3-18-1985/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1985

Haldusasi

V. T. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.2018

lahkumisettekirjutusele

nr

1044611375

(sissesõidukeeld)

Menetlusosalised

Kaebaja – V. T.

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Ülle Elva

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada 12.10.2018 ettekirjutuses nr 1044611375 sisalduv sissesõidukeeld.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 15 eurot. Muud

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2019 (HKMS § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V. T. on Ukraina kodanik, kellele oli väljastatud pikaajaline viisa (D) EST001314269 Eestis

elamiseks ja töötamiseks Crystal Solutions OÜ-s ajavahemikus 04.06.–28.12.2018. Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) ametnikud kontrollisid 11.10.2018 kaebaja tuttava, G. T. autot ja otsisid

selle läbi. Autos viibis ka kaebaja. Läbiotsimisel leiti narkootilisi aineid. Politseijaoskonnas

tehtud test tuvastas, et kaebaja oli tarvitanud narkootilisi aineid. Kaebajat karistati 02.11.2018

otsusega väärteoasjas nr xxxxxxxx narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg-s 1 sätestatud rikkumise eest NPALS § 151 lg 1 alusel 40

euro suuruse rahatrahviga.

2. PPA tunnistas 12.10.2018 otsusega nr 1304/2018 kehtetuks kaebajale väljastatud pikaajalise

viisa ning lõpetas 12.10.2018 otsusega nr 1305/2018 Schengeni ruumis viibimise tähtaja

ennetähtaegselt, leides, et kaebaja ohustab avalikku korda. PPA jättis teatiste peale esitatud

avalduse rahuldamata 01.11.2018 otsusega nr 15.5-4/185-4.

3. PPA tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 11 lg 1, § 7 lg

1, § 73 lg 1 ja § 74 lg 1 alusel 12.10.2018 ettekirjutuse nr 1044611375 Eestist lahkumiseks ja

kohaldas tema suhtes kolmeaastast sissesõidukeeldu (12.10.2018 ettekirjutus). PPA tuvastas, et

kaebaja

viibis

Eestis

seadusliku

aluseta

ning

kohustas

teda

Eestist

lahkuma.

Lahkumisettekirjutus tuli täita hiljemalt 22.10.2018. Kuna kaebaja ettekirjutust vabatahtlikult

ei täitnud, saadeti ta Eestist sundkorras välja 03.11.2018.

4. Tallinna Halduskohtus registreeriti 18.10.2018 V. T. kaebus PPA 12.10.2018 ettekirjutuse

tühistamiseks. Kaebaja väljasaatmisega lahkumiskohustus ammendus ja kohus lõpetas selles

osas 01.03.2019 määrusega haldusaja menetluse. Tuvastamiskaebust kaebaja ei esitanud. Kohtu

menetlusse jäi kaebaja nõue sissesõidukeelu tühistamiseks. Kohus ei pidanud võimalikuks

pikaajalise viisa kehtetuks tunnistamise ja viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise osas tehtud

otsuste vaidlustamist.

5. Kohus otsustas 12.04.2019 määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses, kuna

tegemist on õigusliku vaidlusega, mille lahendamiseks puudub vajadus korraldada

kohtuistungit.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja leiab, et tema suhtes kohaldatud haldusmeede on liiga karm ja

ebaproportsionaalne, võrreldes toime pandud õigusrikkumisega.

PPA on rikkunud kaalutlusõigust asjaolude hindamisel. Kaebaja ei tarvita narkootilisi aineid,

teda ei ole tabatud nende kasutamisel, hoidmisel ega levitamisel. Auto, kus narkootilisi aineid

leiti, ei kuulunud kaebajale. Tuttav tunnistas, et narkootilised ained ja auto, kust need leiti,

kuuluvad talle. Kaebaja ei teadnud, et sigaret, mida pakkus talle tuttav, võib sisaldada

narkootilisi aineid. Tegemist oli ka vaid ühe juhtumiga. Kaebaja tööandja ei ole kaebajat

narkootilises joobes näinud. Haldusmeede ei vasta kavatsuseta toime pandud ühekordse väärteo

raskusele.

7. PPA on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Kolmeaastane sissesõidukeeld on proportsionaalne.

PPA on ettekirjutuses tuvastanud asjaolud ning teinud nende alusel kaalutletud otsuse

lahkumiskohustuse ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta. Sissesõidukeelu kohaldamisel

arvestati kaebaja Eestis viibimise kestust ja eesmärki, viisa kehtetuks tunnistamise ja

ennetähtaegse lõpetamise asjaolusid, sidemeid Eesti ja päritoluriigiga. PPA lähtus konkreetsest

isikust, arvestades temast lähtuvaid ohte kogumis. Isik peeti kinni narkootikumide tarvitamise

kahtlusega ning talle koostati väärteoprotokoll. Sissesõidukeelu kohaldamise põhjendused on

3(6)

kantud PPA elektroonilisse andmebaasi ning isikule suusõnaliselt selgitatud. Sissesõidukeeldu

on kohaldatud kaebaja enda käitumise tulemusel, mistõttu vastutab ta ebamugavuse eest, mida

sissesõidukeelu kohaldamine kaasa toob. Kaebaja puhul ei esine asjaolusid, mis õigustaks

lühema sissesõidukeelu kohaldamist või sissesõidukeelu kehtestamisest loobumist.

Kuna riigil on õigus kontrollida riigis viibimist, peab tal olema ka võimalik piirata selle

välismaalase riigis viibimist, kes on viibimisõigust kuritarvitanud, ning kohaldada tema suhtes

sissesõidukeeldu. Eestisse saabuvad välismaalased peavad austama Eesti seadusi ja käituma

seaduskuulekalt. Tagasisaatmisega seotud sisenemiskeelul peaks olema ennetav mõju. Sellega

suureneb EL tagasisaatmise poliitika tõsiseltvõetavus, sest keeldudega kinnitatakse, et EL

sisserände eeskirju eiravad inimesed ei saa siseneda uuesti ühessegi EL liikmesriiki.

Sissesõidukeelul on seega üldpreventiivne eesmärk.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 12.10.2018 ettekirjutuses sisalduv

kolmeaastane sissesõidukeeld.

9. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada.

10. Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema välismaalaste seadusest (VMS) tulenev

seaduslik alus (VSS § 2 lg-d 1–2). Kaebaja saabus Eestisse pikaajalise viisa alusel töötamiseks

Crystal Solutions OÜ-s ajavahemikul 04.06.–28.12.2018. Seega oli tal VMS § 43 lg 1 p-s 1

sätestatud viibimisalus. PPA tunnistas 12.10.2018 teatisega nr 1304/2018 kehtetuks kaebajale

väljastatud pikaajalise viisa ning lõpetas 12.10.2018 otsusega nr 1305/2018 Schengeni ruumis

viibimise tähtaja ennetähtaegselt, kuna leidis, et kaebaja ohustab avalikku korda. PPA tuvastas,

et kaebaja on tarvitanud narkootilisi aineid. PPA jättis teatise peale esitatud avalduse

rahuldamata 01.11.2018 otsusega nr 15.5-4/185-4. Alates 12.10.2018 puudus kaebajal seega

seaduslik alus Eestis viibimiseks.

11. Kui välismaalasel puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, teeb PPA talle

lahkumisettekirjutuse (VSS § 7 lg 1, § 11 lg 1). Lahkumisettekirjutus sisaldab erinevaid

adressaadi õigusi puudutavaid otsustusi. Lahkumisettekirjutuses tuvastatakse, et adressaat

viibib Eestis seadusliku aluseta, talle pannakse kohustus Eestist lahkuda, määratakse

ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaeg, tehakse sunniraha rakendamise hoiatus ettekirjutuse

tähtaegselt täitmata jätmise korral, hoiatatakse sundtäitmise eest ning vajadusel kohaldatakse

sissesõidukeeldu (VSS § 7 lg 2).

12. Eelnevast nähtub, et väljasaatmismenetluse käivitab viibimisaluse puudumine. Siinkohal

peab kohus vajalikuks peatuda täiendavalt viisaotsuste, sh viisa kehtetuks tunnistamise otsuse

vaidlustamise küsimusel. Kuigi VMS §-des 1001– 10019 sätestatud kord ei näe ette viisaotsuste

vaidlustamist kohtumenetluses, ei ole kohtupraktika selles osas siiski järjepidev. Vaidlustamise

võimaluse laiendamist on võimendanud EL kohtu otsus asjas C-403/16. Vastavasisulisi

muudatusi kajastav VMS ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu esitati 2018. a suvel ka

Vabariigi Valitsusele. Igal juhul puudub mõistlik põhjus riigisisese õiguse alusel antud viisade

puhul lähtuda väiksemast õiguskaitsest kui EL õiguse alusel väljastatavate viisade puhul.

Viisaotsusega tehakse kindlaks õiguslikku tähendust omav asjaolu. Viisaotsus on aluseks

viibimisaluse olemasolu tuvastamisel. Seega on selline otsus ettekirjutuse õiguspärasuse

hindamisel relevantne ja selle õiguspärasust tuleb ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel

kontrollida. Kohus ei pidanud, tuginedes VSS §-le 10018, oma 17.01.2019 ja 01.03.2019

määruses viisaotsuste vaidlustamist võimalikuks. Vaidlustamise võimalustele antud ekslik

hinnang ei muuda siiski järeldust, et PPA on õigesti tunnistanud kehtetuks kaebaja viisa,

mistõttu esines alus, et hinnata sissesõidukeelu kohaldamist.

4(6)

12.1. PPA on viisa kehtetuks tunnistamisel tuginenud VMS § 78 lg 2 p-s 6 sätestatud alusele.

Sätte kohaselt tunnistatakse pikaajaline viisa kehtetuks, kui välismaalane võib kujutada ohtu

avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. VMS § 79

kohaselt selliseid otsuseid ei põhjendata. Välismaalast teavitatakse üksnes viisa kehtetuks

tunnistamise õiguslikust alusest. Kuigi sellise otsuse kohtuliku kontrolli ulatus on piiratud, on

kohtul võimalik kontrollida ega PPA tegevus pole olnud meelevaldne.

12.2. Lahkumisettekirjutusest nähtub, et viisa kehtetuks tunnistamise peamiseks põhjuseks on

see, et kaebaja tarvitas narkootikume ning talle koostati väärteoprotokoll. Viisa kehtetuks

tunnistamist ei saa seega pidada meelevaldseks. Kohtu hinnangul on VMS § 78 lg 2 p-s 6

sätestatud ohulävend ka tunduvalt madalam kui nt VMS § 241 lg 1 p-s 2 ja § 135 lg 2 p-s 3

sätestatud ohulävend. Süüteo toimepanemise fakt omandab suurema kaalu kui muud isikuga

seotud asjaolud. Süüteo toimepanemine on isikust lähtuvat ohtu kinnitav asjaolu.

Problemaatiline on üksnes süüteo toimepanemisele tugineda siiski olukorras, kus isiku süü ei

ole tuvastatud ja asja materjalide pinnalt ei saa isiku süüd pidada suureks (nt punase tulega tee

ületamine, piletita sõit ühistranspordis jms väärteod). Arvestades üldist narkokuritegude raskust

ja kordumise suurt tõenäosust, ei saa PPA järeldusi siiski valeks pidada. Küll kehtib kõrgem

ohulävend ja rangemad reeglid põhjendamisele ja kaalumisele sissesõidukeelu kohaldamisel.

12.3. PPA tunnistas 12.10.2018 teatisega nr 1304/2018 kehtetuks kaebajale väljastatud

pikaajalise viisa. Sama kuupäeva kandva teatisega nr 1305/2018 lõpetati tema viibimisaeg

ennetähtaegselt. Kohus leiab, et kuna viisa väljastati riigisisese õiguse ehk VMS alusel, puudus

täiendav vajadus viibimisaja ennetähtaegseks lõpetamiseks. VMS § 51 lg 1 kohaselt on

viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine välismaalase Eestis ajutise viibimise seadusliku alusega,

välja arvatud käesoleva seaduse alusel antud viisaga, lubatud Eestis viibimise aja lühendamine.

Seaduse seletuskirja kohaselt puudutab viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise regulatsioon

teises liikmesriigis antud viisaga ettenähtud viibimisaja lõpetamist, sest Eesti ei saa teise

liikmesriigi antud viisat kehtetuks tunnistada. Muudatusega täpsustatakse VMS § 51 lg-s 1

sätestatud erandit, mille kohaselt ei saa Eestis viibimist ennetähtaegselt lõpetada VMS alusel

antud viisa puhul. Eesti saab enda väljastatud pikaajalise viisa tühistada või kehtetuks

tunnistada. Eelnev osutab, et 12.10.2018 teatis nr 1305/2018 on üleliigne. Kaebaja viibis Eestis

VMS alusel väljastatud viisa alusel. Viibimisaja lõpetamiseks piisav viisa kehtetuks

tunnistamisest. Kuna teatisest ei tulene kaebaja õigustele täiendavat negatiivset mõju, ei pea

kohus vajalikuks võtta seisukohta selle kehtivuse osas. Kaebaja viibimisaluse kehtivus lõppes

viisa kehtetuks tunnistamisega.

13. Kuna kaebajal ei olnud seaduslikku alust Eestis viibimiseks, pidi PPA talle tegema

ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1 ja § 11 lg 1). Seadus ei näe ette, et

lahkumiskohustuse kohaldamiseks peaks isikust lähtuv ohulävend olema kõrgem kui viisa

kehtetuks tunnistamisel. Igal juhul ammendus ettekirjutus lahkumiskohustuse osas 03.11.2018

selle sundtäitmisega (VSS § 13 lg 1). Kaebaja ei soovinud selles osas esitada tuvastamiskaebust,

kuigi see võimalus talle anti. Kohtu menetlusse jäi nõue tühistada ettekirjutusega kohaldatud

kolmeaastane sissesõidukeeld.

14. Lahkumisettekirjutuses sisalduva sissesõidukeelu õiguspärasust tuleb hinnata, lähtudes

VSS 2. peatükist.

VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes

sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Kuigi

sissesõidukeelu kohaldamine lahkumisettekirjutuses ja selle kestus tuleneb seadusest (VSS § 74

lg-d 1–2), ei ole siiski tegemist imperatiiviga, mis ei sisalda üldse kaalutlusvolitust. Seadus

sätestab võimaluse erandlikel asjaoludel sissesõidukeeldu lühendada. VSS § 74 lg 3 kohaselt

võib lahkumisettekirjutuses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu

5(6)

kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.

Seadus sätestab ka võimaluse jätta üksikjuhtudel sissesõidukeeld kohaldamata humaansetel

kaalutlustel (VSS § 74 lg 4). Seejuures kehtib võimalus sissesõidukeeld humaansetel

kaalutlustel kohaldamata jätta nii VSS § 74 lg 1 kui lg 2 puhul. Vajadus sissesõidukeelu

kohaldamist igal üksikul juhul eraldi kaaluda tuleneb ka direktiivi 2008/115/EÜ artikli 11 lg-

test 2 ja 3. Seda, et sissesõidukeelu kohaldamine on kaalutlusotsus, kinnitab ka kohtupraktika.

15. Praegusel juhul on vastustaja kohaldanud kaebaja suhtes kolmeaastast sissesõidukeeldu.

Kohus saab hinnata, kas sissesõidukeelu kohaldamisel on arvestatud kõigi kaalutlusreeglitega.

Kaalutlusreeglite rikkumisega saab olla tegu eelkõige siis, kui kaebaja puhul esines mõni

asjaolu, mis õigustaks sissesõidukeelu lühemaajalist kohaldamist. Seejuures tuleb arvestada, et

sissesõidukeelu kohaldamise menetluse suhtes ei rakendata haldusmenetluse seaduses

sätestatut (VSS § 1 lg 2). Sissesõidukeeld peab eelkõige vastama VSS-s sätestatud vormi- ja

sisunõuetele.

16. Lahkumisettekirjutuse tegemise ajal kehtinud VSS § 71 lg 1 kohaselt tuli sissesõidukeeldu

põhjendada ulatuses, mis ei ole vastuolus riigi julgeolekuhuvidega. Kohtu hinnangul ei anna

kaebajaga seotud asjaolud põhjust arvata, et sissesõidukeelu põhjendamine oleks vastuolus

Eesti julgeolekuhuvidega. Kaebaja on tavaline Ukrainast pärit võõrtööline, kes on tulnud

Eestisse lühiajaliselt tööle eelduslikult majanduslikel põhjustel. Kuskilt ei nähtu, et ta oleks

ohuks riigi julgeolekule. Seega tuli sissesõidukeelu põhjendada. Vastustaja ei ole ettekirjutuses

sissesõidukeeldu põhjendanud. Vastustaja on siiski esitanud sissesõidukeelu kohaldamise

põhjendused kohtumenetluses. Kohtupraktikas on peetud võimalikuks arvestada ka

kohtumenetluses esitatud põhjendusi, kui kohus on veendunud, et vastustaja lähtus nendest

haldusakti andmisel (vt Riigikohtu 29.11.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-29-12, p 20). Kohtul

puudub kahtlus, et vastustaja lähtus kohtumenetluses esitatud põhjendustest ka sissesõidukeelu

kohaldamisel. Vastustaja põhjendas sissesõidukeelu kohaldamist süüteo toimepanemisega,

millega kaebaja rikkus avalikku korda. Narkootikumide kuritarvitamisele on juhitud tähelepanu

12.10.2018 ettekirjutuses. Kohus peab seega usutavaks, et neid põhjendusi tutvustati kaebajale

talle arusaadavas keeles suuliselt lahkumisettekirjutuse tegemisel. Lahkumisettekirjutuses on

venekeelne märge, et kaebajale tutvustati ettekirjutust vene keeles ja selle sisu on talle

arusaadav.

17. Kohtu hinnangul on sissesõidukeeld siiski ebaproportsionaalne.

17.1. PPA on sissesõidukeelu kohaldamisel tuginenud kaebaja Eestis viibimise eesmärgile ja

kestusele ning NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemisele. Kohus möönab, et

lahkumisettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud väärteoasjas veel otsust tehtud. Ettekirjutus tehti

kinnipidamisprotokolli alusel. Väärteoasjas tehti otsus päev enne kaebaja väljasaatmist. Kohtu

hinnangul on sissesõidukeelu proportsionaalsuse hindamisel siiski võimalik arvestada ka pärast

ettekirjutuse tegemist ilmnenud asjaolusid.

17.2. HKMS § 158 lg 2 teise lause järgi hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti

andmise aja seisuga. Erandiks on vaid sama sätte lõige 31, mispuhul hinnatakse haldusakti

õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Riigikohus on oma 19.02.2019 otsuses

haldusasjas nr 3-17-1545 siiski märkinud, et kohtul on lahkumisettekirjutuse õiguspärasuse

hindamisel kohustus võtta arvesse ka asjaolusid, mis ilmnevad pärast lahkumisettekirjutuse

tegemist ja millega võib kaasneda olukord, kus isiku käitumisest tulenev olemasolev oht

avalikule korrale või riigi julgeolekule kaob või oluliselt väheneb. Tegemist on ennekõike

olukorraga, kus ajavahemik lahkumisettekirjutuse tegemise ja selle õiguspärasse kohtuliku

hindamise vahel on pikk. Nii haldus- kui ringkonnakohtud peavad välja selgitama ja hindama,

kas lahkumisettekirjutuse tegemisest alates on toimunud olulisi muudatusi, mille tagajärjel on

isikust lähtuv oht avalikule korrale muutunud. Kui muutunud asjaolude valguses ei ole

6(6)

haldusakt enam õiguspärane, tuleb kohtul see tühistada, sõltumata sellest, kas see oli andmise

ajal õiguspärane (p 22).

17.3. Kohus leiab, et sama seisukohta on võimalik arvestada ka sissesõidukeelu õiguspärasuse

hindamisel. Kohtul on sissesõidukeelu õiguspärasuse hindamisel kohustus selgitada välja ja

kontrollida asjaolusid, mis ilmnevad pärast sissesõidukeelu kohaldamist. Sissesõidukeelu

kohaldamise alused peavad kehtima ka isiku väljasaatmisel.

17.4. Kohtu hinnangul oli kaebaja väljasaatmise ajaks temast lähtuv oht vähenenud. Ohu

vähenemist kinnitab 02.11.2018 väärteootsus nr xxxxxxxx ja asjaolu, et kaebaja ei pannud

toime täiendavaid süütegusid. Viidatud otsusest nähtub, et menetleja tuvastas, et kaebaja pani

toime NPALS § 3 lg-s 1 sätestatud väärteo. Karistuseks määrati NPALS § 151 lg 1 alusel

rahatrahv 10 trahviühikut ehk 40 eurot. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel,

et kaebaja tunnistas narkootilise aine tarvitamist ja oli toimingute läbiviimisel koostööaldis.

Menetleja pidas võimalikuks mõjutada kaebajat rahatrahviga, mis jääb alla sanktsiooni

keskmist määra. Arvestades NPALS § 151 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni ülemmäära, on selge,

et kaebajat karistati sanktsiooni alammääras. Toimepandud süüteo raskus ei vasta seega kuidagi

kohaldatud sissesõidukeelu kestusele. Kohus möönab, et trahvi tasumata jätmine võib mõningal

määral osutada kaebaja suhtumisele avalikesse kohustustesse. Praegu ei suurenda see siiski

kaebajast lähtuvat ohtu. Kolmeaastast sissesõidukeeldu võib kohaldada ennekõike isikute

suhtes, kellest tuleneb piisavalt tõsine ja vahetu oht avalikule korrale. Ka sellisel juhul tuleb

kaaluda isikuga seotud asjaolusid kogumis. Kuna kaebaja süütegu ei saa pidada avalikku korda

oluliselt rikkuvaks, on sissesõidukeeld ebaproportsionaalne ja tuleb tühistada. Kohus rahuldab

kaebuse.

17.5. Kohus märgib täiendavalt, et vastustajal on sellises olukorras võimalik isiku

väljasaatmisel sissesõidukeeldu omaalgatuslikult lühendada. Praegu oli lahkumiskohustuse

sundtäitmise ajaks väärteoasjas tehtud otsus vastustajale kättesaadav. Otsus tehti 02.11.2018,

kaebaja saadeti sundkorras välja 03.11.2018. Seega oli tal võimalik sissesõidukeelu

proportsionaalsust täiendavalt hinnata. Printsiibis võiks sissesõidukeelu kohaldamise täiendav

hindamine motiveerida isikut lahkumiskohustust vabatahtlikult täitma. Sissesõidukeelu

lühendamine oleks võimalik ka haldusakti kõrvaltingimusena, nt trahvi tasumine vms.

18. HKMS § 158 lg lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg-s 1 sätestatakse, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse ehk tegi otsuse

vastustaja kahjuks. Menetluskulud kannab vastustaja. Tähtsust ei ole sellel, et kohus on

lahkumiskohustuse osas varem menetluse lõpetanud. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot.

Kuna kaebus rahuldatakse, tuleb see kulu vastustajalt välja mõista. Asjaolu, et riigilõivu on

tasunud kolmas isik, ei mõjuta menetluskulu väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja ei ole

taotlenud muude menetluskulude hüvitamist, mistõttu jäävad ülejäänud menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik