2-18-16731/32 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

9. mai 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-16731

Hagi ese

Marko Poki hagi Kärevere Jahiseltsi vastu

juhatuse otsuse vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Marko Pokk (isikukood XXX)

Hageja esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind (e-post

XXX)

Kostja Kärevere Jahiselts (registrikood 80084583;

asukoht Jahinduse, Kärevere küla, Tartu vald, 60603,

Tartumaa)

Kostja esindaja advokaat Janar Kuus (e-post

janar@advokaat.ee)

Kohtuistung

23. aprill 2019

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Marko Poki esimene ja teine nõue Kärevere Jahiseltsi vastu

tuvastamaks, et Kärevere Jahiseltsi juhatuse 5. oktoobri 2018. a otsus, millega

arvati Marko Pokk Kärevere Jahiseltsi liikmete hulgast välja, on tühine või, et

sellel otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed.

2. Rahuldada Marko Poki kolmas nõue. Tunnistada Kärevere Jahiseltsi juhatuse 5.

oktoobri 2018. a otsus, millega arvati Marko Pokk Kärevere Jahiseltsi liikmete

hulgast välja, kehtetuks.

3. Jätta hagiavalduselt tasutud riigilõiv Kärevere Jahiseltsi kanda. Ülejäänud

menetluskulud jätta poolte endi kanda. Mõista Kärevere Jahiseltsilt Marko Poki

kasuks välja menetluskulu 300 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

2/6

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Marko Pokk (hageja) esitas 7. novembril 2018. a Tartu Maakohtule Kärevere Jahiseltsi

(kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja juhatuse 5. oktoobri 2018. a otsuse,

millega hageja arvati kostja liikmete hulgast välja, tühisus või tunnistada otsus

kehtetuks. Hageja täpsustas oma nõudeid 12. veebruari 2019. a menetlusdokumendis,

milles palus esmalt tuvastada kostja juhatuse otsuse tühisuse, kui see nõue jääb

rahuldamata, tuvastada, et otsusel puuduvad õiguslikud tagajärjed ning kui see nõue

jääb rahuldamata, tunnistada otsus kehtetuks.

Hageja leiab, et kostja juhatuse otsus on tühine, kuna juhatuse koosolekul ei toimunud

otsuse üle hääletust. Samas olukorras, kus juhatuse liikmed ei ole teinud mingeid

tahteavaldusi, ei ole otsust tegelikult vastu võetud ja sellel puuduvad õiguslikud

tagajärjed. Kui otsus ei ole tühine, tuleb see tunnistada kehtetuks, kuna hageja

väljaarvamiseks kostja liikmete hulgast ei ole õiguslikku alust ning otsuse tegemisel on

rikutud hea usu põhimõtet. Otsus on vastuolus seaduse ja kostja põhikirjaga. Kostja on

hageja välja arvanud tuginedes kostja põhikirja p-le 6.2, st sellele, et hageja on kostjat

olulisel määral kahjustanud. Juhatuse otsuses ei ole viidatud, milles seisnevad hageja

konkreetsed rikkumised. Samuti ei nähtu, et hageja oleks kostjat kahjustanud. Asjaolu,

et hageja esitas ühingu liikmetele saadetud kirjades küsimusi ja päringuid ei saa pidada

kostja huvide oluliseks kahjustamiseks. Hea usu põhimõttest tuleneb, et ühingu

liikmeid tuleb võrdselt kohelda. Samuti ei ole kostjat enne otsuse tegemist ära

kuulatud.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et tema

juhatuse otsus oli nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane. Hageja ei ole välja

toonud ühtegi rikkumist, mis tooks kaasa juhatuse otsuse tühisuse. Juhatuse koosolekul

osalesid kõik juhatuse liikmed, kes olid kõik otsuse poolt. Kostja arvas hageja oma

liikmete hulgast välja põhikirja p 6.2 alusel, kuna hageja on kahjustanud oluliselt kostja

mainet ja on tekitanud seltsi liikmete seas ebaterve õhkkonna. Hageja on kostjat

alusetult süüdistanud salaküttimises, juhatuse liikmeid varguses ning korruptsioonis.

Ainuüksi kostja süüdistamine salaküttimises Laeva Jahiseltsi jahipiirkonnas kahjustab

oluliselt kostja mainet. Hageja alusetute süüdistuste tõttu toimus kahe jahiseltsi

juhatuse kohtumine, kus hageja lubas lõpetada kostja alusetu süüdistamise. Sellele

vaatamata saatis hageja 19. septembril 2018 kõigile kostja liikmetele kaks kirja, milles

süüdistab kostjat salaküttimises ja kostja juhatuse liiget valetamises. Sama süüdistusega

e-kirja saatis hageja ka pärast tema kostja liikmete hulgast väljaarvamist ühele kostja

3/6

juhatuse liikmele. Hageja süüdistas korduvalt ja alusetult kostja juhatuse liikmeid

metalli varguses. Samuti üritas hageja jätta kostja liikmetele muljet nagu oleks

toimunud midagi ebaseaduslikku seoses septiku ehitamisega.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja juhatuse 5. oktoobri 2018. a juhatuse otsuse, millega hageja

arvati kostja liikmete hulgast välja, vaidlustamiseks kolm alternatiivset nõuet, mille

hageja on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 370 lg 2 alusel järjestanud. Sellest

tulenevalt on kohus seotud hageja soovitud nõuete lahendamise järjekorraga.

4. Kohus kontrollib eelnevast tulenevalt esmalt hageja nõuet tuvastada kostja juhatuse

otsuse tühisus. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 7 koostoimes § 241 lg-

tega 1 ja 7 kohaselt on mittetulundusühingu juhatuse otsus tühine, kui otsuse

vastuvõtmisel rikuti juhatuse koosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud

seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile

toonud asjaolusid, mis tooksid kaasa kostja juhatuse 5. oktoobri 2018. a koosoleku

otsuse tühisuse. Hageja on tuginenud küll sellele, et kostja juhatuse otsus on vastuolus

seadusega. Samas ei too otsuse tühisust kaasa igasugune otsuse vastuolu seadusega,

vaid seaduse säte, mida on rikutud, peab olema kehtestatud võlausaldajate kaitseks või

muu avaliku huvi kaitseks. Hageja väited, et otsuse tegemisel ei olnud täidetud

seadusest tulenevad eeldused mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks, ei seondu

võlausaldajate huvide või mõne muu avaliku huvi kaitsega, vaid hageja kui kostja

liikme huvide kaitsega. Selles osas saab kohus hinnangu anda, käsitledes hageja

kolmandat nõuet otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samuti ei saa kohtu hinnangul otsuse

tühisuse aluseks olla hageja väidetud asjaolu, et kostja juhatuse koosolekul ei toimunud

nimetatud küsimuses hääletust. Sisuliselt saab hageja esitatud asjaoludel lugeda, et

otsust ei ole vastu võetud ning sellises olukorras ei saa rääkida otsuse tühisusest (vt ka

Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-14, p 21). MTÜS § 241 lg 1

kohaselt ei too otsuse tühisust kaasa ka otsuse vormistuslikud puudused, mistõttu ei saa

ka hageja kohtuistungil toodud väited otsuse vormistamise probleemidest kaasa tuua

otsuse tühisust. Kohus märgib, et MTÜS § 241 lg 1 on mittetulundusühingu organite

otsuste tühisuse aluste osas erinormiks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg

2 suhtes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja esimene nõue tuvastada kostja

juhatuse 5. oktoobri 2018. a otsuse tühisus tuleb jätta rahuldamata.

5. Teiseks kontrollib kohus hageja nõuet tuvastada, et kostja juhatuse otsusel puuduvad

õiguslikud tagajärjed. Kohus nõustub iseenesest kostja 27. veebruari 2019. a

menetlusdokumendis esitatud vastuväidetega, et hageja nõude sõnastus kattub sisuliselt

ka otsuse tühisuse tagajärgedega, mille osas kattub nõue hageja esimese nõudega.

Samas on hageja selle nõude alusena selgelt tuginenud asjaolule, et kostja juhatuse

koosolekul ei ole toimunud hääletamist, mistõttu ei ole otsust vastu võetud. Kohus

märgib, et olukorras, kus otsust ei ole vastu võetud, ei ole sellel ka õiguslikke tagajärgi,

mistõttu on kohtu hinnangul hageja teine alternatiivne nõue iseenesest lubatav.

6. Samas leiab kohus, et asjas on tõendatud, et kostja juhatuse koosolekul tegi enamus

kostja juhatuse liikmeid tahteavalduse otsuse vastuvõtmiseks, st otsus võeti vastu,

mistõttu tuleb ka hageja teine alternatiivne nõue jätta rahuldamata. Hageja tugineb oma

väidetes kostja juhatuse liikme Kalev Tamme hageja esindajale saadetud e-kirjale (tl

24). Kohtus on juhatuse koosolekul toimunu kohta vande all üle kuulatud ka kostja

juhatuse liikmed Kalev Tamm ja Reedik Rööpson. Kalev Tamme e-kirjas on toodud, et

juhatuse koosolekul ei toimunud hääletamist ega käetõstmist. Samas on Kalev Tamm

4/6

kohtule vande all antud ütlustes öelnud, et hageja väljaarvamise küsimuse pani

arutusele juhatuse liige Andres Põhjala ning kolme juhatuse liikme poolt tuli jaatav

vastus, nad kas noogutasid või ütlesid midagi. Reedik Rööpsoni ütluste kohaselt

toimub tavaliselt hääletamine selliselt, et kõigilt küsitakse, kas nad on nõus või vastu.

Tema ütluste kohaselt hääletas ka Kalev Tamm otsuse vastuvõtmise poolt. Kohus

märgib, et TsÜS § 33 lg 1 kohaselt on hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse

tegemisel tahteavaldus. Hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta

sätestatut. Kuivõrd mittetulundusühingu juhatuse otsuse tegemisel tahteavalduse

andmisele ei ole seaduses ette nähtud vorminõudeid, võib see TsÜS § 68 lg 1 ja § 77 lg

1 kohaselt toimuda mistahes vormis, mh võib TsÜS § 68 l g 3 kohaselt tahteavaldus

väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kohtu

hinnangul on mh teoks, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg,

juhatuse koosolekul noogutamine vastuseks küsimusele, kas juhatuse liige on

hääletusele pandud otsusega nõus. Seega nähtub kohtu hinnangul kostja juhatuse

liikmete vande all antud ütlustest, et juhatuse 5. oktoobri 2018. a koosolekul toimus

hääletamine hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise üle ning viiest juhatuse

liikmest enamus oli selle poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab ka see, et viiest juhatuse

liikmest neli on juhatuse koosoleku protokolli, milles otsus sisaldub, allkirjastanud (tl

77). Otsuse vastuvõetuks lugemise osas ei ole tähtis küsimus, kas Kalev Tamm hääletas

otsuse poolt või vastu, kuivõrd olukorras, kus ülejäänud neli juhatuse liiget hääletas

otsuse poolt, oli nagunii olemas MTÜS § 29 lg 1 ja kostja põhikirja p 17.2 järgi

juhatuse otsuse vastuvõtmiseks vajalik koosolekul osalenud juhatuse liikmete

poolthäälte enamus.

7. Kolmandaks käsitleb kohus hageja kolmandat nõuet tunnistada kostja juhatuse otsus

hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks kehtetuks. MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7

kohaselt saab kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva juhatuse

otsuse. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata

põhikirjas ettenähtud korras. Kostja tugineb sellele, et hageja välja arvamise aluseks on

põhikirja p 6.1.2, mille kohaselt võib liikme ühingust välja arvata ühingu olulisel

määral kahjustamisel. Kostja väitel kahjustas hageja ühingut olulisel määral alusetute

süüdistustega kostja ja tema juhatuse liikmete suhtes. Kostja on välja toonud, et hageja

väljaarvamise aluseks on kostja süüdistamine salaküttimises, kostja juhatuse liikmete

süüdistamine metallarmatuuri varguses ning ebaterve õhkkonna loomine seoses septiku

ehitamisega. Konkreetselt on kostja välja toonud hageja 19. septembril 2018 kostja

liikmetele saadetud kaks e-kirja (tl 78-80).

8. Kohus leiab, et kostjal lasub tõendamiskoormis tõendamaks seda, et esines alus hageja

kostja liikmete hulgast väljaarvamiseks, st kostja pidi tõendama, et hageja on kostjat

oluliselt kahjustanud.

9. Hageja on võtnud iseenesest omaks 19. septembri 2018. a e-kirjade saatmise kostja

liikmetele. Samas leiab hageja, et ei ole sellega kostjat kahjustanud. Samuti vaidlevad

pooled e-kirjades toodud hageja väidete põhjendatuse üle. Kohtule on esitatud kaks

hageja 19. septembri 2018. a e-kirja, mis on saadetud kostja liikmetele. Kirjades on

hageja välja toonud, et viimane RT jaht lõppes Laeva jahiseltsi maadel küttimisega

naabritele vahelejäämisega. Samas nähtub tunnistaja Rainis Kuiva ütlustest, et hageja

kirjas toodud väide on õige, et kostjaga või vähemalt kostja juhatuse liikme Andres

Põhjalaga seotud külalisjahimehed sattusid jahti pidades Laeva jahiseltsi maadele.

Tunnistajad Viljar Ilves ja Jorma-Kalevi Hünnonen kinnitasid samuti toimunut, kuigi

tõid välja, et seda isiklikult ei näinud. Seega ei sisalda kohtu hinnangul hageja 19.

septembri 2018. a e-kirjad selles osas valeväiteid.

5/6

10. Kohus märgib, et põhimõtteliselt ei ole välistatud ka tõese info levitamisega kahju

tekitamine. Seda saab info levitajale ette heita siiski üksnes erandjuhtudel. Praegusel

juhul on hageja saatnud e-kirjad kostja liikmetele, st ta on tõstatanud küsimuse kostja

siseselt, mitte ei ole toonud seda avalikkuse ette. Kohtu hinnangul ei saa liikme

hinnangul ühingus probleemide olemasolul nende tõstatamist pidada iseenesest ühingu

kahjustamiseks. Eelkõige tulekski ühingu liikmete vahelised erimeelsused lahendada

ühingu siseselt. Ainuüksi erimeelsuste olemasolu ei saa pidada kostja kahjustamiseks.

Samuti ei ole leidnud tõendamist kostja väide, et hageja oli varasemalt lubanud

küsimuse tõstatamisest edaspidi hoiduda ning lugeda teema lõpetatuks. Reedik

Rööpson oma ütlustes sellise väite küll esitas, kuid tema ütluste kohaselt ei olnud ta ise

vastava kokkuleppe tunnistajaks, mistõttu ei saa seda pidada tema kindlaks teadmiseks.

Pigem tuleneb tunnistajate ütlustest vastupidiselt, et Laeva jahiseltsi ja kostja juhatuste

kohtumisel lepiti kokku, et kohtumisel kõneks olnud probleemidest, sh intsident

külalisjahimeestega, peab kostja liikmetega rääkima. Seda ei pidanud tegema küll

hageja, vaid kostja juhatuse esimees Andres Põhjala, kuid see näitab selgelt, et teema ei

olnud vähemalt sel hetkel lõpetatud. Nimetatud asjaolu nähtub kohtumisel osalenud

tunnistajate Rainis Kuiva ja Helmer Jõgi ning ka kostja juhatuse liikme Kalev Tamme

antud ütlustest. Seega leiab kohus, et nimetatud e-kirjade saatmist ei saa hagejale ette

heita.

11. Kohtu hinnangul ei ole kostja samuti tõendanud, et nende e-kirjade saatmisega oleks

kostjale tekitatud oluline mainekahju. Naaberjahiseltsi Laeva jahiseltsi liikmete Rainis

Kuiva ja Viljar Ilvese ütlustest nähtub pigem, et kostja mainet on kahjustanud

intsidendid, kus kostjaga seotud isikud on Laeva jahiseltsi maadel küttinud, mitte

hageja poolt saadetud kirjad. Viljar Ilvese ütlustest nähtub, et tema teadvustas

vastasseisu hageja ja kostja vahel alles pärast vaidlusalust kostja juhatuse otsust.

Tunnistaja Helmer Jõgi mainis küll, et tema poole on pöördunud kostja liikmeks

mitteolevad isikud seoses kostja sisemiste probleemidega. Samas ei osanud ta öelda,

kust nendeni vastav info jõudis.

12. Peale kahe hageja 19. septembri 2018. a e-kirja ei ole kohtule esitatud ühtegi

konkreetset väidet ega tõendit selle kohta, kas ja mil viisil on hageja varem kostjat või

selle liikmeid salaküttimises süüdistanud. Kohtu hinnangul ei saa hageja kostja

liikmete hulgast väljaarvamise aluseks olla pärast otsuse tegemist hageja saadetud e-

kirjad.

13. Kohtu hinnangul ei ole kostja suutnud konkreetselt välja tuua ega tõendada, milles

seisnes hageja kostjat kahjustav tegevus seoses kostja juhatuse liikmete süüdistamisega

metallarmatuuri varguses või septikuga seonduvalt. Kostja ei ole välja toonud, millist

tegevust ta konkreetselt seejuures hagejale ette heidab. Hageja 19. septembri 2018. a e-

kirjades neid teemasid ei ole puudutatud. Asjaolule, et hageja on enne kostja juhatuse

otsust küsinud kostja juhatuse liikmelt Andres Põhjalalt tagasi raudarmatuuri, viitab

hageja pärast juhatuse otsust 11. oktoobril 2018 saadetud e-kiri (tl 13), milles ta

mainib, et palub 5. korda armatuur tagastada. Samas jääb ebaselgeks, kuidas saab

selline nõudmine kostjat oluliselt kahjustada. Veelgi ebaselgemad on kostja väited

septikuga seoses, mille osas ei ole kostja suutnud välja tuua ega tõendada ühtegi hageja

konkreetset tegu ega seda, kuidas see kostjat kahjustas.

14. Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et kostja ei ole suutnud tõendada asjaolu, et hageja

oleks kostjat oluliselt kahjustanud, mistõttu ei esinenud kostja põhikirja p-s 6.1.2

toodud alust hageja kostja liikmete hulgast välja arvamiseks. Seega oli kostja juhatuse

6/6

vastav otsus vastuolus kostja põhikirjaga ning tuleb seetõttu kehtetuks tunnistada.

Hageja kolmas alternatiivne nõue tuleb rahuldada.

15. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on esitanud kolm nõuet, mille ta on järjestanud,

ning neist nõuetest esimesed kaks jäävad rahuldada saab põhimõtteliselt pidada hagi

osaliselt rahuldatuks. Isegi kui lähtuda sellest, et otsusega hageja üks alternatiivne nõue

tervikuna rahuldatakse, oleks äärmiselt ebaõiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja

kanda. Seda põhjusel, et pooled on kandnud esindajakulusid, mh nii hageja poolt

põhjendamatute nõuete esitamisel kui kostja poolt neile vastuvaidlemisel. Seega kuigi

kostja lõpptulemusena oma eesmärgi saavutab jätab kohus poolte esindajakulud TsMS

§ 163 lg 1 ja § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 300 eurot tuleb siiski jätta kostja kanda ning see kostjalt hageja kasuks välja

mõista, kuivõrd hageja oleks pidanud sama suure riigilõivu tasuma ka olukorras, kus ta

oleks esitanud ainult enda kolmanda nõude, mis lõppkokkuvõttes rahuldati. Hagi

tagamise taotlustelt tasutud riigilõiv jääb TsMS § 169 lg 3 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik