2-18-120687/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.05.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-120687

Tsiviilasi

K-K R ja K-K R hagi R R vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 nõude hind 2 250 eurot

Hageja 2 nõude hind 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 K-K R (ik xxxx)

Hageja 2 K-K R (ik xxxx)

Hagejate seaduslik esindaja K K-R

Hagejate lepinguline esindaja Julia Vitkova-Greene

Kostja R R (ik xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista R Rlt K-K R kasuks perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 eest välja

igakuine elatis 120 eurot kuus.

3. Välja mõista R Rlt K-K R kasuks perioodi 01.11.2018 kuni 31.01.2019 välja

igakuine elatis 120 eurot kuus.

4. Välja mõista R Rlt K-K R kasuks alates 01.02.2019 igakuine elatis 155,64 eurot

kuni K-K R täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

5. Välja mõista R Rlt K-K R kasuks alates 01.02.2019 igakuine elatis 155,64 eurot

kuni K-K R täisealiseks saamiseni, so kuni xxxx.

6. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, mida R R on

menetluse käigus hagejatele tasunud ning kõik R R poolt alates 01.11.2018

hagejate elatise katteks tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega

tasaarvestada.

7. Elatis tuleb tasuda hagejate ema K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K

ja K-K R elatisraha“, viitega kalendrikuule, mille eest elatist makstakse.

Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks.

Menetluskulude jaotus

8. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. K-K R (edaspidi hageja 1) ja K-K R (edaspidi hageja 2) esitasid 23.09.2018 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Rlt 500,00 euro elatise saamiseks. Kohus

tegi 24.09.2018 võlgnikule makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. Kohus jätkas

asja menetlemist hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt elavad K-K R (edaspidi hageja 1) ja

K-K R (edaspidi hageja 2) oma seaduslik esindaja (ema) juures. Kostajaga veedavad kuus

keskmiselt 5 päeva ja isa osaleb laste ülevalpidamises nii palju, et tasub lasteaia arved

summas 60,00 eurot kuus ühe lapse kohta. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma alates

novembrist 2018 alaealistele lastele edasiulatuvalt elatisraha igakuiselt, summas 500 eurot,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära kuni

laste täisealiseks saamiseni. Elatise paluvad hagejad kanda üle iga kuu 5. kuupäevaks K K-R

arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R elatisraha“. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kosja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja 1 vajadused ühes kuus on 503 eurot, mis koosnevad

järgmistest kuludest. Eluasemekulud 83 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused

transpordile 35 eurot; hügieenitarvetele 5 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 170 eurot;

muud vältimatud püsikulutused 60 eurot. Hageja 2 vajadused ühes kuus on 513 eurot, mis

koosnevad järgmistest kuludest. Eluasemekulud 83 eurot; kulutused toidule 150 eurot;

kulutused transpordile 35 eurot; kulutused tervishoiule 10 eurot; hügieenitarvetele 5 eurot;

kulutused riietele ja jalanõudele 170 eurot; muud vältimatud püsikulutused 60 eurot.

3. Kui kostja tõendatud kulusid laste riietele võib pidada mõistlikeks kuludeks, siis

toreduslikke kulutusi ei sa lugeda elatise hulka. Kostja lõpetas laste lasteaiaarvete tasumise

jaanuaris 2019 ja esitas sellekohase avalduse ka lasteaiale. Toidukulu ühele lapsele on 80

eurot. Transpordikulud on laste lasteaeda viimise kulu, kuna laste emal ei ole võimalik

töögraafiku tõttu lapsi viia ühistranspordiga. Lasteaed asub kodust 3,5 km kaugusel.

Kõnealuse xxxx puhul on tegemist vana ja sõidukõlbmatu autoga. Hagejate ema on soetanud

uue sõidukorras auto. Keskmine riiete ja jalanõude kulu võib olla 60 eurot lapse kohta. Hageja

on nõus kui kostja tasub igakuiselt haridustegevusega seotud püsikuludeks 15 eurot lapse

kohta.

4. Hagejad täpsustasin enda kulusid ning hageja 1 ühe vanema kulud on 175,65 eurot, mis

koosnevad järgmistest kuludest: toit 40 eurot; elukoht 32,20 eurot; lasteaed 32,44 eurot;

transport 20 eurot; riided 30 eurot; hariduslikud tegevused laseaias 15 eurot (muuseumid,

teater); ravimid 6 eurot. Hageja 2 ühe vanema kulud on 175,65 eurot, mis koosnevad

järgmistest kuludest: toit 40 eurot; elukoht 32,20 eurot; lasteaed 32,44 eurot; transport 20

eurot; riided 30 eurot; hariduslikud tegevused laseaias (muuseumid, teater 15 eurot); ravimid

6 eurot. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis kummalegi hagejale 120 eurot

novembris, detsembris, ja jaanuaris (kuna kostja tasus novembris ja detsembris lasteaiatasu)

ning kohustada kostjat tasuma hagejatele edasiulatuvalt elatist 500 eurot, kuid mitte vähem

kui Vabariigi Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast 75% kuni laste täisealiseks

saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on hagi põhjendamata ja tõendamata. Kostja

osaleb hagejate vahetus ülalpidamises, sageli viibivad lapsed pikemat aega kostja juures,

kostja tasub lasteaia eest ning ostab vajalikke asju ja tasub vajalike kulude eest. Kostja tasub

hagejate ema krediidikohustusi ja hageja 1 tahvelarvuti järelmaksu. Kostja arvates on hagis

märgitud igakuised kulutused põhjendamatud, tõendamata ja paisutatud. Arvestades hagejate

tegelikke kulusid, kostja vahetut ülalpidamiskohustuse täitmist ja peretoetuseid, on kostja

arvates hagejate kulud kaetud ning hagi tuleks jätta rahuldamata.

6. Kostja leiab täiendavas vastuses kohtule, et kostja aktsepteerib eluasemekulusid suuruses

64,40 eurot lapse kohta; kompromissina nõustub kostja toidukuluga 70 eurot; korrigeeritud

transpordikulu 20 eurot ei ole põhjendatud ja põhjendatud transpordikulud on 5 eurot.

Asjaolud uue auto soetamisekohta ei ole asjakohased. Auto omamine ei ole lastele eluliselt

vajalik. Lasteaiakulu 64,88 eurot lapse kohta on kostja nõus. Kulud tervishoiule 5 eurot on

põhjendatud; riiete-jalanõude kuluga ühes kuus on kostja nõus 30 eurot lapse kohta;

hariduslikud tegevused on kostja nõus 10 euro lapse kohta ning ravimitele 5 eurot. Ühe

vanema kanda jääb 132,14 eurot. Peretoetuste seaduse alusel on hagejate esindajale makstav

peretoetus 2019. aastal kolme lapse kohta kokku 520 eurot, seega ühe lapse osa sellest 173,33

eurot ja lapse kulud on suures osas peretoetustega kaetud. Kostja on nõus tasuma ühele

lapsele 130 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.

8. Hagejad paluvad esialgses hagis kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras

alates novembrist 2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Hiljem on hagejad oma nõuet

korrigeerinud ja palunud kostjalt välja mõista novembri, detsembri 2018 ja jaanuari 2019 eest

120 eurot ja edasiulatuvalt elatist 500 eurot kahele lapsele, kuid mitte vähem kui Vabariigi

Valitsuse pool kehtestatud kuupalga alammäärast 75% kuni laste täisealiseks saamiseni.

9. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks

täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on

ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Kohtule esitatud sünni tõenditega on

tõendamist leidnud, et xxxx sündinud K-K R ja xxxx sündinud K-K R on K K-R ja R R

alaealised lapsed. Seega on kostja hagejate isa ning hagejad on õigustatud kostjalt

ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate isana kohustatud

hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises (PKS § 100 lg 2). Vaidlust ei ole selles, et hagejad elavad koos emaga.

10. Kohus selgitas pooltele 28.01.2019 määrusega menetluslikku olukorda ning

tõendamiskohustust. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.

11. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis

lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast

(PKS § 101 lg 1), mis on 2019. aastal 270 eurot kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15).

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (PKS §

102 lg 2). Mõjuvaks põhjuseks, mis lubab miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista,

võib mh olla asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega

lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt

kaalukas, arvestades ka lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905, p 18). Kui kohus soovib

välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi hinnata (RKTKo 2-16-

118651, p 14).

12. Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse

kindlaksmääramisel

tuleb

arvestada,

et

lahuselav

vanem

täidab

eelduslikult

ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib selle vanema juures (RKTKo 3-2-1-

35-17, p 23). Teisel vanemal on võimalus see eeldus ümber lükata (RKTKo 3-2-1-35-17, p

23.3). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või

teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse

vajaduste

rahuldamiseks

ning

kas

tehtavate

kulude

suurus

vastab

vanema

ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele

ka elatist (RKTKo 3-2-1-165-13, p 14).

13. Kostja tugines asjaolule, et ta täidab ülalpidamiskohustust vahetult ja palub seetõttu elatise

välja mõista seadusjärgsest määrast väiksemas ulatuses. Seetõttu peab kohus lähtuvalt

kohalduvast õigusest ja riigikohtu praktikast analüüsima hagejate igakuiseid vajadusi. Kohus

kohustas 28.01.2019 määrusega hagejaid tõendama oma igakuiseid kulutusi ning esitama

seisukoha kostja poolt väidetud aja osas, mis hagejad veedavad kostjaga. Samuti kohustas

kohus kostjat selgitama ja tõendama, missugused on kostja kulutused hagejate viibimisel

kostja juures. Hagejad esitasid oma seisukoha laste viibimise osas isa juures, enda igakuiseid

kulutusi hagejad ei tõendanud. Kohus leiab, et, et hagejate ema õe pangakonto väljavõte ei

tõenda hagejate igakuiseid kulutusi. Hagejate ema on küll selgitanud miks ta kasutas õe

pangakaarti, kuid kohtule ei ole teada kellele kulusid nimetatud kaardiga tasuti.

14. Kohus leiab, et kummagi hageja igakuised ja põhjendatud vajadused on järgmised.

Kommunaalkulud 64,40 eurot lapse kohta on põhjendatud ja vajalikud. Kostja nimetatud

kulule vastu ei vaidle. Toidukuludeks arvestab kohus ühele lapsele 80 eurot kuus. Nimetatud

summa on põhjendatud ja vajalik. Hagejad on kasvavad lapsed, kes vajavad mitmekülgset ja

täisväärtuslikku toitu. Transpordikulu algselt 35, hiljem 40 eurot ühele lapsele kuus ei ole

kohtu hinnangul põhjendatud ega tõendatud. Kohus küll nõustub hagejate ema seisukohaga, et

auto kasutamine laste transportimiseks lasteaeda on põhjendatud, kuna ema peab õigeks ajaks

tööle jõudma ja ühistranspordiga minek hommikul on keeruline. Kohus arvestab ühe lapse

transpordikuluks kuus 20 eurot. Lapsed viibivad mõned päevad kuus ka isa juures ja sel ajal

viib isa neid lasteaeda. Lasteaiakulu 64,88 eurot lapse kohta on põhjendatud. Kulud

tervishoiule on põhjendatud ühele lapsele 12 eurot kuus. See teeb aastas kokku 144 eurot ja

seda ei ole palju. Samuti ei vaidlusta kostja asjaolu, et ühel lapsel on diagnoostitud atoopiline

dermatiit, mis vajab lisaks ravimitele rohkem nahahooldust. Riiete-jalanõude kulu ühes kuus

on mõistlik ja põhjendatud 50 eurot. See teeb aastas kokku 600 eurot ühele lapsele. Kohus

nõustub kostja seiskohaga, et kiires kasvueas lastele ei ole mõistlik soetada kallima

hinnaklassi riideid-jalanõusid. Tuule- ja veekindlaid riideid-jalanõusid on võimalik leida ka

odavamast hinnaklassist. Hagejad on kiires kasvueas lapsed ja vajavad seetõttu pidevalt uusi

riideid, kuid neid on võimalik soetada ka odavamalt, kui hagejad kohtule veebilehtede

väljavõtteid esitades näitavad. Samuti on kostja tõendanud, et ka tema ostab mõnikord lastele

riideid. Hariduslike tegevuskuludega 30 eurot lapsele kuus ei ole kostja nõus. Kostja arvates

kulub lapsele 20 eurot. Kohus märgib, et üldteada asjaolu on, et lapsed külastavad lasteaias

käies aeg-ajalt muuseume, teatreid või on teatrietendused tellitud lasteaeda. Hagejad aga ei

ole välja toonud ega tõendanud, et ühes kuus kulub ühele hagejale nimetatud tegevusteks 30

eurot. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et nimetatud mõistlikuks kuluks tuleb pidada 20

eurot kuus ühele lapsele kuus. Seega on ühe lapse põhjendatud ja vajalikud kulutused ühes

kuus kokku 311,28 eurot. Seega tuleks kostjal tasuda ühele lapsele selles pool, ehk 155,64

eurot ning kahele lapsele kokku 311,28 eurot.

15. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud jaanuaris 2019 kahele lapsele kokku 240

eurot, veebruaris 2019 on kostja tasunud kahele lapsele kokku 240 eurot ja märtsis 2019

kahele lapsele kokku 240 eurot. Nimetatu on tõendamist leidnud ka kostja pangakonto

väljavõttega.

16. Järgnevalt hindab kohus hagejate vanemate varalist seisundit ning kostja võimalusi elatise

tasumiseks kahele lapsele kokku 321,28 eurot kuus. Hagejate ema sissetulekuks on Xxxx

tõendi alusel keskmine töötasu arvestades perioodil jaanuar 2018 kuni detsember 2018 723,16

eurot kuus. Kostja keskmine töötasu on pangakonto väljavõtte kohaselt perioodil 03.01.2018

kuni 03.01.2019 keskmiselt 873,98 eurot kuus. Mõlema vanema varalist seisundit hinnates

asub kohus seisukohale, et kostja igakuine töötasu on hageja omast suurem, kuid tuleb

eeldada, et kostja kannab laste tema juures viibimise ajal laste kulud. Kohus selgitab ka, et

vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast

oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema

osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi

sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see

on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal

ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi

piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Seega tuleb kummalgi vanemal

kanda pool lapse vajadustest ning kostjalt tuleb hageja 1 kasuks välja mõista elatis 155,64

eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot.

17. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis võimaldavad elatise

välja mõista alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Hagejate ema ei eita, et hagejad

viibivad mõned päevad kuus ka isa juures. Konkreetset päevade arvu kohus poolte poolt

esitatud päevade arvu vastuolude tõttu tuvastada ei saa ning kohtu hinnangul viibivad lapsed

isa juures kuus umbes 5-8 päeva. Kohus leiab, et sel ajal kannab laste toidukulud ja muu

esmase vajaliku isa. Kohus tuvastas eelnevalt, et ühe hageja põhjendatud igakuised vajadused

oma ema juures elades on 311,28 eurot kuus ning kostjal tuleb tasuda sellest pool, so 155,64

eurot. Täiendavalt lastetoetuste arvelt elatist vähenda ei ole käesoleval juhul põhjendatud.

PKS-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras

väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS

§ 5 alusel õigus saada lapsetoetust (RKTKo 3-2-1-174-16, p 14). Seega on kostja andnud

hagejatele alates hagi esitamisest ülalpidamist vähemas ulatuses ning tuvastamist on leidnud,

et kostja on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Hagejad paluvad hagi täpsustuste

kohaselt kostjalt välja mõista elatis novembris ja detsembris 2018 ning jaanuaris 2019 120

eurot. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista perioodi 01.11.2018 kuni

31.01.2019 eest ühele hagejale 120 eurot. Alates 01.02.2019 tuleb kostjalt hageja 1 kasuks

välja mõista elatis 155,764 eurot ja hageja 2 kasuks 155,64 eurot. Kohus selgitab ka, et

kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kõikide summadega, mida kostja on menetluse käigus

hagejatele tasunud. Seega kõik kostja poolt kohtumenetluse kestel hagejatele makstud elatise

summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada. Tuvastamist on leidnud, et kostja on

maksnud kohtumenetluse ajal 01.02.2019 kahele hagejale elatist kokku 240 eurot, 01.03.2019

kahele hagejale elatist kokku 240 ja 07.03.2019 kahele hagejale elatist jaanuari 2019 eest

kokku 240 eurot.

18. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või

elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg

1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse

vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks

olnud asjaoludega oluliselt muutunud.

19. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda

PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks

hagejate seadusliku esindaja K K-R arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „K-K ja K-K R

elatisraha“. Samuti on Riigikohus märkinud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga

kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

35-17, p 13.5). PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist

kasutama lapse huvides.

MENETLUSKULUD

20. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

21. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kostjal tuleb kasutada oma rahalisi vahendeid oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks, mitte

menetluskulude eest tasumiseks. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise

vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud

õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on

kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt

menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud

kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et

kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude

rahalist suurust.

22. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik