3-18-1240/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1240

Haldusasi

RECEST OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 22.05.2018

maksuotsuse nr 12.2-3/042789-7 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – RECEST OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat

Vahur Kivistik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Mari-Liis Reidi

Kolmandad isikud – G.E. ja A.M.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta RECEST OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.06.2019 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-1240

2(10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 23.01.2018 korraldusega nr 12.2-3/042789-1 RECEST

OÜ (Recest OÜ) töötasudelt ja muudelt töötajatele tehtud väljamaksetelt kinnipeetud tulumaksu

ja kohustusliku kogumispensioni makse, sotsiaalmaksu ning kinnipeetud töötuskindlustus-

maksete arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodi

detsember 2017 osas. Kontroll hõlmas ka Recest OÜ-s töötamise tuvastamise menetlust, et

veenduda töötamise registris (TÖR) registreeritud andmete õigsuses.

2. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud MTA 09.03.2018 kontrollaktis nr 12.2-3/042789-3.

Kontrollakt edastati 15.03.2018 kirjadega nr 12.2-3/042789-4 ja 12.2-3/042789-5 arvamuse

avaldamiseks ka Recest OÜ töötajatele G.E.ile ja A.M.ile, kui kolmandatele isikutele, keda

läbiviidav maksu- ja töötamise tuvastamise menetlus võis mõjutada. A.M. on ühtlasi Recest OÜ

ainus juhatuse liige ning G.E. on Recest OÜ ainuosanik. A.M. on G.E.i ema. Recest OÜ, G.E.

ja A.M. esitasid oma arvamuse, vastuväited ja lisadokumendid kontrollaktis kajastatud

asjaoludele 09.04.2018 ja 10.04.2018.

3. MTA 22.05.2018 maksuotsusega nr 12.2-3/042789-7 (mille lahutamatuks osaks on MTA

09.03.2018 kontrollakt) vähendati Recest OÜ detsember 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu ning

kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonis (TSD) näidatud

tööjõumaksude summat 12 756,08 euro võrra, tühistati 31.12.2017 seisuga 20.07.2017 TÖR-is

vormistatud registrikanne nr 2055479 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s ning lõpetati

31.12.2017 seisuga 12.12.2014 ja 15.09.2014 TÖR-is vormistatud registrikanded nr 866528 ja

759770 G.E.i ja A.M.i töötamise kohta Recest OÜ-s.

1) Recest OÜ on 2017 detsembri TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustavat

väljamakset G.E.ile summas 17 500 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: Recest

OÜ juhatuse liikme seletused G.E.i töötamise kohta on ebausutavad ning ei ole dokumentidega

kinnitatud; Recest OÜ juhatuse liikme A.M.i ja töötaja G.E.i seletused on omavahel vastuolus;

G.E.ile deklareeritud töötasu suurus ei ole eluliselt usutav; G.E.iga sõlmitud töölepingu punkte

ei ole järgitud; töötasu maksmine G.E.ile ei ole usutav ja Recest OÜ poolt tõendatud; rahaliste

vahendite olemasolu G.E.ile perioodil detsember 2017 väljamakse tegemiseks on tõendamata;

Recest OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne majandustegevus ning Recest OÜ juhatuse

liikme seletused äriühingu väidetava tegevuse kohta 2017. a-l ei ole usutavad ega tõendatud;

A.M. ja G.E. on perekondlikes sidemetes (ema ja tütar), mistõttu on neil põhjust tekitada G.E.ile

seaduslik alus saada suuremat vanema- ja sünnitushüvitist; G.E.ile deklareeritud väljamakse

tõstis G.E.i vanema- ja sünnitushüvitist; Recest OÜ ei ole tasunud tööjõumakse riigieelarvesse.

2) Recest OÜ on 2017 detsembri TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustavat

väljamakset A.M.ile summas 5600 eurot. Sellele viitavad järgmised asjaolud kogumis: A.M.i

seletused Recest OÜ poolt 2017. a-l ettevõtlusega tegelemise kohta, sh seletused seoses Šveitsis

käimisega ei ole usutavad ega tõendatud; Recest OÜ-l puudus kontrollitaval perioodil reaalne

majandustegevus; A.M.i seletused on vastuolus Recest OÜ väidetava töötaja G.E.i seletustega;

Recest OÜ ei ole TSD-l deklareerinud A.M.ile töötasu vastavalt väljamaksetele, mis olid

fikseeritud töölepingus; A.M.i seletused lähevad vastuollu nii töölepinguga kui ka palgalehega;

A.M.i seletused on ajas muutuvad; ainuüksi kassa väljaminekuorderi ja palgalehe

allkirjastamine raha kättesaamise kohta ei tõenda, et A.M. on orderil kajastatud raha ka

reaalselt kätte saanud; rahaliste vahendite olemasolu A.M.ile perioodil detsember 2017

väljamakse tegemiseks on tõendamata; alusetult deklareeritud väljamakse andsid/annavad aluse

saada A.M.il sotsiaalseid hüvesid; Recest OÜ ei ole tasunud tööjõumakse riigieelarvesse.

3-18-1240

3(10)

3) Seega on Recest OÜ deklareerinud detsember 2017 TSD-l alusetult tööjõumakse.

Õiguslikud alused: sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1, § 9 lg 1 p 1 ja p 4, tulumaksuseaduse § 4 lg

1, § 40 lg 2, lg 4 ja lg 5, § 41 p 1 ja p 3, töötuskindlustuse seaduse § 42 lg 1 p 1, p 2 ja p 3,

kogumispensionide seaduse § 11 lg 1 p 1 ja p 4, maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4.

4) Kuna MTA tuvastas menetluse käigus, et Recest OÜ-l puudus tegelik töösuhe G.E.iga ja

A.M.iga, siis ei ole õiged ka järgmised TÖR-i kanded: 20.07.2017 vormistatud registrikanne nr

2055479 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s; kontrollitaval perioodil kehtinud registrikanne nr

866528 G.E.i töötamise kohta Recest OÜ-s; kontrollitaval perioodil kehtinud registrikanne nr

759770 A.M.i töötamise kohta Recest OÜ-s. G.E.i töötamise registrikande eesmärgiks oli

üksnes võimaldada G.E.ile suuremat sünnitus- ja vanemahüvitist ning A.M.i töötamise

registrikande eesmärgiks oli tal võimaldada saada sotsiaalseid hüvesid. Õiguslikud alused:

MKS § 251 lg 6, § 252 lg-d 1, 2 ja 4 ning § 253.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Recest OÜ esitas 22.06.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.07.2018)

MTA 22.05.2018 maksuotsuse tühistamiseks.

1) Kui A.M. ja G.E. oleksid leppinud kokku pettuse läbiviimises, siis teades, mille kohta MTA

hakkab küsimusi esitama, oleksid nad omavahel kõik detailid kokku leppinud ja vastuolusid ei

olekski saanud tekkida. Asjaolu, et isikud ei pidanud vajalikuks oma juttu eelnevalt

kooskõlastada ning kõiki pool aastat varem sõlmitud töölepingu detaile meelde tuletada,

viitabki sellele, et töösuhe oli reaalne.

2) MTA on ette heitnud seda, et G.E.il ei ole tõlkija kutsetunnistust või erialast haridust ning

kaebaja ei ole selgitanud, mida tähendab piisav keeleoskus. Lisaks on MTA hinnangul võimalik

G.E.ile ette nähtud ülesannetega edukalt hakkama saada ainult vastava hariduse või

töökogemusega isikul. Kaebajale ei ole arusaadav, millel tugineb MTA hinnang. Dokumendid,

mille alusel taotletakse erinevaid toetusi, ongi reeglina mõeldud täitmiseks tavalistele

inimestele. Seetõttu ei ole midagi imelikku selles, kui inglise keelt hästi oskav isik saab

hakkama ka ametlike dokumentide täitmise ja tõlkimisega.

3) Valdkonna keskmisest kõrgema palga maksmine ei ole iseenesest indikatsioon maksu-

pettusele. Kaebaja selgitas maksumenetluses, miks pooled pidasid mõistlikuks G.E.i palga

kujunemisel pigem kõrgema kui madalama palga valikut. G E. tasu oli suurem põhjusel, et

kaebaja juhatuse liikmel oli eriline tänutunne oma töötaja vastu. Lapsepõlves on A.M. kogu

G.E.i teenitud raha endale võtnud, seega oli see aus kokkulepe. Tegemist ei olnud otsese

laenusuhtega, mille üheks osapooleks oleks Recest OÜ ja mille puhul oleks vaja tõendada

summade olemasolu.

4) Maksuotsuses on leitud, et G.E. oli teadlik sellest, kas ja kuidas äriühingut reklaamiti.

Recest OÜ hinnangul on see järeldus meelevaldne. G.E.il oli arvamus selle kohta, kas ja kuidas

äriühingut reklaamiti, kuid seda ei saa võtta tõsikindla teadmisena. Veelgi enam, kui MTA on

asunud seisukohale, et A.M.i ja G.E.i seletused on vastuolus, siis oleks pidanud otsustama,

kumma isiku seletused on usaldusväärsemad. Kui oleks otsustatud, et G.E.i seletused on

usaldusväärsed ja tal on konkreetne teadmine reklaami osas, siis langeks ära MTA teine

etteheide, et tegutsev ettevõte peaks oma tegevust reklaamima.

5) Kaebaja on selgitanud, et vastuolud A.M.i ja G.E.i seletustes töökorralduse kohta on

tingitud sellest, et üks isik rääkis esialgu kokkulepitud töökorraldusest ja teine sellest, kuidas

reaalselt tegevus toimus. G.E.i 15.02.2018 seletuste protokolli küsimus nr 11 on „Milline oli

töökorraldus Recest OÜ-s? Kirjeldage võimalikult täpselt oma tavalist tööpäeva Recest OÜ-s“.

3-18-1240

4(10)

Protokollist ei nähtu, et G.E.ile oleks selgitatud, et oodatakse seletusi ka kõrvalekallete kohta

lepingust. Mõistlikule juriidilistest detailidest kaugele inimesele tähendab see küsimus eelkõige

seda, et kirjeldatakse olukorda, mis lepingu järgi peaks aset leidma.

6) Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga, et töötasude hiline väljamaksmine viitab sellele, et

töö tegemist ei ole toimunud ning kui tööandja oleks oma töötajale töötasu mingite kuude eest

võlgu, siis nii töötaja kui ka tööandja teaksid sellega seotud asjaolusid. Kehvas majanduslikus

olukorras tekib ettevõtetel olukordi, kus ei suudeta oma kohustusi täita, sest rahaliste kohustuste

täitmine sõltub raha laekumisest. Kuna aga raha laekumist on raske planeerida, siis on

põhjendamatu nõuda, et täpselt teataks, millal ja kuidas võlad likvideeritakse. Ettevõtted

tegelevad oma võlgade likvideerimisega võimaluste piires ja vastavalt sellele, kuidas

raamatupidamises asjad kajastatud on. Seoses palgalehtedega on nii G.E. kui A.M. selgitanud,

et palgalehed kajastasid väljateenitud palka, mitte välja makstud palka.

7) Eestis ei ole seadust, mis kohustaks tööandjat eelistama töötajale palga väljamakse

tegemisele tööjõumaksude tasumist riigile. Arvestades, et töötajatel oli raha vaja, oli ettevõtte

seisukohalt täiesti mõistlik töötasu võlgnevuste likvideerimine. Asjaolu, et rahast ei jätkunud

hiljem maksude ja maksete tasumiseks, võib olla nt aluseks kaaluda pankrotimenetluse

algatamist või muid selliseid meetmeid, kuid see ei ole automaatselt põhjus eeldada, et

varasematel perioodidel tehtud tööd pole olnud ja seda ei tule üldse tasustada. Ettevõtlus on

juba oma loomult tsükliline ning MTA etteheide selle kohta, et ei ole tõendatud

majandustegevuse perioodilisust, ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja ettevõtluse sisu ei ole selline,

mis nõuaks pidevalt sisse ostetavaid teenuseid ja kaupasid.

8) MTA peab ebausaldusväärseks ka rahaliste vahendite laekumist kaebajale detsembris 2017,

kuna tegemist on laenu saamisega juhatuse liikmega seotud isikult (tema isalt). Sellised

tehingud ei ole keelatud ning peale pikaajalist ettevõtte tegevuse madalseisu on loomulik, et

juhatuse liige kasutab ka isiklikke kontakte, et ettevõtte pakilisi võlgnevusi vähendada. Ei saa

pidada normaalseks olukorda, kus laenu andjaga ei võeta MTA poolt isegi ühendust.

9) MTA leiab, et kassa väljaminekuorder ei tõenda, et raha oleks reaalselt töötajate poolt kätte

saadud. Kassast raha väljamaksmise kohta ei koostata muid dokumente. MTA ei ole välja

toonud, mida ta peaks usaldusväärseks tõendiks selle kohta, et raha on kätte saadud. Lisaks on

MTA mööda vaadanud sellest, et ka töötajate ütlused on käsitletavad tõendina raha kättesaamise

kohta.

10) Ainuüksi juhatuse liikme ja G.E.i seotusest ning lapsehoolduspuhkusele minekust ei saa

eeldada osapoolte soovi riiki petta. Samuti on väga meelevaldne pidada pettuseks juhatuse

liikme väidetavat hüpoteetilist võimalust saada palga arvelt suuremat töövõimetus või töötus-

kindlustushüvitist.

11) Recest OÜ esitas 10.04.2018 MTA-le Joon ja Punkt OÜ-le esitatud arved tõlketeenuste

osutamise eest, kuid MTA ei ole neid arvesse võtnud, kuna ettevõtte juhatuse liige on kaebaja

juhatuse liikmega isiklikult tuttav. Lisaks heidetakse ette konkreetsuse puudumist arvetel

kajastatud teenuse osas. Nimetatud etteheide oleks mõistetav sisendkäibemaksu kontrolli puhul,

kus on dokumentidele ja arvetele kõrgendatud nõudmised, kuid teenuse osutamist ja saamist

tõendavad vähemalt tulumaksu mõttes ka väiksema tõendusstandardiga dokumendid. Kui

kliendil oleks olnud probleeme tõlke kvaliteediga, siis oleks ta esitatud dokumentide alusel

saanud kaebaja poole pöörduda, kuid seda ei ole tehtud. Kaebuste ja muude täiendavate

dokumentide puudumine ei tähenda, et teenust ei osutatud, vaid hoopis seda, et selleks puudus

vajadus. Lisaks tuleb teenuse sisu osas kindlasti arvesse võtta ka Joon ja Punkt OÜ juhatuse

liikme seletused. G.E.i töösuhte olemasolu seisukohalt ei ole oluline, kas Joon ja Punkt OÜ ka

teenuse eest tasus, vaid just see, et teenust saadi. Kuna Joon ja Punkt OÜ ise tegeleb

3-18-1240

5(10)

tõlketeenuse osutamisega, siis pole midagi imelikku selles, et ka sisse ostetakse tõlketeenuseid.

Olukorras, kus mõlemad tehingu osapooled kinnitavad tehingu toimumist, ei saa seda MTA

põhjendamata hinnangu alusel kahtluse alla seada.

12) Maksuotsuses ei ole käsitletud ka seisukohta, et Eidapere Tiigi korteriühistule oli võimalik

teenuseid osutada enne 11.01.2018.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 30.08.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Kaebuses sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse maksuotsuse tühistamiseks. Asjaolu,

et A.M. ei osanud esmalt maksuhaldurile selgitada oma töötaja ametikohta Recest OÜ-s ja pidi

seda dokumentidest järele vaatama, on ainult üks tuvastatud asjaolu mitmest, mida maksuhaldur

kogumis hindas. Kaebaja ja G.E.i vahel sõlmitud tööleping oli tegelikkuses formaalne ning

G.E.ile Recest OÜ poolt töötasu väljamakseid ei tehtud. Asjaolu, et ettevõtte ainus juhatuse

liige ei tea oma tütre samasse ettevõttesse tööleasumise detaile (arvestades, et juhatuse liikme

seletuste kohaselt oli äriühingus tööl vaid tema ise ja tema tütar G.E.) võib koosmõjus teiste

tõenditega viidata töösuhte tegelikule puudumisele.

2) Kaebaja on maksumenetluses selgitanud, et G.E. tegeles äriühingus peamiselt klientidele

tekstide tõlkimisega inglise keelde (ja vastupidi) Euroopa Liidu toetuste saamiseks. Samas on

tuvastatud, et G.E. on erialalt kokk ning ei oma varasemat töökogemust tõlkija või referendina

(G.E.i inglise keele oskus piirdub üldhariduskoolis õpituga). Ei ole tavapärane, et sellisele

vastutusrikkale tööle palgatakse nii erihariduse kui ka eelneva vastava töökogemuseta inimene.

Vähemalt ei maksta tavapäraselt sellisele töötajale niivõrd kõrget palka nagu see on 3000 eurot

(keskmine tõlkijate netotöötasu on Eestis 915 eurot kuus). G.E. on selgitanud, et 3000 eurot

kuus on tõlgile küll suur töötasu, kuid lapsepõlves on A.M. kogu G.E.i teenitud raha endale

võtnud ning nüüd on tal töötaja ees eriline tänutunne. G.E. ei ole täpsustanud, millal täpsemalt

ja kus ta väidetavalt lapsepõlves töötas. MTA andmetel ei ole G.E. lapsepõlves ametlikult

töötasu saanud ega enne täisealiseks saamist sellises suurusjärgus raha omandanud.

3) Recest OÜ juhatuse liikme ja G.E.i seletused ettevõtte reklaamimisega seonduvas osas on

vastuolulised (Recest OÜ juhatuse liikme seletuse kohaselt ei tehtud ettevõttele reklaami, samas

G.E.i sõnul oli reklaam internetis üleval jmt). See asjaolu kinnitab, et kaebaja ja G.E.i

seletused on ebausaldusväärsed ning maksuhaldur ei pidanud välja tooma, kelle ütlusi ta peab

usaldusväärsemaks.

4) Maksuhaldur ei küsinud suuliste seletuste raames isikutelt seda, milline oli töökorraldus

töölepingu järgi, vaid milline oli töökorraldus tegelikult ning kuidas nägi välja G.E.i tavaline

tööpäev Recest OÜ-s. Kaebaja vastuväited on otsitud.

5) Kaebaja väidete kohaselt maksis ta G.E.ile töötasu üksnes detsember 2017 eest ja summas

17 500 eurot, olukorras, kus äriühingul ei olnud piisavalt rahalisi vahendeid väljamaksega

kaasnevate kohustuste täitmiseks riigi ees. Lisaks eeltoodule on Recest OÜ juhatuse liikme ja

G.E.i seletused töötamise alguse aja kohta vastuolulised, mistõttu ei ole võimalik tuvastada,

milliste kuude eest täpsemalt Recest OÜ väidetavaid väljamakseid tegi ning kuidas kujunes

väljamakse summa. Kogumis teiste asjas kogutud tõenditega annab töölepingu ja töösuhte

formaalsuse järeldusele kinnitust ka selline töölepingust kõrvalekaldumine (lepingu punktis

,,töötasu’’ on kirjas, et töötaja brutotöötasu on 3000 eurot, mida makstakse üks kord kuus) ja

võimetus seda veenvalt selgitada.

6) Laenu saamine kaebaja juhatuse liikme isalt (umbes 10 000 euro suuruses summas) ei ole

tõendatud ja on väheusutav. Väidetava laenuandja poole pöördumine ei muutnuks menetluse

käigus tuvastatud fakti, et laenu andmise ja/või saamise kohta puudusid kaebajal igasugused

dokumendid. Arvestades, et väidetava võlausaldaja näol on tegemist A.M.i ja G.E.i

3-18-1240

6(10)

lähisugulasega, on tõenäoline, et võimalikke seletusi Recest OÜ-le antud väidetava laenu kohta

ei saaks pidada usaldusväärseteks, objektiivseteks ja erapooletuteks.

7) Vaadeldes kõiki antud kaasuse asjaolusid kogumis tuleb jõuda seisukohale, et ainuüksi

kassa väljamineku order ja Recest OÜ juhatuse liikme ning töötaja suulised seletused ei kinnita

väljamaksete tegelikku toimumist. Üldteada on asjaolu, et sugulus- või muude usaldussuhete

tõttu omavahel tuttavate isikute vahel on suurem võimalus vajadusel leppida kokku

tehingute/kokkulepete esitlemises tegelikkusele mittevastaval viisil. Recest OÜ juhatuse liikme

ja G.E.i perekondlik seotus on ainult üks kogumi asjaoludest, kuid see on praegusel juhul siiski

oluline ja asjakohane.

8) Tuginedes kontrollakti toodule on järeldus Recest OÜ majandustegevuse puudumise kohta

kontrollitaval perioodil õige ning kaebaja väited teatud juhtudel ettevõtlusele loomuliku

tsüklilisuse kohta ei lükka seda ümber. Kaebaja on maksuhaldurile esitanud Joon ja Punkt OÜ

arved tõlketeenuse osutamise eest ja kinnituse, mis peaks kaebaja hinnangul tõendama Recest

OÜ 2017 aasta majandustegevust. Maksuhaldur on need väited juba põhjalikult maksuotsuses

ümber lükanud. Kui kaebaja tegevusalaks oli korteriühistutele ja MTÜ-le laenude taotlemine

Euroopa Liidu fondidest, siis ei ole usutav sellise teenuse pakkumine elamule, mille

korteriühistu moodustati alles 11.01.2018. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Recest OÜ kaebus ei anna alust MTA 22.05.2018 maksuotsuse

tühistamiseks. Kohtu hinnangul viitab MTA kogutud teave piisava veenvusega sellele, et Recest

OÜ-l puudus A.M.iga ja G.E.iga töösuhe. Seega on Recest OÜ maksustamisperioodi detsember

2017 TSD-l alusetult deklareerinud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset G.E.ile

summas 17 500 eurot ning A.M.ile summas 5600 eurot. Samuti on töösuhte puudumise tõttu

ebaõiged vastavad TÖR-i kanded.

7. Kohus leiab, et maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuses ja selle lahutamatuks lisaks

olevas kontrollaktis piisavalt ja eluliselt usutavalt põhjendanud seisukohta, et Recest OÜ-l

puudus töösuhe G.E.iga ja A.M.iga. Kohus tugineb sealjuures maksuotsuse ning selle

lahutamatuks lisaks oleva kontrollakti põhjendustele neid täismahus üle kordamata (HKMS §

165 lg 2). Olulisemana ja vastuseks kaebusele toob kohus välja alljärgneva.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas maksuhaldurile töösuhete tõendamiseks kirjalikud

töölepingud G.E.i ja A.M.iga. G.E.iga 20.07.2017 sõlmitud töölepingu ja selle lisa kohaselt on

G.E. tööle võetud referent-tõlgina, kelle tööülesanneteks on ettevõtte töö organiseerimine,

samuti ettevõtte antud tekstide korrektne tõlkimine inglise keelest eesti keelde ja vastupidi1.

A.M.iga 15.09.2014 sõlmitud töölepingu ja selle 25.11.2016 lisa kohaselt on A.M. tööle võetud

raamatupidajana2. Kohus leiab, et üksnes kirjalikud töölepingud ei tõenda töösuhete olemasolu,

vaid selleks tuleb maksuhalduril hinnata kõiki tõendeid kogumis, sh äriühingu reaalse

majandustegevuse olemasolu.

9. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja esitanud piisavalt veenvaid selgitusi ega tõendeid selle

kohta, et Recest OÜ oli 2017. a-l aktiivselt tegutsev.

9.1. Recest OÜ on alates 13.07.2016 kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ning

hilisemad kaebaja taotlused tema registrisse kandmiseks on jäetud rahuldamata. Kaebaja ei ole

kontrollitava perioodi osas riigieelarvesse makse tasunud (viimane maksulaekumine oli

1 MTA vastuse lisad nr 8 ja 18

2 MTA vastuse lisad nr 6 ja 7

3-18-1240

7(10)

16.09.2016) ning kaebaja pearaamatu ja pangakontode väljavõtetest3 ei nähtu tegutsevale

äriühingule omaseid kandeid ja rahalisi liikumisi.

9.2. Kaebaja juhatuse liige on 05.02.2018 suuliste selgituste4 andmisel väitnud, et äriühing

tegeleb korteriühistutele laenude taotlemisega Euroopa Liidu fondidest (peamisteks klientideks

2017. a-l olid A.M.i selgituste kohaselt KÜ Prillimäe, KÜ Purku Tiigi ja KÜ Eidapere Tiigi)

ning täpsemalt tehti taotlusi Šveitsi riiklikku asutusse, kus kaebaja juhatuse liige koos G.E.iga

2017. a juuni lõpus / juuli alguses käis. Täpsemat informatsiooni ja tõendeid väidetava kaebaja

tegevuse kohta, sh millisest konkreetsest Šveitsi asutusest laene taotleti ja Šveitsi reisimise

kohta, maksuhaldurile ei esitatud. Sealjuures on G.E. maksuhaldurile 15.02.2018 kinnitanud5,

et tema ei käinud välismaal ega suhelnud kordagi välisriigi asutustega. Seega on kaebaja väited

korteriühistutele laenude taotlemise kohta paljasõnalised. Ka vastuolu A.M.i ja G.E.i

ütluste vahel annab põhjust kahelda kaebaja juhatuse liikme antud ütlustes. Kohtu hinnangul on

ka väheusutav, et mõne Šveitsi riikliku asutuse kaudu saab taotleda laene Euroopa Liidu

fondidest.

Kaebaja paljasõnaline väide, et KÜ-le Eidapere Tiigi oli võimalik teenuseid osutada enne

korteriühistu registreerimist 11.01.2018, ei muuda usutavamaks kaebaja väidet 2017. a-l

majandustegevuse olemasolu kohta. Lisaks eeltoodule toob kohus välja, et A.M. on kinnitanud,

et 2017. a detsembris Recest OÜ-l ei olnud tegevust ning Recest OÜ raamatupidamises ei olnud

ka praktiliselt midagi vaja teha6.

9.3. Kuigi kaebaja selgitas, et tema tegevusalaks on korteriühistutele laenude taotlemine, esitas

ta pärast kontrollakti saamist maksuhaldurile ettevõtlusega tegemise tõendamiseks hoopis Joon

ja Punkt OÜ-le esitatud 01.06.2017 arve nr 03 sisukirjeldusega „tõlketööd inglise-eesti-inglise“

summas 659,45 eurot ning 30.11.2017 arve nr 1010 sisukirjeldusega „tõlketeenus inglise-eesti“

summas 250 eurot7. Sellest tulenevalt on maksuhaldur võtnud 25.04.2018 suulisi selgitusi Joon

ja Punkt OÜ juhatuse liikmelt A. K.´lt. Viimane kinnitas selgitustes8 eelviidatud arvetel

märgitud tõlketeenuse saamist kaebajalt, samas selgitas ühtlasi asjaolu, et on kaebaja juhatuse

liikmega ja G.E.iga juba varasemalt tuttav.

Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et osapooled (kaebaja ning Joon ja Punkt OÜ) on kinnitanud

üldsõnalistel arvetel märgitud teenuse saamist, ei tähenda automaatselt seda, et vastavat teenust

ka reaalselt / tegelikkuses osutati. Maksuhaldur on maksuotsuse p-s 3.19 hinnanud isikute antud

ütluste ja esitatud dokumentide usaldusväärsust koos teiste asjas kogutud tõenditega ning

jõudnud põhjendatult järeldusele, et kaebaja esitatud dokumendid ega Joon ja Punkt OÜ antud

teave ei kinnita tõlketeenuse osutamist. Kohus nõustub nende põhjendustega ega pea

otstarbekas neid täismahus üle korrata. Küll aga võib olulisemana esile tuua, et lisaks

üldsõnalistele arvetele ei esitatud kontrollitavaid tõendeid tõlketeenuse reaalse osutamise kohta.

9.4. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et üksnes väide majandustegevus olemasolu kohta ei ole

piisav, kui selle väite kinnitamiseks ei ole esitatud ühtegi kaalukat tõendit ning asjas kogutud

tõendid viitavad pigem majandustegevuse puudumisele.

10. Töösuhete olemasolu hindamisel ei saa jätta arvesse võtmata ka isikute ütlusi. Maksu-

halduri kirjeldatud vastuolud isikute ütlustes kinnitavad kohtu arvates töölepingute näilikkust.

3 MTA vastuse lisad 3-5

4 MTA vastuse lisa nr 13

5 MTA vastuse lisa nr 16

6 MTA vastuse lisa nr 13 (küsimuste nr 1 ja 14 vastused).

7 MTA vastuse lisad nr 38 ja 39

8 MTA vastuse lisa nr 43

3-18-1240

8(10)

10.1. Kaebaja juhatuse liige A.M. on 05.02.2018 maksuhaldurile muu hulgas selgitanud, et

kaebajale (äriühingule) mingit reklaami ei tehtud ning riigiasutus, kuhu kaebaja korteriühistute

nimel taotlusi tegi, oli ainult üks ja asus Šveitsis. Kuna taotlusi tuli koostada inglise keeles,

võttis A.M. G.E.i tööle alates 2017. a juunist. Lisaks selgitas A.M., et tema sõlmib klientidega

lepinguid, seejärel G.E. hakkab dokumente vormistama (tõlgib tekste) ja edastab need

dokumendid välisriiki e-maili teel. A.M.i kinnitusel G.E. Eesti klientidega ei suhelnud ning

kontrollitaval perioodil detsember 2017 ei täitnud G.E. ühtegi tööülesannet. Tavapärane suhtlus

G.E.iga toimus peamiselt telefoni teel, samuti vahetati paar e-maili.9

Seevastu on G.E. 15.02.2018 maksuhaldurile selgitanud, et alustas Recest OÜ-s tööd

20.07.2017. A.M.iga suhtles ta tavapäraselt A.M.i kodus ja telefoni teel, e-maili teel ta A.M.iga

ei suhelnud. Täpsemalt kirjeldas G.E., et aitas ühel korteriühistul koostada dokumente, et nad

saaksid taotleda enda pangast laenu ning see korteriühistu asus Šveitsis. G.E.i ütluste

kohaselt leidis Šveitsi äriühing nad üles reklaami alusel (väidetavalt pani A.M. ühele

välismaisele internetileheküljele reklaami üles). G.E. lisas ka seda, et tema ei suhelnud välisriigi

riigiasutustega kordagi. G.E.i sõnul oli Recest OÜ-l ka Eesti kliente, kes soovisid firmat

alustada ja vajasid abi dokumentide koostamisel ning kellega suhtles peamiselt tema. Perioodil

detsember 2017 tegi ta kindlasti tööd Recest OÜ-s.10

Eeltoodust tulenevalt nähtub, et A.M.i ja G.E.i ütlustes esineb arvukalt olulisi vastuolusid.

Vastuolud seisnevad seejuures nii äriühingu töökorralduse kui ka väidetavalt sooritatud

tööülesannete erinevas kirjeldamises. Kohtu hinnangul on niivõrd vastuoluliste ütluste korral

põhjendatud kahelda isikute antud ütluste usaldusväärsuses ning see annab vaid kinnitust

sellele, et tegelik töösuhe kaebajal nii A.M.iga kui ka G.E.iga puudus. Tõsiseltvõetavaks ega

eluliselt usutavaks ei saa pidada kaebaja väidet selle kohta, et kui A.M. ja G.E. oleks

kokku leppinud pettuses, siis oleksid nad enne maksuhaldurile selgituste andmist omavahel ka

kõik detailid kokku leppinud ja sellisel juhul ei oleks vastuolusid tekkinud. Erinevalt kaebajast

leiab kohus, et suure tõenäosusega ongi isikud omavahel maksuhaldurile antavate selgituste

osas kokku leppinud, ent üksikasjades on pooled tõenäoliselt kas hooletusest või

tähelepanematusest esitanud vastuolulisi seisukohti.

10.2. Kaebaja ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitanud veenvaid ja usutavaid selgitusi

vastuolude kõrvaldamiseks. Kaebaja väidet, et G.E. esitas üksnes oma arvamuse seoses

ettevõtte reklaamimisega, ei pea kohus usutavaks. G.E.i 15.02.2018 selgitustest nähtub üheselt,

et G.E. on kirjeldanud tööprotsessi kaebaja juures nii nagu see väidetavalt toimus ning asja

materjalidest ei nähtu, justkui oleks poolte vahel algselt olnud teistsugune töökorraldus vms.

Sealjuures ei ole kaebuses näiteks põhjendatud kuidagi vastuolu selle kohta, miks kaebaja

juhatuse liikme sõnade kohaselt G.E.il ei olnud 2017. a detsembrikuus ühtegi tööülesannet, kuid

G.E.i sõnade kohaselt tegi ta kohe kindlasti viidatud perioodil tööd. Kohus kordab seejuures

veelkord, et kontrollitavaid tõendeid väidetavate tööülesannete reaalse täitmise kohta (nt

väidetavalt tõlgitud dokumente) maksumenetluses ei esitatud.

10.3. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses heitnud maksuhaldurile ette ka seda, et kui

maksuhaldur on hinnanud isikute seletused vastuolulisteks, siis tulnuks maksuhalduril

otsustada, kumma isiku seletusi peab ta usaldusväärsemaks. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Olukorras, kus asjas kogutud tõendid viitavad üheselt sellele, et isikud on omavahel kokku

leppinud maksuhaldurile ebaõigete andmete näitamises ja tahavad jätta üksnes muljet töösuhte

olemasolust, siis annavad ilmselgelt mõlemad pooled ebausaldusväärseid ütlusi. Maksuhalduril

ei ole kohustust hinnata isikute ütluste vastuolude korral ühe või teise isiku ütlusi

usaldusväärsemaks, vaid hinnata tuleb ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ koos

9 MTA vastuse lisa nr 13

10 MTA vastuse lisa nr 16

3-18-1240

9(10)

kõigi muude asjas kogutud tõenditega. Seega ei ole välistatud ka olukord, kus maksuhaldur

hindab mitme maksumenetluses ütlusi andnud isiku ütlused ebausaldusväärseteks.

11. Lisaks eeltoodule on maksuhaldur töösuhte olemasolu hindamisel põhjendatult arvestanud

maksuhaldurile esitatud kirjalike töölepingute sisu koos muude asjas kogutud tõenditega, sh

isiku ütlustega11. Viidatud kirjalike töölepingute järgi tuli töötajatele maksta töötasu üks kord

kuus. Praegusel juhul on kaebaja aga TSD-l deklareerinud töötasu G.E.ile (17 500 eurot) ja

A.M.ile (5600 eurot) üksnes 2017. a detsembri eest. Kohus ei pea eluliselt usutavaks kaebaja

väidet selle kohta, et töötasud maksti välja hiljem äriühingu kehva majandusliku olukorra tõttu

ning palgalehed kajastasid väljateenitud palka, mitte väljamakstud palka. Nagu kohus on

eelnevalt märkinud, siis viitavad kogutud tõendid kaebaja aktiivse majandustegevuse

puudumisele, st sellele, et ettevõtlust ega laekumisi ettevõtlusest ei toimunudki. Kohtu arvates

on ka väheusutav, et äriühing otsustab kehvas majanduslikus olukorras olles võtta tööle isiku

sellise töötasu eest, mis on vastava valdkonna keskmisest töötasust oluliselt kõrgem. Kaebaja

väide, et kõrgema töötasu taustaks oli ema tänutunne oma tütre vastu, ei kahanda kohtu

hinnangul ebaõigete andmete deklareerimise kahtlust ega selgita ühtlasi vahendite puudumist

sellise kõrgendatud töötasu maksmiseks. Sealjuures on kaebaja juhatuse liige 05.02.2018

suuliselt maksuhaldurile selgitanud, et töölepingus märgitud töötasu (3000 eurot) oli G.E.il vaja

selleks, et igakuiselt elada. Ka asjaolu, et G.E. sellise olukorraga, kus talle igakuiselt töötasu ei

makstud, väidetavalt leppis, toetab maksuhalduri järeldust kaebaja ja G.E.i töösuhte puudumise

kohta.

12. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kaebaja on vormistanud G.E.i töötasu maksmise ja

sünnitoetuse kohta 2017. a juuli-detsember palgalehed12, mille järgi on G.E.ile väljamakstav

töötasu kogusumma 14 787,52 eurot. Samas nähtub kaebaja esitatud kassa väljamineku orderist

nr 213, et G.E.ile väljamakstav kogusumma (töötasu ja sünnitoetus) on 13 833 eurot. Nimetatud

summade vahe 954,52 eurot vastab G.E.i 2017. a juuli palgalehel märgitud väljamakstavale

summale. Kaebaja juhatuse liige A.M. on 05.02.2018 seletuste andmisel esialgu väitnud, et

2017. a detsembris sai G.E. kätte kahe kuu töötasu (november ja detsember) ja lisaks

sünnitoetuse summas 2500 eurot ning natuke hiljem muutnud enda selgitusi ja väitnud, et 2017.

a detsembri TSD-l deklareeritud 17 500 eurot koosneb siiski juuli – detsember 2017. a

töötasudest ning sünnitoetusest. Eelnevast nähtub, et kaebaja juhatuse liikmele ei olnud selge,

millise ajaperioodi eest ta enda juhitavas äriühingus enda töötajale väidetavalt töötasu maksis.

Samuti ei kattu kaebaja juhatuse liikme antud ütlused asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega,

kuivõrd kaebaja juhatuse liikmele on justkui tähelepanuta jäänud 2017. a juulikuu palgalehel

kajastatud töötasu summa.

13. Tõendamata ja väheusutav on ka A.M.ile töötasu maksmine. Kaebaja juhatuse liige A.M.

on 05.02.2018 suuliselt selgitanud, et 2017. a detsembris puudus äriühingul majandustegevus

ning A.M.ile tehtud väljamakse (5600 eurot) puhul oli väidetavalt tegemist kahe kuu töötasuga

(november ja detsember 2017). Kohtu arvates ei saa pidada tavapäraseks töötajale töötasu

maksmist ajal, mil äriühing ei tegutse. A.M.i viidatud töötasu suurus ei vasta ka kaebaja esitatud

A.M.iga sõlmitud kirjalikule töölepingule. Nimelt on 25.11.2016 töölepingu lisas A.M.i töötasu

suuruseks fikseeritud 1800 eurot kuus. Kaebaja deklareeritud 2017. a detsembrikuu väljamakse

ja isiku ütluste järgi oleks kaebaja töötasu suuruseks aga 2800 eurot ühes kuus (s.o 5600 / 2 =

2800). Seega on A.M.i antud selgitused vastuolus maksuhaldurile esitatud töölepinguga.

14. Sarnaselt maksuhaldurile leiab kohus, et üksnes kaebaja esitatud kassa väljaminekute

orderitest ei saa teha järeldust, et kaebaja ka tegelikkuses sularahas A.M.ile ja G.E.ile töötasu

11 vt kontrollakti p 1.1.2 (d, h4-h5)

12 MTA vastuse lisa nr 12

13 MTA vastuse lisa 10

3-18-1240

10(10)

maksis. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis maksuhaldur on hinnanud tõendeid kogumis ning

tähelepanuta ei ole jäetud isikute antud ütlusi, nagu leiab kaebaja. Maksuhaldur on hinnanud

isikute ütlused ebausaldusväärseteks, mistõttu ei saa ka isikute antud ütlustele omistada

määravat tähtsust. Sealjuures on isikud ka G.E.i töötasu väljamaksmise osas andnud vastuolulisi

selgitusi (A.M.i sõnade kohaselt maksis ta G.E.ile töötasu sularahas, mis ei olnud ümbrikus

ning rahasumma lugesid nad koos G.E.iga üle, samas G.E.i selgituste kohaselt andis A.M. talle

sularaha üle ümbrikus ning ta ei lugenud raha üle14). See asjaolu kinnitab omakorda

maksuhalduri järeldust, mille kohaselt ei ole tegelikkuses isikud kaebajale teenuseid osutanud

ning reaalselt töötasu saanud.

15. Töötasu reaalse väljamakse tegemist ei muuda usutavamaks ka kaebaja väide, mille

kohaselt on ta juhatuse liikme (A.M.i) isalt võtnud umbes 10 000 euro suuruses summas laenu.

Viidatud laenutehingu kohta ei ole maksu- ega kohtumenetluses esitatud ühtegi usaldusväärset

tõendit, samas saab sellise asjaolu tõendamist pidada just kaebaja ülesandeks (MKS § 150).

Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide maksuhaldurile seoses kaebaja juhatuse liikme isa

poole pöördumata jätmisega. Nõustuda tuleb maksuhalduriga ka selles, et praegusel juhul ei

muudaks kaebaja juhatuse liikme antavad ütlused fakti, et väidetava laenutehingu kohta

puuduvad igasugused dokumendid ning tegemist on isikuga, kes on kaebaja juhatuse liikmega

väga lähedalt seotud isik (isa) ning seega ei pruugi isiku antavad ütlused olla erapooletud.

Samuti ei saa laenu võtmise küsimus muuta asjaolu, et esitatud ei ole usaldusväärseid tõendeid

kaebaja reaalse tegutsemise ning A.M.i ja G.E.i poolt tööülesannete reaalse täitmise kohta.

16. Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on pigem usutav see, et A.M.i ja G.E.i

tööleping töötasude deklareerimine TSD-l on tehtud üksnes eesmärgil suurendada G.E.i

sünnitus- ja vanemahüvitist ja A.M.il sotsiaalsete hüvede saamiseks. Maksuhaldur on oma

järelduseni töösuhete puudumise kohta jõudnud tõendite kogumile tuginedes, seega ei piisa

maksuhalduri põhjendatud kahtluse ümberlükkamiseks iga üksiku asjaolu olulisuse kahtluse

alla seadmisest. Kaebajal tulnuks esitada eluliselt usutavad selgitused koos asjakohaste

tõenditega, mis selgitaks maksuhalduri välja toodud ebakõlasid / vastuolusid ja muudaksid

usutavaks töösuhete olemasolu. Käesolevas asjas ei ole kaebaja seda teinud.

17. Kokkuvõttes leiab kohus, et maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et Recest OÜ-l puudus

töösuhe nii G.E.i kui ka A.M.iga ning seega kajastas Recest OÜ 2017. a detsembrikuu TSD-l

ebaõigeid andmeid. Seega ei olnud ka kaebaja TÖR-sse kantud andmed G.E.i ja A.M.i

töötamise kohta õiged. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud maksuotsus õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik

14 kontrollakti p 1.1.2 (b8)