1-18-9998/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(5)

K O

H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-18-9998 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Olga Abakumova Kohtuasi Viru Vangla materjalid . vangistusest Q C tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.05.2019 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Q C . , viibimiskoht: Viru Vangla; v : xxx; isikukood: XXX abanemisjärgne elukoht ; määratlemata põhiharidus – kodakondsus; ; emakeel vene keel Karistuse kandmise algus 14.11.2017 14.05.2020 ja lõpp Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § ja KrMS § 426, § 432 määras

:

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Q C .

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat i taotlus ja v . -lt Q C Sergei Politšev älja mõista riigituludesse menetluskulud 210 ( ) eurot 72 senti kaitsjatasu kohtulikus kakssada kümme menetluses osutatud õigusabi eest.

KrMS § 180 lg 3 alusel Q C . -le menetluskulude summa kokku 210 (kakssada kümme maksmine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtumääruse ) eurot 72 senti

jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor pangas nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitus „ 99919700008488 . , 1- Q C 18-9998,

kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2(5)

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule päeva jooksul alates päevast , mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Maakohtu 14.02.2019 otsusega tunnistati . süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja Q C KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning karistuse kandmise algusajaks loeti 14.11.2017. Viru Maakohtu 14.02.2019 otsus jõustus 05.03.2019.

Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava .

Q C vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Karistuse kandmise al

gus 14.11.2017 ja lõpp 14.05.2020.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 14.02.2019.

Kinnipidamisasutusest . kohta koostatud iseloomus isikul on 5 Q C tusest nähtub, et kehtivat distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17 korda, neist 6 on kehtivad. Süstemaatiliselt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, sh arvutikelmusi, eesmärgiga saada majanduslikku kasu. Soodusteguriks on sõltuvusprobleemid.

Kinnipeetaval on i , mis kehtib kuni 16.01.2022. sikut tõendav dokument

Vangistuse ajal isik on Eluviisitreening

läbinud sotsiaalprogrammi „ “.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik elama aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise e: korteriga, mis kuulub , kes on andnu Q C . ´i vennale d telefoni teel nõusoleku selle kohta, et . saab antud pinnale elama asuda. Q C

Enne vangistust . on . Q C lõpetanud 9 klassi Eriala puudub, mistõttu on toimetulek tööturul raskendatud. Vabanemisel soovib minna autokooli ja saada juhiload, omandada keskja kõrg- . Riigikeelt ei valda. või kutseharidus

Enne vangistust . o Q C n olnud Töötukassas arvel, töötanud ei ole. Ainsaks stabiilseks sissetulekuks oli xxx. Vangla andmetel

8 079,54 eurot. Alates 03.04.20 võlad on

19 on määratud tööle isikliku abistaja ametikohale, töötab ka reaalselt sellel ametikohal, saadavast töötasust saab juba alustada võlgnevuste tasumist. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Isiku plaan toimetulekuks vabanemisel on minna töötukassa kaud erialakursustele, need lõpetada ja siis u asuda tööle. Samuti on ta huvitatud töötamisest kaugsõiduautojuhina ning teab, et selleks on vaja ka vastava kategooria juhilubasid.

Q C . ja is lähedasteks on tema isa ja vend. Omavahelised suhted venna a sõnul head ning nad on nõus . `i tema võimaliku enne tähtaegse vabanemise korral Q C aitama ja toetama. Isik on vallaline, lapsi ei ole. On toime pannud kuritegusid grupis kui ka üksinda. Samas eitab suhteid kriminaalse jutatavaks end ei pea. mõtteviisiga isikutega. Mõ

Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi väga harva minimaalses koguses.

Varasemate riskihindamiste põhjal hakkas narkootikume tarvitama 15. aastaselt kord nädalas, hiljem 1996.a-st viibinud 5-l korral sagedamini, viimastel aastatel mitu korda päevas. On alates

3(5) xxx, kuid hakkas peale ravi uuesti narkootikume tarvitama. Kuriteod seotud sõltuvuskäitumisega, sest narkootikumide muretsemiseks kulus palju raha.

15 alusel karistatud 2011. xxx. NPALS § Korduvalt läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" (2011, 2013 ja 2016 aastal), isiku enda sõnul ei ole neist programmidest midagi kasu, kuna midagi uut ta enda jaoks teada ei saanud.

Isiku enda sõnul hakkas narkootikume tarvitama umbes 16 aastaselt, esmalt kanepit, hiljem ka amfetamiin ja heroiini, umbes kord 2 nädala jooksul puhkepäeviti. Oma sõnade kohaselt alates 2014 aastast narkootikume enam ei tarvita, sellest ajast on metadoonasendusravil. Teiste ülalpooloetletud narkootikumide tarvitamise kohta ei eita, et ta on seda varasematel vestlustel öelnud, kuid märgib ära, et tegelikult ta neid ei tarvitanud, ütles vaid nn uhkustamise „ “ pärast. Tulevikus soo rehabilitatsioonikeskustest abi vib täielikult vabaneda sõltuvusest, on kaalunud ka saamise võimalusi.

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

. Enesehinnang kõrgendatud.

Suhtlemisel viisakas, kuid üleolev, esitab oma nõudmisi, on keeldunud dokumentidele alla kirjutamast, kui talle dokumendi sisu ei meeldi, eitab varasemates riskihindamistes äratoodut. 2019 aasta jaanuaris koostatud riskihindamisest praeguseni on käitumine pisut paranenud, kinnipeetav on muutunud viisakamaks ja

vaoshoitumaks. Vägivaldset käitumist täheldatud ei ole. Varasemate riskihindamiste põhjal on sõpradega mõnikord omavahelist arveteklaarimist olnud, kuid seda peamiselt sõltuvusainete mõju all ning pahandusi selle tagajärjel ei ole olnud. Käitumine impulsiivne, kordab vigu.

Korduv kriminaalja väärteokorras karistatus näitab, et isik on omaks võtnud teatavad kuritegelikud hoiakud. Vanglaametnike suhtes negatiivse hoiakuga ja üleolev, kuid viimase pari kuu jooksul on muutunud viisakamaks. Kriminaalhooldusel rikkunud kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uued kuriteod. Võrreldes eelmise riskihindamisega, püüab vestlusel näidata ennast positiivsest küljest. Väljendab soovi loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid toimepandud teod

(korduv kriminaalkorras karistatus,

distsipliinirikkumised vangistuse ajal) näitavad muud.

Ohustatud on ning juhuslikud, vara omavad eraja juriidilised isikud. avalikkus (risk ühiskonnas) Oht seisneb varavastaste kuritegude toimepanemises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui kinnipeetaval puudub stabiilne sissetulek, jätkab sõltuvusainete tarvitamist ning suhtleb kriminaalse kutega. mõttemaailma ja taustaga isi

Viru Vangla, arvestades . ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise Q C tõenäosust tingimisi enne tähtaega vabastamist. , ei toeta .

Q C

Kohtuistung

09.05.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav e et vabastamist. nda ennetähtaegs

Kaitsja toetas kinnipeetava seisukohta ning esitas kohtule ka kirjaliku arvamuse.

Pro

kurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning samuti ei toeta, nagu ka vangla, . . Q C ennetähtaegset vabastamist

Kohtu põhjendused

4(5) Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et . tuleb j Q C ätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme , 2 kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega

või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetul on 4 kehtiv kriminaalkaristatust varguste at toimepanemise eest. Isikul on terve rida kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et vangistus ei piisavalt mõju süüdimõistetule distsiplineerivalt ning kohus ei ole veendunud, et vabaduses viibimine osutab .

Q C käitumisele paremat mõju.

Peale vabanemist puudub Omandatud erialasid tal ei ole, ta ei kinnipeetaval garanteeritud töökoht. valda riigikeelt, isikul on narkootikumidega, mis tasumata võlgasid, omab sõltuvusprobleemi loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski.

Kohus arvestab nimetatud asjaolusid,

uute kuritegude mis teatud määral suurendavad toimepanemise riske.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et . -l on toetav ja s Q C lähivõrgustik üüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogramme erinevatel teemadel. Isik on valmis alluma narkovastasele ravile, vabaduses on tal kindel elukoht ning tema isa on valmis toetama . -d Q C ka majanduslikult.

Ennetähtaegse vabanemise korral soovib isik asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis . vennale, kes . vanglast vabanemisel Q C Q C on nõus, et sellele aadressile elama asub.

Nimetatud asjaolud

maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Aga a ja suhtumist toimepandud rvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid tegudele, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Kohus ei leia, et korduvate usaja kuritegude toimepannud isiku ennetähtaegne vabastamine poole karist ärakandmisel oleks põhjendatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti samalaadsete kuritegude eest (varguste toimepanemine). süstemaatiline

Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli ohtlik. Olles kriminaalhooldusel ta rikkus terve rea uusi kuritegusid kontrollnõudeid ning pani katseajal toime . Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isik ei sobi kriminaalhooldusele.

5(5) Ka kinnipidamisasutuses toimepandud distsiplinaarsüüteod tugevdavad kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu vabastamine tingimisi enne tähtaega on liiga ennatlik ning karistuse eesmärgid ei ole käesolevaks ajaks täidetud.

Seega võ b järeldada, et kõrge käitumiskontrollist i . puhul on olemas keskmisest Q C m kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal ning uute kuritegude toimepanemise võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. ei õigustanu

. d talle varem antud Q C võimalust läbida edukalt katseaeg ning pole üles näidanud sellist hoolsust, mida eeldatakse kriminaalhooldusaluste puhul.

Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd vabaduses uut, seadusekuulekat elu, alustama.

Kohus

takistab . -d uute Q C ei ole veendunud, et püsiv elukoht ning toetav lähivõrgustik kuritegude toimepanemast. Seda enam, et isikul puudub eriala, kindel ja esinevad töökoht sõltuvusprobleemid, mis võib samuti kihutada teda uute kuritegude toimepanemisele.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. äesoleval hetkel K ei kaalu . isiksust iseloomutavad Q C positiivsed asjaolud (elukoha

olemasolu, vanglas erinevates programmides ja lähedaste toetuse osalemine id argumente ( ja eriala puudumine, korduv ) üle negatiivse töökoha võlgade olemasolu, karistatus, kuriteo toimepanemise asjaolud, sõltuvusprobleemid, distsiplinaarkaristuse olemasolu). K . ohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu, tervis ja ohutus paremini kaitstud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Q C . -le Viru Maakohtu 14.02.2019

otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik