2-17-15369/95 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15369

Tsiviilasi

XX hagi OÜ Belgardi Kaubandus vastu 31. juuli 2017

osanike koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX ja OÜ Belgardi Kinnisvara apellatsioonkaebused

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

XX apellatsioonkaebuse hind 3 500 eurot

OÜ Belgardi Kinnisvara apellatsioonkaebuse hind 3 500

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant I) XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (vastustaja) OÜ Belgardi Kaubandus (registrikood

10464723);

seaduslikud

esindajad

SD

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

TB

(isikukood

XXXXXXXXXXX); TB tehinguline esindaja Riho Viik

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel (apellant II)

OÜ

Belgardi

Kinnisvara

(registrikood

11942053),

seaduslik esindaja NG

Kohtuistung

12. aprill 2019

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsus tühistada.

2. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tuvastada OÜ Belgardi Kaubandus

31. juuli 2017 osanike otsuse tühisus.

3. XX ja OÜ Belgardi Kinnisvara apellatsioonkaebused rahuldada.

2(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

4. Jätta kõikides kohtuastmetes kantud menetluskulud OÜ Belgardi Kaubandus

kanda.

5. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

6. Välja mõista OÜ-lt Belgardi Kaubandus riigituludesse XX-le antud riigipoolse

menetlusabi eest 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates

käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt käesolevale otsusele lisatud makseinfole.

Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit lahendis

ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud

1. XX (hageja) esitas kohtule OÜ Belgardi Kaubandus (kostja) vastu hagiavalduse, milles

palus tuvastada 31. juuli 2017 osanike koosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus

kehtetuks ning jätta menetluskulud kostja kanda.

2. 12. juuni 2009 kohtumäärusega määrati hageja tsiviilasjas nr 2-09-24056 kostja juhatuse

asendusliikmeks. Kostjal on kaks osanikku: OÜ Belgardi Kinnisvara, kellele kuulub ½

osakapitalist ning teise ½ osa ühisomandi omajateks on SD, TB ja IS.

3. TB viis 16. juunil 2017 läbi kostja osanike koosoleku otsust tegemata kvoorumi puudumise

tõttu. 31. juulil 2017 toimus osanike korduskoosolek, kus olid esindatud SD ja TB ning IS

esindas volikirja alusel SD, ning koosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) muuta

osaühingu juhatuse liikmete arv kaheliikmeliseks; 2) kutsuda juhatusest tagasi XX; 3)

nimetada juhatuse liikmeteks SD ja TB; 4) seada sisse osaühingu ühine esindusõigus; 5)

muuta osaühingu osakapitali vääringut ja kanda registrisse osakapitali suuruseks 2556

eurot, kusjuures kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osaga seotud õigusi ning

osa nimiväärtuse ümberarvestamise tulemi ümmardamisel ei ole õiguslikku tähendust;

vähendada konverteerimise tulemuse ümmardamisel tekkinud vahe 0,47 euro võrra

osakapitali; 6) osanike nimekiri jääb endiseks; 7) muuta osaühingu põhikirja, kinnitada

põhikirja uus redaktsioon; 8) Uuteks meiliaadressideks on XXX ja YYY, vana meiliaadress

kustutada.

4. 1. augustil 2017 sai hageja teada enda tagasikutsumisest juhatuse liikmest, osaühingu uue

põhikirja vastuvõtmisest ja osakapitali muutmisest. 2. augustil 2017 esitasid hageja ja OÜ

3(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

Belgardi Kinnisvara Tartu Maakohtu registriosakonda vastuväite, milles vaidlustas

muudatuste sisseviimise kostja registriandmetesse. 9. augustil 2017 tegi Tartu Maakohtu

registriosakond kohtumääruse kostja esitatud kandeavalduse menetluse peatamise kohta

kuni vaidluse lahendamiseni hagimenetluses.

5. Hageja on seisukohal, et kostja 31. juuli 2017 osanike otsus on tühine koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu, kuna hageja ja kostja ½ osa omaja OÜ Belgardi

Kinnisvara ei saanud teadet koosoleku kokkukutsumise kohta. Lisaks ei vasta vastuvõetud

otsused seadusele, sest osa jagamine oleks tulnud tõestada notariaalselt, lisaks lasuvad SD

ja IS ühisomandil käsutamise keelumärked ning põhikiri ei vasta äriseadustiku nõuetele.

Hageja poolel iseseisva nõudeta kolmanda isiku, OÜ Belgardi Kinnisvara, seisukoht

6. OÜ Belgardi Kinnisvara, iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel, toetas hageja nõuet

tuvastada 31. juuli 2017 osanike koosoleku otsuse tühisus või tunnistada otsus kehtetuks.

Avalduse põhjenduste kohaselt ei teavitatud teda üldkoosoleku toimumisest, ta ei oleks

koosolekul hääletanud vastuvõetud otsuste poolt ning juhatuse liikmeteks valiti isikud,

kelle eesmärgiks on ettevõtte vara võimalikult kiire realiseerimine, mitte ettevõtte

tervendamine/tegevuse jätkamine.

Kostja vastuväited

7. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on osaühingu

juhtimine olnud aastaid puudulik - pole olnud üldkoosolekuid, pole kinnitatud

majandusaasta aruandeid, osaühingut ähvardab sundlikvideerimine, ei ole toimunud

peaaegu mingit tegevust, kuigi on olemas kinnisvara. Osanikud nõudsid juhatajalt

üldkoosoleku kuu aja jooksul kokkukutsumist, kuid kuna seda rohkem kui kuu aja jooksul

ei tehtud ning pärast antud tähtaega kokku kutsutud koosolek oli teistsuguse päevakorraga,

siis kutsusid osanikud 16. juunil 2017 koosoleku ise kokku. Esimene üldkoosolek oli

kvoorumita, järgmisel sama päevakorraga kordusüldkoosolekul 31. juulil 2017 võeti

vajalikud otsused vastu, tehti avaldus äriregistrile, kuid hageja vaidlustas need ja praegu

tegevus endiselt seisab.

8. SD osade arestimine ega kohtutäitur Kaire Põltsi keelumärke seadmine IS osadele ei võta

osanikelt õigust ega takista osanike hääletamist üldkoosolekul. ÄS § 152 lg 3 kohast osa

jagamist, mis tõestatakse notariaalselt, ei ole toimunud. Osanik SD esitas teisel

üldkoosolekul IS volikirja, kuigi kõigile ühisosanikele oli kutse äriregistris olevatele või

teadaolevatele aadressidele välja saadetud. Vastavalt ÄS §-ile 172 lg 5 polnud see vajalik,

sest ta oli esindatud teiste kohal viibinud ühisomanike kaudu. OÜ Belgardi Kinnisvara

väide, et talle ei ole 31. juuli 2017 üldkoosoleku kutset saadetud, ei vasta tõele. Mõlema

üldkoosoleku kutsed saadeti OÜ-le Belgardi Kinnisvara osanike nimekirja kantud aadressil

(registriaadress XXX) ja järgiti saatmise tähtaega. Muud aadressi polnud saatjal teada.

Põhikiri ei ole vastuolus seadusega, kõik vajalik ja seadusega nõutav on põhikirjas olemas.

Seega ei ole 31. juuli 2017 osanike otsus tühine.

Esimese astme kohtu otsus

9. Maakohus jättis 12. oktoobri 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

10. SD esitas kostja 50% osade ühisomanikuna 11. mai 2017 hagejale avalduse 30 päeva

4(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

jooksul kostja erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, mis on AS Eesti Posti

vahendusel tähitud kirjaga edastatud OÜ Belgardi Kaubandus registriaadressile XXX.

Tähitud kiri saabus antud aadressilt tagasi avamata. Kohus asus seisukohale, et teade oli

saadetud hagejale selliselt, et see jõudis saaja elu- või asukohta ja tal oli mõistlik võimalus

sellega tutvuda. Järelikult saab lugeda tahteavalduse kättesaaduks. Kohtule esitatud

tõenditest nähtuvalt hageja antud päevakorraga koosolekut 30 päeva jooksul kokku ei

kutsunud. 9. juuli 2017 teatega üldkoosoleku läbiviimise kohta on tõendatud, et hageja

teatas osanikele avaldusest erineva päevakorraga koosoleku läbiviimisest. Järelikult oli

osanikel tulenevalt ÄS §-st 171 lg 5 õigus ise taotletud päevakorraga erakorraline

üldkoosolek kokku kutsuda.

11. 16. juuni 2017 OÜ Belgardi Kaubandus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega

on tõendatud, et SD kutsus 50% osade ühisomanikuna kokku kostja erakorralise

üldkoosoleku 11. mai 2017 avalduses nimetatud päevakorraga. OÜ Belgardi Kaubandus

10. juuli 2017 erakorralise üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et teates nimetatud

päevakorraga üldkoosolek, millel osalesid 50% osanikke s.o SD, TB ja IS, toimus

esmakordselt 10. juulil 2017, mis kvoorumi puudumise tõttu ei olnud otsustusvõimeline.

13. juuli 2017 OÜ Belgardi Kaubandus erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega

on tõendatud, et SD kutsus 50% osade ühisomanikuna kokku kostja erakorralise

üldkoosoleku 31. juuliks 2017 sama päevakorraga kui 10. juuli 2017 erakorraline

üldkoosolek. Seega oli osanike poolt üldkoosoleku teisel kokkukutsumisel ÄS § 171 lg 6

järgitud.

12. AS Eesti Posti tähitud kirjade saatmise kviitungitega ja kirjaümbrikega on tõendatud, et

mõlema üldkoosoleku, nii esimese kui ka korduskoosoleku kutsed saadeti välja hagejale

aadressile XXX ja osanikule OÜ Belgardi Kinnisvara B-kaardil olevale aadressile RRR.

Registrikaardilt nähtuvalt on kostja aadress XXX kantud registrisse hageja juhatuse

liikmeks olemise ajal. ÄS § 172 lg 1 sätestatud tähtaega oli saatmisel järgitud, sest teade

oli saadetud selliselt, et see tavalise edastamise korral jõudis adressaadini vähemalt üks

nädal enne koosoleku toimumist, mida tõendavad 13. juuli 2017 AS-i Eesti Post tähitud

kirja kviitungi märkmed. Teates on vastavalt äriseadusele näidatud osanike koosoleku

toimumise aeg, koht ja päevakord. Kutsed saadeti avamata tagasi. Antud kirjade ja teadete

originaalid esitas kostja kohtule koopiatega võrdlemiseks kohtu korraldaval istungil. Seega

ei vasta tegelikkusele hageja ja kolmanda isiku väited, et kostja juhatuse liikmele ja

osanikule OÜ Belgardi Kinnisvara üldkoosolekute kokkukutsumise teateid ei ole saadetud.

Teadete saatmine registris märgitud aadressidele on kooskõlas äriseadustikuga ning teate

tegelikku kättesaamise riski kannab osanik. Asjaolu, et hagejal ja kolmandal isikul on

olemas menetlusdokumentides viidatud e-posti aadressid, millele kostja ei ole kutseid ja

teateid saatnud, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks ega otsuste

tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise aluseks, kuivõrd hageja ja kolmas isik OÜ

Belgardi Kinnisvara ei ole tõendanud, et nad oleksid teatanud kostjale oma

kontaktaadresside muutumisest või määranud antud e-posti aadressid koosoleku kutsete

või teadete saatmise aadressideks.

13. ÄS § 172 lg-te 4 ja 5 alusel võis 50% ühisosanik SD esitada teated ja kutsed üldkoosolekule

üksnes oma allkirjaga, kuid seadusest tulenevalt tuli eeldada, et ta tegi seda teisi

ühisosanikke esindades. Seega ei ole erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise korda

rikutud. 31. juuli 2017 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on IS SD volitanud esindama

5(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

ennast üldkoosolekul.

14. Kohus on seisukohal, et 31. juuli 2017 osanike üldkoosolekul vastuvõetud põhikiri vastab

äriseadustiku nõuetele ega ole seadusega vastuolus. ÄS § 152 lg-s 3 sätestatud osade

jagamise otsust ega muid otsuseid, mis tuleksid tõestada notariaalselt, ei ole koosolekul

vastu võetud. Kroonides märgitud osakapitali ümberarvestamist eurodeks ja saadud summa

ümardamist, sellisteks otsusteks pidada ei saa.

15. Hageja väited, mis puudutavad IS ja SD hääleõigust üldkoosolekul ei ole asjakohased, kuna

ei 31. jaanuaril 2017 Tartu Maakohtu registriosakonnas kohtutäitur Kaire Põltsi poolt

keelumärke seadmine/käsutamiskeeld IS osale ega 5. juunil 2017 Tartu Maakohtu

registriosakonnas SD osa arestimine tsiviilasjas nr 2-17-6811 kohtumääruse alusel ei võta

osanikelt ära üldkoosolekul hääletamise õigust.

16. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et 31. juuli 2017 osanike erakorralisel üldkoosolekul

vastuvõetud otsused ei ole tühised ega kehtetud, kuna need ei riku osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, ei ole vastuolus heade

kommetega, ning ei ole rikutud osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ega

otsuste tegemise korda. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Apellatsioonkaebused

17. Hageja ja hageja ühe osa omaja, OÜ Belgardi Kinnisvara (iseseisva nõudeta kolmas isik

hageja poolel), esitasid Harju Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsusele apellatsioonkaebuse,

milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Hageja hinnangul ei ole kohtuotsus põhjendatud, kuna kohus ei ole lahendanud hagi

tulenevalt hageja 6. juuni 2018 täpsustatud nõudest, mille kohaselt palus hageja tuvastada

osanike 31. juuli 2017 otsuse tühisuse, alternatiivselt kehtetuse.

Kohus ei ole arvestanud kostja vastusena kostja juhatuse liikme ehk hageja vastust. Kohus

ei ole menetlusse kaasanud kolmandat kostja osa ühist omajat, IS.

Kohus on menetlusõigusi rikkunud, kui ei lasknud 3. septembri 2018 kohtuistungil

iseseisva nõudeta kolmandal isikul esitada täiendavaid tõendeid.

Kohus ei ole arvestanud sellega, et hageja ei ole saanud kätte osanike koosoleku

kokkukutsumise teadet, sest see saadeti TB kodusele aadressile. Kostja osa ühised omajad

olid teadlikud hageja ja kostja teise osa omaja e-posti aadressist. Seega on osanike

koosoleku kokkukutsumisel rikutud hea usu põhimõtet.

Vastus apellatsioonkaebustele

18. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohtu

lahend on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

19. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada. Kolleegium saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi. Apellatsioonkaebused

tuleb rahuldada.

20. Käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige see, kas kostja osanike korduva erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise

korda, mis tooks ÄS § 177¹ lg 1 järgi kaasa kostja osanike 31. juulil 2017 vastuvõetud otsus

6(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

tühisuse. Alternatiivselt tugineb hageja kostja osanike 31. juulil 2017 vastuvõetud otsuste

kehtetusele ÄS § 178 lg 1 järgi, sest hageja arvates ei ole osade jagamise ja põhikirja

muutmise kohta vastuvõetud otsused kooskõlas seadusega. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on teinud tuvastatud asjaoludest ebaõiged järelduse, kui leidis, et kostja juhatuse

liikmel (hagejal) ja kostja osanikul OÜ-l Belgardi Kinnisvara oli mõistlik võimalus kostja

osanike 13. juuli 2017 korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teatega tutvuda

ja seega ei ole kostja osanike 31. juuli 2017 toimunud korduva erakorralise koosoleku

kokkukutsumise korda rikutud.

21. Käesolevas asjas omavad tähtsust järgmised tuvastatud asjaolud:

 OÜ Belgardi Kaubandus osanikeks on:

-

OÜ Belgardi Kinnisvara, kellele kuulub OÜ Belgardi Kaubandus osa

nimiväärtusega 20 000 EEK (s.o 1278 eurot), mis moodustab 50% OÜ Belgardi

Kaubandus osakapitalist;

-

SD, TB ja IS, kes on OÜ Belgardi Kaubandus osa nimiväärtusega 20 000 EEK (s.o

1278 eurot) ühised omajad, mis moodustab 50% OÜ Belgardi Kaubandus

osakapitalist.

 Harju Maakohtu 12. juuni 2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-24056 on hageja

määratud kostja ainsa juhatuse liikme JK asemel asendusliikmeks (tl 7, I kd).

 SD saatis 11. mail 2017 hagejale (kostja juhatusele) kostja registrijärgsele aadressile

XXX nõude kostja osanike erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks 30 päeva

jooksul järgmise päevakorraga:

-

Juhatuse ümbervalimine, juhatuse liikmete arvu muutmine, juhatuse liikmete ühise

esindusõiguse sisseseadmine järgmise ettepanekuna: kutsuda juhatusest tagasi XX;

muuta juhatus kahe liikmeliseks nimetades juhatuse liikmeteks SD ja TB, kes

võivad osaühingut esindada vaid ühiselt.

-

Osaühingu majandusaasta aruannete koostamise ja kinnitamise otsustamine

arutades, kuidas koostada senini puuduvad majandusaasta aruanded aastatele 2015

ja 2016 ning mida teha seoses kahjumiga ja negatiivse omakapitaliga.

-

Muuta osaühingu osakapitali vääringut ja kanda registrisse osakapitali suuruseks

2556 eurot, kusjuures kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osaga seotud

õigusi ning osa nimiväärtuse ümberarvestamise tulemi ümmardamisel ei ole

õiguslikku tähendust; vähendada konverteerimise tulemuse ümmardamisel

tekkinud vahe 0,47 euro võrra osakapitali.

-

Muuta osaühingu põhikirja, kinnitada põhikirja uus redaktsioon (tl 105-105

pöördel, I kd).

 11. mai 2017 nõue tagastati saatjale AS Eesti Post poolt avamata kinnises ümbrikus

märkega “hoiutähtaja möödumisel“ (tl 106, I kd).

 Kuna hageja kostja osanike erakorralist üldkoosolekut 30 päeva jooksul kokku ei

kutsunud, kutsus SD 16. juuni 2017 teatega kokku kostja osanike erakorralise

üldkoosoleku toimumisajaga 10. juuli 2017. Teade edastati hagejale tähitud kirjana

kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas, sama päevakorraga, mis 11. mai 2017

nõudes (tl 107-108, I kd).

 10. juulil 2017 toimunud kostja osanike erakorraline üldkoosolek ei olnud

otsustusvõimeline kvoorumi puudumise tõttu.

7(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

 13. juuli 2017 teatega kutsus SD kokku kostja osanike korduva erakorralise

üldkoosoleku toimumisajaga 31. juuli 2017 ja sama päevakorraga, mis 11. mai 2017

teates. Teade edastati hagejale väljastusteatega tähitud kirjaga kostja registrijärgsele

aadressile XXX Tallinnas (tl 109-111 pöördel; I kd) ja kostja osanikule OÜ-le Belgardi

Kinnisvara registrijärgsele aadressile RRR Tallinnas (tl 112-113, I kd).

 Hagejale ja kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara saadetud 13. juuli 2017 teade

kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kohta tagastati AS-i Eesti Post poolt

avamata kinnises ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“.

 31. juulil 2017 kostja osanike korduval erakorralisel üldkoosolekul, kus hageja ega

kostja osanik OÜ Belgardi Kinnisvara ei osalenud, võeti vastu järgmised otsused:

-

muuta osaühingu juhatuse liikmete arv kaheliikmeliseks;

-

kutsuda juhatusest tagasi XX;

-

nimetada juhatuse liikmeteks SD ja TB;

-

seada sisse osaühingu ühine esindusõigus;

-

muuta osaühingu osakapitali vääringut ja kanda registrisse osakapitali suuruseks

2556 eurot, kusjuures kroonide eurodeks ümberarvestamine ei mõjuta osaga seotud

õigusi ning osa nimiväärtuse ümberarvestamise tulemi ümardamisel ei ole

õiguslikku tähendust; vähendada konverteerimise tulemuse ümardamisel tekkinud

vahe 0,47 euro võrra osakapitali;

-

osanike nimekiri jääb endiseks;

-

muuta osaühingu põhikirja, kinnitada põhikirja uus redaktsioon;

-

uuteks meiliaadressideks on XXX ja YYY, vana meiliaadress kustutada (tl 109

pöördel-111, I kd).

Kolleegiumi

hinnangul

puudub

eelnimetatud

asjaolude

üle

vaidlus

ka

apellatsioonimenetluses,

mistõttu

võtab

ringkonnakohus

need

asjaolud

apellatsioonkaebuste lahendamisel aluseks (TsMS § 652 lg 1 p 1).

22. ÄS § 178 lg 3 esimene lause sätestab, et osanike otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda

juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks

toime kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus, ning

osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Otsuse tühisusele võivad tugineda vähemalt

samad isikud, kellel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt nt RKTKo

11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 25; RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 16). Kolleegium leiab,

et kuna vaidlustatud osanike otsusega võeti vastu mh otsus kutsuda hageja juhatusest

tagasi, võib vastava otsusega kaasneda kostjale kahju hüvitamise kohustus, mistõttu on

hageja õigustatud käesolevat hagi esitama.

23. Arvestades, et hageja on esitanud nõuded alternatiivselt (vt tl 147-148, I kd), kontrollib

kolleegium esmalt vaidlustatud otsuse kehtivust ÄS § 177¹ lg 1 alusel. ÄS § 177¹ lg 1 näeb

ette viis erinevat osanike otsuse tühisuse alust. Otsus on tühine esiteks siis, kui see rikub

osaühingu võlausaldajate kaitseks kehtestatud seaduse sätet, teiseks juhul, kui see rikub

muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet, kolmandaks olukorras, kui otsus ei vasta

headele kommetele ning neljandaks siis, kui rikuti oluliselt koosoleku kokkukutsumise või

otsuse tegemise korda. Viiendana on osanike otsus tühine juhul, kus mõni muu seadusesäte

näeb selle selgelt ette. Tegemist on otsuse tühisuse tuvastamise alternatiivsete alustega, st

otsuse tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks piisab vähemalt ühe eeltoodud aluse

esinemisest.

8(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

24. Hageja on esile toonud kostja osanike otsuse tühisuse alustena järgmised asjaolud:

- SD-l ei olnud õigust ainuisikuliselt esitada kostja juhatusele nõuet osanike koosoleku

kokkukutsumiseks;

- kostja juhatus ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise nõuet kätte saanud;

- kostja juhatus ega osanik OÜ Belgardi Kinnisvara ei ole kostja osanike korduva

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teadet kätte saanud.

Kolleegiumi hinnangul tugineb hageja esitatud asjaoludel seega eelkõige kostja osanike

koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.

25. Esmalt märgib kolleegium, et ÄS § 172¹ näeb ette kaks võimalust, mille vähemalt ühe

esinemise korral saab lugeda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kõrvaldatuks, st

kui kõik osanikud on koosolekul kohal ja ka nõus koosolekut pidama või kui osanikud,

kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, kiidavad hiljem vastuvõetud otsused heaks (vt

nt RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 14-15). Vaidlust ei ole, et kumbagi nimetatud

olukorda käesolevalt ei esine.

26. Tuvastatud on, et SD on kostja osa üks ühistest omajatest. Vaidlust ei ole, et kostja osa

ühised omajad ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat.

Maakohus on vaidlustatud otsuses viidanud ÄS § 172 lg-tele 4 ja 5 ning leidnud, et

järelikult võis SD esitada kostja juhatusele koosoleku kokkukutsumise nõude (ÄS § 171 lg

2 p 3) ja osanike koosoleku kokkukutsumise teated (ÄS § 171 lg 3 ning ÄS § 172 lg-d 1 ja

2) üksnes oma allkirjaga, sest seadusest tulenevalt tuli eeldada, et ta tegi seda teisi

ühisomandi omajaid esindades. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6).

27. Kui üldjuhul kutsub osanike koosoleku kokku juhatus (ÄS § 171 lg 1), siis näeb seadus ette

võimaluse osanike koosoleku kokkukutsumiseks lisaks ka nõukogule, audiitorile ja

vähemalt 1/10 osakapitali esindavatele osanikele (ÄS § 171 lg 3). Selleks aga, et

eelnimetatud isikutel tekiks õigus koosolek ise kokku kutsuda, peavad nad esmalt olema

pöördunud juhatuse poole, st nad peavad olema teinud vastava sisuga tahteavalduse TsÜS

§ 69 lg-te 1 ja 2 mõttes ja see peab olema muutunud kehtivaks (vt K. Saare jt, Ühinguõigus

I, 2015, lk 187, ääremärkus 888).

SD on saatnud hagejale 11. mail 2017 nõude osanike erakorralise üldkoosoleku

kokkukutsumiseks 30 päeva jooksul kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas

tähitud kirjana AS Eesti Post vahendusel (tl 105-106, I kd). TsÜS § 69 lg 2 sätestab, et

tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud.

Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse

saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Seega tuleb

tahteavalduse kättesaamise analüüsimisel kindlaks teha, kas tahteavalduse saajale oli

tagatud mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Vaidlust ei ole, et hagejale tähitud

kirjana saadetud 11. mai 2017 nõue tagastati postiteenuse osutaja poolt saatjale avamata

kinnises ümbrikus märkega “hoiutähtaja möödumisel“ (tl 106 pöördel, I kd). Kostja on 23.

mai 2018 kohtuistungil esitanud maakohtule postiteenuse osutaja poolt kostjale tagastatud

tähitud kirja ümbriku, mis oli avamata. Maakohus avas ümbriku ja tuvastas, et selles oli

11. mai 2017 nõue osanike koosoleku kokkukutsumiseks (kohtuistungi protokoll [tl 138-

138 pöördel, I kd]). Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja SD 11. mai 2017 nõuet

kätte saanud, sest see on tagastatud saatjale. See aga annab aluse omakorda järeldada, et

9(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

hagejale jäeti postkasti vaid teatis SD-lt saabunud tähitud kirja hoiustamise kohta, kuid

mitte kirja ennast. Seega tuleb lahendada küsimus, kas tahteavalduse saab lugeda TsÜS

§ 69 lg 2 teise lause tähenduses kättesaaduks, kui tahteavalduse saaja postkasti tähitud kirja

saabumise teate panemisest on möödunud mõistlik aeg. Kolleegium järgib sellele

küsimusele vastates Riigikohtu seisukohta, vastates küsimusele eitavalt. Riigikohus on

selgitanud, et tähitud kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet

saabunud kirja sisu kohta. Seetõttu puudub tahteavalduse saajal mõistlik võimalus vaid

tähitud kirja teatega tutvumisel ning tähitud kirja tagastamisel saatjale tahteavalduse sisuga

tutvuda ja seega ei saa lugeda tahteavaldust kättesaaduks (vt RKTKo, 17.03.2009, 3-2-1-

8-09, p 11). Järelikult ei saa lugeda hagejale (kui kostja juhatusele) praeguses asjas osanike

erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõuet kättesaaduks, mistõttu ei olnud täidetud

ÄS § 171 lg 3 eeldus, mis õigustaks kostja osanikku kostja osanike koosolekut kokku

kustuma.

28. Olenemata sellest, kes koosoleku kokku kutsub, tuleb koosoleku toimumisest kõigile

osanikele (ja muudele puudutatud isikutele, kes on õigustatud osa võtma kokkukutsutavast

koosolekust) teatada ning koosoleku kokkukutsumise teade on kättesaamist vajav

tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 mõttes (vt K.Saare jt, Ühinguõigud I, 2015, lk 187-188,

ääremärkused 889 ja 893). ÄS § 172 lg 1 kohaselt saadab juhatus osanike koosoleku

toimumise teate kõigile osanikele. Teade saadetakse osanike nimekirja kantud aadressil või

elektronposti aadressil. Kui osaühing teab või peab teadma, et osaniku aadress erineb

osanike nimekirja kantust, tuleb teade saata ka sellel aadressil. Teade peab olema saadetud

selliselt, et see tavalise edastamise korral jõuaks adressaadini vähemalt üks nädal enne

koosoleku toimumist. Osanikud peavad kutsuma koosoleku kokku samas korras, nagu peab

seda tegema juhatus.

Kuna praeguses asjas kutsusid osanike koosoleku kokku osanikud ning ÄS § 171 lg 1 mõtte

järgi osaleb osanike koosolekul peale osanike ka juhatus, siis tuli osanike koosoleku

kokkukutsumise teade saata lisaks hagejale (kui kostja juhatusele). SD on saatnud hagejale

13. juuli 2017 teate kostja osanike korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta

kostja registrijärgsele aadressile XXX Tallinnas tähitud postiga AS Eesti Post vahendusel

(tl 112, I kd). Kostja osanikule OÜ-le Belgardi Kinnisvara on sama teade saadetud osaniku

registrijärgsele aadressile RRR Tallinnas, samuti tähitud postiga. Kuigi koosoleku teate

kohaletoimetamise riski kannab ÄS § 172 järgi osanik, saab osanike koosoleku lugeda

õigesti kokku kutsutuks siiski olukorras, kui teade saadetakse osanike nimekirja kantud

aadressil ja sellisel viisil, et see peaks tavalise edastamise korral õigel ajal osanikuni

jõudma. Pooled ei vaidle selle üle, et nii hagejale kui ka kostja osanikule OÜ-le Belgardi

Kinnisvara saadetud 13. juuli 2017 teade kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku

kohta tagastati postiteenuse osutaja poolt saatjale avamata ümbrikus märkega “hoiutähtaja

möödumisel“. Kostja on 23. mai 2018 kohtuistungil esitanud maakohtule postiteenuse

osutaja poolt kostjale tagastatud OÜ-le Belgradi Kinnisvara tähitud kirjana saadetud

ümbriku, mis oli avamata. Maakohus avas ümbriku ja tuvastas, et selles oli 13. juuli 2017

teade osanike korduva erakorralise koosoleku kokkukutsumise kohta (kohtuistungi

protokoll [tl 138-138 pöördel, I kd]). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seega ei hageja ega

kostja osanik OÜ Belgardi Kinnisvara saanud SD 13. juuli 2017 teadet kätte, sest seda

sisaldanud saadetis on saatjale tagastatud. Seega jäeti ka sel juhul teise osaniku postkasti

vaid teatis tähitud kirja hoiustamise kohta, kuid mitte kirja ennast. Arvestades, et tähitud

10(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

kirja saabumise ja postiasutusse hoiustamise teatis ei sisalda teavet saabunud kirja sisu

kohta, puudus tahteavalduse saajatel TsÜS § 69 lg 2 teise lause mõttes seega mõistlik

võimalus tahteavalduse sisuga tutvuda. Seega ei saa lugeda neid tahteavaldusi kostja

osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta kättesaaduks (vt

RKTKo, 17.03.2009, 3-2-1-8-09, p 11). Järelikult ei olnud ei hagejal ega kostja osanikul

OÜ-l Belgardi Kinnisvara praeguses asjas kostja osanike korduva erakordse üldkoosoleku

kokkukutsumise teatega mõistlikult võimalus tutvuda, mistõttu ei saa lugeda teadet selliselt

edastatuna õigel ajal nendeni jõudnuks. Seega ei järgitud kostja osanike korduva

erakorralise koosoleku kokkukutsumisel seaduses sätestatud koosoleku kokkukutsumise

korda, kuna hagejat (kui kostja juhatuse liiget) ega kostja osanikku OÜ-t Belgardi

Kinnisvara (iseseisva nõudeta kolmandat isikut hageja poolel) ei teavitatud seaduses

(ÄS § 172 lg-s 1) ettenähtud korras koosoleku toimumisest (ega selle päevakorrast), mida

loetakse piisavalt oluliseks rikkumiseks, et lugeda ÄS § 1721 ja § 1771 lg 1 alusel kostja

osanike 31. juulil 2017 koosolekul vastu võetud otsus tühiseks (vt nt RKTKo, 05.01.2011,

3-2-1-116-10, p 24; RKTKo 17.06.2002, 3-2-1-82-02, p 20).

29. 12. aprillil 2019 ringkonnakohtu kohtuistungil on TB esindaja esitanud väite, et hagejale

edastati 13. juuli 2017 avaldus kostja osanike korduva erakorralise üldkoosoleku kohta ka

tavalise kirjaga (vt protokolli lõik 10:18:38 [tl 62, II kd]). Kolleegium jätab antud väite

TsMS § 652 lg 4 järgi tähelepanuta, sest tegemist on esmakordselt avaldatud asjaoluga,

mille esitamist alles ringkonnakohtust ei ole põhjendatud.

30. Kolleegium selgitab, et organi otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise

kohtuotsus kehtib kõigi juriidilise isiku ja tema organi liikmete suhtes, sõltumata nende

osalemisest kohtumenetluses (TsÜS § 38 lg 8 esimene lause).

31. Arvestades, et hageja on esitanud hagis nõuded kostja osanike 31. juuli 2017 otsuse

tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks alternatiivselt ning hagi rahuldatakse

esimese alternatiivi alusel, ei pea kohus teise alternatiivnõude rahuldamata jätmist

TsMS § 442 lg 8 viienda lause järgi põhjendama (vt RKTKo 19.12.2012, 3-2-1-165-12, p

24).

32. Kolleegium peab vajalikuks selgitada apellatsioonkaebuse väidete alusel lisaks järgmist.

Arvestades, et osaühingut esindab ÄS § 180 lg 1 kohaselt juhatus ning vaidlustatud osanike

otsusega võeti ÄS § 174 lg 1 alusel koosmõjus ÄS § 171 lg-ga 6 vastu otsus, mille kohaselt

kutsuti hageja tagasi kostja juhatuse liikme ametikohalt ning määrati uued juhatuse

liikmed, kelleks said SD ja TB, siis ei arvestanud maakohus õigustatult hageja 5. jaanuaril

2018 (tl 90-94, I kd) esitatud hagivastusega kui kostja vastusega hagile, sest hageja ei olnud

enam õigustatud kostjat esindama juhatuse liikmena. Kostja seaduslikeks esindajateks ÄS

§ 180 lg 1 järgi juhatuse liikmetena on 31. juuli 2017 osanike otsuse kohaselt käesoleva

menetluse ajal SD ja TB.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud menetlusnormi, kui ei lubanud

3. septembri 2018 kohtuistungil esitada iseseisva nõudeta kolmandal isikul hageja poolel

täiendavaid seisukohti, sest maakohus on andnud 23. mai 2018 kohtuistungil konkreetselt

kolmandale isikule tähtaja taotluste, tõendite ja seisukohtade esitamiseks (lk 138 pöördel,

I kd). Lisaks on kolmas isik saanud esitada enda seisukohad apellatsioonimenetluses.

33. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu

seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg-st 3 tuleneb, et kui kõrgema astme

11(11)

Tsiviilasi nr 2-17-15369

kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata,

muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust.

Maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning kõik menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel hageja kanda. Ringkonnakohus rahuldab hagi, mistõttu peab põhjendatuks jätta

kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Tulenevalt TsMS § 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava lahendi jõustumisest.

34. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või

mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt

välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel. Ringkonnakohus on 13. detsembri 2018

määrusega

rahuldanud

hageja

menetlusabi

taotluse

ja

vabastanud

hageja

apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu summas 300 eurot tasumisest. Kuna

apellatsioonkaebus rahuldati ja maakohtu otsus, millega hagi rahuldamata jäeti, tühistati

ning ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega hagi rahuldas, kuulub kostjalt riigituludesse

väljamõistmisele hagejale antud riigipoolse menetlusabi eest 300 eurot. Riigilõiv summas

300 eurot tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt

käesolevale otsusele lisatud makseinfole. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kui kohustatud isik ei täida lahendit

lahendis ettenähtud tähtaja jooksul, võib lahendi saata sundtäitmisele (TsMS § 179 lg-d 5,

6 ja 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Kaijanen

Krista Kirspuu

Kaupo Paal