4-18-3732/22 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S

KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-18-3732 Otsuse kuupäev

8. mai 2019 Kohtukoosseis Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kohtuasi Valter Silla (Sild) väärteoasi ühistranspordiseaduse § 86 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere, kassatsioon Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

10. aprill 2019, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsus ja saata väärteoasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks.

2. Kassatsioon rahuldada osaliselt.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 28. juuni 2018. a otsusega karistati Valter Silda ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 86 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut (s.o 200 eurot) selle eest, et ta rikkus taksoveo korraldamisel taksoveo nõudeid. ÜTS § 65 lg 3 sätestab, et kui taksovedu soovitakse teostada muu kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kui selle, kes on taksoveoloa, teenindajakaardi või sõidukikaardi andnud, siis võib seda teha juhul, kui järgitakse teise kohaliku omavalitsuse üksuse teeninduspiirkonnas kehtestatud nõudeid. Tallinna Linnavolikogu

15. oktoobri 2015. a määruse nr 20 „Tallinna taksoveonõuded“ § 4 lg 1 kohaselt on sõidualustustasu kõrgeim lubatud määr 5,50 eurot (p 1), sõidukilomeetritasu kõrgeim lubatud määr 1,10 eurot (p 2) ja ajatasu kõrgeim lubatud määr 24,20 eurot tunnis (p 3). V. Sild aga osutas 29. mail 2018 kell 13.57 Tallinnas Xxxxxx X juures taksoveoteenust sõidualustustasuga 5,50 eurot, sõidukilomeetritasuga 5,50/2,50 eurot ja ajatasuga 55,00 eurot tunnis.

2. V. Sild esitas 11. juulil 2018 kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotles otsuse tühistamist. Kaebuses selgitati, et menetlusaluse isiku taksol oli Maardu hinnakiri, kuid ta ei teenindanud selle alusel Tallinnas kliente. V. Sild tõi kliendi Maardust Tallinna reisisadama A- terminali ja oli pärast kliendi maha panekut teel tagasi Maardusse, kui ta kinni peeti ja väärteoprotokoll koostati.

4-18-37324-18-3732

2(4)

3. Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja karistusotsus ja lõpetati väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 30 lg 1 p 1 alusel. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised.

3.1. Neli kuuest kohtuvälises menetluses tehtud fotost pole tõenditena lubatavad, sest need tehti pärast väärteoprotokolli koostamist. Ülejäänud fotodest, tunnistaja M. M-i ülekuulamise protokollist ja väärteoprotokollis kajastatud menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et V. Sild teenindas Tallinnas Maardu hinnakirja alusel kliente või soovis seda teha. Väärteoasja lahendamiseks on olulised politseiametniku ütlused, kes V. Silla kinni pidas ja munitsipaalpolitsei välja kutsus. Tema isikut pole aga tuvastatud.

3.2. V. Sild ei teenindanud Tallinnas otseselt ühtki klienti ega pakkunud taksoveoteenust. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt peeti ta kinni ajal, mil ta sõitis tagasi Maardusse. Seega takso liikus ja võimalikel klientidel polnud alust arvata, et takso on vaba. Samuti ei selgu väärteoasja materjalist, kas takso plafoon põles. Kuna menetlusalune isik ei teostanud taksovedu, pole talle etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused täidetud.

3.3. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Kui V. Sild oleks vahetanud Maardu hinnakirja Tallinna hinnakirja vastu, oleks ta saanud teokirjeldusele vastavat olukorda vältida. Eelnevast tulenevalt pani menetlusalune isik tahtluse mõttes väärteo toime ettevaatamatusest.

3.4. V. Silla teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Kuna V. Sild ei teenindanud ühtki klienti ega pakkunud taksoveoteenust, on tema süü väga väike. Menetlusalusele isikule saab ette heita vaid Maardu hinnakirja Tallinna hinnakirja vastu vahetamata jätmist.

3.5. Väärteomenetlus tuleb seetõttu otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. V. Silla süü on väike, ta pole varem sellist rikkumist toime pannud ja avalik menetlushuvi ei nõua tema karistamist.

KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti juhataja Aivar Toompere, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kohtuvälise menetleja otsuse jõustamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kassatsioonis järgmist.

4.1. Väärteoprotokolli koostamise kellaaeg ei tingi fotode tõendina lubamatust. Kohtuväline menetleja tegi kõik fotod 29. mail 2018 enne väärteoprotokolli koostamist, kuid märkis protokolli koostamise kellaajaks ekslikult 14.05.

4.2. V. Sild rikkus taksoveonõudeid ja pani toime ÜTS § 86 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kogutud tõendite kohaselt oli menetlusalusel isikul tegevusluba taksoveoks Tallinnas ja Maardus ning

29. mail 2018 viibis ta Tallinnas taksoga, millel oli Maardu hinnakiri. Kuna Tallinna ja Maardu teeninduspiirkonnas kehtivad taksoveole erinevad nõuded, oleks V. Sild pidanud hinnakirja ära vahetama.

4.3. Karistusotsuse tühistamist ei õigusta ka maakohtu seisukoht, et tunnistajana oleks tulnud üle kuulata munitsipaalpolitsei välja kutsunud politseiametnik. Süüteomenetluses pole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Samuti tuvastas väärteo toimepanemise politsei, kes tegi sadama territooriumil kontrollreidi. Kui maakohtul tekkis kahtlus mõnes tõendamiseseme asjaolus ja tema

4-18-37324-18-3732

3(4) arvates oleks tulnud munitsipaalpolitsei välja kutsunud politseiametnik üle kuulata, oleks maakohus pidanud VTMS § 125 lg 1 kohaselt kaebuse arutamise edasi lükkama ning võimaldama pooltel lisatõendeid esitada.

4.4. Avalik huvi nõuab menetlusaluse isiku karistamist ja kohtuvälise menetleja määratud karistus on seaduslik. V. Sild pani väärteo toime kaudse tahtlusega ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku suhtes on väärteomenetlusi läbi viidud alates 2009. aastast ja ta on toime pannud 14 taksoveo nõuete rikkumisega seotud väärtegu.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et arutatavas kohtuasjas on maakohus rikkunud elementaarseid süüteomenetluses kohaldatavaid materiaalja menetlusõiguse nõudeid, mis tingivad kohtuotsuse tühistamise ning väärteoasja uueks arutamiseks saatmise. Konkreetselt osutab kolleegium järgnevale.

6. Esmalt tuleb nõustuda kassaatoriga selles, et maakohtu menetluses on eksitud kohtupraktikas kinnistunud põhimõtteliste arusaamade vastu. Väärteoasja materjalist nähtuvalt vaatas maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse läbi kohtuistungil, avaldamata ühtki kohtuvälises menetluses kogutud tõendit ja kuulamata üle ühtki tunnistajat. Kohtuliku uurimise käigus kandis maakohus ette kohtuvälise menetleja otsuse kaevatava osa, kaebuses esitatud taotluse sisu ja põhjenduse ning kohtule koos kaebusega esitatud dokumentide sisu. Seejärel kuulati üle menetlusalune isik ning väärteoprotokolli koostanud ja kohtuvälises menetluses tõendeid kogunud kohtuvälise menetleja ametnik (vt tl 25–27). Vaatamata eeltoodule analüüsis maakohus oma otsuses kohtuvälises menetluses tehtud fotode ning tunnistaja M. M-i ja menetlusaluse isiku kohtuvälises menetluses antud ütluste sisu. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus viimati märgituga oluliselt väärteomenetlusõigust.

7. Riigikohus on alates 2006. aastast järjepidevalt selgitanud, et kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt VTMS §-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2006. a otsus nr 3-1-1-16-06, p 14.2; 6. augusti 2010. a otsus nr 3-1-1-55-10, p 15 ja 11. märtsi 2013. a otsus nr 3-1-1-29-13, p 7). Kohtus uurimata tõenditele tuginemine on käsitatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. aprilli 2009. a otsus nr 3-1-1-30-09, p 6 ja 28. septembri 2009. a otsus nr 3-1-1-66-09, p 12).

8. Kolleegium nõustub ka kohtuvälise menetleja etteheitega, mis puudutab V. Silla kinni pidanud ja munitsipaalpolitsei välja kutsunud politseiniku üle kuulamata jätmist. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt VTMS § 125 lg 1 teisest lausest võib maakohus lükata kaebuse arutamise edasi, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. Riigikohus on alates 2013. aastast leidnud, et lisaks sellele, et kohus kontrollib kohtuistungil kõiki tõendeid, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel, peab ta uurimispõhimõttest lähtuvalt vajadusel kohtumenetluse käigus koguma ja kontrollima veel täiendavaid tõendeid ka omal algatusel. Seega kui kohtul tekivad asja arutamisel kahtlused väärteo tõendatuse osas, peab ta astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on lisatõendite kogumisega kõrvaldatavad (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. jaanuari 2013. a otsus nr 3-1-1-125-12, p 6; 29. oktoobri 2015. a otsus nr 3-1-1-83-15, p 12 ja 7. detsembri 2015. a otsus nr 3-1-1-67-15, p 20). Tekkinud kahtluse kõrvaldamata jätmine on käsitatav

4-18-37324-18-3732

4(4) väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena VTMS § 150 lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. juuli 2008. a otsus nr 3-1-1-37-08, p 8.2; 9. novembri 2016. a otsus nr 3-1-1-85-16, p 10 ja 25. aprilli 2017. a otsus nr 3-1-1-10-17, p 11). Jättes munitsipaalpolitsei välja kutsunud politseiametniku üle kuulamiseks mõistlikud pingutused tegemata, rikkus maakohus oluliselt väärteomenetlusõigust.

9. Kuigi juba ülaltoodud oluliste menetluslike vigade tõttu tuleb väärteoasi saata maakohtule uueks arutamiseks, peab kolleegium siiski vajalikuks viidata veel sellele, et maakohus on ebaõigesti ja süsteemitult käsitlenud ka materiaalõigust. Nimelt tuvastas maakohus, et V. Sild ei osutanud Tallinnas Maardu hinnakirja alusel taksoveoteenust ega soovinud seda teha, ning järeldas eelneva põhjal, et menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused ei ole täidetud. Seejärel jätkas maakohus aga subjektiivse koosseisu tunnuste analüüsimisega ja jõudis järeldusele, et V. Sild pani tahtluse mõttes teo toime ettevaatamatusega ning tema süü ei ole suur.

10. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt märkinud, et KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktistruktuur seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõudmised. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde. Edasi kontrollitakse õigusvastasuse ning süü tasandeid. Kui ühel kontrollitasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrollitasandile (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. juuni 2015. a otsus nr 3-1-1-58-15, p 9.4). Kui isiku tegu ei vasta lõpuleviidud süüteo objektiivsetele tunnustele, pole eelnevast tulenevalt alust põhidelikti struktuuris edasi liikuda ja subjektiivsete tunnuste analüüsimisega jätkata. Samuti pole võimalik isikut sellises olukorras lõpuleviidud süüteo eest vastutusele võtta ning arutleda teemal, kas süü vähesuse tõttu tuleks tema suhtes menetlus lõpetada või mitte.

11. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 175 p-st 2, § 150 lg-st 2 ja § 174 p-st 7, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 26. septembri 2018. a otsuse ja saadab väärteoasja Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Riigikohus rahuldab kassatsiooni osaliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)