4-18-6614/22 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus ( kohtumaja) Võru Lahendi tegemise aeg ja koht

18. aprill 2019, Võru Väärteoasja number 4-18-6614 Kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Väärteoasi

F.P kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14. detsembri 2018 otsusele väärteoasjas nr 2610,18,002330, millega karistati F.P kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 663 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, st 40 eurot Menetlusalu isik ne

F.P . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; Eesti Vabariigi kodanik; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s Kaitsja

vandeadvokaadid ja Tambet Laasik Urmas Kõrgesaar (Leadell Pilv Advokaadibüroo) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja vanemväärteomenetleja Tarmo xxxxx

RESOLUTSIOON

1. VTMS)

- ja Piirivalveameti Jätta väärteomenetluse seadustiku ( § 132 p 1 alusel Politsei Lõuna prefektuuri 14. detsembri 2018 otsus väärteoasjas nr 2610,18,002330 muutmata ja F.P kaebus rahuldamata.

2. Jätta VTMS § 38 lg 3 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg 1 alusel menetluskulud F.P kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse saab vaidlustada kassatsiooni korras. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovi kirjalik teade tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o. alates Kassatsiooniõiguse kasutamise korral on

18. aprillist 2019. kohtuotsus Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 9. maist 2019 kell 15.00. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates viimati nimetatud kuupäevast, s.o alates

9. maist 2019. Kassatsiooni

esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) 14. detsembri 2018 otsusega F.P kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 663

40 eurot). järgi rahatrahviga 0 trahviühikut (

F.P-le

heideti ette järgmist tegu. Ta pidas Võrumaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul tarastamata territooriumil ketistamata koera. See koer pures 9. juunil 2018 sealsamas xxxxx kinnistul üht teist koera. Seetõttu tekkis selle teise koera omanikul K. K. 673,10 euro suurune kahju. Kahju tekitas F.P ettevaatamatusest. F.P rikkus KKPE § 2 lg 1 ja 2.

2. Väärteootsuse peale esitas kaebuse F.P kaitsja vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar

, kes

palus väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. Kaebuses märgitakse järgmist. Otsuses pole selgitatud, mida tähendab lühend „KKPE“. See pole korrektne. Kui ka eeldada, et see tähendab koerte ja kasside pidamise eeskirja, tuleb kõne alla nii Võru valla kui ka Sõmerpalu valla KKPE, sest xxxxx kinnistu asub endise Sõmerpalu valla territooriumil; tänasel päeval (st pärast haldusreformi) paikneb see kinnistu aga Võru vallas. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt kehtis xxxxx kinnistul 9. juunil 2018 Sõmerpalu valla KKPE.

Selle eeskirja § 2 F.P kuidagi ei rikkunud, sest see paragrahv reguleerib F.P käitumisesse mitte kuidagi puutuvaid küsimusi. Kui aga leidagi, et kohaldada tuleb Võru valla KKPE, ei too seegi kaasa F.P vastutust: seda eeskirja rikkus hoopiski K. K. oma koeraga kaubandusettevõtte territooriumile minnes.

3. Kohtuistungil esindas F.P vandeadvokaat Tambet Laasik, kes jäi kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Neid toetas ka F.P . PPA esindaja palus jätta väärteootsuse muutmata.

Kohtu seisukoht

4. Faktilistes asjaoludes vaidlust ei ole. Need tuleb tuvastada K. K. , K. K. ja F.P ütluste ning koera ravi puudutavate dokumentide põhjal. Neist ilmneb järgmine sündmus. F.P müüs 9. juunil 2018 oma , Võrumaa) lilli. Selle talus (xxxxx talu, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kohta oli olemas ka vastav silt, mis oli näha autoteele. Seda silti märkasid autoga sõitnud K. K. , K. K. ja M. T. . Nad otsustasid lilli osta ja jätsid auto seisma. Neile tuli vastu F.P. K.

K. ja M. T. läksid F.P-ga lillede ostmiseks kasvuhoonesse, mis paiknes mõnikümmend meetrit autoteest eemal, F.P talumaja ümbritseva aia lähedal. K. K. jäi autosse, et seada valmis oma 4,5 kilogrammine koer, kellega ta soovis ees minejatele järgneda. F.P eeldas, et K. K.

K. K. poolel teel kasvuhoonete juurde tormas F.P talu jääb koeraga autosse. ümbritseva aia avatud väravast välja F.P Saksa lambakoera meenutav koer ja haaras K.

K. koeral hammastega turjast. K. K. üritas oma koera vabastada. Lärmi peale jooksis kohale ka F.P. Viimase koer laskis K. K. koera lahti ja F.P viis oma koera ära. Puremise tagajärjel tekkisid koeral sisemised vigastused, eeskätt üht nee

K. K. ru puutuvalt (see neer lakkaski lõpuks töötamast). Nende vigastuste raviks kulutas K. K. 673,10 eurot.

5. Kohtuvälise menetleja juriidiline hinnang sellele sündmusele on korrektne: F.P eksis KOKS § 663 vastu, mis näeb muu hulgas ette vastutuse selle eest, kui rikutakse koerte ja kasside pidamise eeskirja (KKPE)

ja seetõttu põhjustatakse varalist kahju. Täpsustavalt märgib kohus järgmist.

6. Ei väärteoprotokollis ega otsuses ole viide KOKS § 66 -

sisustavale primaarnormile korrektne. Neist dokumentidest saab eeldada, et kohtueelne

18. aprillil 2012 menetleja lähtus vastu võetud Võru valla KKPE st ja täpsemalt selle eeskirja teise paragrahvi esimesest ja teisest -

lõikest. Teo toimepanemise kohas aga Võru vall sätestab a KKPE ei kehtinud. Nimelt Eesti

territooriumi haldusjaotuse seaduse § 91 lg 1 p 3, et kuni uute õigusaktide kehtestamiseni kehtivad senised õigusaktid edasi sellel territooriumil, kus nad olid kehtestatud. Seega kehtis xxxxx talu kui endise Sõmerpalu valla territooriumi osal 30. septembril 2010 vastu võetud Sõmerpalu valla KKPE. Väärteonormile sisu andvale esmasnormile väär viitamine ei kujuta endast väärteomenetluse lõpetamise alust. Seda seetõttu, et kohtu jaoks on eeskätt tähtsad faktilised asjaolud. Kui need on esitatud korrektselt, on kohtul neile asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel väga laiad volitused. Eriti kehtib see niisuguses olukorras, kus ekslikud pole mitte väärteokoosseisu osas, vaid korrektselt ei ole märgitud seda koosseisu sisustavaid sätteid. Küll aga peab menetlusalusel isikul olema võimalik end antava lõpliku õigusliku tema teole hinnangu vastu kaitsta ja kohus peab vajadusel kohtueelse menetleja tehtud vead kõrvaldama. (vt nt RKKKo 3-1-1-9-08, p 14, RKKKo 3-1-1- -11, p 9, RKKKo 3-1-1-5-15, p-d 9 10 ja – RKKKo 3-1-1-28-16, 7). Niisiis on kohtul võimalik sisustada F.P tegu Sõmerpalu valla KKPE alusel; selliselt toimimise kohta said F.P ja tema kaitsja istungil oma seisukohta avaldada.

7. F.P rikkus Sõmerpalu valla KKPE § 3 lg 7, mis sätestab, et omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, mis oleks piisavalt tarastatud, vältimaks koeral võimaluse inimeste hammustamiseks, ehmatamiseks või muu kahju tekitamiseks. Seda F.P praegu ei teinud. Ta hoidis oma koera oma aias. See aed ehk kinnine territoorium lg 7 Sõmerpalu valla KKPE § 3 mõttes aga ei olnud piisavalt tarastatud. Esiteks tunnistas F.P ise, et aed on mitmest kohast lagunenud. On ilmne, et katkise aiaga territooriumit ei saa pidada piisavalt tarastatuks. Teiseks oli aiavärav la Sõmerpalu valla hti. KKPE lg 7 § 3 ei ole võimalik mõista nii, et selle järgi tohib pidada koera territooriumil, mille ümber on aed, aga mille värav on lahti. Ilmselgelt muudab lahtine värav aia suuresti mõttetuks: koer võib läbi värava minema pääseda ja k Puutuvalt F.P väitesse, et tema ahju tekitada. talu asub muust asustusest eemal ja seetõttu ei ole koera vaja pidada nii, nagu näiteks linnas, märgib kohus järgmist. Sõmerpalu valla KKPE § 3 lg 7 alusel tuleb öelda, et koer peab olema territooriumil kindlalt kinni sõltumata sellest, kas see territoorium on mõnes asulas või väljaspool seda. See on ka loogiline: ka väljaspool asulaid liigub nii inimesi kui ka nende lemmikloomi mis sellest, et harvemini kui asulas. –

8. Lisaks eksis valla K lg 8 F.P ka Sõmerpalu KPE § 3 vastu. See norm sätestab, et kui koera peetakse lahtiselt tarastatud territooriumil või kui ketis või koeraaias peetav koer võib juhuslikult lahti saades inimest oma territooriumil rünnata, tuleb territooriumi sissepääsule paigutada silt tekstiga „Kuri koer “ või „Ettevaatust, koer , samuti tuleb tagada operatiivtalituste “ ja postiljonide tööülesannete ohutu täitmine. Niisiis peab koerapidaja inimesi koera olemasolust sildiga hoiatama.

9. Mõlemat normi rikkus F.P tahtlikult: ta teadis, et tema tara pole piisavalt kindel ja et talu juures puudub hoiatussilt koera kohta.

10. Nii Sõmerpalu valla KKPE § 3 seitsmenda kui ka kaheksanda lõike rikkumise tagajärjel tekkis kahju. Kõigepealt tekkis see piisava tarastatusse puudumisest: F.P koer jooksis aiast välja ja pures K. K. koera. Koeral tekkisid sisemised vigastused, mille ravi maksis ligi

700 eurot. Sellesse kahjusse suhtus F.P hooletult KarS § 18 lg 3 mõttes: ta oleks pidanud ette nägema, et tema koer võib piisava tõkestatusse puudumise tõttu aiast välja joosta ja kedagi pureda, sel moel kahju tekitades. Hooletust ei välista ka F.P väide, et tema koer ei ole seni agressiivne olnud: looma käitumine ei ole lõpuni ette prognoositav, mistõttu on võimalik arvestada sellega, et halbade asjaolude kokku sattumisel hammustab kedagi ka muidu rahulik koer. Ka on kahju põhjuslikus seoses hoiatussildi puudumisega. Nii K. K. kui ka K. K. ütlustest ilmneb, et nad said väga hästi aru, et mingit hoiatussilti polnud ja üksnes seetõttu läks K. K. oma koeraga autost välja. Kui silt olemas olnud oleks, ei oleks K. K. seda teinud.

11. Kas K. K. käitus õigesti, iseenesest oluline pole: et üks inimene paneb toime mingi väärteo, ei tähenda seda, et teine inimene ei saa toime panna mõnda muud väärtegu. Tõsi, kõne alla

võiks tulla enese õigushüve teadlik ohustamine, mis praktika kohaselt võib Riigikohtu mõnikord kahju tekitaja vastutuse välistada (vt nt RKKKo 3-1-1-23-13, p 6; RKKKo 3-1-1-87- 15, p 12 või RKKKo 3-1-1-102-16, p 11). Siin aga midagi sellist ei olnud: mitte kuidagi ei saa öelda, et õigushüvesid teadlikult kahjustas –

K. K. enese eriti veel arvestades seda, et koera eest hoiatavat silti ei olnud.

12. Eelöeldu tähendab, et F.P realiseeris KOKS § 66

3 koosseisu. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid pole. Sanktsioonimäära alumisse ossa jääv karistus ei ole F.P süüd ületav. Seega jääb väärteootsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb kanda F.P.

/allkirjastatud digitaalselt/