2-19-6124/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-6124

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6124

Tsiviilasi

korteriühistu Näituse 28 sundlõpetamine ja

likvideerija määramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

puudutatud

isik:

korteriühistu

Näituse

28

(rk 80046298; aadress Näituse 28, Tartu; e-post

naituse2830ky@gmail.com), seaduslikud esindajad:

Anne Mugu ja Reido Mugu

puudutatud isik: Reido Mugu (likvideerija kandidaat;

ik XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Sundlõpetada korteriühistu Näituse 28 ja viia läbi korteriühistu Näituse 28

likvideerimismenetlus.

2. Määrata korteriühistu Näituse 28 likvideerijaks Reido Mugu.

3. Kohustada likvideerijat esitama Tartu Maakohtule aruanne likvideerija ülesannete

täitmise kohta iga kuue kuu järel alates kohtumääruse tegemisest. Esimene aruanne

esitada hiljemalt 08.11.2019.

4. Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest

ja korteriühistu Näituse 28 registrist kustutamisest.

5. Kohustada likvideerijat vastavalt seadusele muu hulgas:

-

lõpetama korteriühistu Näituse 28 tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara,

rahuldama võlausaldajate nõuded ja jaotama pärast võlausaldajate nõuete

rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Vara ei pea müüma,

kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara

jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks

nõusoleku;

-

avaldama viivitamata teate korteriühistu Näituse 28 likvideerimismenetlusest

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teada olevatele

võlausaldajatele likvideerimisteate, milles tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb

esitada oma nõuded kahe kuu jooksul teate avaldamises;

-

esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava korteriühistu Näituse 28 varast ei

jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks;

-

esitama pärast likvideerimise lõppemist avalduse korteriühistu Näituse 28

registrist kustutamiseks;

-

andma dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule.

2

6. Jätta menetluskulud korteriühistu Näituse 28 kanda. Toimiku materjalidest ei nähtu, et

teistel menetlusosalistel oleks käesoleval ajal hüvitatavaid menetluskulusid

7. Välja mõista korteriühistult Näituse 28 riigilõiv 50 eurot riigituludesse.

Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Raha tasumiseks

vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel. Raha tasumisel

märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse kohustatud isiku nimi,

kohtuasja number, makse liik.

Kui korteriühistu Näituse 28 ei täida kohustust määruses märgitud tähtpäevaks, võib

määruse saata sundtäitmisele.

Riigilõivu tasumisega viivitamisel tuleb korteriühistul Näituse 28 tasuda kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

8. Sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

9. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Riigi Tugiteenuste Keskusele

ja kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

10. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1.

18.04.2019 edastas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule dokumendid korteriühistule Näituse 28

(puudutatud isik) likvideerija määramiseks. Korteriühistu Näituse 28 ja korteriühistu

Näituse 30 on loodud ühel kinnisasjal asuvate korteriomanditeks jagatud hoonete

majandamiseks ehk ei vasta korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg-s 4

sätestatud korteriühistu nõuetele. 20.12.2016 saatis registripidaja korteriühistutele

informeerivad kirjad. 12.01.2018 kanti korteriühistute registrisse Tartu linn, Näituse

tn 28 // 30 korteriühistu (rk 80504499). Kui juriidiline isik ei vasta seaduses sätestatud

nõuetele, siis ta lõpetatakse kohtumäärusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 40 lg 1 p 4 alusel. Juriidilise isiku lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.

2.

23.04.2019 määrusega algatas kohus menetluse puudutatud isiku sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamiseks ning andis puudutatud isikule ja Tartu linn, Näituse

tn 28 // 30 korteriühistule tähtaja kirjaliku seisukoha esitamiseks.

3.

04.05.2019 esitas puudutatud isiku juhatuse liige Reido Mugu kohtule avalduse ja

nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks ning kinnitas, et ei soovi tasu. Reido Mugu on

ka Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistu üks kolmest juhatuse liikmest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt kanti korteriühistu Näituse 28 registrisse

02.09.1998 ja põhikirja järgi on ühistu liikmeks sellekohast avaldust esitamata kõik

Näituse 28 asuva elamu korteriomanikud. Korteriühistu Näituse 30 kanti registrisse

23.07.1998 ja põhikirja järgi on ühistu liikmeks sellekohast avaldust esitamata kõik

Näituse 30 asuva elamu korteriomanikud.

Kinnistusraamatust ja ehitisregistrist nähtuvalt asub kinnisasjal katastritunnusega

79502:046:0005 (aadress Näituse 28 // 30, Tartu) kaks elamut. Kinnisasi on jagatud

korteriomanditeks. Korteriomandite seadmine toimus 2001. a, seega pärast korteriühistute

asutamist, kusjuures kahe elamu jaoks moodustati üks kinnisasi.

Riigikohus on 16.11.2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-101-06 p-s 10 viidanud kuni

31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 2 ja § 16 lg-le 1 ning märkinud, et

KÜS mõttes on korteriühistuks korteriomanike, vallasajana erastatud korterite omanike või

korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu. 12.10.2011 määruse

3

tsiviilasjas nr 3-2-1-77-11 p-s 15 leidis Riigikohus, et korteriühistu liikmeks on KÜS § 5 lg 1

I lause järgi kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning

välistatud on korteriühistu, mille liikmeks oleks vaid osa korteriomandite omanikest.

Määruse p-s 19 oli Riigikohus seisukohal, et samal kinnisasjal olevate elamute valitsemise

saab eraldada efektiivselt üksnes kinnisasja jagamise ja eraldi korteriomandite

moodustamise teel.

01.01.2018 jõustunud KrtS § 1 lg 4 järgi on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille

liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

KrtS § 67 lg 1 näeb ette, et kui ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa

valitsemiseks ja majandamiseks on asutatud korteriühistu kuni KrtS jõustumiseni kehtinud

KÜS-s sätestatud korras, loetakse olemasolev korteriühistu korteriühistuks KrtS

tähenduses. Antud juhul toimus ühe kinnisasja korteriomandite kaasomandi osa

valitsemine ja majandamine kahe korteriühistu kaudu, tegemist ei olnud KÜS nõuetele

vastavate korteriühistutega ning puudus alus lugeda neid korteriühistuks KrtS tähenduses.

KrtS § 66 lg 1 sätestab, et kui korteriomandite kaasomandi osa valitsemiseks ei ole

moodustatud korteriühistut kuni KrtS jõustumiseni kehtinud KÜS tähenduses, tekib

korteriomandite valitsemiseks KrtS jõustumisel korteriühistu. KrtS § 66 lg 4 järgi avatakse

korteriühistu registrikaart korteriühistute registris ametiülesande korras. Seoses KrtS

jõustumisega ongi kantud registrisse Tartu linn, Näituse tn 28 // 30 korteriühistu.

Eeltoodut arvestades ei vasta puudutatud isik korteriühistu nõuetele ei KÜS ega

01.01.2018 jõustunud KrtS järgi. Puudutatud isikut tuleb pidada tavaliseks

mittetulundusühinguks,

mille

põhikirjas

on

puudused

nime ja

liikmeteks

mitteolevatele isikutele kohustuste panemise osas.

5. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 40 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse

mittetulundusühing kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu huvitatud

isiku nõudel muudel TsÜS §-s 40 sätestatud alustel. MTÜS § 40 lg 3 järgi võib kohus

sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 40

lg 1 p 4 alusel sundlõpetatakse juriidiline isik, kui ta ei vasta talle seadusega kehtestatud

nõuetele, ja p 3 alusel, kui tema põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega.

Kohtunikuabi 20.12.2016 kirja järgi puudutatud isikule tulnuks 2001. a, kui kinnisasi jagati

korteromanditeks, korteriühistud ühendada või likvideerida üks ühistu ja selle liikmed

oleksid saanud seaduse alusel alles jääva korteriühistu liikmeteks. KrtS jõustumisel

2018. a korteriühistu Näituse 28 ja korteriühistu Näituse 30 sundlõpetatakse ja

likvideeritakse ning seaduse alusel tekib üks uus korteriühistu. Sundlõpetamise

vältimiseks

oleksid

järgmised

valikud:

korteriühistud

ühinevad;

likvideeritakse

vabatahtlikult üks korteriühistu ja koondutakse allesjäävasse; lõpetatakse korteriomandid,

jagatakse kinnisasi kaheks kinnisasjaks, jagatakse uued tekkinud kinnisasjad uuesti

korteriomanditeks ja jätkatakse uute korteriomandikeks jagatud kinnisasjade majandmist

seniste korteriühistute poolt. Toimingud tuleb läbi viia ja kandeavaldused esitada 2017. a

jooksul. Kohtule esitatust ei nähtu, et vajalikud toimingud oleksid tehtud.

MTÜS § 7 lg 1 p 1 järgi tuleb põhikirjas märkida mittetulundusühingu nimi. Vastavalt

MTÜS § 4 lg-le 2 ei või mittetulundusühingu nimi olla eksitav mittetulundusühingu

eesmärgi, tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas. Sealhulgas on eksitav näiteks

mittetulundusühingu nimes kasutatav sõna "korteriühistu" juhul, kui tegemist ei ole

korteriühistuga korteriühistuseaduse tähenduses. Samuti ei loo erinevalt korteriühistu

asutamisest tavalise mittetulundusühingu asutamine (asutamisleping ja põhikiri) kohustusi

isikutele, kes ei ole mittetulundusühingu liikmed. Kui mittetulundusühingu põhikirja järgi

pannakse seoses mittetulundusühingu asutamise ja tegevusega kohustusi isikutele, kes ei

ole mittetulundusühingu liikmed, ei vasta mittetulundusühingu põhikiri seadusele. Sellised

põhikirja vastuolud seadusega ei ole aga olulised TsÜS § 40 lg 1 p 3 mõttes, sest neid on

võimalik kõrvaldada ja kohus peab andma mittetulundusühingule tähtaja põhikirja

seadusega kooskõlla viimiseks ning alles rikkumise tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral

4

sundlõpetama mittetulundusühingu (vt ka Riigikohtu 16.11.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

101-06, p-d 11, 14). 23.04.2019 määruses märkis kohus, et võimalik on kõrvaldada

sundlõpetamise aluseks olev puudus (muuta põhikirja nii, et nimi ei ole eksitav ja

kohustusi ei ole pandud isikutele, kes ei ole liikmed) ning esitada selle kohta kohtule

konkreetsed asjaolud ja tõendid. Samas selgitas kohus, et isegi kui viia põhikiri

vastavusse mittetulundusühingu nõuetega, ei asendaks selline mittetulundusühing KrtS-s

sätestatud korteriühistut ega täidaks seega ilmselt taotletavat eesmärki. KrtS § 34 lg 2

alusel tuleb korteriomandite kaasomandi osa eset valitseda loodud Tartu linn, Näituse 28

// 30 korteriühistu kaudu. Puudutatud isiku 04.05.2019 vastusest ei nähtu, et puudust

kavatsetaks kõrvaldada.

Eeltoodut arvestades tuleb korteriühistu Näituse 28 sundlõpetada.

6. TsÜS § 41 lg 1 I lause ja MTÜS § 42 lg 1 kohaselt toimub mittetulundusühingu

lõpetamisel selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti. TsÜS 41 lg 2 I lause kohaselt korraldavad likvideerimise likvideerijad. TsÜS § 41

lg 2 II lause, MTÜS § 43 lg 1 II lause alusel määrab sundlõpetamise korral likvideerijad

kohus. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes

vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid

vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 alusel on isiku määramiseks vajalik tema

nõusolek.

Nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks on andnud puudutatud isiku seaduslik

esindaja Reido Mugu. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et ta ei vastaks likvideerijale

esitatavatele nõuetele. Korteriühistu Näituse 28 likvideerijaks tuleb määrata

Reido Mugu.

Likvideerijal tuleb täita kõik seaduses sätestatud ülesanded (sh MTÜS § 45 – § 54).

7. TsMS § 4772 kohaselt teostab kohus enda määratud isikute tegevuse üle järelevalvet.

Seetõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.

8. TsMS § 172 lg 6 I lause, § 173 lg-te 1, 4 alusel tuleb menetluskulud jätta puudutatud

isiku kanda.

9. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest ei nähtu, et käesoleval ajal oleks

teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.

10. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

Tartu Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks

avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot tuleb puudutatud isikult riigituludesse välja mõista.

Riigilõivu

tasumisega

viivitamise

korral

tuleb

tasuda

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

11. TsMS § 629 lg 4 näeb ette, et sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele

alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik