4-19-1278/22 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

VIRU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Väärteoasja number 4-19-1278 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.04.2019, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil Kohtunik

Kohtuistungi sekretär Tõlk Anu Ammer

Keili Rosar Jelena Laas Väärteoasi D.V liiklusseaduse 201 lg 2 süüdistuses § , § 207 lg 1 ja LkindlS § 81 järgi.

Menetlusalune isik Kaitsja

D.V , isikukood XXX, elukoht xxxx; varem korduvalt okorras karistatud väärte Vitali Denikin Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue

Kohtuotsuse õiguslik alus

, VTMS § 107 lg 1 p 1; § 108; § 111; § 136, § 137, § 205 lg 4 kohus

o t s u s t a s:

D.V süüdi tunnistada liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja LkindlS § 81

j

ning ärgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises KarS § 63 lg 1 sätete kohaldamisega mõista karistuseks

mõista 5 (viis) aresti. päeva

Karistuse kandmise algust arvestada alates D.V poolt aresti kandmisele asumisest. Kohtu määratud tähtajal esti kandmisele mitte ilmumise korral kohaldada D.V ar suhtes sundtoomist.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul,

alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 02.05.2019 tutvumiseks kättesaadav. Kui

apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 09.05.2019.

2

VÄÄRTEO ASJAOLUD

10.02.2019 koostas Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Asko

Tasane 558921 selle kohta, et 10.02.2019 kell 16:05 -Virumaal väärteoprotokolli nr AB 1 Lääne Rakvere linnas Kastani pst xxxx juures, liikudes F.G.Adoffi tn Võimla tn ja F.G.Adoffi tn vahel,

suunas, D.V xxxx reg nr xxxx, omamata vastava kategooria juhtis mootorsõidukit

juhtimisõigust kui juhtimisõigus on ära võetud 12.12.2018 orsõidukil oli -11.08.2019. Moot

tähtaegselt läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll. Mootorsõidukil puudus kehtiv liikluskindlustuse poliis. Oma tegevusega rikkus D.V liiklusseaduse

§ 90 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 ning Lkindl seaduse § 3 lg 2 nõudeid, pannes seega t liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja LkindlS oime § 81 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Juhindudes VTMS § 84 sätetest saatis Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule.

Kohtuistungil 10.04.2019 tunnistas D.V rikkumiste toimepanemist seletades, et ta siiski ei teadnud, et temal puudub juhtimisõigus. 13.07.2018 toimepandud rikkumise eest mõisteti

temale karistus politsei 15.11.2018 väärteoostusega, mille sai kätte. Otsus oli eesti keeles ja

ta arvas end sellest aru saavat selliselt, et temale mõisteti trahv summas 44 eurot. Samuti seletas, et kuna sai auto tuttava käest vaid üheks päevaks kasutada, siis ta ei kontrollinud tehnoülevaatuse ja kindlustuse olemasolu aru, et teda ei vabasta vastutusest see, et . D.V siiski möönis ja sai ta ei kontrollinud dokumente ja see oli tema oma hooletus, et ei küsinud otsust tõlkida ja ei küsinud täpsemalt üle, mis oli otsuse sisu. Avaldas, et saab trahve tasuda, aga osadena, kuna palgad ei ole väga suured. Hetkel ei tööta kuid on Töötukassas arvel. Kinnitas, et viimane trahv on tal tasutud. Seletas, et temal on neli poega, kellega on vaja tegeleda.

Kaitsja toetas tema seisukohta, kinnitades, et käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle kas väärteod mida menetlusalusele isikule ette heidetakse on toime pandud või mitte. Küsimus

on selles, milline karistus isikule mõista. Leidis, et kuna isik kohtuistungil kinnitas, et ta on

viimase rahatrahvi ära maksnud, siis anda talle veel üks võimalus ja määrata rahatrahv. Palus kohtul ka arvestada, et isikul on neli last, keda ta peab ka üleval pidama.

Kohus uuris ka väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid:

- 10.02.2019 ja 29.03.2017

4, 14/, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused /tl

- isikusamasuse tuvastamise protokoll /tl 5/,

- 15.11.2018 väärteootsus 2300,18,000111, millega D.V karistati LS § 224 lg 2

järgi põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmi tsus jõustus sega 8 kuuks. O 12.12.2018 /tl 9-11/,

- 12.04.2017 väärteootsus 9, millega D.V karistati LS § 201 lg 2 2303,17,00035 järgi trahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600,00 eurot /tl 12/,

- 08.07

.2016 väärteootsus 2316,16,006559, millega D.V karistati LS § 201 lg 1 järgi trahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120,00 eurot /tl 13/,

- karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on D.V üksteist kehtivat väärteokaristust, määratud trahvide tasumise kohta info puudub /tl 15-16/

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistusena kohaldada aresti sanktsiooni keskmises määras, kuna isik on varem korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid karistused ei ole mõju avaldanud.

3

KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollides sätestatud ulatuses. D.V sisuliselt . tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Politseija Piirivalveameti 15.11.2018 otsusega väärteoasjas 2300,18,000111 määrati

D.V-le LS § 224 lg 2 järgi karistuseks põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine 8 kuuks. Nimetatud otsus jõustus 12.12.2018. Kohtuistungil D.V kinnitas

selle otsuse kättesaamist. Tema selgitus, et ta arvas, et karistuseks mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes, on mõistetud trahv vaid summas 44 eurot, ei ole eluliselt usutav, eriti arvestades seda, et varasemate rikkumiste eest määratud trahvid on olnud olulisel määral suuremad, s.o

vastavalt 120 ja 600 eurot. D.V nõustus, et ilmselgelt rikkus ta väärteootsuse kättesaamisel oma hoolsuskohustust ja ei taotlenud esitada temale otsuse tõlge temale arusaadavase keelde. hus Tema kohtuistungil antud seletusi, et arvas endal juhtimisõiguse siiski olevat, hindab ko

katsena oma süüd pehmendada ja võimalusel ka vastutusest vabaneda. Tehnokontrolli ja liikluskindlustuse puudumist ta tunnistas, seletades, et uskus auto omaniku ütlust, et autoga on kõik korras. Seega rikkus ta taas kord mootorsõiduki juhi hoolsuskohustust. D.V süü on peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil, tõendamist sisulise leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule samuti ette heidetakse ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt,

kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle juhtimisõigus on peatatud või kellelt on

mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. LS § 73 sätestab, et liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud

tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Vastutse selle nõude rikkumise eest on sätetstatud

LS § 207 lg 1 ning karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut.

LkindlS

§ 3 lg 2 sätestab, et liikluses ei tohi kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Vastutse selle nõude rikkumise eest on sätetstatud LkindlS § 81 ning karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku selgitused ja hinnanud väärteoasjas kogutud

tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et on süüliselt ja vähemalt kaudse tahtlusega tema rikkunud ning tema liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 ja § 73 lg 2 ning Lkindl seaduse § 3 lg 2 nõudeid tegevus on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 2, § 207 lg 1 ja LkindlS § 81 järgi.

Kohtu hinnangul on D.V liikluses püsivalt hoolimatu käitumismuster. Varasemad liikluses toime pandud väärtegude eest määratud arvukad karistused ei ole mõjutanud

teda liikluses seaduskuulekalt käituma. Määratud trahvid on karistusregistri andmetel tasumata, mis annab üheselt tunnistust isiku hoolimatust suhtumisest temale määratud karistustesse.

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ning

leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandu eest karistada. Varem määratud karistused ei ole

suutnud mõjutada õiguskuulekalt käituma ning seetõttu peab kohus põhjendatuks karistada isikut teda rangemalt kui varasemate väärteokaristuste puhul.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

4

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab

kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. e mõistmisel Karistus

arvestab kohus - isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid KarS § de 57 ja 58 järgi. Menetlusaluse isiku käitumises kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiseltvõetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt.

Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides.

Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena

karistuse mõistmisel, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks.

Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir

liikluseeskirju korduvalt eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine.

Kohus leiab, et rakendades

D.V datud karistada KarS § 63 lg 1 sätteid, on põhjen raskeima LS 01 lg 2 et § 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega, s.o arestiga, mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Trahvi määramist ei pea kohus põhjendatuks, kuna varasemad trahvid ei ole positiivset

eriprevent D.V arestiga karistatud iivset mõju avaldanud. Arvestades, et varem ei ole ning et temal on kohustus kanda hoolt oma alealiste laste eest, peab kohus võimalikuks määrata miinimummäärale lähedane arest. Kohus on seisukohal, et D.V-le mõistetav karistus peab ka avalikkusele näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides.

Kuna kohtul alust arvata, et D.V käesoleval ajal ei ole hakkaks kõrvale hoidma temale mõistetud aresti kandmisest, ei kohusta kohus teda asuma aresti kandmisele koheselt, vaid

kohtuistungil läbiräägituna, võimaldab temal eelnevalt korraldada oma igapäeva elu ning tööga

seotud küsimused ning kohustab D.V asuma aresti kandmisele peale kohtuotsuse jõustumist.

Tähtaegselt aresti kandmisele mitteilmumise korral tuleb aga VTMS § 205 lg 4 alusel pidada põhjendatuks kohaldada tema suhtes sundtoomist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Jätta Viru Maakohtu 10. aprilli 2019 kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Riigikohtu 21.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Jätta D.V kassatsioon läbi vaatamata.

Viru Maakohtu 10.04.2019 kohtuotsus 4-19-

1278 jõustus 21.08.2019 Riigikohtu kohtumäärusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent