1-19-3027/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-19-3027

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.mail 2019 Tallinnas

Kriminaalasja number

1-19-3027 (18230101231)

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Kriminaalasi

A.J süüdistatuna KarS § 214 lg 2 p 4,5; 200 lg 2 p 4,7,8,9 –

25 lg 2; 136 lg 1 järgi ning I.F KarS § 214 lg 2 p 4,5; 200 lg

2 p 4,7,8,9 – 25 lg 2; 136 lg 1 järgi kokkuleppe-menetluses

Prokurör

Ruta Rammo

Süüdistatav

A.J – isikukood XXX, elukoht XXX-i Vabariigi

kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, tugiisik XX,

tõkend elukohast lahkumise keeld, kehtivad karistused

puuduvad

Süüdistatav

I.F – isikukood XXX, elukoht XXX-i Vabariigi

kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel, X, teenindaja,

tõkend elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras

karistamata, väärteokorras karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada A.J KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4

aastat.

Süüdi tunnistada A.J KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 - 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 3 aastat.

Süüdi tunnistada A.J KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista

liitkaristus 4 aastat vangistust.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui A.J ei pane

4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2018-21.08.2018, s.o. 3 päeva. Karistuse täitmisele

pööramisel kuulub kandmisele vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva.

A.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista A.J-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg

1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 690 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot

riigituludesse.

Kohustada A.J tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 203.25 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tuvastamise kulu tasuda Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355

Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo

viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust.

Maksekorraldusel märkida selgitusena „A.J, kriminaalasi 1-19-3027, menetluskulud ja

sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

Süüdi tunnistada I.F KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.

Süüdi tunnistada I.F KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 - 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks

vangistus 3 aastat.

Süüdi tunnistada I.F KarS § 136 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.

KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja mõista

liitkaristus 4 aastat vangistust.

KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui I.F ei pane

4-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg 19.08.2018-21.08.2018, s.o. 3 päeva. Karistuse täitmisele

pööramisel kuulub kandmisele vangistus 3 aastat 11 kuud 27 päeva.

I.F suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Välja mõista I.F-ilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1350 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg

1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 750 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot

riigituludesse.

Kohustada I.F-i tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 208.25 eurot.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida

selgitusena „I.F, kriminaalasi 1-19-3027, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning

süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide

korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100.

CD - plaat, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide

juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva

jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või §

339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse

Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kuriteo asjaolud

A.J süüdistatakse selles, et tema 18.08.2018 kella 21.30 ajal kooskõlastatult ja koos AV, I.F,

TL´ga tungis AS tahte vastaselt viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus ta nõudis

AS’lt teise isiku (KI) eest väidetava võla maksmist, millise nõude AS’le esitamiseks puudus

õiguslik alus. Korteris ründas AV AS, lõi teda korduvalt, vähemalt kümnel korral rusikaga

näkku. Samal ajal hoidis TL AS näo ees puidust prussi kannatanu ähvardamiseks, vastupanu

mahasurumiseks ja paigal püsimise tagamiseks. Peksmise ajal võttis AV AS taskust

mobiiltelefoni, et takistada kannatanul abi kutsumist ja hoida kontrolli all tema kõned ja

sõnumid. Telefoni andis AV üle I.F-ile, kes koos A.J-iga üritas AS telefoni vahendusel saada

ühendust KI’ga. Samuti võttis AV omastamise eesmärgil AS’lt ära suitsupaki Philip Morris ja

sinist värvi välgumihkli. Kuivõrd AS neile raha ei andnud, siis tema ähvardamiseks ja

survestamiseks arutasid AV, I.F, TL ja A.J kannatanu kuuldes plaani AS „ära pakkida“,

korterist ära viia ja hoida ta määramata aja vältel tahtevastaselt kinni, samuti nõudsid nad AS’lt

temale kuuluva televiisori loovutamist teise isiku võta katteks. Kasutatud vägivalla mõjul ja

arvestades ründajate selget arvulist ülekaalu, et takistanud AS temale kuuluva televiisori

hõivamist. AV võttiski võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS’le kuuluva televiisori LG

väärtusega 150 eurot, mille AV, I.F, TL ja A.J viisid sündmuskohalt AV elukohta, kus nad

19.08.2018 hommikul müüsid televiisori A.J poolt kohale kutsutud IP’le.

Kuriteo toimepanemise ajal ei saanud AS oma korteris vabalt liikuda, korterist väljuda ega abi

kutsuda kuni I.F, A.J, TL ja AV lahkusid sündmuskohalt. Lahkumisel tagastasid nad

kannatanule ka tema telefoni.

Oma tegevusega pani A.J toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, grupi

poolt, isikult vabaduse võtmisega, s.o pani toime KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 19.08.2018 kl 14.00 paiku

kooskõlastatult ja koos AV, I.F ja TL´ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja

vägivalla kasutamise eesmärgil AS tahte vastaselt viimase elukohta XXX asuvasse korterisse,

kus nad võtsid AS’lt ära korteri võtmed, keerasid korteri ukse seest lukku, panid AS kušetile

istuma ning keelasid tal oma korteris liikumise ja korterist väljumise. TL jäi AS kõrvale

valvama, hoides käes tema ees prussi ja lükates AS tagasi istuma iga kord, kui too üritas püsti

tõusta. AV võttis AS’lt ära mobiiltelefoni ja andis I.F-ile, kes hakkas koos A.J-iga saatma AS

nimelt KI’le sõnumeid samal ajal, kui AV otsis kapid läbi, kust valis KI’le kuluvad riided ja

viskas need kappidest põrandale kokku. Kui AS üritas paigast liikuda, lõi AV temale mitmel

korral rusikaga näkku. Samuti käskis A.J AS’l helistada KI’le ja meelitada tema korterisse.

Vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks tegigi AS nõutud telefonikõne.

Pärast helistamist võttis I.F AS’lt viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei omastamise

eesmärgil ära. Kui kl 16 paiku tuligi KI korteri ukse taha ja koputas, väljusid AV ja A.J

trepikotta ja tõmbasid KI jõuga korterisse. Samal ajal lõi AV KI’le rusikaga korduvalt näkku.

Samuti lõid KI’le kordamööda näkku nii I.F kui A.J. Peksmisel ähvardati KI raskete

tervisekahjustuste tekitamise ja määramatuks ajaks vabaduse võtmisega. Löökidest tekkis

kannatanul verejooks ninast ja suu limaskestast. AV võttis KI’lt omastamise eesmärgil ära

mobiiltelefoni Nokia. Samuti läks AV kööki, kus ta võttis kööginoa ja lõi sellega AS’le kõhu

piirkonda, kuid kuna selle noatera oli murdunud, ei tekitanud noalöök kannatanule haava,

üksnes füüsilist valu. Seejärel võttis AV AS pükste taskust viimasele kuuluva rahakoti, kust ta

omastamise eesmärgil võttis ära 10 eurot, rahakoti tagastas AS’le. I.F ja A.J proovisid selga KI

riideid, valisid neile meelepärased riided ja pakkisid valitud riided endale kilekottidesse kaasa

võtmiseks. Ühtlasi arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga kannatanute kuuldes nende tahtevastaselt

korterist äraviimise, määramatuks ajaks kinni hoidmise ning teises kohas peksmise jätkamise

kavatsusi, samuti selle täideviimise teoplaani.

Röövimine jäi võõraste asjade võtmise osas lõpule viimata, kuna naabrite kutsel saabus kohale

politsei ning AV koos I.F-iga peeti kinni X maja ühiskoridoris sündmuskohalt lahkumise katsel,

A.J ja TL peeti kinni sündmuskohal korteris.

Peksmise tagajärjel tekitati kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastusi ja

verevalumeid näo piirkonda.

Oma tahtliku tegevusega A.J vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist asjade

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt,

relvana kasutatud esemega, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud

väljapressimise s.o KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema koos AV, TL ja I.F ´ga, seejärel kui ta AS tahte vastaselt tungis 19.08.2018.a.

kella 14.00 paiku viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus kasutades AS kallal

füüsilist ja psüühilist vägivalda, samuti ähvardades liikuma üritanud kannatanut puidust

prussiga, võtsid ära kannatanu rinnataskus oleva sidevahendi – mobiiltelefoni ja keelasid AS’l

korteris vabalt liikumist või korterist lahkumist. Kui korteri ukse taha tuli enne kl 16 KI,

võtsid I.F, A.J, TL ja AV ka KI’lt vabaduse, tirisid tema jõuga korterisse, kus tal keelati

korteris vabalt liikumine või korterist lahkumine ja võeti talt sidevahend - mobiiltelefon,

kasutades samal ajal KI suhtes füüsilist vägivalda. I.F, A.J, TL ja AV plaanisid AS ja KI

sündmuskohalt nende tahte vastaselt ära viia, jätkata nendelt vabaduse võtmist ja peksmist

teises kohas, millist plaani teostamist arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga sündmuskohal, kuid kl

16:25 ajal saabus sündmuskohale kõrvalise isiku poolt välja kutsutud politsei, AV koos

kaastäideviijatega peeti kinni ning AS ja KI vabastati.

Oma tahtliku tegevusega pani A.J toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse

võtmise, s.o KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.F-i süüdistatakse selles, et tema 18.08.2018 kella 21.30 ajal kooskõlastatult ja koos AV, A.J,

TL’ga tungis AS tahte vastaselt viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus ta nõudis

AS’lt teise isiku (KI) eest väidetava võla maksmist, millise nõude AS’le esitamiseks puudus

õiguslik alus. Korteris ründas AV AS´i, lõi teda korduvalt, vähemalt kümnel korral rusikaga

näkku. Samal ajal hoidis TL AS näo ees puidust prussi kannatanu ähvardamiseks, vastupanu

mahasurumiseks ja paigal püsimise tagamiseks. Peksmise ajal võttis AV AS taskust

mobiiltelefoni, et takistada kannatanul abi kutsumist ja hoida kontrolli all tema kõned ja

sõnumid. Telefoni andis AV üle I.F-ile, kes koos A.J-iga üritas AS telefoni vahendusel saada

ühendust KI’ga. Samuti võttis AV omastamise eesmärgil AS’lt ära suitsupaki Philip Morris ja

sinist värvi välgumihkli. Kuivõrd AS neile raha ei andnud, siis tema ähvardamiseks ja

survestamiseks arutasid AV, I.F, TL ja A.J kannatanu kuuldes plaani AS „ära pakkida“,

korterist ära viia ja hoida ta määramata aja vältel tahtevastaselt kinni, samuti nõudsid nad AS’lt

temale kuuluva televiisori loovutamist teise isiku võta katteks. Kasutatud vägivalla mõjul ja

arvestades ründajate selget arvulist ülekaalu, et takistanud AS temale kuuluva televiisori

hõivamist. AV võttiski võõra vallasasja omastamise eesmärgil AS’le kuuluva televiisori LG

väärtusega 150 eurot, mille AV, I.F, TL ja A.J viisid sündmuskohalt AV elukohta, kus nad

19.08.2018 hommikul müüsid televiisori A.J poolt kohale kutsutud IP’le.

Kuriteo toimepanemise ajal ei saanud AS oma korteris vabalt liikuda, korterist väljuda ega abi

kutsuda kuni I.F, A.J, TL ja AV lahkusid sündmuskohalt. Lahkumisel tagastasid nad

kannatanule ka tema telefoni.

Oma tegevusega pani I.F toime varalise kasu üleandmise nõudmise vägivallaga, grupi

poolt, isikult vabaduse võtmisega, s.o pani toime KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud väljapressimise, 19.08.2018 kl 14.00 paiku

kooskõlastatult ja koos AV, A.J ja TL´ga tungis võõra vallasasja ebaseadusliku äravõtmise ja

vägivalla kasutamise eesmärgil AS tahte vastaselt viimase elukohta XXX asuvasse korterisse,

kus nad võtsid AS’lt ära korteri võtmed, keerasid korteri ukse seest lukku, panid AS kušetile

istuma ning keelasid tal oma korteris liikumise ja korterist väljumise. TL jäi AS kõrvale

valvama, hoides käes tema ees prussi ja lükates AS tagasi istuma iga kord, kui too üritas püsti

tõusta. AV võttis AS’lt ära mobiiltelefoni ja andis I.F-ile, kes hakkas koos A.J-iga saatma AS

nimelt KI’le sõnumeid samal ajal, kui AV otsis kapid läbi, kust valis KI’le kuluvad riided ja

viskas need kappidest põrandale kokku. Kui AS üritas paigast liikuda, lõi AV temale mitmel

korral rusikaga näkku. Samuti käskis A.J AS’l helistada KI’le ja meelitada tema korterisse.

Vägivalla mõjul ja vägivalla kasutamise jätkamise vältimiseks tegigi AS nõutud telefonikõne.

Pärast helistamist võttis I.F AS’lt viimasele kuuluva mobiiltelefoni Huawei omastamise

eesmärgil ära. Kui kl 16 paiku tuligi KI korteri ukse taha ja koputas, väljusid AV ja A.J

trepikotta ja tõmbasid KI jõuga korterisse. Samal ajal lõi AV KI’le rusikaga korduvalt näkku.

Samuti lõid I.Ivale kordamööda näkku nii I.F kui A.J. Peksmisel ähvardati KI raskete

tervisekahjustuste tekitamise ja määramatuks ajaks vabaduse võtmisega. Löökidest tekkis

kannatanul verejooks ninast ja suu limaskestast. AV võttis KI’lt omastamise eesmärgil ära

mobiiltelefoni Nokia. Samuti läks AV kööki, kus ta võttis kööginoa ja lõi sellega AS’le kõhu

piirkonda, kuid kuna selle noatera oli murdunud, ei tekitanud noalöök kannatanule haava,

üksnes füüsilist valu. Seejärel võttis AV AS pükste taskust viimasele kuuluva rahakoti, kust ta

omastamise eesmärgil võttis ära 10 eurot, rahakoti tagastas AS’le. I.F ja A.J proovisid selga KI

riideid, valisid neile meelepärased riided ja pakkisid valitud riided endale kilekottidesse kaasa

võtmiseks. Ühtlasi arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga kannatanute kuuldes nende tahtevastaselt

korterist äraviimise, määramatuks ajaks kinni hoidmise ning teises kohas peksmise jätkamise

kavatsusi, samuti selle täideviimise teoplaani.

Röövimine jäi võõraste asjade võtmise osas lõpule viimata, kuna naabrite kutsel saabus kohale

politsei ning AV koos I.F-iga peeti kinni X maja ühiskoridoris sündmuskohalt lahkumise katsel,

A.J ja TL peeti kinni sündmuskohal korteris.

Peksmise tagajärjel tekitati kannatanutele füüsilist valu ja tervisekahjustusi - marrastusi ja

verevalumeid näo piirkonda.

Oma tahtliku tegevusega I.F vahetult alustas võõra vallasasja äravõtmist asjade

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga, grupi poolt,

relvana kasutatud esemega, sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud

väljapressimise s.o KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema koos AV, T ja A.J-iga, seejärel kui ta AS tahte vastaselt tungis 19.08.2018.a. kella

14.00 paiku viimase elukohta - XXX asuvasse korterisse, kus kasutades AS kallal füüsilist ja

psüühilist vägivalda, samuti ähvardades liikuma üritanud kannatanut puidust prussiga, võtsid

ära kannatanu rinnataskus oleva sidevahendi – mobiiltelefoni ja keelasid AS’l korteris vabalt

liikumist või korterist lahkumist. Kui korteri ukse taha tuli enne kl 16 KI, võtsid I.F, A.J, T L

ja AV ka KI’lt vabaduse, tirisid tema jõuga korterisse, kus tal keelati korteris vabalt liikumine

või korterist lahkumine ja võeti talt sidevahend - mobiiltelefon, kasutades samal ajal KI

suhtes füüsilist vägivalda. I.F, A.J, TL ja AV plaanisid AS ja KI sündmuskohalt nende tahte

vastaselt ära viia, jätkata nendelt vabaduse võtmist ja peksmist teises kohas, millist plaani

teostamist arutas AV koos A.J, I.F ja TL’ga sündmuskohal, kuid kl 16:25 ajal saabus

sündmuskohale kõrvalise isiku poolt välja kutsutud politsei, AV koos kaastäideviijatega peeti

kinni ning AS ja KI vabastati.

Oma tahtliku tegevusega pani I.F toime teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse

võtmise, s.o KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav A.J, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.04.2019.a sõlmitud kokkuleppe

kohaselt taotleb prokurör A.J süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 214 lg 2 p 4,5 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. KarS § 200 lg 2 p 4,7,8,9

ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava

karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega. KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3 (kolme) kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 4

(neli) aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistus jäetakse täitmisele

pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka eelvangistus ajavahemikus 19.08.2018

kuni 21.08.2018, s.o 3 päeva ning karistuse kandmisele pööramise korral on kandmata

karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva.

Süüdistatav I.F, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 15.04.2019.a sõlmitud kokkuleppe

kohaselt taotleb prokurör I.F süüdi tunnistamist ja karistamist karistamist KarS § 214 lg 2 p

4,5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. KarS § 200 lg 2 p

4,7,8,9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

süüdistatava karistamist 3 (kolme) aastase vangistusega. KarS § 136 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatava karistamist 3

(kolme) kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks

raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et

mõistetud karistus jäetakse täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4 (nelja)aastase

katseaja jooksul uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kantud karistuse hulka

eelvangistus ajavahemikus 19.08.2018 kuni 21.08.2018, s.o 3 päeva ning karistuse

kandmisele pööramise korral on kandmata karistuseks 3 aastat 11 kuud ja 27 päeva.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt A.J-ilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1

kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud

õigusabi eest 690 eurot ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse.

Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt I.F-ilt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 1

kohaselt sundraha 1350 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu 750 eurot

ja ekspertiisikulu 399 eurot riigituludesse.

Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb

süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt

korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus.

See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse

tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad

uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas

õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis

on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt

menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui

ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

DNA ekspertiisitulemused on käesoleval juhul aidanud kaasa kriminaalasja lahendamisele

(tuvastatud on süüdistatavate DNA), mistõttu nimetatud ekspertiisitasud kuuluvad

süüdistatavatelt proportsionaalselt nende osale väljamõistmisele.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29.

märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka

süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses

tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti

võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg

3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt

hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana,

see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks

tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna

eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise

ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja

toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad

kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või

vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa

väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma

kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavatelt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks

kokkuleppeid menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.

Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate

menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud

seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale

kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates

kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja

jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul

tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks

riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku

olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka

igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak

Kohtunik