3-19-355/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

9. mai 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-19-355

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba OÜ P suhtes

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2019. a määrus

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kert Võlli

Puudutatud isik – OÜ P, esindaja v.adv Sven Veltmann

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ P määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. veebruari 2019. a

määrus haldusasjas nr 3-19-355 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 25.02.2019 taotluse anda

maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA

kaudu) arest OÜ P arvelduskontole Swedbank AS-s ja edaspidi Eesti krediidiasutustes

avatavatele arvelduskontodele 32 721,79 euro ulatuses. Maksuhaldur kontrollib OÜ P

käibemaksu, ettevõtlusega mitteseotud kuludelt arvestamisele kuuluva tulumaksu ning

töötajatele tehtud väljamaksetelt arvestatud ja kinnipeetud sotsiaalmaksu ning kohustusliku

kogumispensioni- ja töötuskindlustusmaksete arvestamise, deklareerimise ning tasumise

õigsust maksustamisperioodidel 2018. a juuni kuni detsember. Kontrollimenetluse tõenäoliseks

tulemuseks on OÜ-le P rahalise kohustuse määramine kogusummas 32 721,79 eurot (sh

käibemaks 19 608,04 eurot ja tulumaks 13 113,75 eurot).

Kontrolli tulemusena on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ P on jätnud 20%

maksustatava käibe osaliselt deklareerimata ja teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid.

OÜ P tegevuskohtades (Haapsalus Tallinna mnt 1; Keilas Paldiski mnt 19; Rakveres Laada tn

9; Rakveres F. G. Adoffi tn 11; Pärnus Lai tn 11), kus müüakse P kaubamärgiga tooteid,

kasutatakse lisaks OÜ P makseterminalidele ka kolmandate äriühingute (A OÜ, A OÜ, B OÜ,

3-19-355

2(6)

K OÜ, K OÜ) makseterminale. Kõigi nende äriühingute juhatuse liikmeks on PP, kes on ka OÜ

P juhatuse liige. Sellest võib järeldada, et kõik eelnimetatud äriühingud on ühe isiku kontrolli

all. Samuti on K OÜ, A OÜ ja K OÜ osanikeks PP-ga seotud isikud. Maksuhalduril on

põhjendatud kahtlus, et OÜ P kasutab A OÜ, A OÜ, B OÜ, K OÜ ja K OÜ pangakontosid enda

20% maksustatava käibe varjamiseks, s.o kolmandate äriühingute käibe puhul on tegemist OÜ

P käibemaksuga maksustatava käibega. Ükski kolmandatest äriühingutest ei ole

käibemaksukohustuslane ja nende pangakontodelt ei nähtu iseseisvat majandustegevust (neile

laekub raha üksnes OÜ P riidepoodides asuvate makseterminalide kaudu). Kolmandate

äriühingute pangakontodelt kantakse sinna laekunud raha osaliselt OÜ P pangakontole

(selgitusega „laen“), osaliselt PP isiklikule pangakontole ja ülejäänud osas võetakse sularahas

välja. Seega on OÜ P jätnud deklareerimata käibe summas 98 040,18 eurot, millelt määratava

täiendava käibemaksukohustuse suuruseks on 19 608,4 eurot. Samuti on maksuhalduril

põhjendatud kahtlus, et OÜ P pangakontolt perioodil 01.06.2018–31.12.2018 välja võetud

sularaha 50 455 eurot ei ole seotud OÜ P majandustegevusega ja seetõttu kuuluvad

sularahaväljamaksed maksustamisele tulumaksuga. Täiendava tulumaksukohustuse eeldatav

suurus on 13 113,75 eurot.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib

selle sundtäitmine osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu raskendatuks või võimatuks.

Taotluse esitamise hetkel on OÜ-l P maksuvõlg 37 773,34 eurot. Lisaks on PP varasemalt olnud

mitmete äriühingute juhatuse liige, mis on pärast maksukohustuse tekkimist tema poolt

maksuvõlgadega maha jäetud ja mille uuteks juhatuse liikmeteks on saanud variisiku

tunnustega isikud. Maksuhalduril puudub täpne teave OÜ P arvelduskontodel olevate vabade

vahendite kohta, kuid 09.01.2019 seisuga oli äriühingu arvelduskontol Swedbank AS-s raha

3252,34 eurot. OÜ P ettemaksukontol raha puudub, äriühing ei oma registervara ega

väärtpaberkontosid. Seetõttu on ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p 3 alusel

32 721,79 euro ulatuses aresti seadmine äriühingu olemasolevale arvelduskontole ja samuti

tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavatele arvelduskontodele. Kuigi arvelduskonto arestimise

näol on tegemist ettevõtlust tugevalt piirava toiminguga, siis arvestades, et OÜ P on pannud

teadlikult toime maksupettuse, suunates enda rahavood kolmandatele äriühingutele eesmärgiga

vältida käibemaksu tasumist, ei pruugi OÜ P majandustegevus jätkuda sellises mahus, mis

võimaldaks tagada maksusumma sissenõudmise pärast maksuotsuse väljastamist. Ka PP

varasem maksukäitumine annab põhjust uskuda, et maksusumma sissenõudmine võib ilma

täitmist tagava toiminguta osutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt

täitetoimingu juhul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ P on esitanud tagatise

väärtusega 32 721,79 eurot.

2. Tallinna Halduskohus andis 28.02.2019 määrusega MTA-le loa taotleda aresti

seadmist OÜ P arvelduskontole Swedbank AS-s ja tulevikus Eesti krediidiasutustes avatavatele

arvelduskontodele 32 721,79 euro ulatuses. MTA taotlus on põhjendatud ja vastab seaduses

sätestatud nõuetele. MTA viib OÜ P suhtes läbi maksumenetlust, mille tõenäoliseks tulemiks

on äriühingule vähemalt 32 721,79 euro suuruse rahalise nõude määramine. MTA-l on

põhjendatud kahtlus, et OÜ P kasutas kontrolliperioodil Haapsalus, Keilas, Rakveres ja Pärnus

asuvates kauplustes enda makseterminalide kõrval ka teiste PP kontrolli all olevate äriühingute

makseterminale ja pangakontosid, et osaliselt varjata oma maksustatavat käivet. Kolmandad

äriühingud ei ole käibemaksukohustuslased ega oma MTA hinnangul iseseisvat

majandustegevust, vaid kõik nende pangakontodele laekuvad summad kantakse edasi OÜ P või

PP kontodele või võetakse sularahas välja. MTA tuvastatud asjaolud viitavad võimalusele, et

kolmandatele äriühingutele laekuvate summade näol on sisuliselt tegemist hoopis OÜ P

maksustatava käibega, millelt tuleb tasuda käibemaksu. Sellega seoses on põhjendatud ka

maksuhalduri kahtlus, et OÜ P arveldusarvelt sularahas välja võetud summad ei ole seotud OÜ

P ettevõtlusega, mis toob omakorda kaasa võimaliku tulumaksukohustuse.

3-19-355

3(6)

Maksuhalduri põhjendused annavad ka alust arvata, et OÜ-le P tõenäoliselt esitatav maksunõue

võib jääda täitmata ning selle sissenõudmine ei pruugi olla tulemuslik. Sellist kahtlust kinnitab

esmalt äriühingu enda tegevus, mis seisneb võimalikus käibe varjamises. Lisaks on äriühingul

juba olemasolev maksuvõlg 37 773,34 eurot ja tal puudub registervara. Nii OÜ P kui ka

kolmandate äriühingute tegevust kontrollib PP, kelle varasem käitumine (vt haldusasjad nr 3-

17-608, 3-17-1042, 3-17-2623) viitab võimalusele, et pärast maksukontrolli alustamist viiakse

tegevus üle teise äriühingusse, muutes eelnevad äriühingud varatuks. Seega on alust arvata, et

OÜ P võib maksunõude saamise korral asuda maksude tasumise kohustust vältima. Kuigi

pangakontode arestimine on äriühingu igapäevast majandustegevust kõige enam koormav

meede, ei ole maksukohustuse täitmise tagamiseks praegusel juhul võimalik rakendada ühtegi

alternatiivset täitetoimingut. Kuna maksuhalduri kahtlused maksupettuse toimepanemisest on

esitatud asjaolude pinnalt usutavad, on äriühingu arvelduskontode arestimine proportsionaalne

meede. MKS § 131 lg 4 kohaselt on äriühingul võimalik MTA loal teha väljamakseid ka

arestitud pangakontolt ning tagatise esitamisega saab ta aidata kaasa ka pangakontode aresti alt

vabastamisele. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast

toimingu sooritamise tinginud asjaolu ära langemist või MKS §-s 122 nimetatud tagatise

esitamist 32 721,79 euro ulatuses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. OÜ P palub 19.03.2019 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha uus

määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palub OÜ P anda MTA-le luba

äriühingu arvelduskontole aresti seadmiseks selliselt, et tagatud oleks mõistlikus mahus

äriühingu jooksvate kohustuste teenindamine. Äriühingu arvelduskonto arestimine juba enne

maksukohustuse määramist on ekstreemne meede, mille rakendamisel tuleb arvestada OÜ P

majandustegevuse seiskumise võimalusega. MTA taotluse põhjal ei ole võimalike maksunõuete

õiguslikud alused piisavalt selged ega määratletud. MTA on meelevaldselt ja sisulise

põhjenduseta lugenud erinevate kolmandate äriühingute mittemaksustatava käibe OÜ P

maksustatavaks käibeks. Sularahakäibe osas ei ole MTA põhjendanud, mille alusel saab seda

lugeda ettevõtlusega mitteseotud kuluks. Maksuhalduri ja halduskohtu järeldused on täielikult

ümber lükatud OÜ P esindaja poolt maksumenetluses esitatud 13.03.2019 suuliste seletustega,

mille kohaselt on OÜ P ja kolmandad äriühingud loonud seaduse piires lubatud skeemi, mille

kohaselt müüvad OÜ P ja kolmandad äriühingud täiesti erinevat kaupa ning alla 40 000 euro

suuruse käibega väikeettevõtted ei registreeri end käibemaksukohustuslastena. Kolmandad

äriühingud müüvad ilma käibemaksuta sellist kaupa, mis ostetakse sularaha eest sisse teistelt

eraisikutelt. OÜ P tegevuskohtades on kassas kaks erinevat makseterminali ning müüjad on

teadlikud sellest, milliste kaubaartiklite eest tasutakse kindla äriühingu kontole. Sisuliselt

annavad kolmandad äriühingud oma kaubaartiklid OÜ-le P hoiule, kes seejärel teeb oma

kauplustes võimalikuks nende kaubaartiklite müügi. OÜ P ja kolmandate äriühingute vahel

liikuva raha puhul on tegemist laenudega (nt tööjõumaksude tasumise eesmärgil), mille kohta

on sõlmitud lepingud. Poodides töötavad korraga kahe erineva äriühingu töötajad, kes müüvad

mõlema äriühingu tooteid ning vajadusel asendavad üksteist. Töötajad saavad palka ettevõttest,

kelle juurde on nad töötajana registreeritud ning töötasu jagamist ei toimu. Seega on täiesti

alusetud MTA väited, et kolmandatel äriühingutel puudub iseseisev majandustegevus. Kõigi

äriühingute palgal on töötajad, kellele makstakse töötasu, mille pealt tasutakse omakorda

tööjõumakse.

Asjaolu, et äriühingul puudub registervara, ei tähenda, et tema arvelduskonto arestimine oleks

proportsionaalne meede. Kohus on väljunud MTA taotluse piiridest ja otsinud täiendavaid

kaalutlusi, millega MTA taotlust põhjendada. Puudub alus väita, et PP kontrollib kõigi

asjaomaste äriühingute tegevust ning pangakontode arestimist ei saa põhjendada haldusasjades

3-19-355

4(6)

nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623 kajastatuga, mis ei seondunud OÜ P tegevusega. Kontode

arestimise korral peab OÜ P oma majandustegevuse lõpetama ja kuna selle tagajärjeks on

äriühingu suutmatus täita finantskohustusi, toob see kaasa äriühingu pankroti. Sellisel juhul

jääks riigil saamata ka võimalik maksuvõlg, sest selle täitmine oleks võimalik üksnes äriühingu

majandustegevusest laekuvatest vahenditest. OÜ-l P on 7 töötajat, kellele makstakse igakuiselt

palka kokku ca 2041 eurot ja sellelt tasutakse ka tööjõumaksud. Samuti on OÜ-l P igakuised

kulutused kokku ca 4500 eurot kaupluste rendile, kommunaalkuludele ja teenindavatele

sõidukitele. OÜ-l P on kohustused erinevate tehingupartnerite ees, mille täitmata jätmine võib

viia sundtäitmiseni. MTA ega halduskohus ei ole analüüsinud seda, et OÜ P on tegutsev

ettevõtte, mis ei plaani majandustegevust lõpetada (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015

määrus nr 3-15-2330).

4. Maksu- ja Tolliamet palub 05.04.2019 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. MTA

taotluses on võimalike maksunõuete õiguslikku alust piisavalt põhjendatud ja halduskohus seda

ka kontrollinud. MKS § 84 võimaldab maksuhalduril lähtuda tehingute maksustamisel nende

tegelikust majanduslikust sisust. MTA on põhjendanud, et OÜ P müügitegevusest saadav raha

on laekunud kolmandate äriühingute pangakontodele, kelle juhatuse liikmeks on kõigil PP, OÜ

P võtab neilt kolmandatelt äriühingutelt samaaegselt laenu ning kolmandatel isikutel puudub

iseseisev majandustegevus. Need asjaolud koos OÜ P esindaja 13.03.2019 seletustega viitavad

selgelt, et määruskaebuse esitaja on püüdnud jätta muljet, justkui oleks tema tegevus jaotatud

mitme äriühingu vahel. Tegelikult on eesmärgiks olnud üksnes maksudest kõrvalehoidumine,

vältimaks OÜ-l P käibemaksukohustuse tekkimist ning võimaldamaks võtta OÜ P kontolt

sularaha välja tulumaksuvabalt. Kuna PP juhitud äriühingute puhul on ka varasemalt tekkinud

küsimus, kas kontolt välja võetud sularaha näol on tegemist ettevõtlusega seotud kuludega või

mitte, siis esineb MTA-l selline kahtlus ka praeguses asjas. Kuna maksumenetlus OÜ P suhtes

veel kestab, siis on esindaja 13.03.2019 seletustes esitatud väited alles kontrollimisel. Täitmist

tagavateks toiminguteks loa taotlemise hetkeks ei pea MTA väited olema ka täie kindlusega

tõendatud, vaid piisab põhjendatud kahtlusest.

PP 13.03.2019 seletuste pinnalt tundub, et OÜ P tegevuse eesmärgiks on siiski olnud maksudest

kõrvalehoidumine, sest seletustest nähtuvalt püütakse erinevate äriühingute tegevusi hoida

lahus, kuid samas pole äriühingute töötajatel vahet, kelle kaupa nad müüvad, mingit töötasu

jagamist ei toimu, arveid teise äriühingu töötajate töö eest ei esitata, kauba toob kõigile

ettevõtetele sama isik (PP) ning palkade maksmiseks kannab OÜ P raha kolmandate äriühingute

kontodele. Samuti ei nähtu kolmandate äriühingute kontodelt tasumisi telefoniarvete, ruumide

rendi ja kommunaalarvete eest. Seega, isegi kui kassaarvestuse, toodete märgistamise ja

töötajate tegevusega püütakse näidata, et igal äriühingul on eraldiseisev majandustegevus, siis

moodustavad OÜ P ja kolmandad äriühingud tegelikkuses ühtse ja tervikliku majandusüksuse.

Halduskohus ei ole väljunud taotluse piiridest ega otsinud täiendavaid kaalutlusi selle

põhjendamiseks. Kuna halduskohus oli haldusasjadest nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623

teadlik, võis ta MTA väidete kontrollimisel neile tugineda. Praeguseks lõppenud haldusasjas nr

3-17-608 leidis kinnitust, et OÜ P tegevust kontrolliv PP on ka varem äriühinguid varatuks

muutnud. Kuigi haldusasjade nr 3-17-1042 ja 3-17-2623 menetlus ei ole veel lõppenud ja need

ei puuduta otseselt OÜ-d P, iseloomustab neis kirjeldatu OÜ P juhatuse liikme PP varasemat

pahatahtlikku käitumist. Halduskohus on hinnanud valitud meetme proportsionaalust ning

Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määruses nr 3-15-2330 toodud seisukoht ei ole praeguses

asjas kohaldatav, sest kaasuste asjaolud on erinevad. Viidatud asjas ei olnud kohtul alust arvata,

et äriühing võib oma majandustegevuse lõpetada, kuid praegusel juhul esineb põhjendatud

kahtlus, et OÜ P ei pruugi majandustegevust jätkata ja äriühing on maksuotsuse tegemise ajaks

muutunud varatuks. OÜ-l P on pikemat aega olnud maksuvõlad ning võlgade tasumise asemel

võetakse laekunud summad äriühingu arvelduskontolt sularahas välja või antakse laenudena

3-19-355

5(6)

edasi kolmandatele isikutele. Selline käitumine viitab, et PP soovib võlgadega tegutseda seni,

kuni maksuhaldur jõuab teha maksuotsuse, ning seejärel äriühingu tegevus lõpetatakse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et OÜ P määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus,

et nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata.

6. MKS § 1361 kohaldamise tingimusteks on, et maksuhaldur peab kontrollima maksude

tasumise õigsust, kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine

ning kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli

tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda raskendatuks või võimatuks (nt

Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11; 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 50).

Kuna MKS § 1361 alusel loa andmine tulevase võimaliku maksukohustuse täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks otsustatakse piiratud informatsiooni põhjal juba enne maksukontrolli

lõppemist, siis ei saa ega pea maksuhalduril olema kogutud kõiki tõendeid ega välja kujunenud

ka lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude

tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohus saab

kontrollida eelkõige seda, et kavandatava maksuotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud.

Maksukohustuslase tegevust väga oluliselt piirava täitetoimingu sooritamiseks (nt pangakonto

arestimiseks) loa andmiseks peaks maksusumma määramine olema siiski tõenäoline.

7. Praegusel juhul on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et OÜ P ja kolmandate

äriühingute (OÜ K – asutatud 07.07.2017; OÜ A – asutatud 18.01.2018; OÜ K – asutatud

18.07.2018; OÜ A – asutatud 20.07.2018; OÜ B – asutatud 23.07.2018) tegevuse eesmärk on

osaliselt vältida OÜ-l P 20% määraga maksustatava käibe tekkimist ja viia äriühingust

maksuvabalt raha välja ning väited kolmandate äriühingute tegevuse iseseisvusest ei kajasta

tegelikku olukorda, vaid kõik äriühingud on PP kontrolli all ja moodustavad sisuliselt ühe

majandusüksuse. Kuigi MTA 25.02.2019 taotluses ei ole selgelt välja toodud õiguslikku alust,

mis võimaldab maksuhalduril äriühingute vahelised tehingud ümber kvalifitseerida, on

kajastatud asjaolude ja neist tehtud järelduste põhjal siiski ilmne, et selliseks õiguslikuks

aluseks oleks MKS § 83 lg 4 või § 84. Ringkonnakohtu hinnangul on maksuhaldur piisavalt

põhjendanud kahtlust, et kolmandatel äriühingutel puudub iseseisev majandustegevus, need on

PP kontrolli all (mh on PP kõigi äriühingute ainus juhatuse liige) ja neid kasutatakse maksudest

kõrvalehoidumise eesmärgil. Seda järeldust ei lükka kuidagi ümber ka PP 13.03.2019 seletused

maksumenetluses, sest seni kogutud muude tõendite valguses ei saa neis kajastatud väiteid

äriühingute majandustegevuse lahushoidmisest pidada usutavaks, vaid tõenäoliselt on üksnes

kunstlikult püütud sellist muljet luua. Olukorras, kus samad töötajad müüvad samades

tegevuskohtades sarnast kaupa läbisegi erinevate äriühingute nimel, ilma et sellist töökorraldust

oleks kuidagi täpsemalt reguleeritud; kõigile äriühingutele hangib kaubad PP; kolmandatele

äriühingutele laekunud summad võetakse sularahas välja või need liiguvad edasi OÜ-le P või

PPle isiklikult; kolmandatel äriühingutel puuduvad tavapärased majandustegevusega seotud

püsikulutused ja töötajatele makstakse palkasid OÜ-lt P saadud laenude arvelt, ei saa

meelevaldseks pidada maksuhalduri hinnangut, et kõik äriühingud moodustavad tegelikkuses

ühe majandusüksuse. Ka PP 13.03.2019 seletuste kohaselt kasutatakse kolmandaid äriühinguid

seni, kuni nende aastakäive ei ületa 40 000 eurot, kuid erinevalt määruskaebuse esitaja

seisukohast ei saa sellist skeemi pidada õiguspäraseks, vaid käibemaksusüsteemi

3-19-355

6(6)

kuritarvitamiseks,

sest

kolmandatel

äriühingutel

puudub

tegelikkuses

iseseisev

majandustegevus ja nende kasutamise eesmärgiks on varjata OÜ P enda maksustatavat käivet.

8. Määruskaebuse esitaja ei ole millegagi ümber lükanud ka maksuhalduri kahtlust, et OÜ

P pangakontolt ajavahemikul 01.06.2018–31.12.2018 sularahas välja võetud 52 455 eurot ei ole

seotud OÜ P ettevõtlusega, mistõttu on tõenäoline äriühingule 13 113,75 euro suuruse

tulumaksukohustuse määramine. Ehkki maksuhaldur ei ole sellekohast kahtlust üksikasjalikult

põhjendanud, vaid see näib tuginevat PP juhitud äriühingute puhul varasemalt tuvastatud (nt

haldusasi nr 3-17-608) käitumismustrile, ei ole ka määruskaebuses esitatud mingeid mõistlikke

selgitusi või dokumente, mis võiksid kinnitada väljavõetud sularaha kasutamist OÜ P

ettevõtluse tarbeks.

9. Kuna äriühingu arvelduskonto arestimine on äärmiselt piirava iseloomuga meede, saab

see reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku äriühingu puhul olla õigustatud eeskätt põhjendatud

kahtluse korral, et maksukohustuslane võib hakata oma tegevust lõpetama ja muutma end

varatuks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2015 määrus nr 3-15-2330, p 11; 29.05.2017

määrus nr 3-17-380, p 10). Maksuvõlgade sissenõudmise vastu esineb tungiv avalik huvi (nt

Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mis ei saa siiski üldjuhul kaaluda üles

maksukohustuslase õiguste piiramist pangakontode arestimisega olukorras, kus pangakontode

arestimata jätmise korral ei jääks maksusumma riigile üldse laekumata, vaid see lükkuks üksnes

edasi (nt Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01). Seevastu juhul, kui maksusumma

laekumise tagamiseks ei ole võimalik rakendada ühtegi muud tõhusat meedet ning äriühingu

seadusliku esindaja tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks

maksusumma riigile üldse laekumata, ei saa arvelduskontode arestimist pidada ilmselgelt

ebaproportsionaalseks meetmeks.

10. OÜ-l P puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust hiljem täita,

samuti on äriühingul juba varasemast 37 773,34 euro suurune ajatamata maksuvõlg. Kuigi

määruskaebuse esitaja kinnitusel puudub tal kavatsus oma tegevust lõpetada, ei saa sellist

võimalust ringkonnakohtu hinnangul siiski välistada. MTA on taotluses piisavalt põhjendanud,

et PP osas varasemalt tuvastatud (vt haldusasjad nr 3-17-608, 3-17-1042 ja 3-17-2623)

käitumismustrist (s.o võlgades äriühingute maha jätmine ja tegevuse üleviimine järgmistesse

äriühingutesse) lähtuvalt esineb kahtlus, et ta võib viia OÜ P tegevuse üle mõnda teise

äriühingusse ja võimalikult määratava maksusumma hilisem sissenõudmine OÜ-lt P ei oleks

seetõttu enam tulemuslik. Sellises olukorras kaalub avalik huvi võimaliku juurde määratava

maksukohustuse hilisema täitmise tagamise vastu üles äriühingu huvi pangakontol olevate ja

sinna laekuvate vahendite käsutamiseks. MKS § 131 lg 4 kohaselt on OÜ-l P võimalik

maksuhalduri loal teha väljamakseid ka arestitud pangakontolt ning ringkonnakohtul puudub

alus arvata, et MTA keelduks põhjendamatult äriühingu majandustegevuse jätkumiseks ja

seeläbi maksusumma hilisemat täitmist võimaldava tulu teenimiseks vältimatult vajalike

väljamaksete (sh töötasude ja arvete maksmine) lubamisest.

11. Eelneva põhjal jääb OÜ P määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

28.02.2019 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)