.

5. Kohus võttis 12.09.2018 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist. Vastutusotsus ei ole seaduslik ja põhjendatud,

nõude esitamise eeldused puuduvad, nõude üleminek ja ulatus ei ole tõendatud ning nõue on

aegunud. 6.1 MKS § 31 lg 3 p-d 6 tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel ei

ole maksuvõla eest vastutavale isikule tehtud MKS § 96 alusel vastutusotsust, siis on

maksukohustuse täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb tunnistada lootusetuks ja maha kanda.

22.12.2017 kohtumäärusega lõpetas kohus OÜ Green Shipping pankrotiavalduse menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja 29.01.2018 määrusega rahuldas kohus MTA taotluse

ja keelas pankrotihalduril kustutamisavalduse esitamise ilma MTA nõusolekuta enne 6 kuu

möödumist. 22.12.2017 menetluse lõpetamise määrus jõustus 09.01.2018. PankrS § 29 lg 8 kohaselt

saab pikendada kustutamise tähtaega kuni kuue kuuni alates menetluse lõpetamise määruse

jõustumisest. Pankrotihaldur esitas taotluse registrist kustutamiseks 22.12.2017, st äriühing tuli

registrist kustutada hiljemalt 20.07.2018. Kuna OÜ Green Shipping kustutamiskande eeldused olid

4(12)

seisuga 20.07.2018 täidetud, siis on registrikanne äriühingu kohta aegõige, st äriühingu registris olek

peale 20.07.2018 on ebaõige. Vastutusotsus on koostatud 26.07.2018, st 6 päeva peale äriühingu

lõppemist. Kaebaja loobus viidatud vastuväitest kohtuistungil.

6.2

Alternatiivselt eeltoodud käsitlusele leiab kaebaja, et MKS § 96 lg 5 mõttes peab

äriühing, kus võlg asub, olema sama, milles isik on olnud juhatuse liige. Ühinemisel tekkiv

õigusjärglus ei muuda isikuid üheks. MKS § 40 alusel tekkiv juhatuse liikme solidaarne

vastutus äriühingu maksuvõla eest on olemuslikult aksessoorne ja kehtib konkreetse

äriühingu suhtes. 14.01.2016 maksuotsuses on tuvastatud et maksukohustus summas 16

540,47 asus Mere Tööjõud OÜ-s, kus kaebaja ei ole kunagi olnud juhatuse liige. ÄS § 403

lg 2 tähenduses ei saa maksuhaldur viia kustutatud äriühingu maksuarvestusse sisse

korrigeerimisi. Maksukohustused tuleb sellisel juhul maksuotsusega tuvastada. Ajal, mil

Flamestor OÜ maksukohustus tuvastati, oli ettevõte kustutatud. Kuna maksuarvestuse

muudatusi ei ole vähemalt 14.01.2016 maksuotsuse alusel viidud sisse Flamestor OÜ

maksudeklaratsioonidesse, siis tekkinud maksukohustus ei oma mõju kustutatud äriühingule

ega tema juhatuse liikmele. Maksuhalduril puudub seega alus nõuda Mere Tööjõud Tallinn

OÜ maksuvõlga kaebajalt, sest kaebaja ei ole olnud selle juhatuse liige. Vastutusotsus on

igal juhul õigusvastane 16 540,47 euro ulatuses.

6.3

Vastutusotsusega nõutava maksuvõla ulatus on tõendamata ja ei põhine õiguslikul

alusel: a) vastutusotsuses on motiveerimata, kuidas kaebaja jättis juhatuse liikmena tasumata

maksukohustused, mis määrati maksuotsustega tasumisele. Asjaoludest nähtuvalt on ilmne,

et maksuotsustega määratud maksusummad muutusid sissenõutavaks ajal, mil kaebaja ei

olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige; b) arvestades, et ühinemisel maksukohustus läheb

üle ühendavale ühingule, peaks maksukohustus olema läinud üle neli korda. Vastutusotsuses

puuduvad täpsemad asjaolud, mis võimaldaksid vastavat maksukohustuse üleminekut ja

laekumisi ühinemise järgselt äriühingute põhiselt kontrollida. Maksuhalduril tuleb tõendada

maksuvõla olemasolu kõigi ahelas osalenud äriühingute maksuarvestuses; c) kaebaja ei saa

juhatuse liikme kohustusi intressi tasumisel rikkuda perioodil 21.12.2015-30.01.2018.

Nimetatud perioodil arvestatud intress moodustab vastutusotsuse lisa 1 kohaselt 16 402,96

eurot. Kaebaja oli juhatuse liige kuni 21.12.2015; d) maksuvõla sissenõudmine kaebajalt on

aegunud. Vastutusotsuse tegemise 3-aastane periood möödus 10.02.2017. Juhatuse liikme

süü tahtluse vormis on vastutusotsuses motiveerimata.

6.4

Maksuotsustega määratud maksukohustuste suurus on vaieldav. 03.12.2015

maksuotsuses ja 14.01.2016 maksuotsuses tuvastatud asjaolude ja järeldustega kaebaja ei

nõustu. Maksuhalduri seisukoht, et Flamestor OÜ ei ole kontrollitaval perioodil tööjõurendi

teenust

saanud

põhineb

kaudsetele

asjaoludele

antud

subjektiivsel

hinnangul.

Rendiettevõtete käitumine suhtes maksuhalduriga ei ole etteheidetav Flamestor OÜ-le.

Maksumenetluses ei tuvastatud, et Flamestor OÜ pidi olema teadlik asjaoludest, et Baltic

Tööjõud OÜ ja Simetra Tööjõud OÜ ei omanud registervara ega pangakontot ega esitanud

maksuhaldurile teavet ega dokumente. Renditöötajate küsitlemisel ei rakendanud

maksuhaldur uurimisprintsiipi objektiivselt. Flamestor OÜ tööjõu rentimisega seotud kulud

kataksid arvestuslikult ka töötajatele tasutud kulud koos maksudega. Seega kulude

seisukohalt ei saanud kaebaja mingit eelist. Kaebaja ei nõustu ka tulumaksu arvestamise

metoodikaga. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete suuruse arvestamisel ei ole

maksuhaldur arvestanud väljamaksetes sisalduva maksukohustusega. Maksuhaldur ei ole

põhjendanud ja tõendanud, et Flamestor OÜ teadis, et tööjõumaksud tegelikult

maksuhaldurile ei laeku. Kaebaja soetas Tarvikurent Estonia OÜ arve alusel ettevõtluseks

5(12)

vajalikku konsultatsiooniteavet. Kaebaja ei nõustu tulumaksu arvestamise metoodikaga,

kuna ei ole arvestatud väljamaksetes sisalduva maksukohustusega. 6.5 Kaebaja süü tahtluse

vormis on motiveerimata. See, et kaebaja juhitud äriühing arvas alusetult maha

sisendkäibemaksu ja oleks pidanud deklareerima tööjõumaksud, ei tähenda, et kaebaja

tegutses tahtluse vormis.

MTA seisukoht

7. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

7.1 Kaebajalt nõutakse OÜ Green Shipping kui Flamestor OÜ õigusjärglaselt maksuvõla

tasumist summas 65 923,99 eurot. Kõik vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud.

OÜ Green Shipping omab kehtivat maksuvõlga, mis ei ole kustutatud ja mis ei ole

aegunud. Kaebajalt nõutakse maksuvõlast selle osa tasumist, mis on OÜ-le Green

Shipping

üle

tulnud

Flamestor

OÜ-lt.

Flamestor

OÜ

maksuvõlg

tekkis

maksustamisperioodidel jaanuar-aprill 2014 ja november-detsember 2014. Kaebaja oli

Flamestor OÜ juhatuse liige 05.06.2008 kuni 21.12.2015, seega maksuvõla tekkimise

ajal. Maksusumma aegumistähtaeg ei ole möödunud, kuna tegemist on tahtliku maksude

tasumisest kõrvalehoidumisega. OÜ Green Shipping maksuvõla sissenõudmine on

nurjunud, kuna tema pankrotimenetlus lõppes 22.12.2017 raugemise tõttu. Vastutusotsus

on tehtud ajal, mil OÜ Green Shipping oli õigusvõimeline äriühing.

7.2 Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et OÜ Green Shipping maksuvõlg ei ole kehtiv. Äriühing

on ka praegusel ajal registrisse kantud, st tegemist on õigusvõimelise äriühinguga. OÜ

Green Shipping õigusvõime seisukohast ei oma tähtsust, mis ajast alates oli ajutisel

pankrotihalduril võimalik taotleda äriühingu registrist kustutamist. Oluline on, et

vastutusotsuse tegemise ajal oli tegemist õigusvõimelise äriühinguga.

7.3 Flamestor OÜ ja Mere Tööjõud Tallinn OÜ ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud.

Äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-st 4 ja MKS §-st 35 tuleneb, et äriühingute ühinemise korral

on tegemist õigusjärglusega, mis hõlmab ka ühendatava äriühingu maksukohustust.

Ühinemine toob kaasa ka sellise maksukohustuse ülemineku, mis oli tekkinud enne

ühinemist, kuid tuvastatakse maksuotsusega pärast ühinemist. MKS § 32 kohaselt tekib

maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslase poolt on tähtpäevaks tasumata jäetud

maksusumma ja intress. Seega tekib maksuvõlg ajal, mil on esitatud ebaõigete

andmetega maksudeklaratsioon, mitte ajal, mil maksuhaldur ebaõigete andmete

esitamise maksuotsusega tagantjärele tuvastab.

7.4 Maksuvõla kujunemist on selgitatud vastutusotsuse tabelis 1, vastutusotsuse lisades 1 ja

16. Intressinõue on toodud vastutusotsuse lisas 5. Äriühingute ühinemiste jada käigus ei ole ühendavad

äriühingud Flamestor OÜ maksuvõlga tasunud. Intressivõlg on olemuslikult seotud põhivõlaga, s.t

kui põhivõlga ei oleks, poleks tekkinud ka intressi tasumise kohustust. Kuna kaebaja tahtliku

tegevuse tulemusena tekkis põhivõlg, tekkis ka intressivõlg kaebaja tahtliku tegevuse tulemusena.

7.5 Vastutusotsuses

on

maksuhaldur

tuvastanud,

et

kaebaja

on

rikkunud

deklareerimiskohustust (vastutusotsuse p 2.1.1), tasumiskohustust (vastutusotsuse p

2.1.2) ning intressi tasumise kohustust (vastutusotsuse p 2.1.3). Vastutusotsuse p-s 2.2

on maksuhaldur tuvastanud kaebaja süü vormi ja vastutusotsuse p-s 2.4 põhjusliku seose

kaebaja teo ja õigusvastase tagajärje saabumise vahel. 7.6 Vastustaja nõustub, et

kaebajal on õigus vaielda maksuotsusega tuvastatud asjaolude üle ka vastutusotsust

6(12)

vaidlustades, kuid kaebaja ei ole esitanud usutavat versiooni tehingute tegelike asjaolude

kohta, ega lisadokumente ja tõendeid, mida maksumenetluses ei esitatud. Seega jääb

vastustaja seisukoha juurde, et kaebaja on maksueelise saamise eesmärgil kajastanud

tahtlikult oma maksudeklaratsioonides toimumata tehinguid. Seda kinnitavad ka

lahendid haldusasjades 3-161263, 3-16-301, 3-15-1586.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud.

9. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab OÜ Green Shipping maksuvõla eest.

Seoses nimetatud väitega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas Flamestor OÜ maksuvõlg, mis on

tekkinud ajal, mil kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige, on läbi erinevate äriühingute

ühinemiste läinud üle äriühingule OÜ Green Shipping. Lisaks eeltoodule on vaidlus selles, kas

kaebaja saab vastutada intressivõla eest perioodil, mil ta ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse

liige (21.12.2015 kuni 30.01.2018).

10. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning

täieliku täitmise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest

hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur maksuvõla

sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu

kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13 p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja § 96 lg-

st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c)

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus).

MKS § 96 lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning

maksuvõla sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg

(MKS § 98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha

vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud

sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on

maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema

tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse

vastutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).

11. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Green Shipping vara

arvel puudub võimalus. Vastutusotsuse p-st 1 tulenevalt lõpetas kohus 22.12.2017

kohtumäärusega võlgnik OÜ Green Shipping pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu ning 02.01.2018 esitas vastustaja kohtule taotluse võlgniku

äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks, mille kohus 29.01.2018 määrusega tsiviilasjas

2-17-16269 rahuldas. Äriregistri andmetest tulenevalt oli äriühing vastutusotsuse tegemise

seisuga (26.07.2018) registris, st tema õigusvõime ei olnud lõppenud (kustutamiskanne on tehtud

05.12.2018). Kaebaja loobus menetluses vastuväitest, mille kohaselt on OÜ Green Shipping

kustutamine pärast kuue kuu pikkuse tähtaja möödumist õigusvastane. Seega puudub vaidlus

küsimuses, et OÜ Green Shipping oli vastutusotsuse tegemisel õigusvõimeline äriühing.

7(12)

12. Vastutusotsuse punktist 2.1 tulenevalt esines maksuvõlg vastutusotsuse tegemise aja seisuga.

Kaebaja leiab, et maksuvõla sissenõudmise eeldused ei ole täidetud 14.01.2016 maksuotsusega

nõutavat maksuvõlga puudutavas osas, kuna kaebajalt ei saa nõuda maksuvõlga, mis on määratud

Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le 14.01.2016 maksuotsusega. Kohus kaebaja käsitlusega ei nõustu.

12.1 Vaidlustatud vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt OÜ Green Shipping, kui Flamestor OÜ

õigusjärglase maksuvõla tasumist osas, milles maksuvõlg on 24.07.2018 seisuga tasumata.

Vastutusotsuse punktis 3 toodud tabeli 1 kohaselt on maksuvõlga arvestatud perioodi eest jaanuar

2014 kuni detsember 2014 ning põhivõla suurus on 37 901,14 eurot. Maksukohustuse suurus on

tuvastatud Flamestor OÜ-le 03.12.2015 koostatud maksuotsusega, millega kohustati Flamestor

OÜ-d tasuma maksusumma 21 482,15 eurot (maksustamisperiood jaanuar kuni aprill 2014) ja

Mere Tööjõud Tallinn OÜ-le 14.01.2016 koostatud maksuotsusega, millega kohustati äriühingut

tasuma Flamestor OÜ poolt tekitatud maksukohustused summas 16 540,47 eurot

(maksustamisperiood november kuni detsember 2014). Vastutusotsuse punktist 2.1 tulenevalt on

03.12.2015 maksuotsusega määratud summast 24.07.2018 seisuga tasumata 21 360,67 eurot.

MKS §-st 32 tulenevalt tekib maksuvõlg ajal, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima

ja täitma seadusest tulenevad maksukohustused. Maksukohustus tekib vahetult seaduse alusel ning

maksukohustuse täitmise tähtpäev tuleneb üldjuhul vahetult seadusest. Kohtupraktikas on leitud, et

maksuotsusega tuvastatakse, et maksukohustuslane on deklareerinud ja täitnud oma

maksukohustused seadusest tulenevast suurusest väiksemas ulatuses ning maksuotsusega ühtlasi

kohustatakse haldusakti adressaati täitma oma maksukohustus seadusest tulenevas suuruses. Ka siis,

kui tasumisele kuuluv maksusumma on määratud maksuotsusega, on tasumisele kuuluv maksuvõlg

tekkinud sellest hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest

tuleneva maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10 p 16). Maksuhaldur määras

03.12.2015

maksuotsusega

ja

14.01.2016

maksuotsusega

tasumisele

Flamestor

OÜ

maksukohustused, mis olid tekkinud perioodidel jaanuar kuni aprill 2014 ja november kuni

detsember 2014. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse liige kuni 21.12.2015, st kuni Flamestor OÜ

ühinemiseni Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga. Maksuotsustest tulenevalt on tegemist Flamestor OÜ

majandustegevuse tulemusel tekkinud maksukohustustega, mitte Mere Tööjõud Tallinn OÜ

majandustegevusest tekkinud maksukohustustega. Seega on õigusliku tähenduseta asjaolu, et

14.01.2016 maksuotsus tehti ajal, mil kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige ning

toimunud oli ühinemine Mere Tööjõud Tallinn OÜ-ga. Oluline on, et tegemist oli Flamestor OÜ

maksukohustusega.

12.2 Õige ei ole kaebaja väide, mille kohaselt peab MKS § 96 lg 5 mõistes olema äriühing, kus

maksuvõlg asub sama, milles isik on juhatuse liige. MKS § 96 lg 1 tähenduses võib teha

vastutusotsuse isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. Seega saab sätte tähenduses teha vastutusotsuse isikule, kes vastutab konkreetse

maksukohustuste täitmise eest. Säte ei näe ette juhatuse liikme vastutuse lõppemist olukorras, kus

maksukohustus läheb üle õigusjärglasele. Seega ei lõpe õigusjärgluse korral ka vastutusotsuse

tegemise õigus õiguseellase juhatuse liikme suhtes. ÄS § 391 lõikest 4 ja MKS §-st 35 tulenevalt on

ühinemise puhul tegemist õigusjärglusega, mille käigus läheb ühendavale ühingule üle ka

ühendatava ühingu maksukohustus, mis on tekkinud enne ühinemist. Nagu kohus eelpool leidis, siis

ei oma seejuures õiguslikku tähendust asjaolu, et maksukohustuse kohta tehakse maksuotsus pärast

ühinemist. Kuna võimalik on õigusjärglus, siis ei pea MKS § 96 lõike 5 mõttes olema äriühing, kus

maksuvõlg asub sama, milles isik on juhatuse liige. Praegusel juhul on Flamestor OÜ maksuvõlad

OÜ-sse Green Shipping üle läinud mitmete ühinemiste kaudu, mis on välja toodud vastutusotsuse

punktis 1 ja mida kohus siinjuures üle ei korda. Flamestor OÜ ja Mere Tööjõud Tallinn OÜ

8(12)

ühinemine kanti registrisse 21.12.2015, mis tähendab, et ühinemine toimus pärast 03.12.2015

maksuotsuse tegemist Flamestor OÜ-le. Seega läks nimetatud otsusest tulenev maksukohustus üle

õigusjärglasele. Kuna enne ühinemist oli MTA alustanud Flamestor OÜ suhtes kontrollimenetlust

maksustamisperioodi november-detsember 2014 osas ning koostanud 17.11.2015 ka kontrollakti,

milles tuvastas Flamestor maksukohustuse tekkimise enne ühinemist, ei oma tähendust, et

14.01.2016 maksuotsus tehti peale ühinemist ja OÜ-le Mere Tööjõud Tallinn. Nimetatust tulenevalt

on õigusliku tähenduseta asjaolu, et kaebaja ei ole kunagi olnud Mere Tööjõud Tallinn OÜ juhatuse

liige. Seega saab kaebajalt nõuda ka Flamestor OÜ maksuvõlga, mis on tuvastatud Mere Tööjõud

Tallinn OÜ suhtes 14.01.2016 tehtud maksuotsusega. Maksuvõlg on läbi erinevate ühinemiste

läinud üle OÜ-le Green Shipping.

13. Kaebaja on vaidlustanud ka vastutusotsusega kaebajalt nõutava maksuvõla suuruse, kuna

leiab esiteks, et maksusummad muutusid sissenõutavaks ajal, mil kaebaja ei olnud enam

Flamestor OÜ juhatuse liige ning teiseks, et vastutusotsuses puuduvad täpsemad asjaolud ja

andmed, mis võimaldaksid vastavalt maksukohustuse üleminekut ja võimalikke laekumisi

kontrollida.

13.1

Kohus märkis käesoleva otsuse punktis 12.1, et ka siis, kui tasumisele kuuluv

maksusumma on määratud maksuotsusega, on tasumisele kuuluv maksuvõlg tekkinud

hetkest, mil maksukohustuslane oleks pidanud deklareerima ja täitma seadusest tuleneva

maksukohustuse (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-48-10 p 16). Seega ei muutu maksuvõlg

sissenõutavaks mitte maksuotsuse tegemise hetkest, vaid ajal, mil maksukohustuslase poolt

on maksukohustus tähtpäevaks tasumata. Vastav arvestus on toodud vastutusotsuse punkti 3

tabelis 1. Viimane nimetatud tabelis kajastatud kohustus muutus sissenõutavaks 20.01.2015.

Seega ei ole ükski kohustus muutunud sissenõutavaks peale 21.12.2015, st peale seda, kui

toimus Flamestor OÜ ühinemine ja kaebaja ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige.

Vastutusotsuse punktis 2 on põhjalikult kirjeldatud kaebaja tegevust Flamestor OÜ

juhtimisel ning tema tegevuse seost maksuvõla tekkimisega. Kooskõlas HKMS § 165 lg-ga

2 nõustub kohus vastutusotsuses toodud argumentidega ega korda neid siinjuures üle.

Seega on asjakohatud kaebaja etteheited, mille kohaselt on maksuhaldur jätnud motiveerimata,

kuidas kaebaja jättis juhatuse liikmena tasumata maksukohustused.

13.2

Vastutusotsuse järgi on maksuotsustega tasumisele määratud maksukohustusest

seisuga 24.07.2018 tasumata 37 901,14 eurot. Vastustaja esitas koos oma 21.01.2019

kirjaliku vastusega kohtule Flamestor OÜ, Mere Tööjõud Tallinn OÜ, Rainy Day Venture

OÜ ja OÜ Verones saldopäringud. Flamestor OÜ 21.12.2015 seisuga esitatud saldopäringult

nähtub maksukohustus samas suuruses, nagu seda on kajastatud 03.12.2015 maksuotsuses

(vahe 1 sent on ilmselt tekkinud ümardamiste tulemusel). Võrreldes viidatud saldopäringul

kajastatud andmeid vastutusotsuse punkti 3 tabelis 1 toodud andmetega nähtub, et

vastutusotsusega ei ole nõutud kogumispensioni makseid maksustamisperioodil 01.2014 (38

eurot) ja töötuskindlustusmakseid maksustamisperioodil 01.2014 (summa 88,56 eurot).

Samas

nähtub

vastutusotsusest,

et

nõutakse

töötuskindlustusmaksu

tasumist

maksustamisperioodi eest 01.2014 summas 5,98 eurot (tasumise tähtaeg

10.02.2014). Seega on viidatud arvestuste võrdluse põhjal tuvastatav maksuvõla 37 901,14 eurot

kujunemine. Mere Tööjõud Tallinn OÜ saldopäring kajastab nii Flamestor OÜ maksuotsuses juba

kajastatud võlgnevusi kui ka 14.01.2016 maksuotsusega tuvastatud maksukohustusi. Lisandunud on

ka intress. Seega on viidatud saldopäringute võrdluse põhjal tuvastatav, et vahepealsel ajal

laekumisi ei toimunud, kuivõrd vastupidisel juhul kajastuksid need saldopäringul. Seega ei oma

tähendust asjaolu, et saldopäring kannab kuupäeva 25.02.2016. Järgnev Rainy Day Venture OÜ

9(12)

saldopäring kajastab perioodi osas 01.2014 kuni 12.2014 samu andmeid, mida kajastas Mere

Tööjõud Tallinn OÜ saldopäring. Maksuhaldur selgitas kohtuistungil, et osas, milles saldopäring

kajastab nõuded, mis on tekkinud peale 12.2014 ei oma need asjas puutumust. Viidatud osas ei nõuta

kohustuste täitmist kaebajalt ka vastutusotsusega, mistõttu on väide kohtu jaoks aru saadav. Verones

OÜ ja OÜ Green Shipping saldopäringult (MTA 12.09.18 vastuse lisa 1) on nähtav, kuidas on

Flamestor OÜ maksuvõlgnevust kajastatud igal järgneval saldopäringul. Kuivõrd konkreetsete

nõuete saldo ei ole muutunud, siis on selle põhjal üheselt järeldatav, et laekumisi ei ole toimunud.

Eeltoodust tulenevalt ei vasta tõele kaebaja väide, mille kohaselt on maksuhalduri poolt tõendamata

maksuvõla olemasolu kõigi ahelas osalenud äriühingute maksuarvestustes. Seega on ühtlasi

tuvastatud, et OÜ-le Green Shipping on läinud üle Flamestor OÜ poolt täitmata maksukohustus,

mille täitmist nõutakse kaebajalt.

14. Vastutusotsust vaidlustades on kaebaja vaielnud vastu ka maksuotsustega tuvastatud

asjaoludele. Kohus leiab, et 03.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsustes on tuvastatud Flamestor OÜ

maksukohustus õigesti. Kohus nõustub viidatud maksuotsustes, 03.11.2015 ja 17.11.2015

kontrollaktides ning 26.07.2018 vastutusotsuses toodud seisukohtadega ega korda neid siinjuures

üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja väidetele märgib kohus järgmist.

14.1

Iseenesest on õige kaebaja väide, mille kohaselt ei saa kaebajale ette heita tema

tehingupartnerite käitumist tehingute dokumenteerimisel, maksukohustuste täitmisel ja

maksuhalduriga suhtlemisel. Maksuhaldur ei ole aga oma järeldusi rajanud üksnes kaebaja

väidetavate tehingupartneritega seotud asjaoludele, vaid on hinnanud tehingupartneritega

seotud asjaolusid koosmõjus teiste asjas esitatud tõenditega. Mõlema maksuotsuse puhul on

maksuhaldur seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebaja ei ole oma väidetavatelt

tehingupartneritelt RWT Investeeringute OÜ, TREK Tööjõurent OÜ, Nocturne Grupp OÜ

ja Velum Service OÜ-lt tööjõurendi teenust ostnud ning Tarvikurent Estonia OÜ-lt

nõustamisteenust saanud. Kõigi viidatud tehingute puhul on teiseks osapooleks Flamestor

OÜ, kes on esitanud menetluses tõendeid, mida maksuhaldur on hinnanud. Maksuhaldur on

03.11.2015 kontrollakti punktis 1.1.2.1 ja 17.11.2015 kontrollakti punktis 1.1.2.1 põhjalikult

analüüsinud maksumenetluses esitatud ja kogutud tõendeid ning toonud välja tõendite vahel

esinevad vastuolud ning jõudnud õigele järeldusele, mille kohaselt ei ole Flamestor OÜ

tööjõurenditeenust ja nõustamise teenust saanud ning tegemist on fiktiivsete tööjõurendi

lepingute ja arvetega. Kohus nõustub kontrollaktides toodud põhjendustega ja ei korda neid.

Seonduvalt Tarvikurent Estonia OÜ arvega märgib maksuhaldur 03.11.2015 kontrollakti

punktis 1.2.2.2 põhjendatult, et Flamestor OÜ ei esitanud maksuhaldurile ühtegi tõendit, mis

kinnitaks tehingu toimumist ja tehingu sisu. Selliseid tõendeid ei esitanud kaebaja ka

vastutusotsuse vaidlustamisel. Seejuures on alusetud ja sisuliselt põhjendamata kaebaja

väited,

mille

kohaselt

on

maksuhaldur

rikkunud

renditöötajate

küsitlemisel

uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on esitanud töötajatele küsimusi, mis olid seondunud nende

võimaliku töö/rendisuhtega, mida tuleb pidada asjakohasteks küsimusteks (vt nt MTA

12.10.2018 vastuse lisad 25 ja 26). Töötajad on maksuhalduri küsimustele vastanud ning

asjaolu, et ütlused ei ole alati kaebaja jaoks soodsad, ei tähenda, et maksuhaldur ei oleks

töötajate küsitlemisel olnud objektiivne. Töötajad M. A. ja K. L. on üheselt kinnitanud, et

nende ülemuseks oli kaebaja ka peale seda, kui nende ametlikuks tööandjaks ei olnud enam

Flamestor OÜ. Eeltoodut kokku võttes on maksuhaldur 03.12.2015 maksuotsuse p-s 2.2.2

ja 14.01.2016 maksuotsuse p-s 2.3.1 ning vastutusotsuse p-des 2.2.2 ja 2.2.3 põhjendatult

asunud seisukohale, et kaebaja ei ole tegelikkuses tööjõurendi ja nõustamise teenuseid

saanud, tegemist on fiktiivsete arvetega. Väidetavad renditöötajad olid kaebaja enda

töötajad. Kuna arved ei vastanud nõuetele, siis puudus Flamestor OÜ-l ühtlasi fiktiivsete

10(12)

arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus (KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1).

Praeguseks hetkeks on asjaolu, et kaebaja väidetavad tehingupartnerid Baltic Tööjõud OÜ,

Simetra Tööjõud OÜ, Tarvikurent Estonia OÜ ja RWT Investeeringute OÜ ei osutanud

tegelikkuses teenuseid, tegemist oli majandustegevust mitte omavate äriühingutega ning

väljastasid üksnes võltsarveid tuvastatud näiteks haldusasjades nr 3-16-1802, 3-16-1263, 3-

16-301 ja 3-15-1586.

14.2

Maksuhaldur ei ole vastutusmenetluses kaebajale ega maksumenetlustes OÜ-le

Flamestor heitnud eraldi ette, et kaebaja jättis kontrollimata Baltic Tööjõud OÜ pangakonto

ja registervara olemasolu. Maksuhalduri etteheiteks on, et tehingute asjaolusid arvestades ei

ole usutav, et kaebaja ei oleks tehingute fiktiivsusest teadlik olnud. Kohus nõustub

maksuhalduriga. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei teadnud, et tööjõurendi ja

nõustamisteenusega seotud arved ei vasta tegelikkusele. Kaebaja oli Flamestor OÜ juhatuse

liige ning tehingute tegemine ning töötajate ümber vormistamine ning fiktiivsete arvete

alusel rahaliste vahendite organiseerimine töötajatele palkade maksmiseks RWT

Investeeringute OÜ, Capital Transfer OÜ ja Velum Service OÜ pangakontode kaudu sai

toimuda üksnes tema teadmisel. Kaebaja pidi Flamestor OÜ juhatuse liikmena omama

ülevaadet sellest, kellele ja mille eest tasuti. Seega ei oleks tehingute ahelad saanud toimuda

ilma kaebaja kaasabi ja teadmiseta.

14.3

Asjasse puutumatu on kaebaja väide, mille kohaselt kataksid Flamestor OÜ poolt

tasutud maksed arvestuslikult töötajatele tasutud kulud koos maksudega. Kaebaja väidete

kohaselt sisaldab renditeenusega seotud väljamakse kõiki makse töötasudelt. Esiteks ei nähtu

Flamestor OÜ poolt sõlmitud lepingutest sellist kokkulepet. Tööjõurendilepingute (vt nt

MTA 12.10.2018 vastuse lisad 20 ja 21) p 5.2 kohaselt lisandub tasule käibemaks, kuid mitte

tööjõumakse. Seega tuleb tõlgendada ka lepingute lisades 1 toodud kokkulepet, mille

kohaselt „Tunnitasu sisaldab kõiki makse“ selliselt, et tunnitasule lisandub käibemaks.

Teiseks kuna tööjõurenditeenust ei ole soetatud, siis ei ole väide ühtlasi asjakohane. Puudub

vaidlus, et fiktiivsete arvete alusel teostatud maksed on suuremad, kui need summad, mis on

kulutatud töötajatele töötasude välja maksmiseks. Puuduvad aga tõendid, mis kinnitaksid

tehingute toimumist ning asjaolu, et kaebaja tahteks oli maksta renditööjõu kasutamise eest

selliselt, et kaetud oleksid ka tööjõu kasutamisega seotud maksud. Selline kokkulepe ei ole

taolistele õigussuhtele iseloomulik. Olukorras, kus üks isik sõlmib teise isikuga tööjõurendi

teenuse lepingu, lepivad pooled kokku tasus teenuse eest. Tööjõumaksude tasumise kohustus

on rendile andjal, mitte renditööjõu kasutajal, mistõttu ei mõjuta õigussuhe tööjõu kasutaja

tulumaksu tasumise kohustust. Olukorras, kus tehingud oleksid toimunud, ei oleks Flamestor

OÜ pidanud kandma tööjõumaksude tasumise kohustust ning tegemist oleks ettevõtlusega

seotud kuludega. Praegusel juhul see nii ei ole. Arved olid vormistatud vaid selleks, et jätta

mulje tööjõurendist, kuigi sisuliselt tööjõu rentimist ei toimunud. Sellest tulenevalt on

maksuhaldur põhjendatult lugenud fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamakseid

ettevõtlusega mitteseotuks (TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 p 3). Maksuhaldur ei ole seejuures

lugenud ettevõtlusega mitteseotud kuluks kogu fiktiivsete arvete alusel tehtud väljamaksete

summat (40 542,79 + 37 734 eurot), vaid on arvestanud väljamaksetest maha summa

(9383,20+4691,6 eurot), mille osas on tuvastatud, et see jõudis kokkuvõttes Flamestor OÜ

töötajateni töötasu väljamaksetena (vastutusotsuse maksuotsuse p-d 2.2.2 ja

2.2.3). Ülejäänud osas puudub aga alus hinnata väljamakseid ettevõtlusega seotuks, kuivõrd

Flamestor OÜ ega kaebaja ei ole tõendanud teenuse saamist.

11(12)

15. Kaebaja on esitanud kaebuses väite, mille kohaselt ei saa kaebaja rikkuda MKS § 8 lg 1

kohaselt juhatuse liikme kohustusi intresside tasumisel perioodil 21.12.2015-30.01.2018, ehk ajal,

mil ta ei olnud enam juhatuse liige. Kaebaja leiab, et sellest tulenevalt on põhjendamatu

intressinõue nimetatud perioodi eest summas 16 402,96 eurot. Kohus leiab, et kaebaja seisukoht

on õige.

MKS § 8 lg 1 sätestab, et seaduslik esindaja on kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse

seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku

täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 näeb ette, et kui

seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab

ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohtupraktikas on leitud,

et MKS §-des 38-42 reguleeritud kolmanda isiku vastutuse tekkimise aluseid ei saa tõlgendada

laiendavalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.11.2018 otsus nr 3-17-2112 p 7). Samuti on

kohtupraktikas leitud, et tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi arvestamise ja tasumise

kohustus on iseenesest küll maksuvõlaga automaatselt ja vältimatult kaasnev kõrvalkohustus MKS

§ 31 lg 1 p 5 ja § 115 lg 1 mõttes, kuid ka selle kohustuse osas tuleb eraldiseisvalt hinnata, kas

esinevad MKS § 8 lg-s 1 ja § 40 lg-s 1 sätestatud vastutusotsuse alused ning seadusjärgse esindaja

vastutus intressivõla eest saab järgneda vaid juhul, kui ta on jätnud intressi tasumise kohustuse

tähtaegse ja täieliku täitmise süüliselt korraldamata. Isikul ei ole reeglina võimalik korraldada

maksuvõlalt arvestatava intressi tasumise kohustuse täitmist maksukohustuslase vara arvel, kui tal

puudub volitus maksukohustuslast esindada ja käsutada tema vara, mistõttu ei saa tal olla ka vastavat

kohustust, mille rikkumisele võiks järgneda solidaarvastutus tekkiva maksuvõla eest. Maksuhaldur

ei ole praeguses asjas väitnud, et kaebaja oleks ka peale Flamestor OÜ ühinemist 21.12.2014

jätkanud faktiliselt juhatuse liikme kohustuste täitmist MKS § 8 lg 1 tähenduses. Seda ei kinnitanud

kaebaja ka kohtuistungil. Seega ei saa kaebaja vastutus tuleneda ka MKS § 40 lg-st

11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei saa vastutada intressikohustuse täitmist perioodil,

mil ta ei olnud enam Flamestor OÜ juhatuse liige, st perioodil 22.12.2015 kuni 30.01.2018. Kaebaja

oli juhatuse liige kuni 21.12.2015. Vastutusotsuse lisaks 16 oleva tabeli kohaselt on intress perioodi

eest kuni 21.12.2015 11 619,89 eurot. Seega saab kaebajalt vastutusotsusega nõutav

intressikohustuse suurus olla 11 619,89 eurot. Seega kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, milles

kaebajalt nõutakse intressikohustuse täitmist (28 022,85-11 619,89) 16 402,96 euro ulatuses.

Seega on kaebaja vastutuskohustuse suurus 49 521,03 eurot (37 901,14+11 619,89).

16. Lisaks maksuvõla tekkimise põhjuste vaidlustamisele leiab kaebaja, et maksuhaldur on

tuvastanud kaebaja süü ebaõigesti. Kaebaja leiab, et juhatuse liikme süü vorm tahtluse vormis on

vastutusotsuses täielikult motiveerimata. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

16.1

MKS § 40 lg 1 kohaselt vastutab seaduslik esindaja juhul, kui ta rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega.

Vaidlusaluses vastutusotsuses (p 2.2) on maksuhaldur kajastanud ja tuvastanud kaebaja süü vormi

tahtluse näol (VÕS § 104 lg 5). Vastutusotsuse punktis 2.1.1 ja punktis 2.1.2 on maksuhaldur asunud

seisukohale, et kaebaja on rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustust jättes tagamata Flamestor

OÜ MKS-ist ja maksuseadustest tuleneva deklareerimis- ja tasumiskohustuse täitmise. Samuti on

kaebaja jätnud tagamata MKS § 8 lg-st 1 tuleneva rahalise kõrvalkohustuse (intressi arvestamise ja

12(12)

tasumise kohustuse). Äriühingu juhatus peab tagama maksudeklaratsioonides õigete andmete

esitamise ning äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõue oleks võimalik reaalselt täita.

16.2

Maksuhaldur on vastutusotsuse punktides 2.2.1 kuni 2.2.3 põhjalikult analüüsinud

kaebaja tegevusega seotud üldisi asjaolusid ning toonud välja kaebaja tegevuse Flamestor

OÜ juhatuse liikmena asjaomaste maksustamisperioodide lõikes. Maksuhaldur on seejuures

põhjendanud oma seisukohta, miks tegutses kaebaja fiktiivsete tehingute tegemisel ning

maksude deklareerimata ja tasumata jätmisel teadlikult ning tööandja vahetumine toimus

maksueelise saamise eesmärgil. Kaebaja soovis küll suurendada töötajate töötasu, kuid

vältida sellega kaasnevat maksukohustust läbi tegelikkusele mittevastavate rendisuhete

loomise. Samuti lubas kaebaja äriühingu juhatuse liikmena arvestada sisendkäibemaksu

arvete alusel, mis tegelikkuses ei vastanud nõuetele. Kohus nõustub, et sellisel viisil

äriühingu juhtimine, so vale ettekujutuse loomine maksukohustuse vähendamise eesmärgil

ning võltsarvete kajastamine äriühingu maksuarvestuses saab olla üksnes tahtlik tegu.

Kaebaja ei ole ka väitnud, et talle ette heidetavate tehingute tegemine toimus kaebaja

teadmata ning et tal puudus juurdepääs ettevõtte arvelduskontole ja dokumentidele. Seega

on maksuhaldur õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub 5-aastane aegumistähtaeg.

17. Kohus leiab, et asjas on ka tuvastatud, et kaebaja poolse rikkumise ja Flamestor OÜ

maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos, sest ilma kaebajale etteheidetava tegevuseta ei oleks

saanud tekkida olukorda, kus äriühingule oleks tehtud maksuotsus. Kaebaja rikkumiste puudumisel

oleks olnud välditav maksuvõla tekkimine kogusummas 37 901,14 eurot, mille sissenõudmine

Flamestor OÜ-lt on muutunud võimatuks. Seega esineb kaebaja poolsete rikkumiste ja Flamestor

OÜ maksuvõla vahel põhjuslik seos. Kui kaebaja tegevuse tulemusel ei oleks tekkinud maksuvõlga,

oleks olnud välditav ka intress.

18. Kokkuvõttes kuulub vastutusotsus tühistamisele osas, milles kaebajalt nõutakse

intressikohustuse täitmist (28 022,85-11 619,89) 16 402,96 euro ulatuses Kohus rahuldab selles osas

kaebuse ja tühistab vastutusotsuse osaliselt. Seega on kaebaja vastutuskohustuse suurus 49 521,03

eurot (37 901,14+11 619,89), millises osas jääb kaebus rahuldamata.

MENETLUSKULUD

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS §

108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu summas 765 ja kandnud

kulutusi õigusabile summas 3979,50 eurot. Arvestades töötunni hinda 125 eurot tund, millele

lisandub käibemaks, on õigusabi osutatud 31,83 tunni ulatuses. Esindajakulude kandmise kohustus

(HKMS § 109 lg 1) on nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 1). Arvestades asja mahukust ja

keerukust ning menetluse käiku peab kohus menetluskulusid vajalikeks ja põhjendatuteks.

Arvestades, et vaidlusaluse vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma maksukohustus summas 65

923,99 eurot ning sellest on tühistatud maksu määramine 16 402,96 euro ulatuses, s.o ligikaudu 26%

ulatuses, tuleb kaebaja kasuks välja mõista menetluskulu (765+3979,50 x 26%) 1233,57 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

Osaliselt ühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 8.11.2019 kohtuotsusega.