2-19-500/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019, Narva Tsiviilasja number 2-19-500 Tsiviilasi S A hagi E E vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S A (IK XXX; elukoht: XXX Kostja: E E (IK XXX; elukoht: XXX) Asja läbivaatamine 07.05.2019 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Lahutada S A (IK XXX) ja E E (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 07.05.2007 Ida- Viru Maavalitsuse poolt (kanne nr 146).

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva linna kantseleisse (epost narvalv@narva.ee).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud S A esitas Viru Maakohtule 11.01.2019 E E vastu hagi, milles palub lahutada poolte abielu.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 07.05.2007 Ida-Viru Maavalitsuse poolt. Pooled elavad eririikides, s.o hageja elab Eestis, kostja Venemaal. Poolte abielulised suhted lõppesid enam kui 10 aastat tagasi. Poolte kooselu taastamine ei ole enam võimalik. Pooltel ei ole ühiseid lapsi ega ühisvara. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kuivõrd kostja elab Venemaa ja ta ei ole seetõttu võimeline Eestisse kohtusse tulema, kuulas kohus kostja ära 07.05.2019 toimunud kohtuistungil telefoni teel. Kostja kinnitas, et on nõus lahutusega ja ei soovinud leppimisaega.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud kostja ära telefoni teel ning hageja kohtuistungil ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 07.05.2007, seda tõendab Eesti Perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõend nr. 115-2019/123. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt võib kohus anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Toimiku materjalidest ja hageja poolt antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Pooled elavad eraldi. Kohus leiab, et lähtuvalt poolte soovist ei ole asjakohane anda pooltele leppimisaega. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, poolte kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada.

Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jätab kohus seega poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik