3-18-1521/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1521

Haldusasi

X.X. kaebus SA Innove 18.06.2018 otsuse nr 1.1-5/82

„Matemaatika riigieksami mittesooritatuks lugemine“ ning

Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite ja ühtsete

põhikooli lõpueksamite apellatsioonikomisjoni 30.06.2018

otsuse nr 10010 tühistamiseks ning SA Innove kohustamiseks

korraldada kaebaja riigieksamitöö hindamine

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

Vastustaja I – SA Innove, esindaja Meelis Maiste

Vastustaja II – Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja

Indrek Kilk

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 10.06.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine

menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(13)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi õpilane X.X. sooritas 25.05.2018 kitsa kursuse

matemaatika riigieksami. SA Innove 18.06.2018 otsusega nr 1.1-5/82 loeti haridus- ja

teadusministri 15.12.2015 määruse nr 54 „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi

lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja

säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja

riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“ (määrus nr 54) § 37 lg 14 alusel X.X.

poolt matemaatika kitsa kursuse riigieksam mittesooritatuks ja märgiti selle tulemuseks 0

punkti.

Otsuse põhjenduste kohaselt on hindajate kinnitusel seisnenud eksamireeglite rikkumine X.X.

puhul kolmanda ülesande lahendamisel, kus kõrvalise abi kasutamine või võimaldamine on

tuvastatav. Samuti on küsitavusi kaheteistkümnenda ülesande lahenduses.

2. X.X. esitas 20.06.2018 Haridus- ja Teadusministeeriumile vaide, milles palus SA Innove

18.06.2018 otsus nr 1.1-5/82 tühistada. Haridus- ja Teadusministeeriumi riigieksamite ja

ühtsete põhikooli lõpueksamite apellatsioonikomisjoni 30.06.2018 otsusega nr 10010 jäeti

vaie rahuldamata ning riigieksami tulemus muutmata.

Vaideotsuse põhjenduste kohaselt vaatasid vaidemenetlusse kaasatud eksperdid üle kogu

eksamitöö, st kontrollisid üle nii eksaminandi kui ka hindajate töö ning võrdlesid kõikide

tühistamisotsuses toodud kahtlusaluste eksaminandide töid ning kokkuvõttes kinnitasid SA

Innove 18.06.2018 otsuses nr 1.1-5/82 toodud põhjendusi ning leidsid täiendavalt, et

mahakirjutamisele või kõrvalise abi kasutamisele viitavad ka ülesannete nr 5, 8 ja 10

lahendustes esinevad spetsiifilised vead. Apellatsioonikomisjon leidis, et eksamitöö hindamisel

on mahakirjutamine mahakirjutamisel osalenud eksaminandide töös esinevate vigade põhjal

õigesti tuvastatud ja sellest tulenevalt on töö hindamine 0 punktiga põhjendatud ja kooskõlas

määruse nr 54 § 37 lg-ga 14.

3. X.X. esitas 30.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 22.08.2018

määrusega menetlusse SA Innove 18.06.2018 otsuse nr 1.1-5/82 ja Haridus- ja

Teadusministeeriumi riigieksamite ja ühtsete põhikooli lõpueksamite apellatsioonikomisjoni

(apellatsioonikomisjon) 30.06.2018 otsuse nr 10010 tühistamise nõuetes ning SA Innove

kohustamise nõudes korraldada kaebaja riigieksamitöö hindamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. X.X. kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 14.11.2018) on alljärgnevad.

1) Asja keskseks õiguslikuks küsimuseks on see, kuidas tõlgendada määruse nr 54 § 37 lg-t 14.

Seadusega ega määrusega nr 54 ei ole pandud õpilasele kohustust tagada, et teised õpilased ei

saaks eksami ajal tema eksamitöö pealt maha kirjutada. Erinevalt määruse nr 54 § 33 lg 1 p-st 1,

ei ole sama määruse § 37 lg 14 kohaselt eksamitöö mittesooritatuks hindamise aluseks

mahakirjutamisele kaasaaitamine. Selleks, et hinnata konkreetse eksaminandi riigieksamitöö 0

punktiga, peab eksamit läbiviiv haldusorgan haldusmenetluses tõendama, et eksaminand on

kasutanud eksamitöö kirjutamisel kõrvalist abi või kirjutanud eksamitöö maha ning välistama

võimaluse, et eksaminadi töö pealt kirjutati maha. Vastustajad on ebaõigesti asunud

seisukohale, et eksamitöö hindamise käigus avastatud mahakirjutamise juhtumil ei ole vaja

tuvastada, kas eksaminandid kirjutasid üksteise pealt maha, ega seda, kes eksaminandidest teise

eksamitöö pealt maha kirjutas.

3(13)

2) Määruse nr 54 § 37 lg 14 teisest lausest nähtub, et eksamitööde hindamise käigus tekkinud

sama lõike esimeses lauses nimetatud asjaoludel põhinev kahtlus on üksnes ajend

haldusmenetluse alustamiseks, mitte alus hinnata riigieksamitöö 0 punktiga. Selleks, et hinnata

kaebaja riigieksamitöö 0 punktiga, pidi vastustaja vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS)

§-le 6 tõendama, et kaebaja kasutas kõrvalist abi või kirjutas eksamitöö maha. Vastustaja on

piirdunud sellega, et on tõendanud eksamitööde vahel esinevaid sarnasusi. Nimetatud

sarnasused annavad küll alust kahtluseks, et eksamitöö koostamisel võis mõni eksaminand

kirjutada teise eksamitöö pealt maha, kuid ei tõenda, kes eksaminandidest maha kirjutas.

Asjaolu, et haldusorgan ei ole suutnud koguda asja sisulise lahendamise seisukohalt olulist

tõendit, ei anna alust teha otsust pelgalt kahtluse alusel. Haldusmenetluse käigus püüdis

vastustaja survestada kaebajat andma ütlusi selle kohta, et teised eksaminandid kirjutasid tema

töö pealt maha, kuid kaebaja keeldus valeütlusi teiste kohta andmast. Teiste eksaminandide jutu

järgi survestati neid samuti andma ütlusi üksteise ja kaebaja vastu. Järelikult haldusmenetluse

käigus püüdis vastustaja tõendada, kes eksaminandidest kasutas kõrvalist abi või kirjutas maha,

kuid see ei õnnestunud. Vastustajad on sätte laiendava tõlgendamise kaudu püüdnud lahendada

probleemi, mis seisneb võimetuses tõendada haldusmenetluses tähtsust omavaid asjaolusid.

3) Eksami ajal mahakirjutamise fakt ja viis on tõendatud üksnes SA Innove enda poolt

koostatud memoga. Eksamil üksteise abistamise fakti tunnistavad üldsõnaliselt ka Y.Y. ja Z.Z.

Samas on SA Innove enda koostatud memo ja kaaseksaminandide selgitus vastuolus sõltumatu

vaatleja Sirje Rohtoja ja kooli direktori antud selgitustega. Vaidlustatud haldusakti

põhjendusest neid asjaolusid ei nähtu, neid fakte ei ole kaebajale teatavaks tehtud ning SA

Innove ei ole põhjendanud, miks ta peab enda koostatud memo usaldusväärsemaks tõendiks

kooli direktori ja sõltumatu vaatleja antud vastupidistest selgitustest. 15.06.2018 toimunud

vestlusel üritasid SA Innove esindajad mõjutada õpilasi andma enda vastu ütlusi ning Y.Y. ja

Z.Z. võisid sellele psüühilisele mõjutamisele järgi anda. Seetõttu ei saa tugeva psüühilise surve

tingimustes kaaseksaminandide poolt antud selgitust pidada usaldusväärseks tõendiks. Memo

ei ole tõend, kuna kajastab selle koostaja subjektiivset hinnangut, mitte tegelikult tuvastatud

asjaolusid. Ükski tõend ei kinnita, et kaebaja oleks maha kirjutanud. Eksami korraldamine oli

eksamineerijate ülesanne. Ainuüksi asjaolu põhjal, et kaebaja töö pealt võidi maha kirjutada, ei

saa lugeda, et kaebaja on eksamitöö maha kirjutanud või seda võimaldanud.

4) Vastustajad ei ole vaidlustatud haldusaktis ega vaideotsuses võrrelnud erinevaid eksamitöid

ning seetõttu on täielikult tõendamata, et võimalikud sarnased lahendused ja vead on

süsteemsed. Samuti ei ole kaebaja nõus vastustajate seisukohtadega, nagu oleks vigade järgi

võimalik järeldada, et vastus on teise õpilase eksamitöölt maha kirjutatud. Enamus vastustajate

poolt väljatoodud vigu on selgitatavad eksamiolukorrast tingitud halvast käekirjast ja

tähelepanu hajumisest.

5) Juhul, kui kohus nõustub vastustajate poolt määruse nr 54 § 37 lg-le 14 antud tõlgendusega,

leiab kaebaja, et vastav norm on vastuolus põhiseadusega (PS) ja tuleb jätta kohaldamata.

Selline säte rikub seadusliku aluse põhimõtet. Määrus nr 54 on antud põhikooli- ja

gümnaasiumiseaduse (PGS) § 30 lg 2, § 31 lg 2 ja § 34 lg 3 alusel. Lõpueksami hindamise

tingimuste ja korra osaks võib olla küll eksamitingimusi oluliselt rikkunud eksaminandi

kõrvaldamine (nt määruse nr 54 § 33 lg 10), aga eksamikorra järgimisest ja vastuste sisulisest

õigsusest täiesti eraldiseisva hindamise aluse – sarnastel vigadel põhinev kahtluse –

kehtestamine jääb väljapoole volituse piire. Eksamitöö hindamine mittesooritatuks

eksaminandi poolt, kes ei ole rikkunud riigieksami läbiviimise korda ning kelle vastused

üldjoones väljendavad õppekavas määratud teadmiste omandamist, on niivõrd ulatuslik

põhiõiguste riive, et peaks olema selgelt sätestatud seaduses. Seega on määruse nr 54 § 37

4(13)

lg 14 andmisel ületatud volitusnormi piire ning reguleeritud põhiõiguse olulist piirangut, mis

on vastuolus PS § 3 lg-st 1 tuleneva seaduse reservatsiooni põhimõttega.

6) PGS-s ega määruses nr 54 ei ole selgelt ja üheselt määratletud, millised tegevused on eksami

ajal keelatud (v.a määruse nr 54 § 33 lg-s 5 sätestatud keeld võtta kaasa mittevajalikke esemeid),

vaid see on üksnes määruse nr 54 § 33 lg-s 10 ja § 37 lg-s 14 sätestatud eksamilt kõrvaldamise

või eksamitöö mittesooritatuks hindamise tingimuste kaudu tuletatav. Sealhulgas on vastustajad

tõlgendanud § 37 lg 14 eeldusi laiendavalt, hõlmates ka üheski sättes nimetamata

„mahakirjutamise võimaldamise“ (st kohustuse aktiivselt takistada mahakirjutamist). Selline

selgusetus on vastuolus PS § 13 lg-st 2 tuleneva õigusselguse põhimõttega.

7) Määruse nr 54 § 37 lg 14 (nii nagu seda tõlgendavad vastustajad) alusel riigieksamitöö

hindamine 0 punktiga riivab ülemääraselt kaebaja põhiõigusi hariduse omandamisele (PS § 37),

eriala, tegevusala ja töökoha valikule (PS § 29) ning aule ja heale nimel (PS § 17). Hinnates

matemaatika riigieksamitöö 0 punktiga, ei ole kaebajal võimalik asuda ülikooli omandama enda

valitud eriala. Kaebaja riigieksamitöö 0 punktiga hinnates anti hinnang kaebaja teadmistele ja

aususele, st käsitleti kaebajat petturina või rumalana. Eelkirjeldatud tagajärjed on ülemäärased

olukorras, kus esineb pelgalt kahtlus, et mõni eksaminandidest võis eksamitöö koostamisel

kasutada kõrvalist abi või kirjutada maha, aga ei ole tõendatud konkreetse eksaminandi poolt

eksamireeglite rikkumist. Seda eriti olukorras, kus eksamitöö ilma selle kahtluseta oleks

hinnatud positiivsele tulemusele. Kui määruse nr 54 § 37 lg-t 14 on võimalik tõlgendada

selliselt, et see annab aluse hinnata eksamitööd ausalt kirjutanud eksaminandi eksamitööd 0

punktiga üksnes põhjusel, et eksamit korraldanud asutus ja kool ei ole enda kohustusi

nõuetekohaselt täitnud (sh teinud võimalikuks eksamitöö mahakirjutamise või vähemalt sellise

kahtluse tekkimise), siis on see isiku põhiõigusi ülemäära piirav. Sellisel juhul ei sõltu

eksaminandi riigieksami tulemus tema enda teadmistest, vaid pelgalt eksamit korraldava

asutuse ja kooli hooletusest. Vaidlusalust õigusnormi on võimalik tõlgendada selliselt, et see

on kooskõlas põhiseadusega, st nõuab konkreetse isiku poolt kõrvalise abi või eksamitöö

mahakirjutamise fakti tuvastamist, ning sellist tõlgendust tuleks eelistada.

8) Kaebaja jääb ka muude vaides ja vastuses Haridus- ja Teadusministeeriumile toodud

seisukohtade juurde. Haldusmenetluse käigus rikkus vastustaja kaebaja õigust olla ärakuulatud.

Kaebajale ei antud võimalust oma arvutuskäiku selgitada, vaid teda survestati andma valeütlusi

teiste eksaminandide suhtes ning tunnistama üles eksamitöö mahakirjutamist või selle

võimaldamist. Kui ärakuulamine oleks toimunud õiguspäraselt, siis oleks kaebaja ka ülesannete

nr 5 ja 12 lahenduse osas saanud anda piisavaid selgitusi ja kahtlus käekirja mitmeti loetavuse

osas oleks saanud kõrvaldatud.

5. SA Innove palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Kuna kitsa kursuse matemaatika riigieksamitööde hindamise käigus tekkis kaebaja töö suhtes

kahtlus mahakirjutamises või kõrvalise abi kasutamises, küsis SA Innove 11.06.2018 e-posti

teel kaebajalt selle kohta selgitust. Kaebaja esitas omapoolse selgituse sama päeva õhtuks.

Eksaminandide ja SA Innove esindajate vahel 15.06.2018 toimunud kohtumistel sooviti saada

eksaminandidelt selgitusi eksamil juhtunu kohta ning võimaldati eksaminandidel selgitada

hindamise käigus välja tulnud probleemsete ülesannete lahendamise loogikat ja seda, kuidas

eksaminandid sellistele tulemustele jõudsid. Kaebaja ei soovinud kohtumisel selgitada

probleemsete ülesannete lahenduskäike ning jäi oma esialgsete seisukohtade juurde, et tema

poolt ei toimunud eksamireeglite rikkumist ning tema ei kirjutanud maha ega aidanud ka

kellelgi oma töö pealt maha kirjutada. Kaks kaebaja klassikaaslast tunnistasid SA Innovega

toimunud kohtumisel, et sellel ajal, kui matemaatika eksami järelevaataja tegeles kõrvaliste

asjadega, kasutasid nad klassikaaslaste abi ja kirjutasid maha ülesannete lahendusi.

5(13)

2) Määruse nr 54 § 37 lg-s 14 sätestatud kõrvalise abi kasutamise ja maha kirjutamise tähendusest

aru saamiseks on see määruses näitlikustatult lahti kirjutatud, jättes võimaluse ka teistsuguseid

olukordi sinna lisada. Seega, kui hindamise käigus on kindlaks tehtud, et eksamitöödes esinevad

eksaminandidel ülesande lahendamisel ühesugused vead või ülejäänud vastuse loogikaga

mittehaakuvad õiged või valed lisandused, siis on määruse kohaselt alus hinnata eksamitööd 0

punktiga. Asjaolu, et eri eksaminandide töödes esinevad ülejäänud vastuse loogikaga

mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused, on juba hindamise käigus kindlaks tehtud.

Haldusmenetluse raames saab koguda ja tuvastada täiendavaid faktilisi asjaolusid, mis aitaksid

selgitada eksamil toimunut.

3) Määruse nr 54 § 37 lg 14 esimese lause kohaselt ei oma tähtsust mahakirjutamisele

kaasaaitamise fakt, vaid asjaolu, kas eri eksamitöödes esinevad sättes nimetatud asjaolud.

Hindaja saab kõrvalise abi kasutamist ja mahakirjutamist hinnata eri eksaminandide töödes

süstemaatiliselt esinevate ühesuguste vigade ja/või paranduste, identselt sõnastatud pikemate

vabavormiliste vastuste, ülejäänud vastuste loogikaga mittehaakuvate ühesuguste õigete või

valede lisanduste kaudu. Kui hindamise käigus tuvastatakse määruse nr 54 § 37 lg-s 14 nimetatud

olukord, siis viiakse läbi haldusmenetlus asjaolude selgitamiseks. Kui ei esine asjaolusid, mis

näitaksid, et mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist ei esinenud, tuleb hinnata töö 0

punktiga.

4) Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et eksamitööd sooritades toimus kõrvalise abi

kasutamine või mahakirjutamine. Kaks eksaminandi on tunnistanud, et eksami sooritamise ajal

toimus ülesannete lahenduste mahakirjutamine ja kuna ülesande nr 3 lahenduskäik oli kõigil

neljal eksaminandil identne, siis on tõendatud, et kõik kitsa eksami sooritajad rikkusid

eksamikorda. Kindlaks on tehtud ka see, et kaebaja mustandi pealt ei saanud kaaseksaminandid

ülesande nr 3 lahendust maha kirjutada, kuna vastavat lahendust ei olnud seal. Kuna kaebaja ei

väitnud, et tema töö pealt maha kirjutati, siis selgitab eksamitöödes esinevaid ühesuguseid

vastuseid see, et kaebaja kirjutas ise kaaseksaminandi pealt maha. Samuti on kaebaja ülesande

nr 12 lahenduskäigul kasutanud kõrvalist abi. Seda tõestavad järgmised asjaolud, mis ei ole

ülejäänud vastuse loogikaga kooskõlas: a) kaebaja teeb joonise, milles kasutab tähti A, B, C ja

O, kuid oma ülesande lahenduses kirjutab tähe D, mida joonisel ei ole kasutatud. Seega kasutas

ta kellegi teise lahendust või kellegi abi, kes kasutas O tähe asemel D tähte (nt r = AD = BD = l

∙ sin



). Otsitud on kaebaja väide, et tegemist on O tähega ja see on mitmeti mõistetav. Ülesandes

nr 9 kasutab kaebaja samuti tähte O, kuid seal ei ole sarnasust ülesandes nr 12 tehtud tähega.

Samuti on kaebaja kasutanud O tähte nii enne kui ka peale küsitava tehte kirjutamist ja seal on

O täht selge; b) kaebaja kasutab lahenduses sümboleid r, h, S, mis on kirjeldamata, st need

tähistused puuduvad jooniselt ja/või puuduvad nende sümbolite kohta sõnalised selgitused.

Kaebaja kasutab ruumala arvutamisel järgmist seost:  =





 sin2



 ∙ ∠cos



, mille

eelviimases ja viimases teguris on põhimõttelised vead (peaks olema:  =





 sin2



 ∙

cos



). Vigadest hoolimata tuleb aga õige vastus, mis kaebaja kirjutise põhjal tulla ei saa.

Nimetatud vead on väga iseloomulikud mahakirjutamisele (ei ole hästi näha ja puudub arusaam

kirjutatust). SA Innove on nõus ka apellatsioonikomisjoni otsuses ekspertide poolt välja toodud

täiendavate tähelepanekutega, mis puudutavad ülesandeid nr 5, 8 ja 10.

5) Haldusmenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja seisukoht, et sarnased ja ebatavalised

lahenduskäigud võivad olla põhjustatud sellest, et õpetaja on klassi selliselt õpetanud. Eeltoodu

välistas Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi matemaatikaõpetaja ise ning seda väidet ei

kinnita ka see, et kaebaja ja teiste eksaminandide eksamitöö ülesande nr 3 lahenduskäik on omane

6. klassi tasemele. Õpetaja ei ole kaebajat põhikoolis õpetanud. Seega on põhjendamatu kaebaja

6(13)

väide, et neli õpilast, kes on õppinud gümnaasiumis matemaatikat, teevad kõik sarnase

ebatraditsioonilise lahenduskäigu, mis ei ole gümnaasiumi astmele omane.

6) SA Innove on võimaldanud kaebajale oma seisukohti ja vastuväiteid avaldada kirjalikult ja

suuliselt. Lisaks sai kaebaja selgitada oma seisukohti vaidemenetluses, kus kaebaja selgitas nii

SA Innove otsuses toodud kui ka vaidemenetluse käigus selgunud asjaolusid ning sai kõikidele

välja toodud situatsioonidele anda oma selgituse ja esitada vastuväiteid.

6. Haridus- ja Teadusministeerium palub jätta kaebus rahuldamata.

1) Määruse nr 54 § 37 lg 14 sätestab eksamitöö 0-punktiga hindamise juhul, kui hindamisel

tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine. Eksamitöö hindamisel ei saa

üldjuhul tuvastada enam neid asjaolusid, mida sai tuvastada riigieksamikomisjon riigieksami

läbiviimise ajal. Seetõttu jäävad arusaamatuks kaebaja viited määruse nr 54 § 33 lg 10 p-le 1

ning kaasaaitamise tuvastamisele. Määruse nr 54 § 37 lg 14 näeb ette mitteammendava loetelu

olukordadest, mille tuvastamisel eeldatakse kõrvalise abi kasutamist või mahakirjutamist.

Seejuures ei nõua eeltoodud säte kõrvalise abi kasutamise ja võimaldamise eristamist, vaid

kehtestab eelduse, et kui eksaminandide töödes esinevad süstemaatiliselt ühesugused vead

ja/või parandused, loetakse see kõrvalise abi kasutamiseks või mahakirjutamiseks.

2) Nii grammatilise kui ka süstemaatilise tõlgendamise tulemusel on ainuvõimalik tõlgendus,

et kui määruse nr 54 § 37 lg-s 14 toodud eeldused on täidetud, läheb tõendamiskoormis

eksaminandile, kellel on kohustus tõendada, et tema ei kasutanud kõrvalist abi ega kirjutanud

maha. Kui tõlgendada sätet viisil, nagu teeb seda kaebaja, muutuks see sisutühjaks. Sätte

eesmärk on reguleerida juhtumeid, kus eksamisituatsioonis rikkumisi ei tuvastatud, kuid need

tuvastatakse hiljem. Viidatud loetelu eesmärk on defineerida, millistel juhtudel alati eeldatakse

kõrvalise abi kasutamist ja mahakirjutamist. Vastavaid juhtumeid ei ole võimalik ammendavalt

loetleda, kuid loetelus on toodud tüüpjuhtumid, mille esinemisel on määrusandja seadnud

eelduse, et kõrvalise abi kasutamine/mahakirjutamine on toimunud. Seega on viidatud termin

„kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine“ kokkuvõttev termin sulgudes esitatud avatud

loetelule ega tähenda seda, et isik peaks ise maha kirjutama või kõrvalist abi kasutama.

Eeltoodud sätte üks eesmärke on preventiivne. See peaks andma kõigile eksami sooritajatele

sõnumi, et kui nad aitavad mahakirjutamisele kaasa ning selle tulemusel avastatakse

eksamitöödest ühesugused vead ja/või parandused, hinnatakse kõik eksamitööd 0 punktiga.

Kaebaja viitab, et märkas eksamisituatsioonis mahakirjutamist ning seega oli tal ka võimalus

seda ennetada, informeerides sellest ruumis viibijaid.

3) Arvestades, et õpilased kirjutasid eksamitöös lahenduskäiku sisse kõik ühe ja sama vale

numbri, ei saa seda seostada asjaoluga, et õpetaja on klassi selliselt õpetanud. Vigade iseloom

ei viita kuidagi õpetamise viisile.

4) Määruse nr 54 § 37 lg 14 on antud PGS-is ette nähtud volitusi arvestades ning kooskõlas PS

§ 3 lg-s 1 tooduga. Seadusandja on PGS § 31 lg-ga 2 andnud haridus- ja teadusministrile

volituse kehtestada muu hulgas hindamise tingimused ja kord. Ei saa olla vaidlust, et kõrvalise

abi kasutamise või mahakirjutamise tuvastamine ning laiemalt nende asjaolude väljatoomine,

millisel juhul hinnatakse eksamitöö mittesooritatuks, on hindamise tingimuste ja korra loomulik

osa ning PGS-is ettenähtud volitust arvestades haridus- ja teadusministri kehtestada. PGS-ist

peavad nähtuma gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja n-ö lävend, millisel juhul loetakse

riigieksam sooritatuks. See on PGS § 31 lg-tes 5 ja 6 ka reguleerimist leidnud. Nõustuda ei saa

sellega, et seaduse tasandil peaks olema reguleeritud ka eksamitöö mittesooritatuks lugemise

alused. Tegemist on selgelt hindamise tingimuste alla paigutuva elemendiga, samamoodi nagu

eksamilt eemaldamine (mis toob samuti kaasa eksamitöö mittesooritatuks lugemise), mille näol

on tegemist eksami läbiviimise tingimuste alla paigutuva elemendiga.

7(13)

5) Nõustuda ei saa kaebajaga, et PGS-is ja määruses nr 54 ei ole selgelt ja üheselt määratletud,

millised tegevused on eksami ajal keelatud. Lisaks kaebaja poolt juba viidatud määruse nr 54

§ 33 lg-s 5 sätestatud keelule võtta eksamile kaasa mittevajalikke esemeid, on ka sama

paragrahvi lõikes 9 sätestatud reeglid, mida eksami sooritaja eksami tegemisel järgima peab.

Lisaks sellele on rõhutatud, et eksami sooritamisel peab eksami sooritaja lähtuma ka vastava

riigieksami läbiviimisjuhendist.

6) Kaebaja viited erinevatele PS sätetele on asjasse mittepuutuvad. Vastustajad ei ole kaebajalt

võtnud ära võimalust jätkata haridustee omandamist ülikoolis. Kaebajal on võimalik sooritada

matemaatika riigieksam uuesti ning seda võimalust ei ole õigusaktidega piiratud. Samuti ei ole

kuidagi kaebaja au ega head nime teotatud, antud hinnangut kaebaja aususele ega käsitletud

kaebajat petturi või rumalana. Määruses nr 54 ettenähtud regulatsiooni kohaselt tuvastatakse

kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise fakt. Regulatsioon ei kohusta seejuures

tuvastama iga isiku panust, motiivi jne ning juba seetõttu on välistatud eksamit sooritanud isiku

petturiks või ebaausaks hindamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebaja vaidlustab SA Innove 18.06.2018 otsust nr 1.1-5/82, millega loeti tema poolt

Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumis 25.05.2018 sooritatud matemaatika kitsa kursuse

riigieksam mittesooritatuks ja märgiti selle tulemuseks 0 punkti. Vaidlustatud SA Innove otsuse

kohaselt tuvastasid hindajad, et nelja eksaminandi, sh kaebaja eksamitöös esineb ülesande nr 3

lahenduses kaks identset rida, mis on õige, aga ebatraditsiooniline, ning ühesugune viga. Samuti

leiti ülesande nr 12 osas küsitavusi. Vaidlustatud apellatsioonikomisjoni otsuses on kaasatud

eksperdid leidnud, et kaebaja eksamitöös viitavad täiendavalt ka ülesannetes nr 5, 8 ja 10

esinevad spetsiifilised vead mahakirjutamisele või kõrvalise abi kasutamisele.

9. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et riigieksami toimumise ajal ei tuvastatud

eksamireeglite rikkumisi. Praegusel juhul tuvastati eksamireeglite rikkumine, s.o

mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine, alles eksamitööde hindamise käigus. Sellist

olukorda reguleerib määruse nr 54 § 37 lg 14. Kaebuse lahendamisel on keskseks küsimuseks

see, kuidas tõlgendada määruse nr 54 § 37 lg-t 14 ning kas praegusel juhul olid täidetud

eeldused selleks, et nimetatud sätte alusel lugeda kaebaja poolt riigieksam mittesooritatuks.

10. Määruse nr 54 § 37 lg 14 on sõnastatud järgmiselt: „Kui riigieksamitööde hindamisel

tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine (eri eksaminandide töödes

süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused, identselt sõnastatud pikemad

vabavormilised vastused, näiteks keeleeksami kirjutamisosas, ülejäänud vastuse loogikaga

mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse, loomevargus või muu

selline, riigieksamiosa või kogu riigieksamitöö kirjutamisel), siis hinnatakse riigieksamitöö

tervikuna 0 punktiga. Kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise tuvastab eksameid

korraldav asutus eksamitööde hindamisel tekkinud põhjendatud kahtluse alusel, järgides

haldusmenetluse põhimõtteid, kuulates ära kõik asjasse puutuvad isikud ning kaasates vajadusel

kooli pidaja ja riiklikku või haldusjärelevalvet teostava asutuse esindaja, kes teeb järelevalvet

selle kooli õppetegevuse üle, kus juhtum aset leidis“.

10.1 Viidatud sätte esimesest lausest tuleneb, et kui riigieksamitööde hindamisel tuvastatakse

kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, siis hinnatakse riigieksamitöö tervikuna

0 punktiga. Kohus leiab, et kõnealuses normis sulgude sees toodud loetelu ei ole ammendav,

kuna juhtumeid, mis võivad erinevate valdkondade riigieksamites viidata mahakirjutamisele

või kõrvalise abi kasutamisele, ei ole võimalik lõplikult kindlaks määrata. Eeltoodud seisukohta

8(13)

kinnitab muu hulgas loetelu lõpus kasutatud väljend „või muu selline“. Kohus leiab, et sulgude

sees on välja toodud loetelu sagedamini esinevatest juhtudest, milliste tuvastamisel saab

mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist eeldada. Kokkuvõttes tuleneb kõnealusest sättest,

et kui eksaminandi töös tuvastatakse hindamisel kas sättes nimetatud (st sulgude sees

väljatoodud) või muu selline olukord, esineb alus lugeda eksaminand osalenuks

mahakirjutamises või kõrvalise abi kasutamises ning hinnata tema eksamitöö 0 punktiga.

10.2 Määruse nr 54 § 37 lg-s 14 ei ole eristatud mahakirjutamist ja mahakirjutamise

võimaldamist/kaasaaitamist. Eeltoodu ei anna alust järeldamaks, et kõnealust normi ei ole

võimalik rakendada selle eksaminandi eksamitöö hindamisel, kelle töö pealt maha kirjutati.

Kohus nõustub vastustajaga II, et termin „mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine“

hõlmab ka mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise võimaldamist ning seega ei oma

tähtsust, millise konkreetse eksaminandi pealt maha kirjutati. Eeltoodut kinnitab juba asjaolu,

et olukorras, kus kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine tuvastati riigieksamitöö sisulise

analüüsi kaudu, ei olegi hindajal reaalselt võimalik anda hinnangut sellele, kes kelle pealt maha

kirjutas. Seda oleks saanud tuvastada üksnes eksami toimumise ajal vastava intsidendi vahetul

avastamisel. Samuti nähtub kohtu hinnangul sättest, et seesugune eristamine pole nõutav ega

vajalik – mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise tuvastamiseks piisab muu hulgas sellest,

kui eri eksaminandide töödes süstemaatiliselt esinevad ühesugused vead ja/või parandused,

identselt sõnastatud pikemad vabavormilised vastused või ka ülejäänud vastuse loogikaga

mittehaakuvad ühesugused õiged või valed lisandused vastusesse vms. Seega kui konkreetse

eksaminandi töö sisulisel hindamisel ja/või kaaseksaminandide eksamitöödega võrdlemisel on

tuvastatud mitmes eksamitöös identsed vead või muud kahtlust tekitavad spetsiifilised vead (nt

kui ülesande lahenduskäigus esinevate vigade põhjal on õige vastuse saamine välistatud, kuid

eksaminandil tuleb sellele vaatamata õige vastus) ning haldusmenetluse käigus ei leia

tõendamist, et vastavad vead ei tekkinud mahakirjutamisel või kõrvalise abi kasutamisel, saab

lugeda sätte koosseisu täidetuks ning eksamitöö mittesooritatuks.

10.3 Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et eksamitöö hindaja pidanuks

tõendama, kes kelle pealt maha kirjutas. Samuti on antud kontekstis asjakohatu kaebaja väide,

et mahakirjutamisele kaasaaitamine ei anna alust lugeda eksamit mittesooritatuks. Isegi kui

eeldada, et kaaseksaminandid kirjutasid kaebaja eksamitöö pealt maha, ei anna see alust kaebaja

eksamitööd sisuliselt hinnata, kuna kõnealuse sätte kohaselt on mahakirjutamist välistavate

asjaolude puudumisel õigus hinnata kõik ühesuguste vigadega eksamitööd 0 punktiga. Määruse

nr 54 § 37 lg 14 kohaldamine ei eelda, et isik peab olema ise maha kirjutanud või kõrvalist abi

kasutanud.

11. Määruse nr 54 § 37 lg 14 teise lause kohaselt tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või

mahakirjutamine eksamitööde hindamisel tekkinud põhjendatud kahtluse alusel. Kohus ei

nõustu kaebajaga, et praegusel juhul on vastustajad lugenud kaebaja eksamitöö mittesooritatuks

üksnes mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise kahtluse alusel. Otsustest nähtub

arusaadavalt, et põhjendatud kahtlus tekkis eksamitööde hindamisel, mil avastati

mahakirjutamisele viitavad vead ja muud ebakõlad erinevate ülesannete lahendustes. Tekkinud

kahtluse kinnitamiseks või välistamiseks alustati haldusmenetlust, mille käigus tuvastati nelja

eksaminandi eksamitöö puhul mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine.

12. Kohus kontrollib alljärgnevalt, kas haldusmenetluses ja vaidemenetluses väljaselgitatud

asjaolude põhjal oli alust lugeda tuvastatuks, et kaebaja on osalenud kõrvalise abi kasutamises

või mahakirjutamises, st esines määruse nr 54 § 37 lg-s 14 sätestatud olukord.

a) Praegusel juhul tuvastati SA Innove otsuse kohaselt mahakirjutamine või kõrvalise abi

kasutamine kaebaja puhul ülesannete nr 3 ja 12 lahenduste põhjal. Otsuses on välja toodud, et

9(13)

kõikidel mahakirjutamises osalenud eksaminandidel on ülesande nr 3 lahendus identne. Kõigil

on lahenduses 2 identset rida:



 −



 ≥3



 −3



 , mis on õige, aga ebatraditsiooniline. Samas

ülesandes on kõnealustel eksaminandidel ka ühesugune viga:



 ≥−



  ∶4 (st ülesande vastuse

osas tehti vale tehe, mille tulemus ei saa olla eksamitöödes esitatud -1, vaid oleks pidanud olema

-



 (s.o -



 : 4 = -



)). Ülesande nr 12 lahenduse osas on otsuses põhjendatud, et joonis ja

lahendus ei ole kooskõlas. Lahenduses on mitmes kohas vead (nt r = AD = BD = l ∙ sin



=

√



(selgitus: D asemel peaks joonise järgi olema O (või siis vastupidi); vastus vale) või ruumala

arvutamisel on sin



 asemel kirjutatud sin



, aga vastused tulevad kõik õiged).

b) Vaidemenetluses osalenud eksperdid tõid täiendavalt välja, et kõikide mahakirjutamises

osalenud eksaminandide töödes on ka ülesande nr 5 lahendus väga sarnane. Kaebaja on

diskriminandi D arvutamisel teinud vea:  =  −4 = −1  −4 ∙1 ∙−3 = 9, st −3

asemel peab olema −2. Viga on spetsiifiline ja kinnitab ekspertide hinnangul mahakirjutamise

kahtlusi. Ekspertide hinnangul on eksaminandide töödes väga spetsiifilised mahakirjutamise

vead ka ülesande nr 8 lahenduses (eksaminandil nt y asemel kirjutatud 4, logaritmitav on

kirjutatud astendajaks). Samuti leidsid eksperdid, et eksaminandi töös viitab ka ülesande nr 10

lahenduse lõpp kõrvalise abi kasutamisele või mahakirjutamisele, kuna ka seal esinevad

spetsiifilised vead (= märgi asemel −; lahenduse lõppu kirjutatud 4 rida peaksid olema

lahenduse alguses, sest integreerida ilma x = 3 leidmata ei saa).

13. Kohus selgitab, et kaebaja vaide lahendamisel vaatasid menetlusse kaasatud eksperdid läbi

kogu kaebaja eksamitöö, et kontrollida eksamitöö hindamise korrektsust. Vaidemenetluses ei

ole välistatud olukord, et selle käigus tuvastatakse täiendavalt asjaolusid, millele küll

vaidlustatud otsuses tähelepanu ei pööratud, kuid mis täiendavalt kinnitavad vaidlustatud otsuse

õiguspärasust. Seega on põhjendamatu kaebaja väide, et eksperdid otsisid kaebaja eksamitööst

vigu, õigustamaks tagantjärgi SA Innove valet hinnangut kaebaja eksamitööle.

13.1 Asja materjalidest nähtuvalt ei vaidle kaebaja vastu, et tema eksamitöö ülesande nr 3

lahenduses esinesid eelpool väljatoodud identsed read (ebatavaline lahenduskäik) ja viga, mis

esines ka kolmel kaaseksaminandil. Kaebaja on nii haldus- kui kohtumenetluses põhjendanud

eeltoodut vaid asjaoluga, et eksaminande on õpetanud üks õpetaja ühtemoodi. Kohus leiab, et

ülesande nr 3 lahenduses tehtud viga ei saa õigustada õpetajapoolse õpetamisega. On küll

võimalik, et õpetaja õpetab mingit liiki matemaatilisi ülesandeid lahendama tavapärasest

erineval viisil, kuid õpilaste poolt ühesuguste vigade tegemist ei ole võimalik seostada õpetaja

teistsuguse õpetamise viisiga. Lisaks on apellatsioonikomisjoni otsuses välja toodud, et

mahakirjutamise kahtlusega tööde puhul tuvastati ühesugune lahendus vaid vaidlustatud

otsuses näidatud ülesannetes. Teiste eksamitöö ülesannete puhul taolisi ühesuguseid ebatavalisi

lahendusi kasutatud ei olnud. Lisaks sooritas matemaatika eksami veel mitu sama õpetaja poolt

õpetatud eksaminandi, kuid nende eksamitöödes sarnaseid lahendusi ei olnud. Ka eeltoodu

välistab kohtu hinnangul ülesande nr 3 identse vea seostamise õpetamisega. Samuti on

põhjendamatu kaebaja järeldus, et hindajad on harjunud teistmoodi lahendustega. Kohtul ei ole

alust kahelda eksamitööde hindajate pädevuses ja kogemustes, sh suutlikkuses arvestada

konkreetse ülesande puhul võimalike alternatiivsete lahendustega. Kuna nelja eksaminandi

poolt ülesande nr 3 lahenduses tehtud identse lahenduskäigu ja ühesuguse vea esinemise kohta

ei ilmnenud haldusmenetluses kahtlust välistavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul õigesti

tuvastatud, et kaebaja on eksamitöö tegemisel kasutanud kõrvalist abi/kirjutanud maha või seda

võimaldanud.

10(13)

13.2 Kohus märgib, et eksamitöö ülesannete nr 5, 8, 10 ja 12 osas ei ole vastustajad väitnud, et

kaebaja töös esinesid nendes ülesannetes teiste eksaminandidega identsed vead, vaid on

tuginenud asjaolule, et nende ülesannete lahendustes esinevad spetsiifilised vead, mis

kinnitavad mahakirjutamise kahtlust. Kuivõrd vaidlus puudub selles, et ülesande nr 3

lahenduskäik oli neljal eksaminandil (sh kaebajal) identne ja selles esines neil kõigil ühesugune

viga, ei ole kohtul põhjust teiste eksamitööde väljanõudmiseks ja täiendavaks võrdlemiseks.

Ülesannetes nr 5, 8, 10 ja 12 esinevad spetsiifilised vead üksnes kinnitasid hindajate poolt

ülesande nr 3 põhjal tekkinud põhjendatud kahtlust, et tegemist oli mahakirjutamise või

kõrvalise abi kasutamisega. Kohus möönab siinkohal, et kohati võib kaebaja käekiri tõepoolest

olla mitmeti loetav (nt ülesande nr 8 osas ei saa kohtu hinnangul 100% kindlusega väita, et

kaebaja on y asemel kirjutanud 4), kuid valdavas osas on kohtu hinnangul vastustajate poolt

kaebaja eksamitöös välja toodud spetsiifilised vead või ebakõlad ülesannete lahenduskäikudes

tuvastatavad.

13.3 Kohus ei nõustu kaebajaga, justkui oleks eksami ajal mahakirjutamise fakt ja viis

tõendatud üksnes SA Innove enda poolt koostatud memoga (tl 42), mida kaebaja peab

ebausaldusväärseks tõendiks. Seejuures on arusaamatu kaebaja väide, et SA Innove koostatud

memo ning YY ja ZZ selgitus (tl 35) on vastuolus sõltumatu vaatleja Sirje Rohtoja ja kooli

direktori antud selgitustega. Asja materjalidest nähtuvalt selgitas S. Rohtoja oma 01.06.2018 e-

kirjas (tl 33), et tema ei märganud eksami toimumise ajal eksamireeglite rikkumist, ning

direktor teatas 04.06.2018 e-kirjas (tl 34), millised meetmed olid eksami ladusaks läbiviimiseks

kasutusele võetud, ja selgitas, et kahtlust mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise osas ei

tekkinud komisjoni liikmetel ega välisvaatlejal. Eeltoodud selgitustega luges SA Innove

tõendatuks asjaolu, et eksami toimumise ajal ei tuvastatud eksamireeglite rikkumist, mitte seda,

et eksaminandide vahel toimus mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine. Niisamuti ei ole

võimalik välisvaatleja ja direktori selgitustega lugeda tõendatuks, et eksami ajal

mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist ei toimunud. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et

mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine tuvastati pärast eksami toimumist eksamitööde

sisulisel hindamisel ning SA Innove ei ole kaebaja eksamitöö mittesooritatuks lugemisel

aluseks võtnud enda koostatud memo.

14. Kokkuvõttes tuvastati eksamitööde hindamisel kaebaja eksamitöö puhul mahakirjutamine

või kõrvalise abi kasutamine järgmistele asjaoludele tuginedes: 1) kaebaja ja veel kolme

eksaminandi eksamitöö ülesande nr 3 lahenduses esines identne ebatraditsiooniline

lahenduskäik ja ühesugune viga ning eeltoodu põhjuseks ei olnud alust pidada õpetajapoolse

õpetamisega seonduvat, st ei ilmnenud kahtlust välistavaid asjaolusid; 2) täiendavalt esinesid

kaebaja eksamitöö ülesannete nr 5, 8, 10 ja 12 lahendustes spetsiifilised mahakirjutamisele

viitavad vead; 3) kaks eksaminandi on tunnistanud, et eksami sooritamise ajal toimus

ülesannete lahenduste mahakirjutamine. Eeltoodud asjaolud kogumis tingisid vaidlustatud

otsuste tegemise. Kohus ei nõustu seejuures kaebajaga, et Y.Y. ja Z.Z. 15.06.2018 kohtumisel

antud selgitust – mahakirjutamise tunnistamist – ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks.

Kaebaja väited SA Innove esindajate poolsest psüühilisest mõjutamisest ja survestamisest on

paljasõnalised. Ei ole usutav, et gümnaasiumi lõpetamisest huvitatud õpilased, kes on

veendunud, et nemad oma eksamitööd tehes ebaausaid võtteid ei kasutanud, tunnistavad sellele

vaatamata, et nad kasutasid eksamil kõrvalist abi. Ühtlasi ei ole eelnevast nähtuvalt vaidlusaluse

otsuse tegemisel tuginetud ainuüksi kaaseksaminandide 15.06.2018 selgitusele.

Kohus selgitab täiendavalt, et määruse nr 54 § 37 lg 14 kohaldamine ei eelda, et eri

eksaminandide eksamitöödes peab tuvastama identsed vead või parandused mitmes erinevas

ülesandes süstemaatiliselt. Säte on rakendatav ka juhul, kui kas või ühe eksamitöös sisalduva

ülesande puhul tuvastatakse mahakirjutamine või kõrvalise abi kasutamine, nagu praegusel

11(13)

juhul eksamitöö ülesande nr 3 osas. Hindamisel ja haldusmenetluses tuvastatud erinevad

asjaolud kogumis saavad viia järelduseni, kas isik on eksamitöö maha kirjutanud/kasutanud

kõrvalist abi või mitte.

15. Kohtu hinnangul on praegusel juhul piisavalt põhjalikult tuvastatud, et kaebaja on

eksamitöö tegemisel kasutanud kõrvalist abi või seda võimaldanud. Mahakirjutamise või

kõrvalise abi kasutamist ei välista ka eksamiruumi istumisplaan, mille järgi kõik neli

mahakirjutamises või kõrvalise abi kasutamises osalenud eksaminandi istusid ühes tagumises

reas (tl 36). Apellatsioonikomisjoni otsuse eelnõule vastamisel on kaebaja selgitanud üksnes

ülesande nr 3 lahenduskäigu ja vea sarnasust, viidates sama õpetaja poolt ühtemoodi

õpetamisele, ning vaielnud vastu ülesandes nr 5 viidatud spetsiifilisele veale, väites tema

käekirjast valesti arusaamist. Ülejäänud vaidlusalustes otsustes väljatoodud ülesannete

lahenduskäikudes esinenud spetsiifiliste vigade kohta on kaebaja selgitusi andnud

kohtumenetluses, väites peamiselt, et tegemist on käekirja vääriti mõistmisega ja

eksamisituatsioonis tähelepanu hajumisega. Eeltoodud asjaolud kogumis näitavad kohtu

hinnangul, et mahakirjutamist või kõrvalise abi kasutamist välistavaid asjaolusid kaebaja

eksamitöö puhul tegelikult ei esinenud.

Lisaks märgib kohus sedagi, et kaebaja on 11.06.2018 SA-le Innove esitatud vastuses

selgitanud, et ta nägi eksami ajal, et kaks tema kõrval istunud inimest otsisid temalt toetust ja

abi, kuid ta ei reageerinud. Seega oli kaebaja teadlik eksami toimumise ajal eksamireeglite

võimalikust rikkumisest ning tal oli võimalik antud olukorda ära hoida ja teavitada eksamil

viibinud õpetajaid toimunust. Lisaks sai kaebaja eeltoodut silmas pidades ette näha, et ilma

õpetajaid toimunust teavitamata ja samal ajal eksamitöö mustandit enda kõrvale pannes võivad

temaga kontakti otsinud kaaseksaminandid selle pealt maha kirjutada.

16. Kohus leiab, et praegusel juhul on kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine tuvastatud

haldusmenetluse

põhimõtteid

järgides

ning

kaebajale

oli

nõuetekohaselt

tagatud

ärakuulamisõigus. Asja materjalidest nähtuvalt on SA Innove poolt 11.06.2018 saadetud

kaebajale e-kiri (tl 20p), milles selgitatakse, et matemaatika riigieksami hindamisel on mitmest

eksamitööst, sh kaebaja tööst, tuvastatud mahakirjutamise või muude ebaausate võtete

kasutamise tunnustega lahendusi. Kaebajale anti võimalus esitada oma selgitused ja

põhjendused, et hindajate kahtlused ümber lükata. Kaebaja esitas 11.06.2018 selgitused (tl 20).

Samuti toimus 15.06.2018 kohtumine SA Innove esindajate ja asjaga seotud eksaminandide

vahel, et võimaldada eksaminandidel täiendavalt suuliselt anda selgitusi riigieksamitöös

esinenud eksamireeglite rikkumise kahtluste kohta. Lisaks oli kaebajale tagatud

vaidemenetluses võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited apellatsioonikomisjoni poolt

koostatud otsuse eelnõule, millele kaebaja vastas 28.06.2018 (tl 12).

Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja väide, et talle ei antud võimalust arvutuskäike

selgitada, vaid survestati andma valeütlusi ja tunnistama üles eksamitöö mahakirjutamist või

selle võimaldamist. Kaebajal oli võimalik eksamitöö kohta selgitusi anda nii kirjalikult

(11.06.2018) kui ka suuliselt (15.06.2018). Isegi kui kaebajal ei olnud võimalik 15.06.2018

kohtumisel anda kahtlusi tekitanud ülesannete osas piisavaid selgitusi, ei takistanud miski

kaebajal anda vajalikke selgitusi kirjalikult. Kohtule ei nähtu SA Innove 11.06.2018 e-kirjast

kaebaja

survestamist.

Vastupidi

–

kaebajale

anti

võimalus

hindajate

kahtluste

ümberlükkamiseks. Samuti on kaebaja saanud võimaluse anda iga kahtlust tekitanud ülesande

osas selgitusi apellatsioonikomisjoni otsuse eelnõule vastates. Kohtu hinnangul on eeltoodust

tulenevalt kaebajale ärakuulamisõigus olnud tagatud.

17. Kaebaja leiab, et määruse nr 54 § 37 lg 14 selliselt, nagu seda tõlgendavad vastustajad, on

vastuolus põhiseadusega. Kaebaja väitel on rikutud seadusliku aluse põhimõtet ja õigusselguse

12(13)

põhimõtet ning kaebaja põhiõigusi hariduse omandamisele, eriala, tegevusala ja töökoha

valikule ning aule ja heale nimele. Kohus kaebajaga ei nõustu.

17.1 Haridus- ja teadusministri määrus nr 54 on antud PGS § 31 lg 2 alusel, mille kohaselt

gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise,

hindamise ja säilitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kohus

nõustub vastustajaga II, et eksamitöö hindamisel kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise

tuvastamine on eksamitöö hindamise tingimuste ja korra lahutamatu osa ning jääb PGS § 31

lg-s 2 sätestatud volituse piiridesse. Asjakohatu on kaebaja väide, et eksamikorra järgimisest ja

vastuste sisulisest õigsusest täiesti eraldiseisva hindamise aluse – s.o sarnastel vigadel põhinev

kahtlus – kehtestamine jääb väljapoole volituse piire. Praegusel juhul ei loetud kaebaja

eksamitööd mittesooritatuks üksnes sarnastel vigadel põhineva kahtluse alusel. Nagu kohus

eelpool selgitas, leidis praeguses asjas põhjendatud kahtluse alusel tuvastamist, et kaebaja on

eksamitöö tegemisel kasutanud kõrvalist abi/maha kirjutanud või võimaldanud seda. Määruse

nr 54 § 37 lg 14 on antud PGS-is ette nähtud volitusi arvestades ning kooskõlas PS § 3 lg-ga 1.

17.2 Samuti on määruse nr 54 § 37 lg 14 kooskõlas õigusselguse põhimõttega. Kõnealuse sätte

kohaldamiseks ei pea selles olema üksikasjalikult määratletud, millised tegevused on eksami

ajal keelatud ja toovad kaasa eksami mittesooritatuks lugemise. Õigustloov akt peabki

regulatsiooni lünkade vältimiseks ja paindlikkuse tagamiseks olema teatava üldistusastmega

ega saa loetleda kõiki võimalikke konkreetseid juhtusid, mis võivad tagantjärgi (eksamitöö

hindamisel) osundada kõrvalise abi kasutamisele või mahakirjutamisele ja kaasa tuua

eksamitöö mittesooritatuks lugemise. Kaebaja on isegi märkinud, et eksami ajal keelatud

tegevused on tuletatavad määruse nr 54 § 33 lg-s 10 ja § 37 lg-s 14 sätestatud eksamilt

kõrvaldamise või eksamitöö mittesooritatuks lugemise tingimuste kaudu. Määruse nr 54 § 33

lg-st 10 nähtub selgelt, et eksaminand ei tohi kasutada riigieksami sooritamisel kõrvalist abi või

kirjutada maha, üritada seda teha või aidata sellele kaasa või võtta eksamile kaasa mittelubatud

abivahendeid. Praegusel juhul tuvastati eksamitöö hindamisel, et eksamitöö tegemise ajal

toimus § 33 lg-s 10 sätestatud eksamireeglite rikkumise juhtum ehk kõrvalise abi kasutamine

või mahakirjutamine. Eksamireeglite rikkumisega kaasnevate tagajärgede osas ei ole vahet, kas

see avastatakse eksami toimumise ajal või alles eksamitöö hindamisel, kuna tulemuseks on

mõlemal juhul eksamitöö mittesooritatuks lugemine. Seejuures on asjassepuutumatu kaebaja

viide, et ühegi sättega ei ole eksaminandile pandud kohustust aktiivselt takistada enda töö pealt

maha kirjutamist. Määruse nr 54 § 37 lg 14 kohaldamiseks ei pea tuvastama, kelle töö pealt

maha kirjutati, kuna kõnealune norm võimaldab lugeda eksamitöö mittesooritatuks kõigil

eksaminandidel, kelle töödes esineb samas ülesandes ühesugune viga ning mille osas ei ole

eksaminand menetluse käigus mahakirjutamise või kõrvalise abi kasutamise kahtlust suutnud

ümber lükata. Kui eksaminand tajub eksamisituatsioonis, et tema pealt soovitakse maha

kirjutada (nagu väidetavalt praegusel juhul ka kaebaja puhul), ei ole talle pandud küll otsest

kohustust sellest eksami läbiviijaid teavitada, kuid seda mitte tehes riskib eksaminand sellega,

et ka tema eksamitöö võidakse lugeda mittesooritatuks.

17.3 Kuna kohus leidis eelpool, et kaebaja eksamitöö lugemine mittesooritatuks kõrvalise abi

kasutamise või mahakirjutamise tuvastamise tõttu oli põhjendatud ning määruse nr 54 § 37

lg 14 on kooskõlas PS § 3 lg-ga 1 ja PS § 13 lg-ga 2, tuleb lugeda, et väheintensiivne riive

hariduse omandamise põhiõigusele on käesoleval juhul põhjendatud. Seejuures ei takista

riigieksami mittesooritatuks lugemine kaebajal kõrghariduse omandamist, vaid üksnes lükkab

edasiste õpingute algusaega edasi. Kaebajal ei ole takistatud sooritada matemaatika kitsa

kursuse korduseksam ja selle sooritamisel positiivsele tulemusele jätkata ka soovitud

haridusteed.

13(13)

17.4 Kaebaja väited au ja hea nime teotamisega seoses on alusetud. Riigikohus on 24.01.2017

otsuses asjas nr 3-3-1-65-16 (p 18) selgitanud, et PS §-ga 17 kaitstavat isiku au ja head nime,

sh mainet saaks riivata vaid informatsioon, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega

hinnanguid. Au või hea nime teotamine peab ületama teatud künnise, st olema kantud soovist

teist isiku kahjustada ning sellel peab olema häbistav, alandav või naeruvääristav iseloom. Mitte

igasugune end puudutatuna tundmine ei anna alust rääkida teotamisest (Ü. Madise jt, Eesti

Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 2012, § 17, p 5). Kohus märgib, et

vaidlustatud otsustes, mis on teatavaks tehtud üksnes kaebajale endale, ei ole antud hinnangut

kaebaja isikuomadustele ega teadmistele. Vastustaja II on asjakohaselt viidanud sellelegi, et

kuna määruse nr 54 § 37 lg 14 ei kohusta välja selgitama mahakirjutamise või kõrvalise abi

kasutamise intsidendis osalenud isikute panust vms, on juba seetõttu välistatud konkreetse

eksaminandi sildistamine. Üksnes asjaolu, et kaebaja tunneb end riigieksami mittesooritatuks

lugemise tõttu halvasti, ei tähenda, et tema au ja head nime oleks teotatud.

18. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsuste tühistamiseks puudub alus. Kuna

tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustajad ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).