2-19-3805/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-3805

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi

C.H.P.

hagi

Sihtasutuse

Tartu

Ülikooli

Kliinikum, Hannes Danilovi, OÜ Viavara, Aleks Reimundti,

osaühingu Scoft Vara, Vladimir Piljukovi ja RMP LÕUNA

FINANTS OÜ vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise

nõudes ning osaühingu Scoft Vara vastu hüpoteekide

tühisuse

tuvastamise

ja

kinnistusraamatu

kannete

tegemiseks nõusoleku andmise kohustamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus hagi tagamise kohta

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

OÜ Viavara määruskaebus

Osaühing Scoft Vara määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

RESOLUTSIOON

Määruskaebuse

esitaja

I

(kostja III):

OÜ

Viavara

(registrikood 14449502), esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar

Määruskaebuse esitaja II (kostja V): osaühing Scoft Vara

(registrikood 14238136), esindaja vandeadvokaat Margo

Lemetti

Vastustaja

(hageja):

Aktsiaselts

C.H.P.

(registrikood

10135416), esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik, advokaat

Erko-Andreas Roosik

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. märtsi 2019 määrus muutmata.

2. Jätta OÜ Viavara määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta osaühing Scoft Vara määruskaebus rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas

tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts C.H.P. (hageja) esitas 12.03.2019 kohtule hagiavalduse Sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum (kostja I), Hannes Danilovi (kostja II), OÜ Viavara (kostja III), Aleks Reimundti

(kostja IV), osaühingu Scoft Vara (kostja V), Vladimir Piljukovi (kostja VI) ja RMP LÕUNA

FINANTS OÜ (kostja VII) vastu neilt solidaarselt kahjuhüvitise ja viivise nõudes ning kostja V

vastu hüpoteekide tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks nõusoleku

andmise kohustamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks solidaarselt kostjatelt I, II, III, IV,

V, VI, VII hageja kasuks välja põhinõudena kahjuhüvitise summas 2 656 625,36 eurot ja viivise

põhinõudelt alates 29.04.2019 kuni nõude kohase täitmiseni. Lisaks taotleb hageja, et kohus

tuvastaks kostja III kinnistu nr 795050 (Ülikooli tn 8, Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele

järjekohale kostja V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ja OÜ Viavara

kinnistu nr 805150 (Ülikooli tn 8a, Tartu) kinnistusraamatusse IV jakku teisele järjekohale kostja

V kasuks kantud 6 900 000 euro suuruse hüpoteegi tühisuse ning kohustaks kostjat V andma

nõusolek kinnistusraamatus hüpoteekide kustutamise kannete tegemiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja I 1994. aastal hagejaga ostueesõigusega üürilepingu Tartus,

Ülikooli tn 8 hoone kasutamiseks ning kinnistule hotelli ja büroohoone rajamiseks. Üürilepingust

tuleneb üürileandja kohustus üürilepingu lõppemisel hüvitada hagejale üürileandjaga kokkulepitud

parenduste tegemise eest 2,65 miljonit eurot. Nõude tasumise vältimiseks võõrandas kostja I

11.04.2016 üürilepingu objektiks olevad kinnistud teadlikult ebausaldusväärsele isikule Viatica

Grupp OÜ-le, kes on tänaseks eraldunud äriühinguks OÜ Viavara (kostja III). Kostja I asus hageja

ostueesõigust eitama. Ostueesõiguse olemasolu oli hageja jaoks üks üürilepingu olulistest

tingimustest. Ostueesõiguse kasutamine võimaldanuks hagejal kinnistu ise omandada ning

ostuhinna oleks ta suuremas osas saanud tasaarvestada oma nõudega üürileandja (kostja I) vastu.

Kinnistu omandamisega läksid kostjale III VÕS § 291 lg 1 alusel üle kostja I õigused ja kohustused,

mis tulenevad hageja ja kostja I vahelisest üürilepingust, sh kohustus tasuda hagejale üürilepingu

lõppemisel hüvitist tehtud parenduste eest. Kolm aastat õiguste ja kohustuste üleminekust möödub

11.04.2019, misjärel lõpeb kostja I vastutus hageja ees (VÕS § 291 lg 4). Kostja III omandas

pahatahtlikult kinnistud turuväärtusest üle kahe korra kõrgema hinnaga, millest enamus jäi

tasumata ning mille tasumist ei ole nõudnud ka kostja I. Kostja I ja kostja III kavatsus kinnistute

võõrandamisel oli välistada hageja nõude maksmapaneku võimalus. Seda tõendab asjaolu, et

kostja III võttis kinnistu omandamiseks laenu väga ebasoodsatel tingimustel, koormates kinnistu

hüpoteekidega, mille koguväärtus on üle kuue miljoni euro. Laenulepingu täitmise

ebaõnnestumisel muutub kostja III varatuks, misjärel kostja V realiseerib hüpoteegi ning hagejal

puudub võimalus enda nõue maksma panna - üürileping on selleks hetkeks lõppenud, seaduse

alusel lõpeb kostja I vastutus ja kostja III on varatu ning maksejõuetu. Kinnistute omand läheb üle

kostjale V (hüpoteegipidajale) või kolmandale isikule, kelle vastu hagejal nõuded puuduvad. Nii

kostja I, kostja III kui kostja V on eiranud üürilepingust tulenevat hageja varaliste huvide järgimise

kohustust ning oma tegudega loonud olukorra, kus hageja üürilepingust tuleneva 2,65 miljoni euro

suuruse nõude rahuldamine tulevikus on sisuliselt välistatud. Kuupäevaks, mil nõue muutub

sissenõutavaks, ei saa seda enam pöörata kostja I vastu, ning kostja III on maksejõuetu. Selliselt

tekitatakse hagejale suur varaline kahju. Hageja leidis, et sellega on kostjad I-VI täitnud usalduse

kuritarvitamise koosseisu KarS § 2172 mõttes ning tekitanud õigusvastaselt hagejale kahju VÕS

§ 1045 lg 1 p 7 mõttes. Alternatiivselt on kostjad tekitanud hagejale tahtlikult heade kommete

vastase käitumisega kahju VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes. Kostjad II, IV ja VI vastutavad juhtorgani

liikmetena solidaarselt vastavalt kostja I, III ja V õigusvastase kahju tekitamise eest TsÜS § 31 lg 5

ja VÕS § 137 alusel. Kostja II, IV ja VI kui füüsilisest isikutest juhtorganite liikmete teod on

omistatavad TsÜS § 31 lg 5 alusel juriidilistest isikutest kostjatele I, III, V, VII ja VIII. Kostjale III

kuuluvatele kinnistutele (Ülikooli 8 ja Ülikooli 8a) on seatud kostja V kasuks hüpoteek summas

6 900 000 eurot. Kostja V on kostja VII jagunemise käigus asutatud osaühing. Hüpoteek on osa

kostjate pahausksest skeemist ning välistab hageja parenduste hüvitamise nõude realiseerimise

võimaluse. Hageja leiab, et hüpoteegi seadmise tehing on vastuolus heade kommetega ning tühine.

2. Hageja leiab, et käesoleval juhul oleks kohtuotsuse täitmine ilma hagi tagamata oluliselt

raskendatud või võimatu ning põhjendab seda järgmiste asjaoludega.

1) Suure nõude korral on üldjuhul alati oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel. Rahalise nõudega

hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. Hageja nõue koos menetluskulude ja eelduslike

viivistega on suurusjärgus 2,7 miljonit eurot, mis on nii subjektiivselt kui objektiivselt suur rahaline

nõue. Suure nõude korral esineb oht, et võib tekkida raskusi selle täitmisel.

2) Kostjad II, IV ja VI on füüsilised isikud, kel puudub likviidne vara. Kostjale II kuuluvad

kinnisasjad on kas hüpoteekidega koormatud, isikliku kasutusõigusega koormatud või

ühisomandis. Kostjatel IV ja VI puudub avalikest registritest leitav vara, mille arvelt kohtuotsust

täita.

3) Kostjate III ja V käive ei võimalda nõude kohest täitmist. Kostja III kvartalite II-IV käive on

2018. aastal olnud 5149,05 eurot kvartalis. Kostja V 2018. a kvartaalne käive on 48-50 000 eurot

kvartalis. Seega on kostja III aastakäive üle 100× väiksem ning kostja V aastakäive üle 10 korra

väiksem kui esitatud nõue. On selge, et kostjatel ei jätku rahalisi vahendeid nõude täitmiseks.

4) Kostjad on tegutsenud pahas usus. Hagiavaldus on esitatud põhjusel, et kostjad I, III ja V ning

nende seaduslikud esindajad kostjad II, IV ja VI on kooskõlastanud kinnisasjadega seonduvalt

pahauskse skeemi. Skeemi sisuks on kasu saamine kõigile osapooltele hageja vahendite arvelt.

Kostjate tegevus annab aluse eeldada, et kostjad asuvad tehtava kohtulahendi täitmisest samuti

kõrvale hoidma, näiteks võõrandades ilma vastusooritust saamata neile kuuluvad kinnisasjad enne

kohtuotsuse jõustumist endaga seotud juriidilistele isikutele. Hagi on vaja tagada, et välistada

kostjatel võimalus ennast varatuks teha. Hageja arvates esineb oht, et tema nõudeid ei ole ilma hagi

tagamata võimalik kohtuotsuse alusel maksma panna kostjatel vara puudumise pärast ning seetõttu

tuleks hagi tagada. Hageja eesmärk on välistada kahju õigusvastane tekitamine kostjate poolt.

Selleks tuleb välistada skeemi elluviimine, mille kohaselt kostja V endale kuuluva hüpoteegi

realiseerib. Hageja nõue ebaõige kande parandamiseks on esitatud põhjusel, et välistada kostja III

poolt vara võõrandamise võimalus. Hageja nõue ebaõige kande parandamiseks toetab hageja

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kui kostja V menetluse kestel asub tema kasuks

seatud hüpoteeki realiseerima, muutub hageja nõue ebaõige kande parandamiseks sisutuks. Samuti

raskendab see kahju hüvitise nõude maksmapanekut, kuivõrd kostjatel on võimalik vara

võõrandada menetlusvälisele isikule, kelle suhtes ei saa võimalikku kohtuotsust täita.

Hageja taotles, et kohus arestiks hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud registriosa

numbriga nr 795050 (Ülikooli tn 8, Tartu) ja registriosa numbriga 805150 (Ülikooli tn 8a, Tartu)

ning seaks hageja kasuks keelumärke, mis keelab kinnisasjade käsutamise. Lisaks taotles hageja,

et kohus hagi tagamise abinõuna seaks tema kasuks kohtulikud hüpoteegid kostjale III kuuluvatele

kinnisasjadele alljärgnevalt: 1) kinnistule registriosa nr 134436 kohtulik hüpoteek summas 500 000

eurot esimesele vabale järjekohale; 2) kinnistule registriosa nr 1347831 kohtulik hüpoteek summas

500 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 3) kinnistule registriosa nr 956640 kohtulik hüpoteek

summas 500 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 4) kinnistule registriosa nr 1058832 kostjale

kuuluva kaasomandi osale kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale;

5) kinnistule registriosa nr 3316703 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot esimesele vabale

järjekohale; 6) kinnistule registriosa nr 1667504 kohtulik hüpoteek summas 300 000 eurot

esimesele vabale järjekohale; 7) kinnistule registriosa nr 745038 kohtulik hüpoteek summas

300 000 eurot esimesele vabale järjekohale; 8) kinnistule registriosa nr 746838 kohtulik hüpoteek

summas 300 000 eurot esimesele vabale järjekohale. Hageja selgitas, et hüpoteegi summade jaotus

tuleneb kinnisasjade eelduslikust väärtusest turul. Hageja on palunud seada kõrgema hüpoteegi

(500 000 eurot) kinnisasjadele, millel tegutseb kinnistusraamatu andmetel tankla, st kokku

1 500 000 euro ulatuses. Ülejäänud osa nõudest on hageja jaotanud võrdsetes osades (300 000

eurot) kostjale V kuuluvate kinnisasjade vahel.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hageja taotluse hagi tagamiseks ning seadis hagi tagamise abinõuna hageja

kasuks kohtuliku hüpoteegid:

- kinnistule, registriosa numbriga 134436, nimetusega Mäo Bensiinijaam, asukohaga Paide linnas

Mäo külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot;

- kinnistule, registriosa numbriga 1347831, nimetusega NUKA TANKLA, asukohaga Lääne-

Virumaal Kadrina vallas Kadapiku külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot;

- kinnistule, registriosa numbriga 956640, nimetusega A/S MERTS TANKLA, asukohaga

Valgamaal Tõrva vallas Pikasilla külas, esimesele vabale järjekohale summas 500 000 eurot;

- kaasomandi osale kinnistust, registriosa numbriga 1058832, asukohaga Haapsalu linnas Kiltsi

tee 3, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot;

- kinnistule, registriosa numbriga 3316703, asukohaga Tartu linnas Jaama tn 203, esimesele vabale

järjekohale summas 300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 1667504, asukohaga

Tartumaal Kambja vallas Kambja alevikus Võru mnt 2e, esimesele vabale järjekohale summas

300 000 eurot; - kinnistule, registriosa numbriga 745038, nimetusega Jaama tn 70, asukohaga Põlva

linnas Jaama 70, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot;

- kinnistule, registriosa numbriga 746838, nimetusega MEEKSI MNT 25c, asukohaga Räpina

linnas Meeksi mnt 25C, esimesele vabale järjekohale summas 300 000 eurot.

Lisaks arestis maakohus hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad kinnistud registriosa

numbriga 795050, asukohaga Tartu linnas Ülikooli tn 8, ja registriosa numbriga 805150, asukohaga

Tartu linnas Ülikooli tn 8a, ning määras kanda sel alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks

kinnistute käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked.

4. Maakohus leidis, et hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Täidetud

on hagi tagamise formaalsed eeldused. Maakohus hindas hagi nõuded lubatavateks ning leidis, et

hageja on hagis oma nõuded asjaoludega õiguslikult põhistanud.

Hageja on hagi tagamise taotluses välja toonud, et füüsilistest isikutest kostjatel puudub piisav

likviidne vara, et selle arvelt hageja nõuet täita.

Hagejal on kostjate vastu suur rahaline nõue. Nõude rahuldamise korral võidakse nõude täitmist

nõuda igalt solidaarkostjalt eraldi. Arvestades eelnimetatud andmeid kostjate varalise seisundi

kohta võib kohtu hinnangul järeldada, et hagi rahuldamise korral võib kohtuotsuse täitmine olla

raskendatud. Igal solidaarkostjal ei ole piisavalt vara, et sellele hageja nõude ulatuses sissenõuet

pöörata. Kostjale III ja kostjale V kuuluvad küll kinnistud ja viimasele ka kinnisasjaõigusena

hüpoteegid, kuid kostjad võivad menetluse käigus nimetatud kinnistud või kinnisasjaõigused

võõrandada või kinnistuid koormata, mis raskendaks selle vara arvelt kohtuotsuse täitmist või

muudaks selle hoopis võimatuks. Kui eeldada hageja poolt hagis esitatud väidete õigsust, eelkõige

seda, et kostjad on teinud tehinguid eesmärgiga välistada hageja poolt üürilepingust tuleneva

hüvitisnõude maksmapanek, siis saab sellise ohu olemasolu jaatada.

Lisaks rahalisele nõudele on hageja esitanud ka mittevaralise nõude kostja III kinnistutele (Tartus

Ülikooli 8 ja 8a) kostja V kasuks 6 900 000 euro suuruse ühishüpoteegi tühisuse tuvastamiseks

ning selle kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.

Juhul, kui kinnistud või kinnisasjaõigused kohtumenetluse ajal võõrandatakse, võib kohtuotsuse

täitmine olla raskendatud. Kinnisasjaõiguste uue heauskse omandaja suhtes ei pruugi nõude

maksmapanek olla õigustatud ning hagejal ei ole võimalik hagi taotletavat eesmärki enam

saavutada.

Kõiki neid asjaolusid arvestades pidas kohus tõenäoliseks, et hagi tagamata jätmisel võib

kohtuotsuse täitmine nii rahalise nõude kui ka tuvastusnõude osas olla raskendatud ning seetõttu

esineb TsMS § 377 lg 1 järgi alus hagi tagamiseks.

Kohus pidas põhjendatuks rakendada hagi tagamiseks hageja poolt taotletud abinõusid. Kostja V

kinnistutele kohtulike hüpoteekide seadmine ei koormaks kostjat liigselt. Hüpoteekide seadmine ei

piira kostjal kinnistute tavapärast kasutamist. Samas on hageja rahalise nõude täitmine vähemalt

kinnistute omanikuks oleva solidaarvõlgnikust kostja vastu tagatud.

Antud juhul taotleb hageja kostja V kinnistutele hüpoteekide seadmist kokku summas 3 000 000

eurot. Nimetatud summa sisaldab hageja rahalist põhinõuet summas 2 656 625,36 eurot, viivist

(viivisesumma ühe aasta eest on 212 638,30 eurot) ja eeldatavaid menetluskulusid. Arvestades asja

keerukust, sh menetlusosaliste paljusust ja asja kõrgema astme kohtutesse edasikaebamise

võimalust, võib eeldada, et asja menetlus kestab pikka aega ja kohtuotsuse täitmise ajaks võib olla

möödunud rohkem kui aasta, mistõttu võib kohtuotsuse alusel sissenõutav viivis kujuneda

suuremaks kui ühe aasta eest arvestatud viivisesumma. Ka on hageja juba käesolevaks ajaks

kandnud menetluskulusid hagilt ja hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu näol kokku summas

3450 eurot. Kuna hagejat esindavad menetluses lepingulised esindajad, siis lisanduvad hageja

menetluskuludele ka lepinguliste esindajate tasu ja kulud. Arvestades asja keerukust, samuti

advokaatide keskmisi tasumäärasid, hindas kohus, et hageja lepinguliste esindajate tasu võib

mitmes kohtuastmes kujuneda suuremaks kui 20 000 euro nagu hageja seda on esialgselt

prognoosinud.

Kohus hindas, et hageja taotletav kohtulike hüpoteekide summade jaotus on põhjendatud. Kohtule

ei ole küll teada koormatavate kinnistute turuväärtused, kuid see, kui hüpoteegi summa on suurem

kui kinnisasja tegelik turuväärtus, on hageja riisiko ega koorma kinnisasjade omanikuks olevat

kostjat liigselt.

Kohus pidas põhjendatuks lisaks kohtulikele hüpoteekidele hagi tagamiseks kostjale III kuuluvate

kinnistute arestimist ning sel alusel käsutamise keelumärgete kandmist kinnistusraamatusse.

Hageja on põhjendanud, et kostjate III kuuluvate kinnistute arestimine ja neile käsutuskeelu

seadmine aitab tagada hageja mittevaralisi nõudeid samadele kinnistutele seatud ühishüpoteegi

tühisuse tuvastamiseks ja selle kinnistusraamatust kustutamiseks vajalike tahteavalduste andmise

kohustamiseks. Arvestades tagada soovitava nõude olemust leidis kohus, et taotletav hagi tagamise

abinõu on proportsionaalne ega koorma kostjat liigselt. Kostja kinnistutele käsutuskeelu seadmine

ei takista kostjal kinnistute tavapärast kasutust. Kostjal ei ole vaid võimalik kohtumenetluse ajal

kinnistuid käsutada ega täiendavalt koormata.

MÄÄRUSKAEBUSTE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja III (määruskaebuse esitaja I) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada osas, mille kohus arestis hagi tagamise abinõuna kostjale III kuuluvad

kinnistud registriosa nr 795050 (Tartu linn, Ülikooli tn 8) ja registriosa nr 805150 (Tartu linn,

Ülikooli tn 8a), ning kandis sel alusel kinnistusraamatusse hageja kasuks kinnistute käsutuskeeldu

nähtavaks tegevad keelumärked. Kostja III palub jätta nimetatud osas hagi tagamise taotlus

rahuldamata.

Maakohtu määrus ei vasta TsMS § 381 lg 1 nõuetele. Hagi ei ole lubatav, kuna kohtu menetluses

on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Tartu Maakohtu menetluses on tsiviilasi

nr 2-15-19207, milles hageja nõuab SA-lt Tartu Ülikooli Kliinikum 28.04.1994 sõlmitud

rendilepingu alusel Tartu linnas asuvate Ülikooli 8 ja 8a kinnisasjade parendustele tehtud kulutuste

väljamõistmist summas 2 649 235,30 eurot.

Hagi ei ole lubatav, kuna hageja ei ole põhistanud TsMS §-s 369 sätestatud eeldusi hagi esitamiseks

enne nõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus ei ole TsMS § 369 eelduste esinemist hagi

tagamise määruses üldse analüüsinud ega tuvastanud, kas hagejal on alus hagi esitamiseks enne

nõude sissenõutavaks muutumist.

Hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on üksnes leidnud,

et hageja on hagis oma nõuded asjaoludega õiguslikult põhistanud, kuid ei ole kontrollinud, kas

hageja on nõuet ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Hageja

ei ole põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hagi tagamata jätmine võib tõenäoliselt

raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kostjad ei ole avaldanud, et nad ei

kavatse hüvitise hagejale maksmise kohustust täita. Vastupidi, kostjad on teinud tsiviilasjas nr 2-

16-9491 peetud läbirääkimistel hagejale pakkumise konkreetsele summale, mille nad on nõus

maksma hagejale tingimusel, et kõik kohtuvaidlused lõpetatakse. Hageja parenduste hüvitise nõue

ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna rendileping kehtib kuni 28.04.2019.

Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et 28.04.1994 sõlmitud rendilepingu esemeks olevate

kinnisasjade väärtus on suurenenud üürileandja nõueolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu

2,7 miljoni euro võrra, vaid lähtub üürileandja nõusolekul tehtud parenduste maksumusest.

Kohaldatud hagi tagamise abinõu (käsutuskeeld) ei ole sobiv ega täida oma eesmärki. Käsutuskeeld

ei takista kinnisasjale enne käsutuskeeldu seatud hüpoteegi realiseerimist ega käsutamist.

6. Kostja V esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus osas, milles hagi tagamise korras seati hageja kasuks kohtulikud hüpoteegid kostja V

kinnisasjadele.

Hageja nõuded kostja V suhtes on perspektiivitud, mistõttu ei ole võimalik hagi tagamise abinõusid

kostja V suhtes kohaldada. Sisuliselt heidab hageja kostjatele ette, et vaidlusaluse üürilepingu

esemeks olevatele kinnisasjadele seatud hüpoteegid muudavad kinnisasjad väärtusetuks ning

seeläbi põhjustatakse kostja III maksejõuetus, millest tulenevalt tekib hagejale kahju.

Hageja nõue on esitatud teadlikult perspektiivitult. Kui hageja leiaks ka tegelikult, et tema nõude

rahuldamine on reaalne ning seejärel kostja V kasuks seatud hüpoteegid kustutatakse, oleks

kinnisasjade väärtus kohtuotsuse jõustumise järgselt „taastatud“ ning hagejal oleks võimalik enda

nõue rahuldada kostjale III kuuluvate kinnisasjade arvelt. Sellisel juhul ei oleks kostja V

kinnisasjadele hagi tagamise korras hüpoteekide seadmine vajalik, vaid piisaks, kui hüpoteek

seataks hagi tagamiseks üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele.

Tõsiselt ei saa võtta hageja seisukohta, mille kohaselt on kostja V enda nõude tagamiseks hüpoteegi

seadmisega kahjustanud kuidagi hageja huve. Kostja V õiguseellane (kostja VII) on andnud laenu

kinnisasjade

soetamiseks

ning

seadnud

tagatisena

soetatavale

varale

ka

hüpoteegi.

Kokkuleppeliselt on kostja VII andnud kostja III õiguseellasele laenu väljamaksete tegemisega

vahetult kinnistute müüjale (kostja I). Kostja VII ja kostja III vahel sõlmitud laenuleping ja sellest

tulenevad õigused ja kohustused anti RPM Lõuna Finants OÜ poolt kostjale V üle

jagunemiskavaga. Laenu tagatiseks hüpoteegi seadmine on kinnisasjade müügitehingute puhul

tavapärane. Seega ei ole kostja V hüpoteegi seadmisega ühtegi kohustust rikkunud, mistõttu on

kahju hüvitamise nõue kostja V suhtes välistatud.

Hagejal ei oleks võimalik täita oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud kostja V arvel ka juhul,

kui kohus peaks leidma, et kostjale III kuuluvatele kinnisasjadele seatud hüpoteegid olid

ebamõistlikult suured, millega kostja V iseenesest ei nõustu. Kohus ei saaks sellisel juhul asendada

kostja V tahteavaldust hüpoteekide täies ulatuses kustutamiseks, vaid üksnes muutmiseks ulatuses,

milles kohus peab kinnisasjadele seatud hüpoteeke ebamõistlikuks.

Sisuliselt püüab hageja käesoleva menetlusega saavutada olukorda, kus teiste kostja III

võlausaldajate, kelle nõuded on tagatud kinnistusraamatusse kantud pandiõigusega, olukorda

halvendades oleks tema võimalik nõue paremas positsioonis võimalikus pankrotimenetluses.

Väited kostja III maksejõuetuse kohta on alusetud. Pelgalt fakt, et peamine ühingu vara on

kinnisasi, ei anna alust rääkida ühingu maksejõuetusest. Kuivõrd hagi eesmärgiks ei saa olla

panditud nõude eelisseisundi halvendamine, on hageja nõue kostja V suhtes perspektiivitu.

Hagi tagamise aluse hindamisel on tegelikult oluline kostja majanduslik seisund, mis peab olema

sedavõrd halb, et annaks alust kahelda kohtuotsuse täitmise võimalikkuses. Sellest tulenevalt on

hageja nõude maksmapaneku võimalusi hinnates viidanud, et kostjad II, IV ja VI on füüsilised

isikud, kel puudub likviidne vara ning et kostjate III ja V käive ei võimalda nõude kohest täitmist.

Arusaamatult on hageja jätnud käsitlemata kostja I kui tõenäoliselt varaliselt kõige kindlustatuma

menetlusosalise, kelle suhtes oleks hagejal võimalik enda nõudeid kõige tõenäolisemalt maksma

panna. Nimetatud asjaolu pole kontrollinud omal algatusel ka maakohus. Hageja võimalik nõue on

piisavalt tagatud nii kostja I laitmatu varalise olukorraga kui ka kostjale III kuuluvate

kinnisasjadega, mistõttu kostja V suhtes hagi tagamise abinõude rakendamine on alusetu.

Hagi rahuldamise korral saavutab hageja olukorra, kus hageja nõuded on piisavalt tagatud, seeläbi,

et kostjale III kuuluvate kinnisasjade registriosadest kustutataks (hageja hinnangul) kinnistute

väärtust vähendavad hüpoteegid. Sel juhul suurenevad Ülikooli 8 ja 8a kinnistute väärtused ning

hagejal on võimalik oma nõuded võimalik efektiivselt maksma panna ka täitemenetluses.

Kuivõrd hageja nõue kostja V suhtes on perspektiivitu, on hagi tagamise abinõude rakendamine

kostja V kinnisasjade suhtes ebaproportsionaalne. Kostjal V on hagi tagamise meetmete

rakendamise tõttu oluliselt raskendatud majandustegevuse jätkamiseks kavandatud investeeringute

ja jooksvaks majandustegevuseks vajalike finantskokkulepete sõlmimine krediidiasutustega,

mistõttu on hagi tagamise abinõude rakendamisega kaasnev õiguste riive kostja V suhtes väga

intensiivne.

Hageja oleks pidanud hagi tagamise abinõu taotlemisel hindama ka nõude perspektiivikust ning

esitama hagi tagamise taotluse nende isikute vara osas, kelle osas on nõude rahuldamine

tõenäolisem. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja võimalik nõue üürisuhetest. Üürilepingu

esemeks olevate kinnisasjade omanikeks on olnud vastavalt kostja I ja kostja III. Seega saab juba

õigussuhete olemusest tulenevalt kõne alla tulla hagi rahuldamine nende kostjate suhtes.

Kui hageja haginõue Ülikooli 8 ja 8a kinnistutele seatud hüpoteekide kustutamiseks rahuldatakse,

on tema rahalise kahjuhüvitusnõude rahuldamine eelduslikult võimalik ka üürilepingu esemeks

olevatele kinnisasjadele sissenõude pööramisega, sest kui kinnistusraamatust kustutataks kostja V

kasuks seatud hüpoteek, siis ei oleks enam alust hagi aluseks olevale peamisele väitele nagu oleks

kostja III maksejõuetu. Seega oleks kostjaid kõige vähem kahjustav meede kohtulike hüpoteekide

seadmine üürilepingu esemeks olevatele kinnisasjadele (Ülikooli 8 ja 8a kinnistud), mille n-ö

„väärtuse suurenemist“ hageja enda hagiga ka sisuliselt taotleb.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Hageja palub jätta kostja III ja kostja V määruskaebused rahuldamata.

Hageja ei nõustu kostjaga V, et kui üks nõue rahuldatakse, ei ole hageja teise nõude rahuldamine

hageja õiguste kaitseks enam vajalik. Kahju hüvitamise ja hüpoteegi tühistamise nõuded on

eraldiseisvad ja teineteist mittevälistavad nõuded, mille esitamine on menetluslikult lubatud.

Hageja eesmärgiks kohtusse pöördumisel on temale tekkinud kogukahju hüvitamine ning

kohtuotsuse täitmine, mida õigusvastaselt seatud hüpoteek takistab. Iseenesest ei ole välistatud, et

kohus küll rahuldab kahju hüvitamise nõude, kuid jätab rahuldamata hüpoteegi tühisuse

tuvastamise nõude. Hageja tuvastusnõude rahuldamata jätmine ei tohiks aga raskendada kahju

hüvitamise nõude täitmist. Seega tuleb neid nõudeid selgelt eristada ka hagi tagamise seisukohast.

Ka juhul, kui kohus tuvastab hüpoteegi tühisuse, tooks see kaasa küll hageja õigusliku positsiooni

paranemise kostja III pankrotimenetluses, kuid jätkuvalt oleks raskendatud või isegi välistatud hagi

rahuldava kohtuotsuse täitmine kogusumma ulatuses, sest sellisel juhul tuleb eelduslikult jaotise

väljamaksmisel konkureerida kostjaga V ning võimalike teiste seotud isikutest võlausaldajatega.

Hageja nõude täitmise seisukohalt ei ole oluline, kas nõude rahuldamiseks piisab sissenõude

pööramisest kostja I varale. Hageja võib valida, kas ta taotleb hagi tagamist üksnes ühe kostja

suhtes või kõigi kostjate suhtes. Praegusel juhul, kui kohus tühistaks kohaldatud hagi tagamise

abinõud ning jätaks hiljem kostja I suhtes hagi rahuldamata, ei oleks hagi rahuldamise korral

ülejäänud kostjate suhtes kohtuotsust võimalik täita. Seega on hagi tagamine vajalik sõltumata

sellest, milline on kostja I majanduslik seis.

Hagi tagamiseks kostja V suhtes puuduvad vähem koormavad abinõud. Hageja ei nõustu ka kostja

V käsitlusega, justkui saaks hagi rahuldamine tulla kõne alla üksnes kostja I või kostja III suhtes.

Hageja on toonud hagiavalduses välja, et kostja V vastutab õigusvastase tegevusega kahju

tekitamise eest vahetu täideviijana, äärmisel juhul kaasaaitajana.

Kohtumenetluses ei ole asi samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tsiviilasjas

nr 2-15-19207 on kostjaks üksnes kostja I. Lisaks on erinevad nii nõuete faktilised asjaolud kui ka

nõuete õiguslikud alused. Ühel juhul on tegemist võlaõiguslikust lepingust tuleneva parenduste

hüvitamise nõudega ühe isiku vastu, teisel juhul on tegemist kahju õigusvastasest tekitamisest

tuleneva nõudega seitsme erineva isiku vastu, nõudega tuvastada kostja III kinnistule kostja V

kasuks seatud hüpoteegi tühisus ning nõudega kohustada kinnistusraamatu kannete tegemiseks

nõusoleku andmiseks.

Hageja on põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid.

Hageja on esitanud 25.03.2019 kostjale III avalduse, milles on taotlenud, et kostja III annaks

vastavalt VÕS § 117 lg-le 2 ning § 98 lg-le 1 tagatise või kinnitaks kohustuse täitmist hageja

esitatud nõude, s.o 2 656 625,36 euro ulatuses. Kostja III ei ole tagatist andnud ega ka kinnitanud

kohustuse täitmist, mistõttu on hageja lugenud üürilepingu ülesöelduks alates 08.04.2019.

Asjasse puutumatu on ka kostja III arutlus selle üle, milline summa kuuluks hagejale tasumisele

VÕS § 286 alusel. Tegemist on kostja III poolt otsitud vastuväitega jätmaks ekslikku muljet, nagu

oleks hageja nõue või selle sissenõutavaks muutumine ebaselge.

Kostja III suhtes kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja täidab oma eesmärki. Hüpoteegi

käsutamine takistaks hageja mittevaralise nõude täitmist ning sellisel juhul on sobivaks abinõuks

hüpoteekide arestimine ja selle alusel käsutuskeelde nähtavaks tegevate keelumärgete kandmine

kinnistusraamatusse.

Vältimaks mitmeti mõistetavusi on hageja esitanud 12.04.2019 kohtule täiendava taotluse hagi

tagamiseks, milles palus arestida kostjale III kuuluvaid kinnistuid (Tartus Ülikooli tn 8 ja 8a)

koormavad piiratud asjaõigused. 13.04.2019 määrusega rahuldas kohus hageja 12.04.2019 hagi

tagamise taotluse ning arestis kostjale III kuuluvatele kinnistutele kostja V kasuks seatud

hüpoteegid summas 6 900 000 eurot. Seega on hageja saavutanud taotletud eesmärgi – takistatud

on nii kinnisasjade kui ka kinnisasjasid koormavate piiratud asjaõiguste käsutamine ja

realiseerimine.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et kostja III ja kostja V määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.

Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus

on põhjendatud ja seaduslik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks

neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

9. TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades

(Riigikohtu 07.11.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-6491, p 12; Riigikohtu 07.02.2018 määrus

tsiviilasjas

nr

2-16-15386/57,

p

14).

Järelikult

saab

ringkonnakohus

maakohtu

diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on teinud kaalutlusvigu või ületanud

diskretsioonipiire.

Kostja III määruskaebus

10. Kostja III vaidlustab maakohtu määrust osas, milles kohus arestis hagi tagamise abinõuna

kostjale III kuuluvad kinnistud Tartu linnas aadressil Ülikooli 8 ja 8a ning kandis

kinnistusraamatusse hageja kasuks käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga III, et hagi (sh hagi tagamine) ei ole lubatav, kuna kohtu

menetluses on samade poolte vahel sama asi sama eseme kohta samal aluse, s.o tsiviilasi

nr 2-15-19207. Ringkonnakohus möönab, et kuigi asjaolud ja nõude rahaline suurus on sarnased,

siis ei saa asuda seisukohale, et tegemist oleks TsMS § 371 lg 1 punktis 5 käsitletud olukorraga,

kuna juba menetluste pooled ei ole samad.

12. Kostja III on seisukohal, et maakohus pole analüüsinud TsMS § 369 eelduste esinemist. Ühtlasi

heidab kostja III hagejale ette, et hageja ei ole põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid.

Hagiavalduses on hageja kostja III majanduslikule seisundile viidates väitnud, et kahju saabub

29.04.2019, kui ilmneb, et hagejale jäetakse parenduste hüvitis maksmata. Käesoleva määruse

tegemise ajaks on nimetatud kuupäev möödunud.

Hageja on toonud esile, et VÕS § 291 lg 4 järgne tähtaeg lõpeb 11.04.2019, misjärel lõpeb hageja

vastutus kostja ees. Selliselt on hageja põhistanud vajaduse esitada oma nõue enne 29.04.2019.

Lisaks eeltoodule on hageja märkinud, et loeb üürilepingu ülesöelduks alates 08.04.2019. Seega

on pooled eri seisukohtadel mh üürilepingu lõppemise aja osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa

jätta hagi tagamata ainuüksi põhjusel, et pooled vaidlevad nõude sissenõutavaks muutumise üle.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja on oma nõudeid õiguslikult põhistanud ning

eeldades hagi aluseks olevate asjaolude õigsust, on võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus seejuures hinnanud ka hageja väidete põhistatust TsMS

§ 235 tähenduses.

13. Kostja III leiab, et kinnisasjade arestimine ning käsutuskeeldu väljendavate keelumärgete

sissekandmine ei täida eesmärki, kuivõrd see ei takista kinnisasjale enne käsutuskeeldu seatud

hüpoteegi realiseerimist ega käsutamist.

Nimetatud väide on küll õige, kuid samas on hageja esitanud taotluse hagi täiendavaks tagamiseks,

mille maakohus ka rahuldas. Nimelt arestis maakohus 13.04.2019 määrusega hageja kasuks

kostjale III kuuluvate kinnistute (Ülikooli tn 8 ja 8a) registriosade kostjale V kasuks seatud

hüpoteegid summas 6 900 000 eurot ning kandis sel alusel kinnistusraamatusse hüpoteekide

käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Seega on käesolevalt takistatud ka kinnisasjale

enne käsutuskeeldu seatud hüpoteekide realiseerimine.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus kostja III määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse kostja III vaidlustatud osas muutmata.

Kostja V määruskaebus

14. Kostja V vaidlustab maakohtu määrust osas, milles seati kostjale V kuuluvatele kinnistutele

kohtulikud hüpoteegid. Kostja V hinnangul on hageja nõuded kostja V suhtes perspektiivitud,

mistõttu ei ole võimalik kohaldada hagi tagamise abinõusid.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on sisuliselt hinnanud hageja nõuded hagi tagamise kontekstis

piisavalt põhistatuks. Maakohus on õigesti märkinud, et küsimust, kas hagejal on kostjate vastu

kahju hüvitamise nõue, ei saa lahendada hagi tagamise taotluse menetlemisel (vt ka Riigikohtu

16.10.2017 määrus nr 2-16-18531, p 12).

Ringkonnakohus leiab, et õiguslikult ei ole välistatud hageja nõuete rahuldamine. Kuigi kostja V

on sisuliselt seisukohal, et kostja V kui hüpoteegipidaja suhtes ei tohiks olla kahju hüvitamise

nõude esitamine lubatav, ei ole hagis toodud väidete õigsust eeldades siiski välistatud, et mh

kostja V tegevuse läbi on hagejale kahju tekitatud. Hageja väitel on kostjad tegutsenud teadlikult

eesmärgiga tekitada hagejale kahju.

15. Kostja V leiab, et hageja nõue on tagatud kostja I laitmatu varalise olukorraga kui ka kostjale III

kuuluvate kinnisasjadega, mistõttu hagi tagamise abinõude rakendamine kostja V suhtes on

alusetu.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on tegu suure nõudega ning on

tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine kostjate seisukohalt olla

raskendatud. Kuigi nõude suurus ei ole iseseisvaks hagi tagamise aluseks, on see üks asjaoludest,

mida tuleb kohtul hagi tagamise põhjendatuse ja abinõude kohaldamise juures hinnata.

Kuna hageja nõue on esitatud solidaarvõlgnike vastu, siis võis hageja valida, kellelt ta kohustuse

täitmist nõuab ning milliste kostjate suhtes hagi tagamise abinõusid kohaldatakse. Kostjal I võib

küll olla „laitmatu“ varaline seis, kuid see ei tähenda veel siiski, et ca 2,65 miljoni euro suuruse

nõude täitmine oleks seetõttu lihtne ja vähese vaevaga võimalik, arvestades seejuures kostja I

õiguslikku vormi (sihtasutus), tegevusala (tervishoiuteenuste osutamine) jm asjaolusid.

Ka ei ole põhjendatud väita, et ainuüksi kostjale III kuuluvate kinnisasjadega (Ülikooli tn 8 ja 8a)

oleks hageja nõue tagatud. Kinnisasjadele on seatud kostja V kasuks ühishüpoteek summas

6 900 000 eurot. Seega on tegemist juba ulatuslikult koormatud kinnisasjadega, mistõttu ei pruugi

nende kinnisasjade väärtus, arvestades hüpoteeke, olla piisav tagamaks hageja nõuet.

Menetlusvälised tagatised, mis võiksid muuta hagi tagamise põhjendamatuks, oleksid näiteks

kehtivad ja sissenõutavaks muutunud hüpoteegid või muud pandiõigused, kui need pakuks hagejale

hagi tagamisega võrdväärset kaitset (vt ka M. Kärson, S. Kärson teoses Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Komm vlj. Tallinn 2017, lk 517, § 377). Kostja V ei ole nimetatud asjaolude esinemist

viidanud.

16. Kostja V märgib, et hagi tagamine tema suhtes on ebaproportsionaalne ning hagi tagamise

meetmete tõttu on oluliselt raskendatud majandustegevuse jätkamiseks kavandatud investeeringute

ja jooksvaks majandustegevuseks vajalike finantskokkulepete sõlmimine krediidiasutustega.

Hagi tagamine on kostja jaoks põhjendamatult koormav siis, kui hagi tagamiseks valitud vahend

piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Maakohus on abinõude

proportsionaalsust hinnanud ning leidnud, et kohtulike hüpoteekide seadmine ei ole kostja V jaoks

põhjendamatult koormav.

Ringkonnakohus leiab, et kohtulike hüpoteekide seadmine ei takista kostjal kinnistute kasutamist

ega võõrandamist, kuid kohtulikud hüpoteegid tagavad hagejale hagi rahuldamisel võimaluse

koormatud kinnistute arvel oma nõude vähemalt osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et kostja V väited majandustegevuse raskendatuse osas on üldsõnalised ega ole seetõttu

maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamise aluseks.

Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ka kostja V vaidlustatud

osas.

16. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Maakohus ei ole väljunud hagi tagamisel

diskretsioonipiiridest ega ole teinud kaalutlusvigu.

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp