2-18-112905/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 20.02.2019

otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 20.02.2019 tagaseljaotsus osas, milles kohus jättis XX-lt

Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja mõistmata kuni 29.11.2018 sissenõutavaks

muutunud viivise 204,81 eurot ja pärast 30.11.2018 lisanduva viivise suuremas määras

kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määr, jättis 13% menetluskuludest

Aktsiaselts PlusPlus Capitali kanda ja vähendas XX-lt Aktsiaselts PlusPlus Capital

kasuks väljamõistetava menetluskulu suurust.

3. Saata tühistatud osas asi tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse kuupäev

09.05.2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-112905

Kohtuasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi XX (X) vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2019 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

288,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), esindaja Marjana Šestel

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19.06.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse XX-lt (kostja) 1 096,01 euro saamiseks. Seoses makseettepaneku

mõistliku aja jooksul kättetoimetamise ebaõnnestumisega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja

anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 29.11.2018 kohtule nõude hagivormis, paludes kostjalt välja mõista põhivõla

763,22 eurot, intressi 46 eurot ja kuni 29.11.2018 kogunenud viivise 348,43 eurot. Samuti palus

ta välja mõista alates 30.11.2018 põhivõlalt lisanduva viivise määraga 0,052% päevas (19%

aastas). Samuti palus ta kostjalt välja mõista menetluskulud.

Kostja ja Swedbank AS (pank) sõlmisid 16.03.2013 laenulepingu 13-084899-VL. Pank laenas

kostjale 2 500 eurot ja kostja kohustus selle igakuiste maksetega perioodi 13.01.2014-

13.12.2016 jooksul tagasi maksma. Intressimäär oli 19% aastas. Kostja rikkus alates 13.04.2016

lepingut, kui ei taganud arvelduskontol piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Pank lõpetas

lepingu ennetähtaegselt ja kuulutas laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 04.07.2016.

25.08.2016 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati ka kostjat.

2. Maakohus võttis hagi menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalide kätte väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuid kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.

3. Maakohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõistis kostjalt välja põhivõlgnevuse

763,22 eurot, intressi 46 eurot ja hagi esitamise seisuga (29.11.2018) sissenõutavaks muutunud

viivise 143,62 eurot, kokku 952,84 eurot ning alates 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni

lisanduva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud jättis kohus 87% ulatuses kostja ja 13% ulatuses hageja kanda ning määras

menetluskulud kindlaks.

Kohus selgitas osalist rahuldamist sellega, et tarbijalepingus on keelatud kokku leppida

seadusjärgset viivist ületavas viivisemääras (VÕS § 415 lg 1). Seetõttu sai hageja viivisenõude

rahuldada üksnes seadusjärgse määra järgi ning ülejäänud osas tuli hagi jätta rahuldamata.

Eelneva tõttu tuli menetluskulud jätta osaliselt ka hageja kanda.

4. Hageja palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja jättis osa

menetluskuludest kostja kanda ning palus teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada

tervikuna ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus tõlgendas vääralt VÕS § 415 lg-t 1. VÕS § 415 lg-t 1 ja § 113 lg-t 1 koostoimes hinnates

pidi kohus jõudma järeldusele, et ka tarbijakrediidilepingus on võimalik kokku leppida

suuremas viivisemääras, kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

tagaseljaotsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 646, 656 lg 2, 657 lg 2 alusel

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osaliselt

tühistada. Tühistatud osas tuleb asi saata tagasi esimese astme kohtule uueks otsustamiseks.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas

apellatsioonkaebusest nähtuvalt maakohtu tagaseljaotsuse osas, milles kohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata sissenõutavaks muutunud viivise 204,81 euro ulatuses, vähendas

lisanduva viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määrani, jättis 13%

menetluskuludest hageja kanda ning vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetava

menetluskulu suurust. Osas, milles maakohtu otsuse peale kaebust ei esitatud, on maakohtu

otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsust vaidlustatud osas.

Iseenesest on maakohtul õigus, et tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-is tarbija kaitseks

ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. Kuid kohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses

sisalduv viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset. Seega kui pooled

on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi

(vt ka Riigikohtu 14.01.2009 otsust asjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele apellatsioonkaebuses esitatud

väidete alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni viiviseid välja

seadusjärgset määra ületavas osas ja piiras 30.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva

viivise määra VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga ning sellest tulenevalt ka

menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus ei saa praegusel

juhul tühistatavas osas ise uut lahendit teha, kuivõrd vaidlustatud lahend on tagaseljaotsus ja

TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb tagaseljaotsuse tühistamisel saata asi uueks läbivaatamiseks

esimese astme kohtule.

TsMS § 646 alusel võib kohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus

leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt

kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Kuivõrd käesoleval juhul tuleb

apellatsioonkaebuse põhjal maakohtu otsus kaevatus osas tühistada ning ringkonnakohus ei saa

puudust ise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2), puudub menetlusökonoomilistel kaalutlustel vajadus

teise poole seisukohta küsida. Kuivõrd ringkonnakohus ei saa ise uut lahendit teha, kuulub

apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

6. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 3 jätab kohus menetluskulude jaotuse esimese astme kohtu

otsustada sõltuvalt asja lõpptulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Meeli Kaur

Mati Maksing